1. nädala ilm (2.–8.01.2017)

Kommentaariumi link

8. jaanuaril liikus madalrõhkond Põhja-Skandinaavia poole ja selle lõunaserv ulatus Läänemerele. See tõi rahuliku, pilvise, kuid peamiselt sajuta, ja soojema ilma: saarte rannikualadel tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, lääneservas jäi veel alla 0 °C, idaservas jäi veel kuni -8 kraadi juurde ja kohati oli udu ja härmatist. Edelatuul püsis nõrk või mõõdukas. Loodenurgast alates ilm selgines aeglaselt, kuid siis tihenes pilvisus uuesti.

Prognoosis olulisi muutusi ei ole: võib lähtuda eelmisest sissekandest.

Külm hilisõhtu selge taeva all Simunas 06.01.2017. Pildistamise ajal oli külma ligi 19 kraadi.

7. jaanuaril liikus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohalt itta. See tõi alates saartest ja loodenurgast lumetuisu ja soojenemise, mis levis aeglaselt kagu poole. Sadu oli loodenurgas mõõdukas ja ajutiselt isegi tugev, mujal nõrgem. Õhtuks jõudis lumesadu nõrgemal kujul ka kagunurka. 
Kui hommikul oli Võrus veel -25 kraadi, siis saarte läänerannikul oli vaid -1 kraadi. Keskpäeval oli õhutemperatuur sarnane, ainult -20 kraadi ja madalamat õhutemperatuuri ei olnud enam kuskil, kuid soojenemine jätkus: õhtul oli ida pool siiski veel veidi madalam kui -10 kraadi, lääne pool -2...-5 kraadi ja vastu Läänemerd juba kuni +2 kraadi.
Lõunatuul tugevnes juba öösel Soome lahel puhanguti 18 m/s, hommikuks levis tuule tugevnemine mujalegi, ainult kaguservas püsis veel väga nõrk; enne keskpäeva olid tugevaimad puhangud kuni 22 m/s, kuid õhtul nõrgenes ja asendus edelatuulega.

Ele Pedassaar · Talvine ja keeruline ilm.

Täna on Eesti ilma määrajaks üle Barentsi mere itta liikuv aktiivne madalrõhuala. Pöörise lõunaservas levivad ühes madalrõhulohuga tihedad lumepilved Loode-Eestist kagu suunas. Hommikupoolikul haarab sadu enda alla saared ning mandri lääne- ja põhjaosa. Pärastlõunal laieneb veidi nõrgenev lumesadu Kagu-Eesti kohale. Lõuna- ja edelatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23 m/s ning sadu saadab nähtavust piirav tuisk. Õhtu poole annab edelasse ja läände pöörduv tuul järele. Koos sajuga levib Eesti kohale veidi soojem õhumass ning saarte piirkonnas tuleb lume sekka lörtsi. Ühtlasi suureneb jäiteoht! Õhutemperatuur tõuseb Ida-Eestis -12...-6, kagunurgas -15 °C-ni, Lääne-Eestis -5...-0, saarte rannikul +2 °C-ni.

Õhutemperatuur tõuseb tasapisi. Seetõttu võib hommikuks kohati tekkida advektsiooniudu, mida soodustab ka nõrgenenud tuul. Lumi hakkab õhtuks ilmselt juba mitmel pool saartel ja lääne pool rannikualadel sulama, kuid see pole siiski kindel.

9. jaanuar. Õhutemperatuur tõuseb ilmselt paljudes kohtades 0...+2 kraadini, mis tähendab, et lumi hakkab sulama. Ainult mõnes üksikus kohas, ilmselt kõrgustikel ja päris kagunurgas, võib õhutemperatuur alla 0 °C jääda.

10. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass, mistõttu õhutemperatuur hakkab lõunapiirist langema ja ilma külmenemine levib põhja suunas. Mõlema päeva jooksul võib esineda nõrka sadu lumest uduvihmani.

11. jaanuar. Läheb tormiseks ja sajule, võib tuisata. Järgmine päev on sajune ja tuisune, sadu võib tugev olla. Ilm hakkab uuesti soojemaks muutuma.

Martin Kivi. Siin ehk Kiili kandis oli pärast [6. jaanuari] loojangut ka udulaamu näha. Loojangul  algas tormiline selginemine.

6. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Baltimaade, sellele järgnes aktiivne madalrõhulohk. Kõrgrõhuvööndis jäi tuul vaikseks, olles nõrk ja muutliku suunaga. Kohati oli ilm päris selge, kuid mitmel pool oli siiski vähene või vahelduv pilvisus, mõnes kohas mereefekti mõjul ka pilves selgimistega, sadas kerget lund. Mitmel pool vaadeldi optilisi nähtusi (halod).

Kui öösel oli üksikutes kohtades kuni -20 kraadi, eriti kagunurgas, siis hommikuks õhutemperatuur tõusis, jäädes -13...-18 kraadi vahele, kohati oli ka vaid -10 kraadi ja isegi soojem (tuulepealsetel rannikualadel, eriti saartel). Päevane õhutemperatuur väga ei muutunud, püsides alla -10 kraadi (kohati rannikualadel ikka soojem), õhtul külmenes tasapisi.
Öö tuleb väga külm: pole välistatud kohatine õhutemperatuuri langus -25 kraadini, enamikes kohtades on siiski -10...-20 kraadi, rannikualadel võib soojem olla.
7. jaanuari jooksul ilm muutub: pilvisus tiheneb ja tuul tugevneb; hommikul võib alates saartest ja loodenurgast hakata tuiskama. Seekord näib tihedam sadu jäävat saartele, loodenurka ja ehk ka lääneserva, samal ajal sisemaale jõuab sadu hiljem ja võimalik, et ka nõrgemalt, kagunurka ei pruugi üldse midagi jõuda.
9. jaanuar. Ilm on muutunud soojaks, vähemalt kohati on oodata lume sulamist. Samal ajal tugevneb antitsüklon Lõuna-Venemaal ja selle serva mööda hakkab eriti külm õhumass Musta mere äärest liikuma põhja poole.
11. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass. Ilmselt muudab see ilma (oluliselt) külmemaks ja võib sisse juhatada uue talvise perioodi.

Ott Tuulberg tunneb end õnnelikuna kohas Ipswich, Suffolk. 02/01/17 kell 8:40 hommikul, Ipswich Suurbritannias. Imeline päikesetõus! :)

5. jaanuaril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv, kuid öösel tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari. Selline sünoptiline olukord hoidis ilma tormise ja külma.
Rannikualadel tuiskas hooti, sest meri oli aktiivne (mereefekt), seevastu sisemaal oli ilm päikeseline, võis näha optilisi nähtusi (halod). Kirdetuule puhangud ulatusid veel kogu päeva üle 20 m/s, sisemaal oli nõrgem. Õhutemperatuur oli enamasti -10 kraadist madalam.

NB! Prognoos on muutunud: 9. jaanuarist on oodata lume sulamist ja soojade ilmade jätkumist. Enne seda jõuab kõrgrõhuvöönd Eesti kohale ja peaks ilma vaikseks muutma. Kui on selge, võib kohati vähemalt -25 kraadi tulla, kuid pilves ja tuulise ilmaga on palju soojem.

8. jaanuar. Ilm muutub oluliselt soojemaks, võib kaasneda lumesadu.

10. jaanuar. Soe ilm, lumi võib sulada. Pole siiski välistatud, et mõõdukas külm jääb püsima, sisemaal näiteks -2...-7 kraadi. 

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Tuisk käis hooti. Üks tuisuhoog oli selline: läks hämaraks ja ei suutnud hingatagi vahepeal.

4. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Valgevene kagusse ja Skandinaavia kohal tugevneb külma õhumassiga kõrgrõhkkond. See tõi tormise ja tuisuse ilma, ent mitmel pool paistis ka päike. Kihtsaju- ja kõrgkihtpilvedest sadas lund peamiselt saartel ja lõunapiiril, kuid Soome lahel arenes mereefekt, mis tõi tugevaid tuisupuhanguid rannikualadele, hiljem ka sisemaa poole. Idatuul tugevnes hommikuks puhanguti 15 m/s, seejärel jätkus kirdetuule tugevnemine (puhangud loodenurgas üle 27 m/s). 

Õhutemperatuur langes hommikuks Virumaal -10 kraadist madalamale ja päeval jätkus külmenemine (kell 14 oli juba Pärnus -10 kraadi), läks ka selgemaks. Õhtul oli soojem -10 kraadist üksnes kohati rannikualadel ja saartel. 

5. jaanuar. Tsüklon on juba Valgevene kohal ja selle servas jõuab erakordselt külm õhumass Eesti kohale. See peaks tooma intensiivse mereefekti rannikualadele. Kus selgem ja vaiksem, on õhutemperatuur ilmselt -20 kraadist madalam ja ka päeval ei pruugi sellest piirist kõrgemale tõusta.

7. jaanuar. Pakaseline õhumass püsib veel Eesti kohal. Selgetes ja vaiksetes kohtades võib õhutemperatuur langeda -27 kraadini, pole välistatud ka -30 kraadi, kuid pilves ja tuulistes kohtades võib jääda -10 kraadi juurde või olla soojemgi.

9. jaanuar. Pakaseline õhumass on kadunud, kuid endiselt on külm (-2...-7 kraadi). Mõned allikad näitavad, et ilm on oluliselt soojem ja lumi võib sulama hakata. 

Mereefekt tõi rannikualadele lumetormi. Ilm.ee akna taga möllab ja paugutab, mis hirmus (4. jaanuar kell 15.50).

3. jaanuaril tekkis Skandinaavia kohal uus madalrõhkkond ja see liikus üle Läänemere lõunaosa kagusse. See tõi rahuliku, kuid muutliku pilvisusega ja kohatiste tugevate lumehoogudega ilma, paiguti sadas lumekruupe (talvine konvektsioon merel). 

Õhutemperatuur langes hommikuks kohati -12 kraadini ja oli udune (Simunas), kuid enamasti oli siiski -3...-6 kraadi. Päeval oluliselt soojemaks ei läinud, v.a kohati rannikualadel (0...-2 kraadi), kuid õhtul oli Virumaal kohati taas -10 kraadi. Tuul oli nõrk ja enamasti muutliku suunaga.

4. jaanuar. Tsüklon jõuab Läänemerele ja tuul tugevneb. Kohati võib tuisata, suurim on üldtuisu võimalus Saaremaal, põhjarannikule võib ka mereefekt jõuda.

5. jaanuar. Kohale jõuab ebatavaliselt külm õhumass, rannikualadel võib mereefekt tugev olla, võib tuisata. 

7. jaanuar. Hakkab minema soojemaks, kuid enne seda võib selge ja vaikse ilmaga kohati -25 kraadi olla (senimaani on ilma selleks liiga tuuliseks ja pilviseks peetud).
Ohtlikud ilmanähtused Eestis: 3. jaanuari õhtul jätkas aktiivne osatsüklon enda teekonda Rootsi kohalt Leedu ja Poola suunas, põhjustades samal ajal rohkelt sademeid ja tuule tugevnemist. Välgudetektorite kohaselt esines Rootsi lõunaosas isegi mitmeid pilv-maa välke. Osatsükloni kese jõuab prognooside kohaselt Poola ja Leedu aladele hiljemalt homseks ehk 4. jaanuariks. Sealt liigub see edasi kagusse.
Ööl vastu 4. jaanuarit hakkab tuul järk-järgult ka Eesti vetes tugevamaks muutuma. Päevasel ajal võivad tuulepuhangud ulatuda Läänemerel ja saartel 23-25 meetrini sekundis. Sisemaal pole välistatud tuulepuhangud kuni 15 meetrit sekundis, üksikud tugevamad tuuleiilid võivad pürgida isegi 17 meetrini sekundis. Kuna paljudes Eesti piirkondades katab maapinda juba kohev lumevaip, siis on suur võimalus laialdase pinnatuisu esinemiseks. Eesti kohal on arktiline õhumass ja seetõttu tuleb ilm üsna külm. Päevased õhutemperatuuri näidud jäävad -3...-13 kraadi vahele. Lisaks tasub teada, et pärast osatsükloni kaugenemist meist algab ka väga kiire külmema õhu pealetung kirde poolt. Tulemas on väga külmad ööd. Juba 5. jaanuari ööl ja varahommikul võib mõnel pool Eestis kohata selliseid termomeetri näite, mis on madalamald kui -15 kraadi. Tuginendes värskematele mudelite ennustustele, siis Ida-Eestis ja Kagu-Eestis pole kohati välistatud ligi 21 kraadi külma.

Nn rekordkülm õhumass 6. jaanuaril Eesti kohal (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Õhtune selge ilm.

2. jaanuaril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul muutus ilm rahulikumaks ja külmemaks, esines selgimisi ja kohatist nõrka lumesadu.
Päeval arenes mereefekt, mis tõi lund peamiselt rannikualadele, aga midagi sisemaalegi, eriti Peipsi äärde. Õhutemperatuur püsis igal pool pärast kl 11 alla 0 °C. Tuul oli nõrk ja enamasti loodest või muutliku suunaga.

Ilmahuviline Martin kirjutab: Olevikust rääkides, siis nii 2. novembril kui ka 2. jaanuaril praegusel hooajal algas talveilm. Kas pole mitte huvitav kokkusattumus kuupäevaliselt? (Täpselt 2 kuud vahet)
5. ja 6. jaanuari 850 hPa isoterm tõotab põnevust - vist 2013. aasta 22. märtsil oli taoline viimati.
Alatskivil päris lumine juba. Ida-, Kagu-, ja Lõuna-Eestil ongi ju sademetega kõvasti vedanud. Sademetekaart ka ootuspärane.
Vello lisab: Eelmise aasta analoogne ilm ja jaanuar, aga 5 päevase nihkega ja soojaks läheb 10 veebruaril

Kommentaarides kirjutatakse: HIRLAMist on näha et 04.01 tsüklon ei too Eestisse helvestki lund. Samas pole mere kohal, sh ka Soome lahel, näha ühtki mereefekti sajupilve. Ega see mingi ime pole ka, sest mida külmem õhumass, seda väiksem niiskusesisaldus.

Mudelid ei suuda tõenäoliselt ilmutatult näidata mereefekti. Lahutusvõime peaks olema praegu kasutuselolevatest märksa suurem, kuid võib proovida http://www.meteo.pl/index_en.php. Õhumassi niiskushulk ei mõjuta (meri ise ongi peamine niiskuseallikas) või siis, mida kuivem, seda soodsam, sest õhumassi kihistus on siis vee kohal labiilsem: niiske õhu termikud kerkivad kiiremini. 

4. jaanuariks saabub Läänemerele tsüklon. See toob tuulise ilma, kohati võib tuisata. Pole teada, kas tugev sadu ja tuisk jõuavad Eesti piiresse. Kairo: Praeguste ennustuste kohaselt võib Saaremaal väike lumetorm tulla 4. jaanuaril. Pole välistatud puhangud üle 20 m/s ja mõõdukas/tugev lumesadu.

5. jaanuaril tugevneb mereefekt, sest õhumass on erakordselt külm, rannikualadel võib tuisata. Vaatamata õhumassile ei prognoosita eriti külma ilma. Miks? Laseme Martinil selgitada: Neljapäeva öö on väga tuuline. See takistabki jahtumist. Reede öö on vaiksem, aga mitte tuuletu. Samuti on oma osa ka pilvisusel. Isiklikult loodan rajule mereefektile.

Einar Laretei. Ilm oli ilus ,äkki vaatan välja ja näen ,et selline padulumesadu. Lumesadu Alatskivil 2.01.2017.

Tuleb talvine, kuid muutliku ilmaga nädal, on lumesadude võimalus.

Nädal algab pilves ilma ja ilma külmenemisega, mõnes kohas sajab pisut lund või lörts, lumikate tekib ilmselt vaid Virumaal. Siiski on võimalus, et õhumassi külmenedes sajuvõimalus suureneb ja õhuke lumikate tekib mitmel pool, rannikualasid võib mõjutama hakata mereefekt. Tuul on muutliku tugevusega ja võib pärast ajutist tugevnemist uuesti peaaegu kaduda.

4. jaanuaril tuleb Läänemere kohale tsüklon. Kuigi tuul ilmselt tugevneb, ei pruugi sadu ja tuisk Eestini ulatuda või ulatub näiteks ainult Saaremaa ja Pärnumaani, samuti Liivi lahele. Tsükloni jõudmisel Leedu ja Valgevene kohale on suur tõenäosus mereefekti tekkeks Soome lahel, sest õhuvool on kirdest ja õhumass ebatavaliselt külm.

6. jaanuaril hakkab uuesti minema soojemaks. Enne seda võib juhtuda, et ilm selgineb ja tuul nõrgeneb või kaob ja siis võib õhutemperatuur kohati langeda vähemalt -25 °C-ni.

8. jaanuariks on ilm muutunud märksa soojemaks. Võib tulla uuesti soe ja niiske ilmastik, aga pole välistatud, et pehme või koguni mõõdukas talveilm jääb püsima.

Kommentaaridest: Võite päris kindlad olla, et see talveilm on jaanuari keskpaigast alates taas minevik. Hiljemalt 16. jaanuaril on sula kohal, pigem isegi varem.

Miks?

Sest kõrgrõhkonda ei teki, mis blokiks tsüklonite siiatuleku. November ju näitas, millega see lõppes.

Novembritalvest lund siiski rohkem ei tule - Näiteks Narvas jääb lumi 85%-lise tõenäosusega tulemata. Aga külma tuleb kõikjal rohkelt vastukaaluks vähesele lumele - loodus ju tühjust ei salli.

Veelkord - see külmalaine jääb max 10-ks päevaks, sest kõrgrõhuala/-alasid ei teki Venemaale.

Rekordudu 1.01.2017 Laagris.

52. nädala ilm (26.–32.12.2016)

Kommentaariumi link

32. detsembril (1. jaanuaril 2017) määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala tagalaosa, mis muutis ilma vaikseks ja alates loodest uduseks, kuid mõnel pool oli selgimisi. Tugev vihm nihkus kagu poole, eriti Peipsi kohale, kus sadas mõneteisttunniga kohati üle 10 mm, õhtul anti Alatskivilt ja hiljem Tartust teada lörtsist. Edelatuul jäi väga nõrgaks ja asendus mõnel pool muutliku suunaga tuulega.
Tartus sadas terve ööpäeva, viimane näit 17,6 mm minu arvates on see ikka erakordne arvestades praegust aastaaega.
Õhtul ilm alates loodest selgines ja muutliku suunaga tuul asendus loodetuulega. Päevane 3–6kraadine soe asendus 0–4 kraadiga, kohati oli kell 20 juba alla 0 °C, näiteks Tallinn-Harkus -0,5 °C ja külmenemine jätkus.
Päev-päevalt läheb külmemaks, aga lumesadude kohta pole teada, kas ja kui palju sajab: võib juhtuda, et mõned kohad jäävad lumeta.

Kairo avaldas siin https://www.facebook.com/OIEESTIS/ eile kell 12:48 erakordselt pika ilmaülevaate:

2016. aasta viimane päev on nüüdseks kätte jõudnud ja meie soovime enda poolt kõigile inimestele head vana aasta lõppu ja veel paremat uue algust. Aga millist ilma pakub meile uue aasta algus?

31. detsembril jääb Eesti märkimisväärselt sooja õhumassi mõjusfääri, kus päevased termomeetri näidud võivad kerkida ligi +8 kraadini. Tunduvalt soojem ja niiskem õhk pärineb Atlandi ookeanilt, mida on siia toonud madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Ilm on väga pilvine ja suuremaid selginemisi ei ole oodata. Mitmel pool puhub mõõdukas või kohati lausa tugev edelatuul.

1. jaanuaril suundub madalrõhkkond üle Botnia põhjatipu Lõuna-Soome ja selle servas sajab öösel osades kohtades vihma. Tugev edela- ja läänetuul järk-järgult nõrgeneb. Päevasel ajal sajab paiguti vihma, prognoositavalt on sadu tihedam Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur jääb 0...+5 kraadi vahele. Õhtul algab põhja poolt aeglane arktilise õhumassi sissetung, ilm jaheneb. Vihma sekka võib juba lörtsi tulla. Õhu jahtumine toob endaga kaasa kindlasti ka libeduse ohu suurenemise kõnniteedel ja sõiduteedel.

2. jaanuaril jätkub soojema õhumassi asendumine külmema vastu. Arktiline õhumass haarab selle päeva jooksul kõik Balti riigid enda mõjusfääri. Termomeetri näidud langevad sügaval sisemaal miinuspoolele, üksnes 0 kraadi lähedasi õhutemperatuure võib esineda veel läänepoolsetes maakondades. Hiljem asenduvad plusskraadid ka seal miinuskraadidega. Mainimist väärt on ka see, et ilmaolud muutuvad tunduvalt talvisemaks nii Kesk-Euroopas kui ka Lõuna-Euroopas, mitte ainult Põhja-Euroopas. 

Ilmast rohkem, 2. jaanuaril jõuab Läänemere ümbrusesse ühtlasi ka uus madalrõhkkond, mis liigub üle Eesti idasse Venemaa poole. See toob endaga kaasa rohkelt sademeid. Kõigepealt sajab mitmel pool vihma ja lörtsi, aga varastel hommikutundidel läheb sadu osades kohtades lumeks üle. Ennustuste kohaselt peaks selleks ajaks õhumass juba piisavalt külm olema. Miinuskraadid soodustavad püsiva lumikatte teket. Kohatised lumehood ja miinuskraadid muudavad teeolud keerulisemaks ning seetõttu tasub liikluses hoolikas olla, vältimaks liiklusohtlike olukordade tekkimist.

3. jaanuaril kaugeneb madalrõhkkond Kesk-Venemaale ja selle mõju Läänemere ümbrusele väheneb. Lumehood pole siin-seal veel välistatud. Õhutemperatuuri näidud jäävad miinuspoolele püsima. Nädala keskpaigas võivad termomeetri näidud juba -10 kraadist madalamalegi langeda ja tõenäoliselt on ka saabuvate madalrõhkkondadega lumelisa oodata paljudesse kohtadesse. Aeg-ajalt võivad ilmad pehmemaks muutuda, aga suuremaid soojenemisi veel uuemate ennustuste kohaselt ette näha pole.

Käesolevalt õhutemperatuuri kaardilt on näha, kuidas arktiline õhumass alustab pealetungi Skandinaavia põhjaosast ja levib aegamisi lõuna poole. Lisaks tasub teada, et see prognoos temperatuuride kohta kehtib eelkõige 1-1,5 km kõrgusele. Seal on õhk tunduvalt külmem kui maapinna lähistel. Allikas: Wetterzentrale

Ott Tuulberg. Väga räme udu. Rekordudu. Needham Market Suurbritannias

31. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala edelaserv. See tõi vastupidiselt varem arvatule tugeva vihma, kuivem oli vaid saartel ja alguses kagu pool, hiljem jõudis sadu sinnagi; samuti rekordilise soojuse: Kummas tuli +8,9 ära, Marul +7,6 rekord ja Tallinn on küll uue rekordi saanud täna, praegu 7,1 kraadi sooja (eelmine 5,9 °C, 1936). Edelatuul nõrgenes päeva jooksul, ent jäi siiski mõõdukaks, Liivi lahel oli puhanguid siiski õhtulgi üle 15 m/s.
Tasapisi läheb külmemaks ja sadu võib kahe päevaga muutuda lumeks. Kahjuks pole teada, kuhu ja kui palju satub lund. Mõni paik võib saada ööpäevaga üle 10 cm lund, aga teine koht jääda täiesti lumeta.
4. jaanuariks võib tulla tuisk, kuid kogu sadu võib kanduda lõuna poole ja siia jääks siis vaid mereefekti lumi. Pärast seda saab ilma enda kätte ultrapolaarne õhumass. 

Etienne Kapikian ‏@EKMeteo: Douceur record à #Stockholm (10.3°C), #Oslo (8°C), #Tallinn (7.1°C), et #Helsinki (6.9°C): #SaintSylvestre la + douce battant le 31-dec-1975.
Ilmselt on ta päringuga saanud selle siit: http://cci-reanalyzer.org/wx/DailySummary/#T2.

Jarmo Arusoo ·Värvikat vana-aasta lõppu ja imelist uut aastat, kallid sõbrad!!

30. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. See tõi aasta lõpuks väga sooja ja sajuse ilma.
Päev oli pilves, kuid olulise sajuta. Mõõdukas edelatuul tugevnes õhtuks puhanguti 20 m/s (Soome lahel). Lisaks madalatele pilvedele ilmusid ka kõrged pilved, need on madala temperatuuri tõttu siit hästi näha: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, ent (olulisi) sademeid ei kaasnenud. Sooja oli üsna ühtlaselt 3–6 kraadi, kusjuures äkksoojenemine toimus õhtul Tallinn-Harku jaamas.
Aastavahetus on sooja ja ilmselt sajuse ilmaga, tuul on jätkuvalt tugev. Lume võimalus tekib pigem alles 2. jaanuari paiku, kuid pole kaugeltki kindel, et lund jagub igale poole, ka võivad sajukogused olla kordades erinevad.

Eesti kohale on prognoositud kontinentaalne polaarne õhumass, mis tekib arktilise õhumassi transformeerumisel (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

29. detsembril määras Eesti ilma madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse ilma; õhutemperatuur tõusis üle 0 °C. Edelatuul tugevnes kohati puhanguti üle 15 m/s. 

Õhutemperatuur tõuseb päev-päevalt ja vähene lumi sulab täielikult. Samas tugev vihm ei näi tõenäoline, kuid aastavahetuse paiku võib siiski üsna vihmane olla. Mõõdukas kuni tugev lumi ühes ilma jahenemisega võib tulla 2. jaanuaril.

Einar Laretei. Pilvepildid 29.12.2016. Alatskivilt ja soovin head aasta lõppu ! Einar. 

28. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast üle Läänemere ja Baltimaade kagusse, hommikuks jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk. Selline sünoptiline olukord tõi hommikuks mitmele poole lumesaju, mistõttu maa kattus lumega, mõni maakond jäi sajuta. Selle ilmamuutusega kaasnesid väga tugevad tuulepuhangud (isegi üle 23 m/s), sisemaal oli ülekaalus loode- ja mere ääres põhjatuul. 

Päeva jooksul ilm selgines ja tuul rahunes. Pilvi jäi üha vähemaks, kohati, eriti saartel ja läänerannikul, oli päris päikeseline, pilvisemaks jäi õhtuni lõunapiiril ja idaservas, kuid õhtu jooksul levis lauspilvisus tagasi lääne poole, jättes veel saared ja ranniku selgeks.

30. detsember. Saabub eriti soe õhumass, läheb tuulisemaks, võib veidi vihma sadada. Pole välistatud päevarekordi teke.

32. detsember ehk 1. jaanuar. Suure ilmamuutuse lävel: soe asendub jahedamaga ja vihm lumega. See võib jääda mitmeks päevaks püsima.

Ott Tuulberg. Päike loojumas pilvede varjus, kraadi ei mäleta, Ipswich Suurbritannias

27. detsembril liikus Läänemere keskosa kohal olev osatsüklon kiiresti kagusse. See tõi juba öösel paiguti tugevaid hoogsademeid nii vihma, lörtsi kui märja lumena (Pandiverel), peamiselt Virumaal tekkis lumikate.
Päeval jätkus kohatiste sajuhoogudega ilm, kohati paistis päike. Tuul oli esialgu edelast ja mõõduka tuulega, siis nõrk ja muutliku suunaga ja seejärel tugevnes loodetuul; ilm hakkas külmenema, kuid esialgu püsis õhutemperatuur veel üle 0 °C.
29. detsember. Läheb tunduvalt soojemaks ja vähene mahasadanud lumi sulab. Saabuv soe ilm püsib aastavahetuseni, siis läheb külmemaks, paljudes kohtades võib tekkida lumikate.

Hr Raul Harro. Tänane 26.12.2016 Loojang.

Tuleb muutliku ilmaga nädal, millesse mahub troopilist soojust ja talvist kargust.

26. detsembril liikus Norra merele uus aktiivne tsüklon, mille lohk nihkus Skandinaaviast üle Läänemere itta (Norra mere kohal asuva aktiivse tsükloni kaguserv).
Selle mõjub saabus erakordne soojus: õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati +8 kraadini, kuid olulisi sademeid soojuse tulekuga ei kaasnenud (satelliitpildil oli siiski valge pilvemassina näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga edelatuul tugevnes, puhanguid üle 20 m/s esines peamiselt Soome lahel. Päeva jooksul alates saartest ilm selgines, kuid juba õhtul liikusid hoogsajud tugeva lörtsi ja märja lumena läänest itta.

27. detsembril ilm külmeneb ja kohati võib lumi maha tulla, sest sajuvõimalus on suur; on veel hästi tormine. 

29. detsembril jõuab kohale uus, koguni ehk troopiline soojus ja nii võib veel enne aasta lõppu uusi päevarekordeid tulla. Olulisi sademeid ei pruugi olla (uduvihm, nõrk vihm).

Uus aasta algab ilma külmenemisega.

Kalmer Saar. Esimene lumi umbes 2.november 2016

51. nädala ilm (19.–25.12.2016)

Kommentaariumi link
Lume- ja tormiootuse päevik: http://ilm.ee/?515841.

Jõulutaifuun kingituseks Filipiinidel: http://www.jma.go.jp/en/typh/. 24. detsembri seisuga on tegu uskumatult tugeva taifuuniga, vt lähemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon_Nock-ten_(2016). 

Ain Kallise pühadejutt: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kliimateadlane-annab-lootust-mustad-joulud-ei-saa-uueks-normaalsuseks-n182477. 

25. detsembril liikus aktiivne tsüklon aeglaselt Norra merelt Skandinaavia kohale ja täitus. Osatsüklon liikus Põhjalahelt kirdesse.

Nii tekkisid öösel hoogsajud, mõnel pool oli sadu tugev (peamiselt hoovihm, paiguti siiski ka hooglörts või jääkruubid). Sooja oli 2...4 kraadi, kohati kõrgustikel vähem. Päeval olulist ilmamuutust polnud, oli üsna palju selgimisi ja nõrku sajuhooge, õhutemperatuur püsis  ikka üle 0 ºC ja edelatuul tugev.

Suurem sadu koos soojema õhumassiga jõuab 26. detsembril kohale. Sellele järgneb märksa külmem, aga endiselt väga niiske õhumass, nii et 27. detsembriks võib paiguti lumi maha tulla.

Ülle Loog. 21.12.16 Kavilda

24. detsembril oli aktiivne tsüklon Norra mere kohal, osatsüklon liikus Skandinaaviast üle Põhjalahe kirdesse. Selle mõjul oli öösel selginemisefekt (õhutemperatuur jõudis selge taevaga langeda kohati alla 0 ºC), kuid siis tihenes pilvisus: alates Pärnumaast, hiljem saartest, hakkas sadama vihma, kõrgustikel sadas ka lörtsi ja märga lund, õhtuks sadu lakkas, saartest alates jälle selgines.
Õhutemperatuur oli 2...5 kraadi, vastu Läänemerd koguni soojemgi. Edelatuul tugevnes ja ulatus puhanguti üle 20 m/s. 

Uued tugevamad sajud ja tuul jõuab kohale 26. detsembril. Kuna õhumass on siis eriti soe, võib sooja olla kuni 7 kraadi ja sadu tuleb üksnes vihmana. Sellist jõulukuumust on siiski vaid üürikeseks: juba loetud tundidega asendub see palju jahedama, lörtsi ja isegi märga lund võimaldava, õhumassiga. 

28. detsember. Saabunud kargem ja tormine ilm on ajutine. Juba enne aasta lõppu on suur soe ja vihmasajud tagasi. Pole välistatud mõne päevarekordi teke.

Kalmer Saar. 23.12.2016.a. kell 23:14. Saaremaa, Orissaare

23. detsembril liikus aktiivne tsüklon Norra merele, kuid uus osatsüklon tekib Skandinaavial. See hoidis edelatuule mõõdukalt tugeva, kuid olulisi sademeid polnud (anti teada, et teel Võrru tuli mitu hoogu jämedat vihma), ilm oli muutliku, kohati vahelduva pilvisusega, päris selge oli kohati saartel. Sooja oli 2...5 kraadi.

Tulekul on kaks tormihoogu: üks 24. ja teine 27. detsembril. Mõlemal juhul võivad tuulepuhangud ulatuda üle 20 m/s. Tugevam on sadu 26. detsembril, kusjuures lörtsi ja märja lume tõenäosus on ~40%. 

Pärast tormipuhanguid läheb ilm kargemaks, aga püsima see ei jää: aasta viimased päevad on väga soojad.

Ele Pedassaar · Jõulutormi ootel.

Täna (23.12) liigub väheste sademetega madalrõhulohk üle Eesti itta ning seejärel muudab merelt saabuv lauge kõrgrõhuhari meie ilma veidi kuivemaks ja õhtu poole ka rahulikumaks. Aga mitte kauaks.

Jõululaupäeval (24.12) tuleb meil suure tõenäosusega rinda pista keeruliste ilmaoludega, kui Norra merelt liigub Põhja-Euroopa kohale väga aktiivne madalrõhkkond. Pöörisega seotud lohk kannab päevasel ajal tihedad vihma- ja lörtsipilved saartelt mandrile, ida pool tuleb ka jõululund. Edela- ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti 12-16, rannikul 20-25 m/s. Öine õhutemperatuur on -2 ºC-st Ida-Eestis +4 ºC-ni saartel. Päeval on sooja 1 kuni 5 ºC.

Pühapäeva (25.12) öösel eemaldub sajune madalrõhulohk kirdesse ning tsükloni enda kese koondub kaugele Barentsi merele. Tuul annab järele. Pärastlõunal saabub merelt uus sadu vihma- ja lörtsina. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0 ja +4 ºC vahel.

Esmaspäeval (26.12) võib Norra merelt jõuda Põhja-Euroopasse uus äge madalrõhkkond, mis meile uue saju ja tormituule toob. Öösel on valdavad miinuskraadid, päeval soojeneb õhk kiiresti plusspoolele.

Teisipäeval (27.12), kui pööris liigub Venemaale, jääb Eesti selle külmenevasse ja jätkuvalt tormisesse tagalasse. Õhk läheb külmemaks ja vihmasadu asendub järk-järgult lörtsi kui mitte lumega.

Igal juhul on jõulurahu parem nautida tubastes tingimustes!

Kairo Kiitsak. Pilvine ja udune õhtu Jõgeva linnas 19.12.2016.

22. detsembril on siin madalrõhuala lõunaserv. Ilm püsis enamasti pilves, kuid õhtul alates saartest selgines, kohati oli sombune ja isegi väga sajune (tugevam sadu on Pärnumaal) või udune; edelatuul on mõõduka tugevusega, kuigi läinud ööl anti teada koguni tormipuhangutest Harjumaal. Sooja on 2...5 kraadi, vaid kõrgustikel külmem, isegi alla 0 °C. 

Sajused ja tormised ilmad jätkuvad. Kuna õhumass muutub jahedamaks, võib tulla lörtsi ja märga lund, mis põhjustab ajuti valgeid jõule. Tormisemad võivad olla 24. ja 26. detsember, kuid midagi väga kindlat ei ole (täpsema arutelu leiab kommentaaridest.

27. detsembril läheb talvisemaks. Võib tekkida lumikate ja olla natuke külma, aga see ei jää püsima.

Siberi rekordkülmast: http://www.meteovesti.ru/news/63618053723-morozy-zapadnoj-sibiri-dostigli-apogeya-zhdat-potepleniya ja http://meteoinfo.ru/news/1-2009-10-01-09-03-06/13642-21122016-.

Sünoptik Merike Merilain: Veidi alla nädala kestnud edelavool on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri tõstnud 5...6 °C üle normi ja näib, et tugevate soojatoovate edelatuulte vööndis  saame olla veel ka pühade ajal ja väikeste kõrvalekalletega ka vana aasta viimasel nädalal.

Jõuluaegne ilm Lääne-Euroopas ja ka Skandinaavias kujuneb rahutuks. Juba neljapäeval oli näha tormitsükloni kujunemist Newfoundlandist kagu pool Põhja-Atlandil. Inglased on nii reedeks kui laupäevaks edastanud hoiatuse tuleva tormi kohta ja andnud sellele nimeks Barbara, sakslastel kannab sama torm nime Antje, vaata siit ja siit.

Ka meil tuleb seda tormi jälgida ja tähele panna Skandinaavial tekkivat osatsüklonit, kuid arvatavasti piirdub meie vetes vaid tugevate tuuleiilidega (kuni 25 m/s) laupäeva lõuna paiku, jõuluõhtuks on juba väheke vaiksem. Esimene jõulupüha on suhteliselt rahulik, kuid uus tsüklon on tulekul pea sama teed ja ilmselt saab ka see nimeliselt ära märgitud.
Uute tormide nimekiri: https://en.wikipedia.org/wiki/2016%E2%80%9317_UK_and_Ireland_windstorm_season.

Tugevas tuules pole rannikul mahti nii ebaolulist asja nagu sajud isegi mitte jälgida, kuid sisemaal võib vihma sekka ka lörtsi tulla ja nii mõnegi jõulusoovid on siis täitunud. Ajutine ilmamuutus toimub pärast viimast tormi, sest 27. detsembril peaksid nii põhitsüklon, kui ka selle lohus külmal frondil tekkivad osatsüklonid kaugenema Venemaa loodeossa. Tagalas algab tugeva(võib-olla tormise) loodetuulega külma õhu sissetung, mis kestab veel ka 28. detsembril. 29. detsembril algab taas sooja õhu pealetung ookeanilt ning vastu aastavahetust algab uus tsüklonite võidujooks. Hämarates päevades on oma võlu ning õue tasub ikka minna. Kes aga tahab tormide hingeeluga tutvuda ja uuteks arenguteks valmis olla, saab lugeda tublisti täiendatud veebilehte.

Euroopa tormid läbi ajaloo: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_European_windstorms
Rõõmsaid jõulupühi!

Loe ka sünoptik Helve Meiterni prognoosi http://ilm.ee/?515858. Kolmanda variandi leiab võrdluseks: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/. 

Udused olud olid nii 18. detsembril Laagris kui 21. detsembril Tartus.

21. detsembril oli siin madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul püsis pilves ja soe ilm, päeval arenes mitmel pool udu, kuid edelatuul tugevnes ja udu tõrjuti Virumaale. Sooja oli valdavalt 1...4 kraadi, vastu Läänemerd pisut rohkem. Olulisi sademeid polnud. 

Eriti soe õhumass tõrjutakse Venemaale ja asemele tuleb märksa jahedam. See tähendab ka lume ja lörtsi võimalust, eriti 23. detsembrist, kuid kõik see on ajutine. 

26. detsembriks läheb üha tormisemaks. Kui tormi kese tuleb otse Eesti kohale, siis on tuul tugevaim tormi alguses ja lõpus, kui see liigub üle Põhjalahe või Kesk-Soome, siis võivad tuulepuhangud olla üle 25 m/s ja ilm märksa soojem. Võib kaasneda tugev sadu vihmast märja lumeni, kuid tekkiv lumikate on tõenäoliselt lühiajaline. 

27. detsember. Ilm on tormine, võib sadada lund ja lörtsi, läheb jahedamaks, kuid see talvise näoga ilm ei pruugi kesta aastavahetuseni.
Siberis toimub ebatavaline soojenemine: veel praegu on kohati ligi 60 kraadi külma (vt nt https://estonian.wunderground.com/ru//surgut/zmw:00000.1.23849 ja jaama ajalugu, konkreetne teade: #ExtremeCold In Surgut, Russia, this morning 21.12.16 recorded a very chilly -58°C! We thank EUSM's Marta for the report (Y)), kuid paari päevaga läheb sulale või tõuseb õhutemperatuur vähemalt -5 kraadini, seega paiguti ligi 50-kraadine temperatuuritõus.

Raikki Luik. Kihtpilved valitsemas Leedit. 18.12.2016

20. detsembril liikus madalrõhulohk Eesti kohalt itta, seejärel tugevnes kõrgrõhuhari. See tõi uduse ilma, sadas uduvihma. Kuna edelatuul tugevnes (kohati oli puhanguid üle 10 m/s), siis udu nõrgenes päeva jooksul. Sooja oli valdavalt 2...5 kraadi.
Pilves ja sombune ilm jääb esialgu püsima, nähtavus on väga halb. Seda põhjustav eriti soe õhumass tõrjutakse alles 22. detsembriks idapiiri taha ja siis tugevneb ka tuul (nähtavus hakkab paranema).
23. detsember. Läheb jahedamaks ja sajusemaks: enam ei tule 5-kraadist soojust, võib tulla lörtsi ja märga lund.
26. detsember. Eestisse jõuab ebatavaliselt sügav tsüklon ühe tugeva sajuga. Kui kese läheb otse üle, on tsükloni saabumisel ja lahkumisel tuul kõige tugev, võib üle 20 m/s puhanguid olla, kui üle Põhjalahe ja Kesk-Soome, siis võib puhangud olla üle 25 m/s.
27. detsember. Läheb jahedamaks, võib lund sadada ja tekkida pisut püsivam lumikate, kuid on vähetõenäoline, et talveilm jääb püsima.

Ivar Uutar. Asukoht oli pangodi järv. Novembri kuu kohta vägagi selge taevas

Tuleb soe ja pilvine nädal, aeg-ajalt sajab midagi.

19. detsember. Nädal algas soojalt ja uduselt, mitmel pool sadas pisut vihma, sest kohale jõudis eriti soe õhumass (advektsiooniudu soojal frondil). Sooja oli 1...5 kraadi. Õhtul jäi läänetuul nõrgemas ja kadus peaaegu täiesti, mis soodustas udu arengut: suurem osa maast oli mattunud ebatavaliselt tihedasse uttu. 

Olulist ilmamuutust ei toimu enne 22. detsembrit, kui väga soe õhumass viimaks lükatakse idapiiri taha. Sellele järgnevad sajused ja tormised ilmad, õhumass muutub külmemaks, mistõttu lörts ja märg lumi on tõenäolised.

Ultrapolaarne õhumass tõrjutakse 23. detsembril Lääne-Siberi kohalt: jälgi dramaatilisi muutusi ka prognoosides: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over.

Valgete jõulude tõenäosus 60% veel kehtib, eriti ida pool, kuid sel juhul on lumi ilmselt märg ja lühiajaline. Võrdluseks: 2001. a jõulud oli pakaselised (Võrus mõõdeti 24. detsembril -33,5 °C), vt ülevaadet mineviku jõuluilmast: http://www.ilmateenistus.ee/2016/12/joulupuhade-ilmarekordid/.

19. detsembri õhtul arenes soojas õhumassis ja tuule nõrgenedes ebatavaliselt tugev udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Kalmer Saar. Kihtpilved. 18.12.2016.a. kell 11:35. Orissaare, Saaremaa

50. nädala ilm (12.–18.12.2016)

Kommentaariumi link

18. detsembril liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemere põhjaosa kohalt kagusse, kuid samas tugevnes harja seis.
See lohk tõi pilves ja sajuse ilma (sajukogus oli väike, kuni 2 mm), sadanud lumest tekkis mitmel pool õhuke lumikate (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Hommikul mattus alates loodest maa (üli)tihedasse uttu, sest tuul nõrgenes ja õhumass soojenes (soojust ja niiskust tuli juurde), tugevnes harja seis, mis soodustab udu arengut. Kui hommikul oli sisemaal õhutemperatuur paljudes kohtades pisut alla 0 °C, siis õhtul oli valdavalt 0...+2 kraadi, mere kohal ja kohati rannikualadel kuni +4 kraadi.

Tarmo Hermann Pilvedes... Pildistatud droonilt. Asukoht Laupa. Aeg:17.12.2016, kell 11.33. ja mõned tunnid hiljem oli nähtavus juba palju parem.

17. detsembril taandub lauge kõrgrõhuhari Läänemerelt kagusse ja madalrõhulohk (seotud Grööni mere tsükloniga) liigub Skandinaaviast üle Soome kagu suunas. 

Hilisõhtul loodest kagusse levinud nn rekordudu kattis hommikuks tundide vältel suure osa maast, kuid päeval udu areaal vähenes, jäädes tihedaimaks Pandiverel, õhtul jäi üksnes Narva kohale. Selline oli ilm kauge tsükloni soojas sektoris.
Tuul oli enamasti edelast, eriti õhtul, ja kuni keskmise tugevusega, kuid tugevnes õhtu jooksul (loodenurgas oli puhanguid ka üle 15 m/s). Mitmel pool sadas uduvihma, kohati ka nõrka vihma. 

Nõrkade sademetega ja ilmselt pilves ja udune ilm jääb veel mitmeks päevaks.
Suur sula Siberis. Kuigi järgmiste päevade jooksul vallutab Uuralid ja ümbritsevad alad ultra-arktiline õhumass, mis transformeerub kontinentaalseks polaarseks õhumassiks (võib tulla kuni -52 kraadi), asendub see juba nädalaga mõnel pool Siberis sulailmaga. Kaks näidet dramaatilisest soojenemisest pikaajalises prognoosis: Surgut ja Njagan.
Kas jõulud on mustad või valged? Jarmo jaoks sai uuritud. Tundub, et 23. detsembriks eemaldub suur soe ja asemele tuleb jahedam õhumass, kus lörts ja märg lumi on tõenäoline. Siiski ei tundu märkimisväärne sadu (vähemalt 5 mm ööpäevas) eriti tõenäoline. Jah, tahkete sademete ja ehk ka lumekihi tekke tõenäosus püsib Paidest ida pool veel kuni 60%, tuleks siiski valmis olla mittevalgeteks jõuludeks.
Erakordne sündmus 7 aasta eest. Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009 sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga kuni meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus kogu talveks. Veel: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
On huvitav, et alles 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse ka mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.

Lumikatte paksus 17.12.2009 (allikas Läti Ilmateenistus), vt ka http://www.kolka.lv/?page_id=614. 

Rekordudu: aknast on selline vaade. 16.12.2016 Laagris.

16. detsembril liigub väheaktiivne madalrõhulohk üle Eesti kagusse, selle järel tugevneb Läänemere kohal lauge kõrgrõhuhari. Homme päeval liigub madalrõhulohk Skandinaaviast üle Soome kagusse.
Selline sünoptiline olukord tõi valdavalt pilves ilma, kohati, peamiselt edela pool, sadas vihma. Ilm oli üsna soe: kuni +3,5 kraadi; alla 0 °C on vaid üksikutes kohtades kõrgustikel ja õhtul loode pool, kus ilm selgines (seal tekkis halla ja kiilasjääd). Alates loodest tekkis meeletu udu.
Tuul oli läänekaartest ja mõõduka tugevusega (üksikud puhangud üle 10 m/s), õhtul asendus valdavalt loodetuulega.

Kuna ilma mõjutab mitme päeva vältel nii kõrgrõhuhari kui madalrõhulohk, siis jääb sajuvõimalus üsna suureks, kuid märkimisväärse saju tõenäosus on väga väike. 

19. detsember. Tugevneb kõrgrõhuhari, millega võib saabuda soojem õhumass. Udu ja lume sulamine on tõenäoline. 

21. detsember. Tugevneb antitsüklon. Ilm on soe ja võib pilves olla.

Maa Elusse sai 13. detsembril saadetud selline jutt (muutmata): Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu määrab ilma antitsüklon, milles on sademete tõenäosus väike, pärast seda tuleb läänest soe õhumass, mis võib tuua mõne vihmasaju. Võib olla uuel nädalal on lumesadude tõenäosus suurem, ent erilist ilma jahenemist ega suuri sadusid ees ei paista. Ilmselt on enamuse ajast õhutemperatuur üle 0 °C ja vähestes kohtades olev lumikate võib sulada.

Merikese reedene ilmajutt: Külm on kaugel Siberis.

Alustuseks vana meenutus: 2006. aasta jaanuaris tabas Eestit arktilise pakase nädal, mis lumeta maaga  võttis eluvaimu lillesibulatest ja roosivõrsetest. 17. jaanuarist kuni 24. jaanuarini kestnud külm näitas tipphetkedel  -30...-32 °C.

Eks kolmapäevane ECMWF mudeli jooks tekitas kõhedust küll (samast arvutusest pärinesid ka yr.no madalad numbrid). Kuid neljapäeval ükski mudel sellist pakase varianti ei pakkunud. Külm koguneb küll, kuid see sünnib kaugel Lääne-Siberis ja vaid osake Arktikast saabunud  külmast võib Siberi antitsükloni läänetiivas üle Uuralite Euroopa poolele tulla ja sedagi alles nädala keskel.  

Kindlam on päevast päeva uusi arenguid jälgida, vt. http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=ruru&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=t85p&HH=6&ARCHIV=0&ZOOM=0&PERIOD=&WMO=. Sellel pildil on Eesti kaardi kauges lääneservas, kuid paremat Lääne-Siberi vaadet ei leidnud. Edasi vaata http://ilm.ee/?515832. 

Kas jõulud tulevad valged? Võib osundada sellist arvamust: Kuna sademeid kas 2 kuunormi või pole üldse ning praegu olemegi teises variandis, siis on nii, et seal kui on lund praegu, jääb see uue aastani tõenäoliselt (külma-sooja vaheldumine muudab lume struktuuri aina jämedamaks - aeglasem sulamine) ja seal kus lund pole, ei tule seda uue aastani. 

Virumaal on lund talviselt ja toimunud struktuurimuutused ei lase sel kergesti sulada. Juba seepärast võib arvata, et seal on valgete jõulude tõenäosus suurim. Mujal on tõenäosus märksa väiksem, sest erilist külmenemist või sademeid ei paista, ülekaalus on üsna soe ja kuiv ilm.

Jarmo Arusoo. 11. detsember Paides

15. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia kohalt üle Baltimaade kagusse. See tõi peamiselt sajuta ilma (ilma soojenemisega kaasnes siiski paiguti nõrk lumesadu, rohkem Virumaal) ja kohati, eriti õhtul, esines ka selgimisi.
Õhutemperatuur langes hommikuks -2...-8 kraadi, Ida-Eestis oli kuni -10 kraadi, saartel kohati 0...+2 kraadi, kuid päeva jooksul tõusis tasapisi (üle Soome itta liikus sekundaarne ehk ülemine soe front) ja oli päeval läänes 0...+2, saartel kuni +4 kraadi, idas püsis veel alla 0 °C, kuid õhtul soojenes ilm sealgi. Ilmselt külma maa tõttu olulist lume sulamist siiski ei toimunud (sula oli pigem nominaalne), kuid mitmel pool tekkis kiilasjää.
Põhjatuul asendus muutliku suunaga, seejärel (hommikuks) valdavalt edelatuulega, mis tugevnes aeglaselt. Õhtuks oli edelatuule puhanguid kuni 17 m/s (loodenurgas), kuid öö hakul asendus Soome lahel loodetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s, seejärel nõrgenes taas.
Edaspidine ilm oleneb antitsüklonist: kui see on Eesti kohal, siis on rahulik ja pehme talveilm, kuid võib pilves olla, kui jääb kaugemale lõuna ja edela poole, on ülekaalus sulailm tugeva tuulega.

Markko LA tunneb end põnevil: kas keegi peegelkaamera omanik palun teeks sellest halost nüüd veel pilte?? :D. Ma telefoniga mõned sain :p.

14. detsembril liikus väike osatsüklon Liivi lahelt kagusse, kuid Skandinaavia lõunaosas tugevnes kõrgrõhuala.
See tõi pilves, uduse ja kohati sajuse ilma – mõnel pool tekkis õhuke lumikate, mitmel pool tekkis uduvihmast ja vihmast jäide või kiilasjää. Õhutemperatuur esialgu tõusis, kuid päeva jooksul asendus valdav lõunatuul enamasti põhjatuulega, ja ilm hakkas külmenema, nii et vesine sadu asendus uuesti lumega.
Kõige külmem oli Virumaal (seal on ka lund talviselt palju), kus kohati jäi pidevalt alla 0 °C, ja kõige soojem Saaremaal, kuni +3 kraadi (sademed olid üksnes vihmana).
16. detsembril määrab ilma nii antitsüklon kui madalrõhulohk, seepärast võib midagi sadada. Ilm on üsna tugeva tuulega.
21. detsember. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Kolmapäevaks (21.12.) on prognoosarvutused kardinaalselt erinevad, varieerudes pehmest sulailmast talvise pakaseni. Mudelarvutuste erinevus tuleneb sellest, et ühtviisi jõuline on Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa poole liikuv soe kui Põhja-Siberi kohalt Ida-Euroopa poole tungiv arktiline külm. Järgnevatel päevadel täpsustame missugune protsessidest valdavaks saab.

Jüri Voit. Täiskuu.13.12.2016.Kuusalu.19:30

Jüri Voit Praegu kenad rõngad kuu ümber.

13. detsembril lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk, milles tekkis väike osatsüklon, mis liikus öösel üle Lääne-Eesti saarte kagusse. See muutis ilma esialgu rahulikuks, aga tekitas erilisi kihtrünkpilvestikke, seejärel algas pilvisuse tihenemine. Nõrk lumesadu jõudis õhtu jooksul esialgu vihmana saartele, mandril esines õhtul laussaju eel hootist lumesadu.

Tuul oli hommikul valdavalt loodest ja nõrgenes, päeval edelast ja õhtul lõunast, enamasti mõõduka tugevusega. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a mere kohal ja saartel (kuni +4 kraadi).

14. detsember. Ilm on sajune, tekib uus lumikate, ilm soojeneb, kuid mõnes kohas võib jääda siiski alla 0 °C. 

15. detsember. Antitsükloni mõjul olulise sajuta, võib ka üsna selge.

Ojaveskil (Vanaküla lähedal) on tõeline talv lume ja külmaga juba pikemat aega. Ellu Viburi venna foto

Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved Jõgeva kohal 13.12.2016

12. detsembril liikus madalrõhulohk üle Soome lahe kagusse ja ilm soojenes, kuid lund sadas ja tuiskas peamiselt Virumaal. Kuna antitsükloni mõju oli samuti tugev, siis paistis paljudes kohtades päike, ja õhutemperatuur jäi ida ja lõuna pool alla 0 °C. Tuul oli valdavalt edelast ja tugevnes hommikuks, rannikualadel seevastu loodetuul kuni 19 m/s.
Lohu seis süveneb ja nii on oodata pilvisuse aeglast uut tihenemist, ilmselt just päeva jooksul. Suureneb sajuvõimalus (peamiselt lumi ja märg lumi, kohati ka lörts). Õhutemperatuur esialgu püsib, kuid pärast sadu tõuseb tasapisi ja jõuab mitmel pool üle 0 °C. Suurem sadu jääb pigem 14. detsembrile.
16. detsembriks moodustub Eesti kohale antitsüklon: läheb selgemaks ja külmemaks.

Evelin Nummert. Kus on taevas, kus on maa... 11.12.2016 Pärnus

Tuleb suhteliselt talvine nädal, on isegi lumesajuvõimalus.

Nädal algab ilma soojenemise ja pilvisuse tihenemisega, kuid olulist sadu ilmamuutusega ei kaasne. Järgnevate päevade jooksul siiski sajuvõimalus suureneb ja arvatavasti saab nii mõnigi koht lumelisa, kuid samas võib lumi enamikes kohtades hakata sulama. 

15. detsember. Ilm muutub külmemaks, kuivemaks ja tõenäoliselt ka selgemaks, sest Eesti kohale saabub antitsüklon. Kuigi kauaks ei paista seda jätkuvat – läheb soojemaks, eriti 17. detsembri paiku.

Kristo Zubov. Taivas põleb. 😁Kehtnas

49. nädala ilm (5.–11.12.2016)

Kommentaariumi link

Saates Ökoskoop. Milline tuleb tänavune talv? 

Ilmus nn šokiuudis: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/ilmamuutused-toovad-teadmatuse-jouluohtul-pole-valistatud-paduvihm-ega-ka-pakane?id=76535988 (jõuluõhtul pole välistatud paduvihm ega ka pakane). Piisab märkimisest, et kahenädalane prognoos pole usaldusväärne, üks vastav graafik prognooside täituvuse kohta https://www.upload.ee/image/6420730/prognoos.png.
Kuula Silve ilmateadet http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-12-11_10_puhas.mp3.

11. detsembril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Ilm püsis küll sajuta, ent pilvisus kohati tiheneda ja seetõttu võis taas halosid näha. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem mere kohal ja rannikualadel põhjast ja tugevnes veidi. Õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C.

14. detsember. Ilm soojeneb, pilvisus tiheneb ja hakkab lund sadama, kuid kõikjal sulale ilmselt ei lähe.

Tarmo Lukk.  M42 udukogu. Viiteid: www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/.

Pardon, kus on pilved :(. Vastu 10.12.2016 Laagris.

10. detsembril püsis madalrõhkkonna edelaserv (teistel andmetel: kõrgrõhkkonna kaguserv). Külma frondi üleminekul alates Soome lahest ilm selgines ja õhutemperatuur langes, kohati kaasnes ilmamuutusega sademeid (hooglörtsi ja -lund, kuid väga vähe).
Põhjatuul tugevnes, ent see nõrgenes tasapisi, õhtul oli pigem nõrk ja muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur püsis enamasti alla 0 °C, õhtul külmenes, ja ilm oli valdavalt päikeseline, läbi õhukese pilvekihi võis mitmel pool näha halosid.
12. detsember. Ilm külmeneb, kuid püsib peamiselt sajuta.
14. detsember. Läheb soojemaks ja ilmselt ka sajusemaks. Olulist lumelisa siiski ei pruugi tulla. Õhutemperatuur võib jääda kohati alla 0 °C. 

Jarmo Arusoo. Oleks ju võinud tulla... See hooaeg on väga kesine olnud :/ Järvamaa 07.12.2016 00:08 ISO 1600, Säri 25sek, ava f/3.5. Kui hoolikalt vaadata, siis seal üleval on päris kena lilla kuma õrnalt.

9. detsembril määras Eestis ilma madalrõhkkonna edelaserv. Öösel oli veel nõrk kõrgrõhuharja seis, mis soodustas udu püsimist. Siiski läänetuul tugevnes tasapisi ja udu nõrgenes. Päeval oli ilm pilves või üksikute selgimistega, esines sajuhooge vihma ja uduvihmana. Õhtul selgines saartel.

10. detsember. Loode-Venemaal on ülikülm tsüklon, mille mõjul ilm külmeneb; esineb sajuhooge (peamiselt lumena), ilm võib selgemaks muutuda.

12. detsember. Külmenemine jätkub, võib tekkida mere(ranniku-?, vt kommentaare)efekt, õhtul suureneb lumesajuvõimalus.

 Kihtpilvedes Telemast. 8.12.2016 Tartus.

Andres Vimm ..."nagu polaaröö". Päike unustas vist tõusta. 8.12.2016 Haimre. Raplamaa

8. detsembril liikus madalrõhulohk ühes osatsükloniga Põhjamerelt üle Läänemere ida suunas (valitseb madalrõhuala lõuna- ja edelaserv).
Läänevoolus saabus soojust ja niiskust, mistõttu ilm oli enamasti paksult pilves ja väga hämar, mitmel pool sadas vihma, kohati oli  sadu (väga) tugev, mitmel pool oli udu ja uduvine (halb nähtavus). Sooja oli 0 (Pandiverel, seal sadas ka lörtsi ja lund) kuni 7 kraadi (Saaremaal).
* Tartus sademehulk 13,4 mm; Marul sajuhulk 15,6 mm.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või edelast, õhtul tugevnes saartel lühiajaliselt läänetuul, seejärel oli tuul valdavalt loodest, rannikualadel ka põhjast ja nõrk. Sisemaal udu püsis.
Radarpildil oli näha ebatavaliselt tugevaid sajualasid (peegeldusi): http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201612081030.jpg.  Tõenäoliselt oli põhjuseks madal sulamispiir, pikemalt allpool radarpildi läbilõike juures http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2014/01/moned-soojad-paevad-ja-seejarel-kulmem.html.
10. detsember. Loode-Venemaal on ulatuslik tsüklon, mille servas kandub külmem õhumass Eestini. Seetõttu muutub talvisemaks, aga suuri lumesadusid ei paista tulevat. Tuul tugevneb.

12. detsember. Jätkub ilma külmenemine, võimalik on mereefekt, ent lund võib napilt olla. 

14. detsember. Külm ilm püsib, võimalik, et lund on pisut juurde sadanud. 

Kairo Kiitsak. Pärastlõunane taevas Jõgeva kohal 7.12.2016

7. detsembril mõjutas ilma esialgu rohkem kõrgrõhuhari, seejärel põhjapoolse tsükloni kauge lõunaserv. Seetõttu oli öö algul enamasti selge ja rahuliku ilmaga, kohati langes õhutemperatuur -11 kraadini, kuid tuul tugevnes ja pilvisus tihenes – seepärast alates saartest soojenes, kuid olulisi sademeid ilmamuutusega ei kaasnenud.
Päeval oli saartel ja õhtuks kogu mandril õhutemperatuur üle 0 °C (kuni +4 kraadi). Ajuti ilm küll selgines, kuid siis tihenes pilvisus jälle. Õhtul läks alates saartest juba paksemalt pilve (vt satelliidipildil) ja siin-seal sadas vihma (kohati idaservas ka lörtsi), mistõttu tekkis kiilasjääd ja jäidet. Öö jooksul liikus tihedam laussadu üle Eesti (peamiselt vihm, idaservas ka lumi, tuiskas). Õhurõhulangus oli kogu päeva mõõdukas või kiire (üle 3 hPa/3h).
Edelatuul tugevnes hommikuks, loodenurgas oli puhanguid kuni 21 m/s, mujal nõrgem, kuid tugevnemine levis ida poole. Õhtul nõrgenes edelatuul Soome lahel, kuid tugevnes edela pool (Saaremaal ja Pärnus oli puhanguid üle 15 m/s.
Päeval esines märkimisväärselt tugev nominaalne sula: kuigi õhutemperatuur oli enamasti 1...4 °C, ei toimunud lume ega jää sulamist, nii et õhtul alanud vihm jäätus maapinnal. Alles järgnenud öö jooksul asendus nominaalne sula tõelise sulaga.
9. detsember. Ilm hakkab külmenema. Kas ja kui palju sajab (lund), täpselt veel ei tea.

Raikki Luik. Päikesesüsteemi kesktäht säramas läbi pilvede. 3. detsembril Leedis (Jõgevamaa)

6. detsembril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta ja seejärel tuleb aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv.

Hommikul oli ilm üsna pilvine, kohati sadas lund ja õhutemperatuur oli kõikjal alla 0 °C. Päeva jooksul ilm selgines aeglaselt ja külmenes: nii oli õhtul mandril külma ühtlaselt 7–9 kraadi, üksnes Pandiverel oli külmem, saarte rannikualadel seevastu vaid 0–2 kraadi.
Tuul oli põhjast, rannikualadel ka kirdest, ja enamasti nõrk, õhtul oli sisemaal ja rannikualadel vastavalt muutliku suunaga ja põhjatuul, hilisõhtul enamasti edelatuul.

Tuul tugevneb ja läheb tunduvalt soojemaks, saabuvad ka sajud.

8. detsember. Kohale jõuab soojahari sajuse ilmaga, tuul on tugev, sooja võib kuni 7 kraadi tulla. 

10. detsember. Tasapisi läheb külmemaks ja sadu tuleb lumisem, lumikate hakkab taastuma. See külmenemine võib jääda kauemaks püsima.

Ivar Uutar. 27. november kell 22:08. Sünged toonid.. (see roheline seal ei ole virmaline). Ilmastalu paisjärv, 27.11.2016 kell 21.00

5. detsembril kujundas ilma madalrõhkkonna lääneserv ja seejärel tuli kõrgrõhuhari Läänemere kohale. Intensiivne tsüklon tõi tormise ilma (tugevaimad puhangud 25 m/s) ja suure sooja: juba hommikuks tõusis õhutemperatuur loodeservas üle +6 kraadi ja ennelõunaks kohati saartel kuni 7 kraadini.
Sademeid kaasnes öösel ilmamuutusega vähe, ainult Virumaal kuni 2 mm, kuid hommikul liikus üle Eesti tugev sadu (vihm), nii et näiteks õhtuks kogunes Tartus sajuhulgaks 7,1 mm. Õhem lumikate sulas õhtuks ära, ent paksem jäi mõnel pool siiski alles.
Edelatuul asendus õhtuks loodetuulega, rannikualadel põhjatuulega, püsides tugev, kuid õhtul tõi suunda muutnud õhuvool kohale külma õhumassi. Seetõttu langes õhutemperatuur õhtu jooksul Peipsi ääres alla 0 °C; esines lumiseid sajuhooge (lumeterad, teralumi, lumekruubid), kuid sajuhulk jäi tühiseks. Paljudes kohtades tekkis kiilasjää, sest sulavesi jäätus.
Üle Eesti liikus intensiivne jugavool (õhu liikumise kiirus umbes 9 km kõrgusel ulatus enam kui 70 m/s), millest andsid tunnistust huvitavad ja kiirestimuutuvad pilvemustrid.
Õhurõhulangus ulatus öösel Narvas kuni 8 hPa/3, mujal jäi kiirus väiksemaks, õhurõhutõus oli õhtul kuni 5 hPa/3h, mis esines samuti Virumaal.
7. detsember. Eesti kohale kandub eriti külm õhumass, aga see ei jää kauaks. Soojenemine on aeglasem ja tuul ei tugevne nii palju. Samas näitavad uued arvutused, et kohale võib saabuda suur sadu, võib tuisata. Õhutemperatuur võib soojalainega ulatuda 7 kraadini

9. detsember. Ilm muutub jahedamaks, kevadhõnguline soojus asendub kargusega. Tormine tuul hakkab vaibuma. See külmenemine võib kesta mitu päeva, kuid talvise ilma püsimine pole millegagi garanteeritud.

4. detsembri kumav õhtu Pääskülas

Tuleb ebatavaliselt muutliku, st heitliku ilmaga nädal.

Nädal algab tormiselt. sest Karjala kohale liigub eriti aktiivne tsüklon, mille lõunaservas on tormine ja lühiajaliselt väga soe ilm. Selle mõjul saabub päeval kõikjale üle 0-kraadine ilm ja lumi hakkab sulama, kuid õhtul külmeneb jälle. Kõrgrõhuharjas võib külma olla enam kui 10 kraadi.
7. detsembril on oodata sarnaseid muutusi, kuid mitte nii intensiivselt: soojenemine on aeglasem ja tuul tugevneb vähem (esialgu ei pruugi puhangud üle 20 m/s ulatuda, võrdluseks: vastu 4. detsembrit oli merel kuni 23 m/s tuuleiile).
9. detsembril püsib veel tugeva tuulega ilm, kohale jõuab ka sadu (ilmselt on see vesine) ja 8. või 9. detsembri päev võib nädala kõige soojem olla, kuni +7 kraadi.
10. detsember. Ilm külmeneb, ent tõenäoliselt üpris aeglaselt. Päris talviseks võib ilm alles mitme päeva jooksul muutuda.

Janek Pärn kohas  Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia. Puu hõljus pilvedes..04.12.2016. ( Kihtp )