Äikestest 11. juunil

11. juunil oli Eestis taas mitmel pool äikest.

Meie ilma mõjutas Karjalasse tagavnev täituv tsüklon. Just sellistes madalrõhkkondades on parimad võimalused konvektiivseks aktiivsuseks (äikesteks). Päeva jooksul kujunes Stockholmi lähistel välja mikroosatsüklon, mis kujutas endast põhiliselt sekundaarset külma fronti, mis aga jõudis alles õhtul Lääne-Eestisse, põhjustades pilvise taeva ja kerged vihmasabinad.

Juba hommikul kujunes Kesk-Eesti kohal välja pilvesüsteem, mis liikus ida-kirde suunas, põhjustas äikest ning puhangulist tuult. Kohati sadas rahet, aga vihmakogused olid siiski üsna väikesed. Äike ise oli samuti nõrk. Aja jooksul kandus pilvemassiiv Lääne-Virumaale. Ka Lõuna-Soomes arenes äikesepilvi; pärastlõunal registreeris Helsinki ilmajaam äikest ning hoovihma. Rahe kohta puuduvad andmed.

Ka neljapäeval sajab ilmselt mitmel pool hoovihma ja võib ka äikest olla. Võimalik, et Loode-Eestis on sajuvõimalus väiksem, sest mere poolt puhuv tuul ei soosi rünksajupilvede arengut.

Nädala lõpuks ennustati tugevat sadu, sest Loode-Venemaale tõuseb lõunast tsüklon. Ilmakaardid näitavad, et see lõunatsüklon jääb liiga kaugele Venemaale ega pruugi isegi tuulesuuna muutust põhjustada, rääkimata sadudest. Moskva joonel või veelgi ida pool on oodata tugevat äikest ja märkimisväärset soojalainet. Eestis muutub ilm aga rahulikumaks, kuivemaks ja soojemaks. Alles uuel nädalal on järgmine läänetsüklon Skandinaavias platsis ja toob ehk meilegi saju.

Ilm oli 11. juunil selline:

Hommikul oli edelas näha võimsaid rünkpilvi. Pilvede varjund viitab äikese võimalusele.

Sama koht mõned minutid hiljem. Pilved kasvavad.

Paremal kaugemal on näha jäätunud tipuga rünksajupilve. Ilmselt on tegemist äikesepilvega. Sellest pilvest veidi madalamal on heleda servaga säbruline pilverünk. Sellised säbrulised pilved viitavad rahevõimalusele (eriti tugev turbulents/tõusvad õhuvoolud).

Pikad ja rünkliku üleservaga rünkpilvede viirud näitavad äikeseks piisavat ebastabiilset õhumassi.

Äikesepilv Helsinki kohal (kaugus umbes 100 km).

Kauge äike 8. juunil

8. juunil 2008 oli samuti äikest, kuid õige kaugel. Seegi oli seotud läänetsükloniga ning külma frondiga. Päeval muutus ilm soojaks, sest Eesti sattus tsükloni sooja sektorisse ja läänest kandus sooja õhku juurde. Temperatuur tõusis 24°-ni.

Päeva jooksul tekkisid Ac castellanused, mis viitasid kas peatsele äikesele või selle lähedusele. Tõepoolest, päeval oligi Kagu-Soomes olnud äikest. Õhtul ilmusid põhjast ja loodest uued "äikesekaaslejad" ja umbes 23.15 võis põhjasuunas vähemalt 80 km kaugusel näha välke.

Pilv oli piklik ja liikus Helsinki kohalt Soome lahele ja tabas servaga Pärispea ning Juminda poolsaart põhjarannikul umbes südaöö paiku. Pidevalt võis nii pilvesiseseid kui ka pilv-maa välke näha. Välgud olid kauguse tõttu kollakad. Endiselt oli soe, 17°, ja tuuline. Äike taandus pikkamisi ida poole.

Keskpäevaks on tekkinud palju kõrgrünkpilvi.

Õhtul umbes poole 9 ajal. Põhjataevasse on tekkinud esimene suurem rünksajupilv, kusjuures tänavalambis paremal on näha mammatuse-taolist struktuuri.

Päikeseloojang ajal oli taevas mitmesuguseid kiudpilvi, neist ülemine meenutab kala selgroogu või lehvikut. Silmapiiri lähedal on laialivalgunud äikesepilve tipp (äikest selles enam polnud).

KL 23:18. Kasest vasakul on näha äikesepilve serva, mis venib ida poole.

Ootamatu äike 10. juunil 2008

10. juunil tekkis täiesti ootamatult Tallinnas äike. Järgnevalt sündmuste lühikirjeldus, pildimaterjal ning sünoptilised põhjused.

Sündmused

Hommikul oli ilm muutliku pilvisusega, kuid peatselt läks ilm lääne poolt täiesti pilve. Ajuti sadas nõrka, kuid jämedapiisalist vihma. Puhus nõrk või mõõdukas lõunatuul. Taevas olid põhiliselt keskkihi ja kõrgkihi pilved, madalaid pilvi ei olnud.

Pärastlõunal, see on umbes pool 14, jäi sadu harvemaks ja lakkas siis hoopiski. Ilm oli endiselt pilvine, kuigi üksikute selgimistega. Tekkisid ka madalad pilved, näiteks Stratus fractused, Stratocumulused ja mõned cumuluse-liigid. Tuul tugevnes ja hakkas pöörduma, olles nüüd edelast. Radaritelt oli näha tugevate sajualade kujunemine Botnia lahel, kus oli ka äikest.

Õhtupoolikul tugevnes edelatuul veelgi, pilvi oli mitmel tasandil ning nende liikumissuunad erinesid veidi. Hakkasid arenema Cumulus congestused, kuid õhtu edenedes nad kaugenesid tugeva tuule mõjul kiiresti kagusse ja itta. Loodest ja läänest oli tulemas enam selgimisi, kuigi need pilved oli taaskord oma välimust muutnud: ilmusid väikeste tornikestega pilved, mis siiski kiires õhuvoolus räbaldusid ega tõotanud midagi. Kella 21 ajal liikus Tallinnale peale üsna kiiresti tekkinud tume, kuid auklik pilvemassiiv. See oli räbaldanud ning koosnes rünkpilvetükkidest. Tuul tugevnes ning sadas hooti vihma. Pilvemass liikus kiiresti ning muutis pidevalt kuju.
Kell 21.35 oli tumedaim osa Tallinnast üle jõudnud ning läänes hakkas paistma päike, põhjustades vikerkaart. Lõuna pool aga arenes kiiresti hoovihmatsoon, mis libamisi lähenes. Kl 21.37 oli kuulda lähedast müristamist lõunas, mis oli täiesti ootamatu. Kuni kl 22.15-ni kestis nõrk külma frondi äike. Pidevalt mängles kagu pool poolringikujuline vikerkaar, vahel ka topelt. Tormine tuul hakkas vaibuma ning ajuti tugev hoovihm taandus. Ka pilved muutusid kogu aeg ning liikusid väga kiiresti.
Kokku registreerisin 8 müristamist, kusjuures 4 juhul õnnestus näha ka välke. Kõik olid pilv-maa välgud. Müristamised olid nõrgad (peale ühe), kuid lähedased. Ilmselt kandis tugev tuul helilaineid eemale, sest välgud olid kõik allatuult. Äike ise tekkis väga ootamatult (kuigi päeval oli äikesele viitavaid tunnuseid, ei oodanud seda Tallinnas) ja eemaldus hetkel kiiresti ida poole. Tugev edela-ja läänetuul nõrgenes pea tuulevaikuseks
Hommikul oli temperatuur 13°, kuid tõusis päeval 18°-ni. Äikese ajal temperatuur ei muutunud ja jäi stabiilselt 17°juurde. Õhtul taeva selginedes langes taas 13°-ni.
Sünoptiline taust

Läänest lähenes hommikuks Skandinaaviale aktiivne läänetsüklon. Õhurõhk oli keskmes umbes 990 mb. Ka Eestis langes õhurõhk üsna intensiivselt, olles maksimaalselt kolme tunni keskmisena -4 mb. Päeval jäi Eesti tsükloni sooja sektorisse, kusjuures hommikune vihm ja kihtpilved tähendasid sooja fronti. Päeva jooksul, vastavalt tsükloni survele, tugevnes tuul ning Botnia lahel paiknes põhiline külm front, mis põhjustas seal ja ka Soomes äikest.
Tundub, et õhtul aga kujunes Soome lahel välja külma frondi uus laine, mis kiiresti arenes, tekitas veelgi tugevamat tuult ning liikus ida-kagu suunas. See front oli kaldu ja paiknes kirde-edelasuunaliselt ning kuna pilved arenevad kõige ägedamalt piki külma fronti, tekkisid ka sajualad vastavalt ribana ning kaldu. Kui front jõudis maale, siis tekkis äike (võis olla maismaa mõju, võis ka mitte).
Tunnused, mis näitasid äikest

Vihm oli jämedapiisaline, ilm oli pilvise ja sajuse ilma kohta küllaltki soe, tsüklon oli aktiivne, tekkisid ka konvektsioonipilved, lähenes külm front, pilvi oli mitmel tasandil ning nende liikumissuund oli veidi erinev.
Tunnused, mis ei soodustanud/kinnitanud äikest

Tugev tuul, tsükloni suhteline kaugus, temperatuurikontrast külma frondi ees ja taga oli väike, tuul tugev ja pigem mere poolt, kihtpilvisus/vähe päikesepaistet ning loid või mõõdukas rünkpilvede areng.
Pilte 10. juuni ilmast

Kagutaevas kl 16:46. Näha on kiiresti liikuvaid mitmel tasandil olevaid pilvi.

Kl 17:50. Pilved on rünklikumad ning liiguvad veidi erinevates suundades.

Kagutaevas kl 18:12. Arenenud on võimas rünkpilveriba.

Läänetaevas kl 20:34. Tekkimas on uus külm front. Tegelikult olid pilved veidi heledamad.

Sama koht kl 20:52. Pilved olid tumedamad. Eemal on näha sajujooni.

Lõunataevas kl 21:32. Front on pea kohal. Tuul tugevneb tormiks ning pilved kobrutavad.

Kl 21:35. See on frontaaltasapind, kus on suurim turbulents.

Kl 21:37. Hetk tagasi müristas. Sajab hooti vihma.

Kl 21:39

Kl 21:41

Äikesepilve/frondi tipp kl 21:44

Kl 21:46. Hetk tagasi lõi välku, kus on veidi kõrgemal vasakul heledam koht.

Kl 22:03. Front taandub itta.

Kl. 22:07

Kl. 22:20. Äikesepilve tipp õhtupäikeses. See tipp oli äärmiselt muutlik ja liikus kiiresti edasi.

Ülevaade suvila käikudest

Üsna hiljuti lõppes III rännak Laitsesse. Nii eelmisel kui sel korral oli inimesi kohal parajas koguses, mis lubas aktiivset puhkust. Viimasel korral jäi liikumine väheseks, sest planeeritud oli õppimine eksamiteks, millest ei tulnud midagi välja.

Peab ütlema, et inimeste kooslus on seni olnud hea. Sugugi mitte iga inimesega pole võimalik koos puhata, isegi kui tegemist on meeldiva isiksusega. Hea on märkida, et üldiselt on olukord olnud kontrolli all, kuigi teisel korral ei olnud asi sugugi väga korras, aga mäng sai läbi.

Mõistagi ei saanud äikeseküsitlust sinnapaika jätta, vaid "ohvriteks" osutusid sel korral naabrid. Neil oli küllaltki palju kogemusi jagada, sealhulgas pealtnäha ebatavalist. Üks noortest kolleegidest, osales küsitluse protsessis, anti proovikivi isesiseisva küsimuse esitamisena. Sellega sai ta hakkama. Teine aga oli rahulik, sest teadis, mida oodata, kuid huvitav oli tal sellegipoolest.

Huvitavatest sündmustest, et laanekuklased oli oma elupaika järjekordselt muutnud. See on mõistetav, sest kahjuks hävitati nende endine sobiv elukoht (pesa).

Suvilas veedetud aja jooksul muutuvad inimesed paremini mõistetavaks. Avaldatakse nii head kui halvad omadused. Kui inimeste klooslus oleks ebasobiv, siis oleks see muutunud, kuid selle asemel näib hoopiski kinnistuvat.

Üks suvilas viibinutest, kes on kõik korrad kohal olnud, seda muidugi eelkõige huvist ja avatusest, on muutunud olnud aja jooksul küpsemaks. Võib öelda, et suve lõpuks on tegemist täiesti väljakujunenud inimesega, mis tähendab kõige muu hulgas muutumisvõime säilimises. Kahjuks täiskasvanuks saades see omadus enamasti minetatakse.

Loodetavasti on ees palju selliseid viibmisi.

