17. novembris sadas Eestis esimest lund, mille tõi üks osatsüklon, mille tagalas kandus Eestini külmem õhk. Lumesadu nägid ebasoodsa kellaaja tõttu siiski üldiselt vähesed inimesed ning sadu oli lühiajaline ja enamasti nõrk. Kirde-Eestis sadas ilmselt enim.
19. novembri hommikul oli aga lumi juba maas ja arvestatavamal kujul. Selle tõi kaasa suure madalrõhkkonna lõunaservas olev madalrõhulohk, kusjuures teatud mõttes on olukord ebatavaline. Tavaliselt toob olukord, kui madalrõhkkod on Skandinaavia põhjaosas ja Eestis jääb üsna kaugesse lõunaserva, kaasa ikka sooja jne, kuid mitte seekord. Ehk ilm sai aru, et Eestis vajatakse lund?
Sadav lumekogus on siiski väike, max 5 cm. Ka edaspidi on lund oodata ja esialgu ei ole olulist soojenemist ette näha. Kahjuks ebatavaliselt madal õhurõhk ei realiseeru, mis oleks kaasa toonud huvitavaid efekte. Näiteks oleks vee külmumistemperatuur muutunud kuni 0,3 kraadi ning mereveetase oleks paljalt madalast õhurõhust umbes 10 cm tõusnud (näit.Taani väinadest oleks vett sisse jooksnud õhurõhu kompenseerimiseks, sest nii madal õhurõhk vaid Läänemere kohal). Hetkel langeb ilmselt siiski alla 980 hP, mis on ka üsna hea näitaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar