neljapäev, 25. märts 2010

Arvamusblogi Vaatepunkt

Kihtsajupilvede probleemsuse jutu sain pisut muudetud kujul avaldada ka ühes uues arvamusblogis, millel on kümmekond kaasautorit: http://vaatepunkt.eu/
Vanemat versiooni samast artiklist ja arvamusest saab lugeda ka siit: http://www.ilm.ee/?47056
Edaspidi. Kahjuks on aega napilt olnud ja pärast reedest eksamit on mõni päev ehk rohkem aega, et seda blogi täiendada. Enamik kui mitte kõik sissekanded on ilmselt juba vananenud, aga las nad siiski avaldada. Jääme ootele!

laupäev, 20. märts 2010

Ilmapäev Rõuges

Keda ilm ja kliima huvitab, neil soovitan kindlasti osa võtta:

neljapäev, 18. märts 2010

Pikseline märtsi nädalavahetus

13.-14. märts olid üllatavalt äikeselised, pikemalt sellest: http://www.ilm.ee/?47085
Esitame EMHI sünoptiku M. Merilaini kommentaari sünoptilise tagapõhja kohta 13. märtsi kohta (muudetud): Laupäeval, 13. märtsil liikus üle Eesti loodest kagusse kella 12-21-ni teist järku külm front. Kõige paremini ja täpsemalt saab sellest ülevaate ja lausa tunnise intervalliga, kui printida ilmakaart (suures mõõtkavas, näiteks Eesti kohta) välja ja joonistada isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda.
SECONDARY COLD FRONTS. Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure to form to the rear of a cold front, and a secondary cold front may develop in this trough. Secondary cold fronts usually occur during outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles to the rear of the rapidly moving front. When a secondary cold front forms, the primary front usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the primary front. Secondary fronts usually do not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.
Suvised pilvemürakad 13.3.2010 Tallinnas pärastlõunal.

laupäev, 13. märts 2010

Väike tsüklon 6.3.2010

6. märtsil läks üle Eesti idaosa väike tsüklon (baarilisel reljeefil oli küll eristatav vaid lohk).
EMHI ilmakaart 6. märtsi kohta









Väiksuse tõttu ei olnud tsüklonit "palja silmaga" võimalik näha isegi mitte hommikul - taevas oli selge, kuigi selleks ajaks oli see jõudnud Soome lahe idaosa kohale.
Lõuna paiku oli kirdetaeva silmapiiri lähedal näha kiudpilvetompe, mis meenutasid pisut rünksajupilve hajumisstaadiumis alaseid (orphan anvils). Aja jooksul tuli pilveväli lähemale, ka põhjakaarest lähenesid pilveviirud ja kõrgrünkpilved.
Aja jooksul pilvisus tihenes, kuni põhjast liikus rünksajupilvealasi taoline tihe kiudjas pilvemass. See kattis taeva, kuid sadu sealt esialgu ei tulnud. Enne pilvemassi võis ka rünklikkust siin-seal märgata - eks päikesesoojus andis mingi tõuke konvektsiooniks, mida väike tsüklon ka soosis (kevadtalvistest konvektsioonist tuleb eraldi postitus).
Küllaga võis märgata pilve tumedusmuutlikkust, kui see oli taeva katnud, ilmselt mingite kõrgemate pilvede varjud või oli pilvemass seal tihedam. Pilveservas olid kiudpilvede ja virga (langevate jääkristallide) viirud.
Viimaks võis ida-ja kirdetaevas sajujooni ka näha ja alles päris õhtupoolikul tuli esialgu kerge hoog lund. Hiljem siiski hakkas rohkem lund tulema ja tuli isegi päris tihedalt, siis korraks nõrgenes ja hakkas väga laiu helbeid tulema. See kasvas jälle peeneks ja tihedamaks lumesajuks, mis hakkas vaikselt hõrenema, sest pilvisus vähenes. Üldiselt oli edelataevas pidevalt heledat taevast, sest tsükloni pilvemassiiv ei jõudnuski eriti lääne ja edela poole.
See tsüklonike andis võimaluse jälgida, kuidas on lood erinevate pilvede vahekorral, et kuidas on kiudkiht-, kõrgkiht-, kuitsaju-või kihtrünkpilvedega ja nende sadudega, sest näha võis pidevat üleminekut ja kõiki mainitud pilveliike + veel teisigi. Nii mõnelgi hetkel oli visuaalsete vaatluste järgi üheks või teiseks pilvliigiks nimetamine vaid maitseasi!
Lõuna paiku oli kirdetaevas näha kõrgeid pilvi.







Põhjast liikusid peale kõrgrünkpilved, oli näha konvektsioonihakatisi.












Viimaks liikus üle kiudpilvemassiiv. See meenutas rünksajupilve alasit. Pilvemassiivi ilmestas virga.






Pilvemassiivi serv.







Pilvede heledus või tumedus varieerus, sajujooned andsid samuti oma osa.






Tipphetkel sadas korralikku lund, ent lumikattele lisas see siiski vaid vaevalt 1 cm, sest lumi oli kohev, tuul puhus minema ja intensiivne sadu kestis lühikest aega.

Purikate sädelus

Päikese kaasabil tekivad purikad tavaliselt alates veebruarist, märtsis tekib juba üsna palju purikaid päevase soojenemise tõttu. Tekkivad purikad ei ole siiski nii suured kui soojalekete tõttu tekkivad.
Käesoleval aastal oli huvitav see, et kuna puudel oli palju lund, siis mõnel selgel ja vaiksel, kuid külmal veebruaripäeval sulatas päike tumedatel kuuskedel olevat lund, mis hakkas tilkuma ja nii olid mõned kuused tihedalt pisikesi purikaid täis tikitud. Inimesed väitsid, et nägid sellist asja esimest korda.
Purikad võivad ka rõdukatustele tekkida. Sel juhul on hästijälgitav purikate ere sädelus päikese käes, heal juhul isegi kerge prismaefekt:
5.3.