Juhtimine ja loodusteadus (kokkuvõte)

Kokkuvõte Margaret J. Wheatley raamatust "Juhtimine ja loodusteadus". Väga väärt, soovitan kõigile.

Maailm kui mõte

Tuleb süveneda meeleheitesse ja probleemidesse, et sammhaaval tarkuseni jõuda, julgustab meid teadmatuse ebakindlal toolil istuma ja end uutele ideedele avama.

Maailmas on üha huvitavam uurida kui järeldada, palju põnevam küsida kui teada, ja palju erutavam otsida kui leida.

Organistasioonis on olulisimaks rakukeseks inimesed. Nad on peamised ressursid avastusretkel. Oluline on vallandada loovust, mis peitub igas ühenduses. Objektiivset reaalsust pole (kaasaegse füüsika seisukoht). Reaalsust ei saagi peaaegu üldse kirjeldada. Kontekst määrab olemise, seega ei saa kogemusi üle kanda; tark on see, kes kordab teiste vigu. Toetada, abistada, koos töötada on edu võti.

Sufid ütlevad: "Te arvate, mõistmaks ühte, peate mõistmaks kahte, sest üks ja üks on kokku kaks. Mõista on vaja hoopiski ja-d."

Kõige tähtsamad avastused on arusaamatud. Järelikult polegi me kas midagi avastanud või on hullud need, kes peaksid meid õpetama. Edu kujuneb hägususest.

Suhe on kõige tähtsam määraja, siit viide Lovelockile kui Gaia hüpoteesi rajajast. Maa on isereguleeruv süsteem, mis on planeediülene vastastikku sõltuvate süsteemide ühisus ehk suhete kogum.

Iga avatud süsteem saab muutustele reageerida ja vastukaaluks korratusele end kõrgemale organiseerituse tasemele viia. Korratus on hea, kord ja tasakaal halvad asjad. Kaos on vajalik tingimus uue loova korra jaoks.

Suhete komplekssus määrab liidri efektiivsuse. Organisatsioonid püüavad väljuda mõttemallidest, mille kohaselt jäägu iga sepp oma liiskude juurde. Suured võimalused peituvad inmlikkuses. Tänapäevani on tööjõudu alarakendatud, kuid see muutub.

Korrastatud maailma avastamas

Süsteemi nimetatakse kaootiliseks, kui on võimatu ennustada, mis järgmisena juhtub.

Newtonlikud organisatsioonid kvantajastul

Universum on pigem mõte kui masin.

Kumb avaldab suuremat mõju inimeste käitumisele, kas süsteem või üksikisik? Kvantmaailm: mõlemad. Tähtis on suhe, mis tekib elementide vahel. Süsteemi mõjutavad üksikisikud, kes moodustavad süsteeme. See, milline potentsiaal reaalsuseks muutub, sõltub kõigest.

Pole olemas objektiivsust, sest see luuakse koos vaatluse protsessiga, sõltuvalt sellest, mida on vaja tähele panna. Inimesed loovad keskkonda enda kavatsuste kaudu. Selmet analüüsida on vaja aru saada hetkel toimuvast. Vaja on õppida, kuidas protsessi hõlbustada.

Võim on suhetel põhinev: organisatsioonide võim seisneb suhete loodud võimekuses. See on energia, mis tekib suhete kaudu. Võimu ei saa siduda teatud funktsioonide või tasemetega ega nende külge kinnistuda. Postiivse või negatiivse laengu saab suhte iseloomult.

Meid mõjutavad nähtused, mida ei saa näha ega katsetada. Metafoorid räägivad võrkudest ja kudumisest, sest tühjus on täidetud seostega.

Terve süsteem loob nähtamatuid tingimusi, mis võimaldavad diskreetseid üleminekuid. Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt: lokaalne tegutsemine võimaldab olla liikumise ja süsteemivoo sees ning osaleda kõikides komplekssetes sündmustes, mis toimuvad üheaegselt. Terviku ühes osas toimuv tegevuse mõjutu ulatub kaugemale. Küsimus on kriitilistes sidemetes.

Nähtamatud väljad,mis kujundavad käitumist

Me oleme poorsemad, kui meie pingul kehasid vadeldes arvata võiks, sest koosneme tühjadest aatomitest (99.99% aatomites on tühi ruum). Tegelikult oleme sama tühjad kui maailmaruum (Chopra, 1999, 96). Siiski, tänapäeval on avastatud, et ruum polegi tühi, vaid on täidetud väljadega. See mõtlemine sai alguse kvantfüüsikast ning välju kirjeldab vastav väljateooria. Väljad on mittemateriaalsed mõjud, mis koos neutriinode ja virtuaalsete osakestega moodustavadki Universumi põhiaine (musta energiat tuleks mõnede teooriate kohaselt otsida hoopis väljaspoolt Universumit).

Väljad ilmnevad nähtavas ruumis mõju kaudu. Need väljad annavad mateeriale vormi.
Vastuoluliste väljade kontseptsioon: on välju, millel on väga vähe energiat, kuid neil on võime vormida teistest allikatest pärinevat energiat. Niisugused vormivad väljad ehitatakse üles oskustest, mis akumuleeruvad, kui sama liigi esindajad õpivad midagi uut (Sheldrake 1995, 82). Pärast seda, kui teatud hulk, mis on määramata, mõne liigi esindajaid on ära õppinud mõne tegevuse, näiteks valemi või jalgrattasõidu, suudavad teised sama liigi esindajad selle oskuse kergemini omandada. Teadmine selle tegevuse kohta koguneb morfilisse välja ja kui üksikisendi energia sellega siduda, kujundab väli isendi käitumist. Nii ei pea isendid oskusi tegelikult õppima, vaid laadivad neid väljalt. Need väljad annavad vormile kvaliteedi vastuvõtja energia mõjul (Talbot 1986, 68). Nähtamatu on meie elus olulisem kui eales varem.

Juhidki arvestavad organisatsioonides mittemateriaalseid jõude: kultuur, väärtused, visioon ja eetika. Iga mõiste kirjeldab organisatsoonilise elu kvaliteeti, mis väljendub käitumises: hea klienditeenindus on kohe tunda, kuigi ei leia konkreetset põhjust, miks.

Väljas teadasaamiseks tuleb jälgida inimeste tegemisi. Vasturääkivate sõnumite (väljade ehk mõtete) viljaks on usaldamatus üksteise suhtes: öeldakse üht, kuid mõeldakse teist.

Seletus heale klienditeenindamisele: ilmselt igas sellises asutuses on olemas juht, kes suudab nii sõnade kui tegudega edasi anda, kuidas kliente teenindada. Väli oli ühildunud ja tugev ning mõjutab käitumist ainult ühes suunas. Selle tulemuseks on suurepärane teenindus.

Pole abi, kui üritatakse keelitada juhtima lähtuvalt väärtustest ja nägemustest, sest sellistes nõuannetes paistab puuduvat korda tagav struktuur ja juhtmikontroll.

Osadus Universumiga

Miski ei juhtu sellega, kui me seda ei vaata.

Osakeste põimumine: osalev universum on koht, kus teatud kindla informatsiooni otsimise akt kutsub esile informatsiooni, mida asutakse otsima, ning kõrvaldab samal ajal võimaluse vaadelda muud infot.

Telefonimäng: üksteisele edasiantavad andmed on kui kvantlainefunktsioonid, mis liigub läbi ruumi ja mille võimalikke tõlgendusi on külluses. Kui see võimaluste laine kohtab vaid üht vaatlejat, aheneb see ainult üheks tõlgenduseks, vastavalt sellele isikule. Kõik teised potentsiaalid kaovad vaateväljast ning lähevad selle ainuisikulise vaaluse tulemusel kaduma. Seejärel antsakse see ainus tõlgendus organisatsioonis edasi teistele.

Nii on lugu kvantsimulaakrumites, kus andmeid nähakse lainena, milles on küllulikult tõlgendamisvõimalusi ning mis sõltub eri tähenduste esiletoomises täielikult vaatlejatest.

Edukad on muutmiskatsed, kuhu on kaasatud terve süsteem. Ime sünnib siis, kui rühma mitmeskesisus liitub kopleksseks, kuid ühendatud nägemuseks sellest, mida soovitakse koos luua. Keegi ei saa olla edukas, tehes teistele plaani lõplikul kujul valmis.

Oluline on eneriavahetuseks vajalike kohtade olemasolu, mitte aga hierarhia või määratletud võim.

Muutus, stabiilsus, paradoksid - iseoaniseeruvate süsteemide paradoksid

Naljakas ja kurb on, et oleme kohelnud organisatsioone kui masinaid ja tasakaalu kummardanud. Tegelikult on need avatud ja elavad süteemid, mis on võimelised end uuendama. Tasakaal pole elussüsteemide eesmärk ega saatus. Avatud süsteemid on keskkonnapartnerid. Organismide peavad eritama entroopiat. Mida küpsem ja avatum on süsteem, seda enam on ta valmis keskkonnaga töötama.

Seega, esimene iseorganiseeruvae süsteemide põhiomadus ongi stabiilsus läbi reageermise/ebastabiilsuse. Teiseks, kõigile sellistele süsteemidele on omane eneseosundamise võime (võime end tsiteerida, näiteks spiraalid või fraktalid). Mida enam vabadust, seda enam korda (Jantch 1980, 40).

Vabadus ja kord ei vastandu, vaid osutuvad partneriteks. Muutustele avatud maailmas on kogu elu tasakaalust väljas.

Universumi loov energia - informatsioon

Et süsteem jääks ellu, selleks peab informatsiooni pidevalt juurde genereerima. Juhtimise peamine funktsioon on olla informatsiooni voorusevöö. Uut infot on vaja kohe märgata, kui ta tekib. Kui süsteemil on võime informatsiooni töödelda, märgata ja sellele reageerida, siis on ta intelligentne. Tal on vahendid ära tunda ja interpreteerida enda ümber toimuvat. Informatsiooni juurde kuulub arusaam kui millestki elusast.

Uudsus saab avalduda ainult erinevusena (kas siis hullud on ka kui keegid uued?). Vaja on õppida seda toetama, vaja õppida, kuidas toetada üksteise tööd.

Fraktalid on komplekssed tänu nende lõputule detailirohkusele ja ainulaadsetele matemaatilistele omadustele (Briggs ja Peat 1989, 104). Kokkulepped, mida ja kuidas saavutada ongi organisatsioonide algvõrranditest. Info piiramine ja kontrollimine teeb halvaks juhiks.

Teadmuse juhtimine: teadmised peavad paiknema organisatsioonides laiali. See on homoloogiline protsess, mida kirjeldatakse kvantfüüsikas kui suhtelist holismi.

Kaos ja tähenduse veider atraktor

Kaos on kord, mis on liblikakujuline (veider atraktor). Loodus tekitab kogu nähtava vormirohkuse paari lihtsa põhimõtte (valemi) abil). Kõik organidsatsioonid on oma olemuselt fraktaalsed. Selline kord saab alguse lihtsa võrrandi tagasisidestamisega iseendaga. Sellistes organtsioonides kaob positsitsooni mõte. Ka eetika tekib läbi korduste.

Eestvedamine on meeskonnamängija ajastu tunnuseks: liider peab efektiivsuse tagamiseks saama põhimõtete kehastuseks. Juhi peamiseks ülesandeks on hoolitseda selle eest, et organisasioon ise ennast tunneks. Inimesed austavad neid, kes aitavad asju sügavamalt mõista.

Muutus: elu omadus

Kõik asjad sõltuvad oma eksistentsis kõikidest teistest asjadest. Leht. Maa, vesi, soojus, puu, päike jne - kõik need elemendid on võimaldanud sellel lehel olemasolevaks saada. Kui puuduks vaid ükski elementidest, siis ei saaks leht olemas olla. Kõik olendid toetuvad sõltuvuslikult koostekke seadustele. Ühe asja allikaks on kõik asjad.

Töötatakse suhtevõrkude, mitte masinatega. Kui võrk läheb katki ja vajab parandamist, ei lõika ämblik üht osa välja ega rebi tervet võrku katki, et seda ümber korraldada. Ta koob võrgu uuesti, kasutades neid siidiseid sidemeid, mis on juba olemas, ning tugevdab nõrgestatud piirkonda uute sidemetega.

Looduselt peame õppima, et hakkama saada.

Uus teaduslik juhtimine

Paljud tippjuhid tunnistavad eksimusi. Põhjuseks on tehnilised ja mehhanistlikud lähenemisviisid. Eiratakse seda, et vajadus on üksteist usaldadaja toetada. Inimeseks olemine toob kaasa probleeme.

Suured ideed tunduvad esile kerkides veidrad ja segased.

Tegemist on hea raamatuga, mida soovitan kõigile, kes on uuendustest huvitatud.