laupäev, 1. november 2008

Oktoobrist ja novembist

Mõnikord öeldakse, et äike on meil tavaline maikuust septembrini. Ülejäänud aegadel lihtsalt ei jätku piisavalt soojust. Sel aastal on aga teisiti - on soojust, aktiivseid õhumassiliikumisi ja niiskust. Seetõttu pole ka äikestest puudust olnud.
Põhilisel on näikesed olnud merel ja saartel, aga mõnedel päevadel on isegi sisemaa saanud oma osa. Sügisestele äikestele on lahutamatuks kaaslaseks rahe. Tähtsamad (st kindlad tõendid) äikesed olid järgmistel päevadel: 3.-5. oktoober (eelkõige merel ja saarte lääneosas), 14. oktoober (Jõhvis, välismaalt Helsinkis), 23. oktoober (mitmel pool Eestis) ja 28. oktoober (Tallinnas ja ümbruses). Vähemalt viimase 2 korraga kaasnes ka korralik rahe.
Nagu eelmises postituses viidatud, ei tähenda üldiselt sügisene äike talve suhtes midagi head. Tuleb vaadata mitte ainult seda, et nüüd oli äike, vaid milliste tingimustega äike kaasnes. Näiteks 2004. aastal oli äikest 20. novembri ümbruses, kuid see oli lumepilvedes ja tingitud külma õhu sissetungist (muide, neil pilvedel oli tüüpiline rünksajupilve jäätunud tipp, ja suhteliselt ümmarguste vormidega, meenutas Cb capillatust, kahjuks pole pilte...). Seekordne aga on tingitud tugevast edela-ja lõunavoolust, mis toob piisavalt energiat (soojust) äikesteks. Selline mastaapne õhuvool on üsna inertne ega pöördu kuigi kergesti. Lisaks on veel tekkimata külma õhu reservuaar meist põhja pool (talve alguseks ja püsimiseks on seda enamasti vaja).
Päris palju uudiseid oli sellestki, et Suurbritanniat ja Hispaaniat tabasid külmalaine ja lumesajud. Lund nähti isegi Londonis, kus pole 1934. aastast oktoobris lund registreeritud. Lumesajud ei olnud väga tugevad, vaid ainult sadas kergelt, nüüdseks on seal taastunud enam-vähem normaalne temp.režiim (temp. langes kuni -4 kraadini). Põhjuseks oli tugev külma õhu advektsioon, mis hakkas ringiga ida (ja Eesti) poole tungima, kuid niiske ja soe lõunatsüklon blokeeris tee. Meenutuseks, et sarnane suur temp. erinevus tekkis ka Venemaa lääneosas pärast seda, kui augustis oli ridamisi kuumarekordeid ja siis voolas nendele aladele külm õhk, mis tõi kaasa öökülmad ja lubati isegi lörtsi (ehkki mõni päev varem oli üle 30° sooja olnud).
Oktoober lõppes suhteliselt tormiselt (torm oli ka 26. oktoobril). Põhjuseks lõunast kerkinud madalrõhuväli (ja selle sabas ka tsüklon ise), mis süvenes kiiresti, liikus Ahvenamaa lähedale ja hakkas siis mööda Soome lõunarannikut itta likuma, põhjustades seetõttu mõnedes kohtades koguni sekundaarse õhurõhulanguse (alla 1 mb 3 h kohta). Tsüklon tõi lõunas ja kagus kaasa väga suure sooja (õhumassikoldes oli sooja üle 20°) - temp. tõusis 13°-ni, kusjuures see tõus toimus õhtul ja öösel. Äikest otseselt polnud (või oli see äärmises saarte lääne-ja edelanurgas), ehkki anti isegi vastav hoiatus:
31.10. Täna on pilves selgimistega ilm. Paljudes kohtades sajab hoovihma, kohati võimalik äike. Pärastlõunal jäävad sajuhood harvemaks. Tugevneb lõuna- ja edelatuul 8-13, puhanguti 17 m/s, saartel 12-18, puhanguti 22-25 m/s. Sooja on hommikul 9...11, päeval 7…9°C.
Tsükloni tagalas avanes tee külmale õhule ning kuna öösel võib õhutemp. langeda -4°-ni ja lõuna poolt kerkib mingi nõrk sajuala ennustuste kohaselt, ja seetõttu prognoositakse, et Lõuna-Eestis sajab üsna tõenäoliselt vastu 2. novembrit lund ja lörtsi. Kuidas ka poleks, edaspidi on ees ilmselt üsna pikk sadudeta periood (vähemalt 10 päeva). Kui midagi peakski sadama, siis ehk rannikualal ja sedagi väga nõrgalt. Seega, sademete puudumisest johtuvalt ei ole lume lootust ka lähiajal (v. a. eeloleval ööl). Muutus võib toimuda alles 10. novembri paiku või veel hiljem (läheb sajusemaks, aga ei ole hetkel näha, et ka külmemaks, seega vihm).
Prognoositakse, et algav nädal on udune. Hetkel tundub, et õhutemp.foon ja nõrk tuul soosivad udu teket, kuid küsimus on ka õhuniiskuses: kui seda ei jätku, pole ka udu. Seega oleks vaja koostada õhuniiskusprognoosid või vastavad integreeritud uduprognoosid. Olgu lõppu lisatud, et EMHIs on juttu olnud, et talv algab alles jaanuaris!
1. novembril sadas mõnedes kohtades lörtsi (Nõo, Türi, Tallinn). Tartus olid näha vaid Sc -st lähtuvaid sajujooni (ilmselt algselt lumi).
Pilte äikesetormidest oktoobris.
4. oktoobri hommikul kl 7-8. Eredalt tulevad esile äikesetormid merel, saared jäävad äikeste idaossa.























Samal päeval u kl 12. Äikesed on nõrgenenud, kuna päeval on temp.gradient mere ja õhu vahel väiksem.





23. oktoobri hommik. Loode-Eestis on nooltega näidatud äikesed, mis levisid päeval fronditaoliselt üle Eesti kagusse, tõid kaasa rahet, tuult, tugeva vihma ja tuntava temp.languse.



Äikeste levik 3. oktoobril














Äikesed 30. oktoobril.













23. oktoobri rünksajupilved Tartus


























Kommentaare ei ole: