Nendel kuupäevadel sadas eelkõige Ida-ja Lõuna-Eestis üsna märkimisväärselt jäävihma. Sellise intensiivsusega sajab jäävihma Eestis kord aastate jooksul. Väga nõrk jäävihm või jääuduvihm on märksa tavalisemad, sageli mitu korda aasta jooksul. Kuna siiski temperatuur väga madal ei olnud ja sadu väga tugev ka mite, siis olukord ei muutunud kuigi ohtlikuks. USAs ja Kanadas on sama nähtus suureks probleemiks, tabas ju hiljuti USA kirdeosas viimaste aastakümnete tugevaim jäätorm, mis tähendab jäävihma sageli koos tugeva tuulega. Jääladestus võib-olla kümneid cm paks.
Jäävihma põhjuseks on gaaside termodünaamilised omadused - eri omadustega õhumassid segunevad halvasti. Sobivate tingimuste korral paikneb soe õhk külma õhu peal, kusjuures see külm õhk asub maapinna lähedal. Kui on sajupilvi, siis kas sadav lumi ja lörts sulab vihmaks ning see külmub osaliselt enne maapinnale jõudmist või sajabki pilvedest otse vihma, mis hakkab külmuma. Tuleb tähele panna, et jäävihm peab olema osaliselt jäätunud. Kui sadav vesi on vedel (nagu Tartus enne jäävihma), on ikkagi tegemist vihmaga, olgu see temperatuur milline tahes (madalaim temperatuur, kui olen näinud vihma, on olnud -18°, kuid see muutus kiiresti jäävihmaks, siis lörtsiks ja lõpuks lumeks).
Sageli kaasneb jäävihm inversioonikihi korral või sooja frondiga (tavaliselt on siis frondi kalle tasandi normaaliga ainult mõned kraadid või liigub soe front kiiresti, nii et külm õhk ei jõua veel oluliselt maapinna lähedalt taganeda). Ka külma frondiga on jäävihm võimalik.
Nüüd aga oli põhjuseks inversioon. Kuna fronte ega õhumasside vahetust eriti polnud, siis püsib ikka veel jäävihma ja jäite võmalus. Alles 1-2 ööpäeva jooksul võib olukord muutuda.
Jäävihm on sageli äratuntav iseloomuliku sahina poolest.
Jäävihma põhjuseks on gaaside termodünaamilised omadused - eri omadustega õhumassid segunevad halvasti. Sobivate tingimuste korral paikneb soe õhk külma õhu peal, kusjuures see külm õhk asub maapinna lähedal. Kui on sajupilvi, siis kas sadav lumi ja lörts sulab vihmaks ning see külmub osaliselt enne maapinnale jõudmist või sajabki pilvedest otse vihma, mis hakkab külmuma. Tuleb tähele panna, et jäävihm peab olema osaliselt jäätunud. Kui sadav vesi on vedel (nagu Tartus enne jäävihma), on ikkagi tegemist vihmaga, olgu see temperatuur milline tahes (madalaim temperatuur, kui olen näinud vihma, on olnud -18°, kuid see muutus kiiresti jäävihmaks, siis lörtsiks ja lõpuks lumeks).
Sageli kaasneb jäävihm inversioonikihi korral või sooja frondiga (tavaliselt on siis frondi kalle tasandi normaaliga ainult mõned kraadid või liigub soe front kiiresti, nii et külm õhk ei jõua veel oluliselt maapinna lähedalt taganeda). Ka külma frondiga on jäävihm võimalik.
Nüüd aga oli põhjuseks inversioon. Kuna fronte ega õhumasside vahetust eriti polnud, siis püsib ikka veel jäävihma ja jäite võmalus. Alles 1-2 ööpäeva jooksul võib olukord muutuda.
Jäävihm on sageli äratuntav iseloomuliku sahina poolest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar