Sarnane, kuid märksa vähem intensiivsem lumetorm oli märtsi lõpus ning novembris näiteks kaugel 1970. aastatel (aasta täpsustub). Ka siis oli erakordselt tugev lumesadu ning tugev tuul. Tõsi küll, Lõuna-Eestis sadas tollal ennelõunani lörtsi ja alles siis hakkas sealgi lund sadama. Põhja-ja eriti Kirde-Eesti said korralikult rappida. Oli tohutult ummikud peamagistraalidel, kõrvalteed muidugi täiesti läbimatud.
Selle aasta märtsi lõpus aga saabus ka sarnaselt praegusele lõunatsüklon, aga sademed ja tuul jäid nõrgemaks. Sarnaselt toimunule täheldati äikest.
23. novembri tsükloniga peab märkima mõningaid erakordseid asjaolusid: pilved oli optiliselt täiesti läbipaistmatud (st suure tiheduse ja ulatusega; kihtpilvede puhul on suur tihedus üsna harv nähtus), intensiivne kestev lumesadu ja tuisk, esinemine novembris (veebruaris, aga ka märtsis on sarnase olukorra esinemine tõenäolisem), õhurõhu miinimumi väärtus ja mahasadanud lume paksus (mõnel talvel pole kordagi niipalju lund), tsükloni kiire evolutsioneerumine (ontogenees) ja topeltfrontaalsüsteemid. Millised olid tingimused ja mis täpselt toimus ja kuidas tsüklon kujunes?
Tsüklon kujunes Ukraina kohal (sakslased nimetatasid tsükloni Irmelaks, nimetusi saab vaadata: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20081122.gif kui soovite vaadata mõne teise kuupäeva olukorda, muutke aadressiribal kuupäev vastavalt ära ja Go, seal on mitme aasta andmebaas!), kusjuures lisaenergia ja -tõuke sai ta Mustalt merelt (niiskus). Tsükloni idaosa mööda tõusis põhja poole troopiline õhumass, aga lääneosas liikus lõuna poole külm õhumass. Temperatuur ei olnudki seal väga madal (850 hPa isoterm -10°...-12°), idapoolses õhumassis oli temp. umbes sama palju üle nulli. Seega erinevus küll oli, kuid mõnikord on see suuremgi, ometi ei kujune midagi sellist välja. Ilmselt mõjus nii niiskus kui ka õhumasside liikumise suur kiirus (mitte niivõrd õhumasside erinevus), sest ägedam (kiirem) kokkupõrge soosib ka tugevat tormi. Tsükloni kiiret liikumist seletab põhja pool asunud varasem tsüklon ja madal õhurõhk, mistõttu kujunes justkui säng, mida mööda Irmela sai kiiresti liikuda.
Irmela kese liikus kiiresti Eesti idapiirile (Peipsi järve kohale) ja ületas 23.11. järve ning liikus Eesti kohale, kuhu jäi nõrgenedes tiirutama, jõudes Soome laheni, kuigi ennustati ta liikumist Valgele merele. Kahjuks ei arvestatud Irmela kiiret täitumist ega ta rahutut iseloomu.
Kuna tsüklon liikus kiiresti, siis sai ta energiat juurde (paigal püsimine pigem kulutab) ja süvenes. Kiirest õhu kerkimisest tekkisid ka erakordselt paksus kihtpilved (infrapunasel satelliidil välimus värvuse poolest võrreldav rünksajupilvedega; tavaliselt paistavad kihtpilvetüüpi pilved rohkem või vähem infrapunasele läbi) ning tekkis vastav sademete intensiivsus. Kuna õhurõhu gradiet oli suur pluss suur liikumiskiirus (annab tunnistust energiast), siis tugevnes ka tuul tormiks. Tsüklon kujunes väga laialdaseks, kusjuures Atlandil oli isegi suurem antitsüklon (see võib-olla oluline faktor Irmela kujunemises, ka orkaanide tekkes arvatakse olevat tähtis roll suurel kõrgrõhualal). Tipphetkel oli mõjusfäär Valgevenest üle Venemaa Valge mere lähedale, Rootsi, Norrasse ja Saksamaale ja kaguosas kuni Musta mereni. Tsüklonit koos antitsükloniga näeb sellelt kaardilt:
.
.
.
ja siit näeb paremini ka sajualasid:
märkuseks, et sellelt kaardilt antitsüklonit ei näe, vaid hoopis frontaalsüsteemi, mis toob Eestisse sulailma.
.
.
See on 850 hPa kõrgus geopotentsiaalsetes dekameetrites:
.
.
.
..
.
Näha on võrreldes eelmise kaardiga kiire oklusioon:
.
.
.
Kaardilt võib märgata, et tsüklon on valdavalt külm. Põhjus on lumesajus, mis jahutas õhku. Siiski, väga hästi võis jälgida nn keskme soojuse efekti: kuna tsüklonis õhk tõuseb ja tõusta saab ümbritseva suhtes soe õhk, siis on eriti just tsüklonite keskmes mõne km kõrgusel on ilm suhtelise soe. Antud juhul (Irmela kese läks üle Kirde-Eesti) näeb seda siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1227448800&go=4 . Jõudnud Eesti kohale, hakkas tsüklon hajuma, liikudes edasi Lääne-Eesti poole. Hajumist näeb nendelt piltidelt:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Suurtes lumetormides on üsna tavaline, et esineb ka välkusid (on vaieldav, kas tegemist on äikesega, ses definitsiooni kohaselt on äike vaid rünksajupilvedes või täpsemalt konvektsioonipilvedes, kuid antud juhul oli tegemist vaid kihtpilvedega ning meil on seega väike teoreetiline probleem). Ka Eestis nähti välkusid ja kuuldi müristamist mitmel pool. Üsna kindlalt võib väita välkude olemasolu Tartus ning Tallinnas (tervelt kaks korda: öösel umbes pool 3, mis ajas isegi inimesi üles ning õhtul kl 16 ja 18 vahel) ja kahtlasemad tähelepanekud Pärnus ning Türil. Märkuseks, et usaldusväärsust hindasin selle põhja, kui palju tunnistajaid nägi/kuulis, kas nad olid sõltumatud ja kui kindlad nad endas olid. Näiteks Tartus ja Tallinnas oli sõltumatuid tunnistajaid palju (info ei pärine netikommentaariumidest!), nähtut/kuuldut kirjeldati selgelt ja kindlalt. Seevastu Türis või Pärnus oli vaid 1-2 teadet ja näiteks Türil polnud tunnistaja kindel, kas tegu oli välguga või juhtmetest tingitud nähtusega. Ka mujalt Eestist tuli teateid, aga need oli juba kommentaariumidest ja nende tõeväärtust on keerukas uurida. Olgu veelkord öeldud, et lumetormidega äike ei ole midagi tavatut, vaid üsna tüüpiline olukord. Kuigi mõni inimene väitis, et satelliidipildilt oli veidi kihtpilvedel ka kobrutust näha, oli see siiski minu meelest pigem otsitud põhjendus rünksajupilvede tõestamiseks ja teiseks, need kohad ei olnud selle koha peal, kus välke täheldati. Ka radarid registreerisid üht-teist. Talviste välkude seosest lumetormidega, aga ka üldse huvitavatest tähelepanekutest võib lugeda Eesti Loodusest 1/1985 lk 55. Allpool Euclidi radar (akronüümid kirjutatakse küll ainult suurtähtedega, aga las ta hetkel olla), mis näitab õhtust (umbeskl 20-21) äikest Soome rannikul:
. .
.
.
.
.
.
.
.
Tsüklon suunas suure sooja Venemaale, näiteks Moskvas oli 23. novembri uus soojarekord +10°, kuid läks juba öösel uuesti külmale. Ka Rootsi ja eriti Soome tõi Irmela tugeva lumetormi kaasa. Läänemere lõunarannikul ja mõnele Poola alale tõi tsüklon selle sügise esimese lume. Mõistsagi ei jäänud ka liiklusõnnetused olemata. Eestis oli olukord vaatamata tormile üsna rahulik ja hea (ei saaks lootagi, et üldse midagi ei oleks korrast ära). Oli kohti, kus isegi lumesahad ei pääsenud läbi. Tipphetel oli vähemalt 15 tuhat majapidaist elektrita ja laevaühendus Soomega katkes täiesti.
