Jäävihm 17.-18. detsembril 2008

Nendel kuupäevadel sadas eelkõige Ida-ja Lõuna-Eestis üsna märkimisväärselt jäävihma. Sellise intensiivsusega sajab jäävihma Eestis kord aastate jooksul. Väga nõrk jäävihm või jääuduvihm on märksa tavalisemad, sageli mitu korda aasta jooksul. Kuna siiski temperatuur väga madal ei olnud ja sadu väga tugev ka mite, siis olukord ei muutunud kuigi ohtlikuks. USAs ja Kanadas on sama nähtus suureks probleemiks, tabas ju hiljuti USA kirdeosas viimaste aastakümnete tugevaim jäätorm, mis tähendab jäävihma sageli koos tugeva tuulega. Jääladestus võib-olla kümneid cm paks.
Jäävihma põhjuseks on gaaside termodünaamilised omadused - eri omadustega õhumassid segunevad halvasti. Sobivate tingimuste korral paikneb soe õhk külma õhu peal, kusjuures see külm õhk asub maapinna lähedal. Kui on sajupilvi, siis kas sadav lumi ja lörts sulab vihmaks ning see külmub osaliselt enne maapinnale jõudmist või sajabki pilvedest otse vihma, mis hakkab külmuma. Tuleb tähele panna, et jäävihm peab olema osaliselt jäätunud. Kui sadav vesi on vedel (nagu Tartus enne jäävihma), on ikkagi tegemist vihmaga, olgu see temperatuur milline tahes (madalaim temperatuur, kui olen näinud vihma, on olnud -18°, kuid see muutus kiiresti jäävihmaks, siis lörtsiks ja lõpuks lumeks).
Sageli kaasneb jäävihm inversioonikihi korral või sooja frondiga (tavaliselt on siis frondi kalle tasandi normaaliga ainult mõned kraadid või liigub soe front kiiresti, nii et külm õhk ei jõua veel oluliselt maapinna lähedalt taganeda). Ka külma frondiga on jäävihm võimalik.
Nüüd aga oli põhjuseks inversioon. Kuna fronte ega õhumasside vahetust eriti polnud, siis püsib ikka veel jäävihma ja jäite võmalus. Alles 1-2 ööpäeva jooksul võib olukord muutuda.
Jäävihm on sageli äratuntav iseloomuliku sahina poolest.

Lähiaja ilmast ja jääst

Mõned päevad on ilm olnud sula. Lumikate on 24 cm-lt Tartu ümbruses vähenenud kuni 10-14 cm-ni. Lääne-ja Loode-Eesti on muidugi lumeta.

Ööl vastu 14. detsembrit läks ilm selgeks, sest inversioonikiht hajus. Ka temperatuur langes kohe mandril alla nulli. Lähemalt paaril päeval ilmselt püsib selge või vähene pilvisus. Tuul puhub endiselt kagust (oleks suvi, oleks praegu ilmselt tugev kuumalaine, praegugi on 850 hPa isoterm positiivne). Selge taevas soodustab jahtumist ja negatiivne kiirgubilanss annab oma osa. Ilmselt langeb lähemal paaril ööl vähemalt mõnes kohas Eestis temperatuur ka alla -10°.

Tundub siiski, et lähipäevil lisandub soojust ja niiskust, mistõttu nädala teine pool tuleb pilvine. Võimalik, et sajab ka lund, aga vaevalt, et midagi märkimisväärset (st alla 5 cm). Ei ole ka jõulude ajal ette näha olulist lumesadu. Ilmselt on jõulud valged seal, kus on praegu lund. Temperatuuri poolest omn ilm endiselt ebapüsiv - mandril pigem negatiivne, saartel positiivne (järgmisel nädalavahetusel on rohkem sula kui külma). Vähemalt uue aastani on ilm soojapoolne ja näiteks merejääd ei ole lähema kuu jooksul eriti oodata. Eks pärast jõule selgub, kuidas ilm edasi käitub.

Äraspidised intsidendid ja struktuurne infopuudus

Praeguse ajastu märksõna ei ole mitte üksnes meeskonnamängija, vaid ka struktuurid ja võrgustikud. See on endast mõistagi tugevalt märku andnud.

Palju kurdetakse liigse info üle jne. Tegelikult on meil infost alati puudus (muidu poleks ju näiteks teadust, teenindust, suhtlemist ja teab mida veel!), küll võib info olla ebatäpne, halvasti tõlgendatud ja puudulik. See, kui inimene ei suuda sekundaarsest primaarset eristada, on juba tema enda sisemine probleem. Loomulikult on õige, et info esitajal on ju selles roll, kui hästi organiseeritult ta seda (infoedastust ja esitust) teeb, aga jällegi - esitaja on inimene nagu tõlgendajagi ja taaskord on järgnev inimese sisemine probleem tegelikult.

Põhjus, miks sellest juttu teen, on psühholoogiline nüanss, mis sealt välja tuleb + need jutud, et liiga suur kogukond põhjustab anonüümsust (tänapäeval hakkab anonüümsus uuesti vähenema jälgimisseadmete jätkuva arengu ja leviku tõttu), ja mitte lihtsalt anonüümsust, sest minu meelest on anonüümsusi mitut liiki: personaalne ja informatiivne (antud juhul on juttu põhiliselt sellest teisest; siin on veel liike, aga see pole hetkel oluline). 20. sajand soodustas üldiselt kogukondlikku anonüümsust ja personaalse anonüümsuse kujunemist. Inimesed kahjuks ei usu eriti mu jutte struktuursest infopuudusest, aga ükskord annab see valusasti tunda.

Väga hea näide oli paar päeva tagasi. Juhtumisi kuulsin kellegi käest, et füüsika testuide ajal võib valemeid ja materjale kasutada, kusjuures vaatamise ajal ei või kirjutusvahend käes olla. Sellega välistatakse, et tudeng kirjutab samal ajal, kui ta vaatab valemeid. Rääkides teavet edasi, oli neidki, kes said šoki - loomulikult ju õpiti nagu segane valemeid kuni 2 nädalat, et töö saaks tehtud ja nüüd selgub - aa, võis ju kogu aeg kasutada, see tuupimine oli ajatald. Ja mis selgus veel - need vähesed, kes asja teadsid, kuulsid mõned esimest korda kirjutusvahendi fetaili, paar inimest arvas, et ainult järeltöödel võis seda teha, mõni teadis kõiki aspekte jne jne. See on suurepärane näide struktuursest infopuudusest ja loodetavasti need inimesed ka õppisid midagi.

....................................

9. detsembri õhtul toimus Domus Dorpatnsise ruumes väga huvitav, võiks öelda isegi kütkestav üritus: ehh, uhhuduuri mehed rääkisid oma jalgratta reisist Aasias. Kõige muu hulgas võiksa väkha tuua müningaid eriti huvitavaid üksikasju ja tähelepanekuid.

1) Silma hakkas nende omavahelised suhted, aga sellel ei peatu, kuna visualia on tingimata vajalik;

2) Keegi küsis, kas teil reisi ajal tuli ette ka intsidente. Vastari, et ei meenu, küllaga oli vahel äraspidiseid intsidente (siin blogis võib kõlada üsna mõttetult, aga tegelikult oli jutt sellest väga elav ja hea). Mõnedes kohtades näiteks, kui ratas läks katki või niisama peatuti, tõid kohalikud jäätiseid, toitu, parandasid ratta ära jne. Aga kui taheti maksta, siis keelduti midagi vastu võtmast, sest selline abistanine oli nii loomulik;

3) Keelenäitamine vaimsetes enklaavides. Sellidseid kohti oli eriti Tiibeti servas. Kõiki inimesi, kes tulid kasvõi naaberorus, peeti deemoniteks, kui nad keelt vastu ei näita. Lihtsalt kellegagoi ei käidud iialgi läbi jsa umbusaldati jne.

4) Huvitavad juhtumised. Ületati salaja Tiibeti piir, juhtugu, mis tahes. Ja üks rattur lõi end vastu piiritõstepuustoppmöärki ära.

Ühel teisel juhul jäädi rattaga sõites sügavalt magama ja loomulikult kukuti ümber; viis, kuidas kohalikud karjadena ratturite ümber kogunesid ja lihtsalt vaatasid (superstaari efekt), ühe korra joosti neile massiga järele, kui taheti omaette olla ja mindi kuskile hoonetesse, aga rahva surve oli nii võimas, et kõik vajusid ustest, akendest ja igalt poolt sisse ning seinad murdusid.

5) Head väljendid: justkui kolhoosi jalgrattamatk; me võime ju matkareservi kuitahes palju inimesi panna; no kui moslemid toidavad külalisi, siis nende turuväärtus ju tõuseb - põhjendus, miks islamiusulised on Universumi kõige külalislahkem rahvas(tegelikult oli palju paremaid, aga täpselt ei mäleta paraku); üks külaline ütles, et ta kohtus nendega kuskil Indias. Ei suudetud meenutada. Viimaks külaline ütles, et ma vaatasin teid lihtsalt üle tee. See oli täiesti lagi sel hetkel.

6) Väidetavalt asub Põhja-Indias tõsimeeli nii kaunis koht, et võib reaalselt sellest ilust infarkti saada. Vähemalt olevat süda hakanud küll ohtlikult puperdama.

Täpsemalt pidid olema nendeks kohtadeks näiteks Leh ja Ladakh.

http://ladakh2007.blogspot.com/2007/09/ladakh.html

Veel artiklist/püsiv lumikate

Küllap on veel meeles Endel Lippmaa artikkel Eesti Ekspressis. Kasulik oleks läbi lugeda kindlasti ka ühe teadlase kommentaar: http://www.fyysika.ee/uudised/meie?uudis_sisu=442

Eestis on alates 5. detsembrist hakanud kujunema püsiv lumikate. Selle teke võib kesta uue aastani, sest lähiajal on oodata väga muutliku ilma ning saartel ja Lääne-Eestis ei pruugi veel lähiajalgi lumikatet tekkida. Ka EMHI ennustas, et detsembri jooksul läheb külmaks. Kuuprognoosi lugedes jäi mulje, et oodata on korralikku talveilma, aga tegelikult on ilm üsna sulapiiril, kuigi näiteks 8. detsembri öö oli Tartumaa jubal üsna külm (kuni -9°). Suurema tõenäosusega jääb Ida-Eestis tekkinud lumikate lähiajaks püsima.

Hetkel on küllaltki huvitavalt kujunenud lumikatte jaotus: kui sõita Tallinnast Tartusse, siis on imeõhuke lumekiht (loe: lörtsikiht) juba Tallinna tagamaal olemas, mis pea märkamatult pakseneb lõuna ja kagu poole sõites. Lõuna-Eestis on kohati lund üle 25 cm.

Nädalavahetuse jooksul riivas Eestit kaks madalrõhkkonda. Lumi sadas maha tuulevaikuses, sest sattusime tsüklonite põhjaserva. Seetõttu on nii mõnelgi pool puudealused lumetud.

5.-6. detsembril toimus Tallinnas Õpilaste Teadusliku Ühingu aastakonverents. Lähiajal annan sellestki ülevaate. Võimalik oli käia Harku aeroloogiajaamas.

Juhend tormide korral käitumiseks/uudiseid

Päästeteenistuse kodulehel on üleval juhend, mida teha tormi saabudes või ajal: http://www.rescue.ee/14926

Suhteliselt huvitav on teoreetiline osa. Tähelepanu tasub juhtida: (1) alapunkt "Mis on äike?" on seletatatud, et tekib pilvemoodustis jne;

(2) alapunktis "Mis on välk?" räägitud välgu temperatuurist ja välgukanalis olevast õhutemperatuuridst. Küllaltki huvitav. Tasub tähelepanu pöörata ka, et mainitud on magnetvälja, mis hoiab välgukanaloit koos. Enamikes äikest või välku kirjeldavates kirjutistes ei ole seda mainitud (räägitakse alates lihtsalt kanali kokkukukkumiset kuni paukgaasini välja);

(3) Siis on esitatud ka terve rida fakte, kusjuures räägitakse 45 tuhandest äikesepilvest aastas maakeral. Paljud allikad ütlevad, et maakeral on ühteaegu umbes 1800 kohas äike möllamas. Esmapilgul võib tunduda, et korratame 1800 päevade arvuga aastas. Tegelikult peame arvestama, et äikesepilvede eluiga varieerub ning tormisüsteemides on üldse väga raske defineerida, kus algab üks ja lõpeb teine pilv. Selle kohta on isegi uurimusi tehtud.

(4) Välgulöögi tagajärjel surnusaanutest. Lisada võiks ainult, et spetsialistidel ei ole Eesti kohta täpseid arve, vaid postuleeritakse, et 2-3 inimest saab välgulöögist surma. Eks see sobib ekstrapoleerimisega, kuid võib muidugi arvata, et mõnel aastal pole surmasaanuid üldse, mõnel aastal on neid kuni 10. Sellele järgnevad õpetussõnad tormide korral käitumiseks. Kel rohkem huvi, siis orkaanide eestikeelse käitumisjuhise võib leida: http://lagujailm.blogspot.com/2007_02_01_archive.html

Kogub siintoodud arutlus on põhiliselt selleks, et eristada mitteobjektiivset teksti objektiivsest. Hea kirjeldus, jutt jne on selline, mis on kergelt subjektiivsuse varjundiga, st, et kus on vaja arvandmeid, neid ka esitatakse, kuid kus aga vaja kommenteerida, siis seda peab ka tegema. Niisama andmeid ei ole mõttekas panna, kuna enamik allikaid räägivad vaśtuolulist juttu. Ei hakka kõike välja tooma. Toodud allikat (Päästeamet) on hea lugeda ka selle tõttu, et seal kasutatakse hoopis teistsugust vaatepunkti ning ei saa ka otseselt välja toodut pahaks panna (ka seetõttu, et täpsus pole seal prioriteet).

Muudest uudistest.

1. detsembril on eestikeelse Tartu Ülikooli 89. aastapäev. Tähistati nii promotsiooni kui ka balliga.

Avaldati detsembrikuu prognoos. Lugeda võib, et detsembris saabub suhteliselt püsiv talv. Hetkel on olukord veel ebaselge, kuid järgmisel nädalal võtan kokku teadaoleva info ja ehk saab siis ka midagi täpsemalt öelda.

Hetkel küll tundub, et reedel-laupäeval on lund või lörtsi oodata, aga olemuselt on tegemist sooja madalrõhkkonnaga ja isegi põhjatuule korral võib sadu muutuda ikkagi vihmaks.