Äike - kas eemal või kohal?

Seoses äikese raporteerimisega vajaks täpsustust üks asjaolu - millal lugeda äike antud asukohas olevaks ja millal eemalolevaks?

Kui tegu on eraldiseisva(te) ja hästijälgitava(te) rünksajupilvedega, siis on asi selge - kui ei ole sajualas, siis ei ole ka lähiäikest. Lähiäikeseks ehk et äike on kohal, siinsamas ehk inimesed ütlevad, et on äike, loetakse küll seda, et välgud on lähemal kui 3 km (sähvatuse-müristamise vahel on vähem kui 10 sekundit), kuid selline määratlus on mitmes mõttes problemaatiline. Esiteks sõltub lähiäikeseks pidamine juba sellest, kas välgud on nähtavad ja mis tüüpi need on, sest kui välkusid ei näe (on pilvesisesed), siis ei saa välkude kaugust otseselt hinnata, kui välgud tekivad pilvede sees ja eriti pilvede tippudes, siis võivad ju välgud olla pea kohal, aga kauguse järgi pole tegu lähiäikesega. Niisiis tuleks kasutada kombineeritud lähenemist, kusjuures esikohale tõstaks just selle, kas ollakse sajualas või mitte. Lisaks asendaksin lähiäikese mõiste väljendiga "äike on vaatluskohas".

Kui on selline olukord, et sajab näiteks vihma, aga müristab kuskil eemal, siis tuleb ikkagi öelda, et vaatluskohas on äike, mitte aga, et äike on eemal. Sama kehtib muidugi ka siis, kui välgud on näiteks pea kohal, aga tekivad nii kõrgel, et müristamine on nõrk või puudub (olen näinud sellist olukorda) ja sademeid ei ole. Kui on olukord, et sademeid ei ole, aga müristab eemal, siis ei ole äike vaatluskohas, mis sest, et ilm võib pilves olla. Mõnikord võib äikese alguseks lugeda olukorda, kui pagi jõuab kohale, aga välgud on veel kaugel ja ei saja. Siia olukorda paigutaksin 7. juuli Tallinnas. Siis jõudis kohale esmalt pagi, kuid sadama hakkas/lähedased välgud ilmusid alles ligemale tund hiljem. Seega algas äike seoses pagi, mitte aga sademete või lähedaste välkude kohalejõudmisega.

Ette võib tulla ka vastupidist olukorda, st et näiteks välgud on võib-olla mõnesaja meetri kaugusel, kuid ometigi ei saa öelda, et vaatluskohas on äike. Selline olukord võib ette tulla siis, kui pilvedest löövad eemale üksikud välgud, sellised on sageli positiivsed välgud. Äike ise võib-olla üle 10 km kaugusel. Teine võimalus on laussajualas, mis järgneb pagijoonele, vt siit http://stormhighway.com/tower.shtml#0a. Tõsi, viimane juhtum on vaieldav, kuid lähtun sellest, et äike on lahutamatult seotud rünksajupilvedega. Sel juhul ei saa kihtsajupilvedes olla äikest vaatamata tekkivatele välkudele.

Niisiis ei saagi ilmselt luua ranget ühemõttelist eeskirja, millal on äike vaatluskohas, millal ei ole. Tundub ka, et mõistlikum on asendada lähiäike väljendiga äike on vaatluskohas või jätta mõiste lähiäike vaid välkude kauguse alusel määratletud mõisteks. Seega on kasulik läheneda sellele küsimusele loovalt. Eks pilvede määramine nõuab ju ka loovust. Näiteks tutvustasin 11. juunil Tõravere vaatlejatele sellist pilvetüüpi, nagu Altocumulus congestus. Tunnustatud klassifikatsioonis pannakse suure vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved kas Altocumulus castellanuse alla või määratakse need Cumulus congestus, kuid siis läheb kaduma info, et nende alus on 2 km-st kõrgemal või tuleb see kuidagi ära märkida. Seega oleks ju kõige parem määrata eriti suure vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved Ac congestus.

 

 7. juuli õhtupoolikul - pagi on kohal, seega algas äike.

7. juuli, kuid mõnikümmend minutit hiljem. Äike kestab. Pane tähele suure vertikaalse ulatusega rünkpilvi - nende alused on 2 km-st kõrgemal, seega võib klassifitseerida kui Altocumulus congestus