Eestisse tõi tsüklon ka lumerekordeid: koos 25.11 lumega sadas kokku üle 50 cm lund, summaarne lumepaksus seega (20. nov ja hiljem sadas ka veidi) 56 cm (Kuusiku). Sajuhulgad oli maksimaalslt umbes 70 mm, kusjuures mõnes kohas sadas 6 h keskmisena üle 30 mm.
Huvitav on veel märkida, et mõnes kohas oli päeval õhurõhutendents isegi -10mm/3h ja enam. Varem pole seda täheldanud, kuigi meelde tuleb, et möödunud talvel küll oli korra saarte piirkonnas -9,8 mm/3h, aga see oli põhjustatud süvenecast osatsüklonist, mis lähenes kiiresti saartele hja nõrgenes siis kiiresti. Selline langus kestis ainult tunnike. Praegusel juhul aga kestis kiire langus mitu tundi, sest tsüklon lähenes ja süvenes korraga kiiresti. Uudisest kirjutasid ka ameeriklased (http://www.accuweather.com/regional-news-story.asp?region=worldnews&date=2008-11-22_14:51) kusjuures rõhutati ka õhurõhu miinimumväärtust (õhurõhk langes umbes 950 hPa, Eesti jaamadest registreeriti madalaim õhurõhk Mustvees 951,3 hPa). Õhurõhu juures väärib märkimist ehk järgmine asjaolu. 1998. aasta 19. oktoobri tormi ajal langes õhurõhk saartel 984 hPa-ni, mis annab tugeva tormi mõõdu välja isegi troopikas. Ühes 1950. aastate taifuunis tõusis tuulekiirus 360 km/h-s ja keskmes langes õhurõhk 960 hPa-ni. Aga nüüd langes 950 hPa-ni. Need võrdlused on toodud selleks, et planeedil ei lange tavaliselt õhurõhk kuigi sageli nii madalale ja seda isegi mitte orkaanide silmas, mis on teada-tuntud oma ebatavaliselt madala õhurõhu poolest. Tugevamad tuuleiilid ulatusid 30 m/s, nagu ka ennustati. Pärnus tõusis vesi üsna kriitilise lähedale (kriitiline 160 cm, tõusis 150 cm-ni).
Hetkel aga raugeb tsüklon jõudsalt ning kui ta on hajunud, siis pääseb läänest Eestini esialgu lumesadu (ilma selginemisefekt enne sadu/tsüklonit/fronti on 26. novembril märgata), aga 27. novembril juba tugev sula. Kuigi 29. novembril läheb veidi jahedamaks, saabub esmaspäeval uuesti soe õhumass (ja vastavalt suurem sula). Ilmselt on veidi stabiilsemat talveilma uuel aastal oodata.
Veidi Irmeli arengutest ka sateliidipiltidel.
.
.
.
.
.
Foto kosmosest (23. novembri pärastlõunal). Tsüklon on saavutanud oma maksimaalse võimsuse. Näha on korralikku pilvesüsteemi, kusjuures on ka veidi mügaraid kihtsajupilvedel näha.
.
.
.
.
Infrapunapilt Irmelast 23. novembri õhtul, kui ta kese on Kirde-Eestis. Tähele tasub panna võimsaid pilvesüsteeme, kusjuures kihtsajupilved (vähemalt oletatavasti) on täiesti läbipaistmatud (need on nn külmad pilved, halli värvusega on nn soojad pilved, kõrgema temp. tõttu ei erista satelliit pilvi kuigi oluliselt aluspinnast). Tsükloni keskme ümber on näha hõredama pilvisusega ala. Õhk on saavutanud oma maksimaalse kõrguse tõusmisel ja eriti enam ei tõuse. Õhurõhk langeb keskmes veel oluliselt.
.
.
.
.
.
.
.
.
http://www.greengate.ee/?page=4&id=5816 (Ain Kallise klassika)http://www.ilm.ee/index.php?41591 (kokkuvõtlikult tormiuudised)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar