Päästeteenistuse kodulehel on üleval juhend, mida teha tormi saabudes või ajal: http://www.rescue.ee/14926
Suhteliselt huvitav on teoreetiline osa. Tähelepanu tasub juhtida: (1) alapunkt "Mis on äike?" on seletatatud, et tekib pilvemoodustis jne;
(2) alapunktis "Mis on välk?" räägitud välgu temperatuurist ja välgukanalis olevast õhutemperatuuridst. Küllaltki huvitav. Tasub tähelepanu pöörata ka, et mainitud on magnetvälja, mis hoiab välgukanaloit koos. Enamikes äikest või välku kirjeldavates kirjutistes ei ole seda mainitud (räägitakse alates lihtsalt kanali kokkukukkumiset kuni paukgaasini välja);
(3) Siis on esitatud ka terve rida fakte, kusjuures räägitakse 45 tuhandest äikesepilvest aastas maakeral. Paljud allikad ütlevad, et maakeral on ühteaegu umbes 1800 kohas äike möllamas. Esmapilgul võib tunduda, et korratame 1800 päevade arvuga aastas. Tegelikult peame arvestama, et äikesepilvede eluiga varieerub ning tormisüsteemides on üldse väga raske defineerida, kus algab üks ja lõpeb teine pilv. Selle kohta on isegi uurimusi tehtud.
(4) Välgulöögi tagajärjel surnusaanutest. Lisada võiks ainult, et spetsialistidel ei ole Eesti kohta täpseid arve, vaid postuleeritakse, et 2-3 inimest saab välgulöögist surma. Eks see sobib ekstrapoleerimisega, kuid võib muidugi arvata, et mõnel aastal pole surmasaanuid üldse, mõnel aastal on neid kuni 10. Sellele järgnevad õpetussõnad tormide korral käitumiseks. Kel rohkem huvi, siis orkaanide eestikeelse käitumisjuhise võib leida: http://lagujailm.blogspot.com/2007_02_01_archive.html
Kogub siintoodud arutlus on põhiliselt selleks, et eristada mitteobjektiivset teksti objektiivsest. Hea kirjeldus, jutt jne on selline, mis on kergelt subjektiivsuse varjundiga, st, et kus on vaja arvandmeid, neid ka esitatakse, kuid kus aga vaja kommenteerida, siis seda peab ka tegema. Niisama andmeid ei ole mõttekas panna, kuna enamik allikaid räägivad vaśtuolulist juttu. Ei hakka kõike välja tooma. Toodud allikat (Päästeamet) on hea lugeda ka selle tõttu, et seal kasutatakse hoopis teistsugust vaatepunkti ning ei saa ka otseselt välja toodut pahaks panna (ka seetõttu, et täpsus pole seal prioriteet).
Muudest uudistest.
1. detsembril on eestikeelse Tartu Ülikooli 89. aastapäev. Tähistati nii promotsiooni kui ka balliga.
Avaldati detsembrikuu prognoos. Lugeda võib, et detsembris saabub suhteliselt püsiv talv. Hetkel on olukord veel ebaselge, kuid järgmisel nädalal võtan kokku teadaoleva info ja ehk saab siis ka midagi täpsemalt öelda.
Hetkel küll tundub, et reedel-laupäeval on lund või lörtsi oodata, aga olemuselt on tegemist sooja madalrõhkkonnaga ja isegi põhjatuule korral võib sadu muutuda ikkagi vihmaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar