Prognoosid on nüüdseks kristalliseerunuid ja tsüklon tõstnud oma pea 3 km kõrgusele (muide, juba üleeile oli tsüklon olemas, tõsi küll, ranges lähenduses häiritus (ingl. k disturbance), juba oma pilvesüsteemid moodustanud, kuid rõhuväljas muutub rõhkkond nähtavaks vahel mitu päeva hiljem). Lubatakse endiselt väga madalat õhurõhku, lumetormi jne. Veidi häirivam on asjaolu, et ilm läheb sulale. Jah, seda lubavad ka mudelid, kuid üht-teist on vaja siiski ka selgitada.
Eilse päeva jooksul helistati mulle spetsiaalselt selleks, et küsida nädalavahetuse ilma ja lumetormi kohta, kusjuures oli ka täiesti võõraid inimesi. Põhiliselt küsiti, mis te arvate neist mudelitest ja prognoosidest, milliseid tasub usaldada jne. Muidugi oli ka asjalikumaid küsimusi (millega peaks arvestama jne). Asi on selles (ja veidi ka selgitasin), et küsimus pole selles, mida mudelid näitavad ja mis on usaldusväärsem, vaid küsimus on, millist loogikat ilm järgib. Vahel tasub pilgud pöörata ilmaennustustele, kui tegemist on hästi väljakujunenud sündmustega (näit. eesolev tsüklon, suurem sula jne), vahel aga ei ole prognoosidest kasu, vaid see tuleb iseendal koostada. Ilmateenistus ei saa olla dikteerija, vaid on parimal juhul ainult abivahend/lisa paljudest muudest võimalustest, et ilma prognoosida. Näiteks 21. novembri äike või suvel siin-seal äikesed - sel juhul on vaja ise vaadata erinevatest allikatest, mida ilm teeb (ja prognoos juurde mõelda) ja sageli ei saa midagi kindlat öelda, vähemalt mitte pika aja peale.
Eilse päeva jooksul helistati mulle spetsiaalselt selleks, et küsida nädalavahetuse ilma ja lumetormi kohta, kusjuures oli ka täiesti võõraid inimesi. Põhiliselt küsiti, mis te arvate neist mudelitest ja prognoosidest, milliseid tasub usaldada jne. Muidugi oli ka asjalikumaid küsimusi (millega peaks arvestama jne). Asi on selles (ja veidi ka selgitasin), et küsimus pole selles, mida mudelid näitavad ja mis on usaldusväärsem, vaid küsimus on, millist loogikat ilm järgib. Vahel tasub pilgud pöörata ilmaennustustele, kui tegemist on hästi väljakujunenud sündmustega (näit. eesolev tsüklon, suurem sula jne), vahel aga ei ole prognoosidest kasu, vaid see tuleb iseendal koostada. Ilmateenistus ei saa olla dikteerija, vaid on parimal juhul ainult abivahend/lisa paljudest muudest võimalustest, et ilma prognoosida. Näiteks 21. novembri äike või suvel siin-seal äikesed - sel juhul on vaja ise vaadata erinevatest allikatest, mida ilm teeb (ja prognoos juurde mõelda) ja sageli ei saa midagi kindlat öelda, vähemalt mitte pika aja peale.
Juhin tähelepanu ka sellele, et prognoosid läbivad (kätkevad endas) dünaamilisi stabiilsuslaineid, st, mudelid on dünaamilises tasakaalus oletatava reaalsusega (teatud perioodidel on mudelite usaldusväärsus kõrge, aga siis järgneb periood, kui väljundid muutuvad vastuolulisteks jne). Iga mudel on üsna õige antud teadmiste valguses, kuid järgmisel päeval võib toimuda kannapööre, sest ilmsiks tuleb mingisugune info (võib-olla üsna tühine infokild, aga teada ju on, et kaoseteooria avastas meteoroloog). Klassikaline näide on siin: http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm .
Head ilma kõigile!
Head ilma kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar