Kommentaariumi viide
Väga muutliku (heitliku) ilmastikuga nädal.
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Uuendatud: 13.01.2019 kell 00:27
Ain Vindi. Öine Emajõe Atheena. 3.01.2019.
Eelinfo: 20.–28. jaanuaril ei ole Eestis, kuid täpsem info uues postituses.
Uus ilmateade http://www.ilmateenistus.ee/2019/01/aktiivsest-ilmast-mojutatud/ ja https://ilm.ee/?517552.
NB! 9. jaanuaril oli rekordilise tormi aastapäev. See toimus 9.01.2005 ja sellest võib lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm. Selle metsitu jaanuaritormi auks peeti aastaid tagasi ka konverents, mille kohta leiab materjale https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/. Sääraste rämedate tormide korduvusperiood on umbes 60 aastat, kuid kliimamuutuse tõttu võib see olla muutunud.
Uus ilmateade http://www.ilmateenistus.ee/2019/01/aktiivsest-ilmast-mojutatud/ ja https://ilm.ee/?517552.
NB! 9. jaanuaril oli rekordilise tormi aastapäev. See toimus 9.01.2005 ja sellest võib lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm. Selle metsitu jaanuaritormi auks peeti aastaid tagasi ka konverents, mille kohta leiab materjale https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/. Sääraste rämedate tormide korduvusperiood on umbes 60 aastat, kuid kliimamuutuse tõttu võib see olla muutunud.
Lisa: legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödus 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil –41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord!
Einar on Alatskivil ilmavaatlusi teinud alates 1970. aastast, seega jookseb juba 49. aasta, kusjuures mitte ühtegi päeva pole vahele jäänud. Inimesed küsivad: kuidas see on võimalik!? Ja veel ahvenauimede pealt täpselt talve karmuse ennustamine ...
Intervjuud Einariga saab kuulata https://vikerraadio.err.ee/878621/okoskoop-ilmavaatleja-einar-laretei-ja-metsanduse-ajalugu.
*Tasub ettevaatusega suhtuda väidetesse: Ojmjakonis (kirjapilt erineb) olevat mõõdetud –69 kraadi, mille tõttu ilmus meediasse hulgaliselt uudiseid uuest erakordsest rekordist. Siiski selgus, et see oli aga Fahrenheiti järgi, st vaid –53 °C (teistel andmetel olevat kuni –57 °C mõõdetud).
Intervjuud Einariga saab kuulata https://vikerraadio.err.ee/878621/okoskoop-ilmavaatleja-einar-laretei-ja-metsanduse-ajalugu.
*Tasub ettevaatusega suhtuda väidetesse: Ojmjakonis (kirjapilt erineb) olevat mõõdetud –69 kraadi, mille tõttu ilmus meediasse hulgaliselt uudiseid uuest erakordsest rekordist. Siiski selgus, et see oli aga Fahrenheiti järgi, st vaid –53 °C (teistel andmetel olevat kuni –57 °C mõõdetud).
Väga muutliku (heitliku) ilmastikuga nädal.
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Esmaspäeval (7.01.) reisis üle Skandinaavia põhjatipu uus pisike madalrõhkkond ja selle servast tuli meile leebemat ja sajusemat ilma. Öösel saabus saartele ja looderannikule sadu, mis oli esialgu lumi ja lörts, kuid läks kiiresti alates saartest üle vihmaks, vaid Kesk- ja Ida–Eestis säilis tahkem ja kuivem ilm. Sajuala aga oli kahjuks suhteliselt õbluke ja hommikul loode pool pilvisus juba hõrenes ja sadu lakkas.
Külma frondi üleminekul saabus kõrgematesse kihtidesse külmem õhk, mis tasapidi laskus maapinnale ning tekitas laialdaselt udu.
Tuul oli võrdlemisi tugev (kuni 15 m/s), puhus öösel edelast, päeval pöördus järk-järgult läände, õhtul tasapisi nõrgenes. Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul 2...–3, hommikuks tõusis 2 °C-ni, mandril –4...–9, lõunapoolsetes maakondades langes –13 °C ümbrusse, päeval 0...3, ida pool 0...–3 °C.
Külma frondi üleminekul saabus kõrgematesse kihtidesse külmem õhk, mis tasapidi laskus maapinnale ning tekitas laialdaselt udu.
Tuul oli võrdlemisi tugev (kuni 15 m/s), puhus öösel edelast, päeval pöördus järk-järgult läände, õhtul tasapisi nõrgenes. Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul 2...–3, hommikuks tõusis 2 °C-ni, mandril –4...–9, lõunapoolsetes maakondades langes –13 °C ümbrusse, päeval 0...3, ida pool 0...–3 °C.
Teisipäeva (8.01.) öösel liikus üle Skandinaavia juba järgmine pööris, mille mõjualas meil hakkas öösel sadama alates saartest vihma. Sadu läks suhteliselt kiiresti üle lumeks, Hiiumaal sadas juba lõuna paiku lund ja nii terve päev. Postituse uuendamise ajal jätkus tihe, aga samas idülliline lumesajuga talveilm. Õhutemperatuur oli öösel 3...–2 °C. Päevaks jõudis keeris Läänemerele. Tuul pöördus lõunasse ja kagusse, tõi külma ning tugevnes kuni 16 m/s. Õhutemperatuur langes päeva jooksul 0...–5 °C.
Kolmapäeval (9.01.) liikus seesama madalrõhkkond vaikselt Poola poole ja ulatus vööndina üle Läänemere. Samal ajal tugevnes Skandinaavia ja Venemaa kohal kõrgrõhkkonna mõju. Eesti jäi mitme rõhuala piirimaile. Tuli veel lumelisa, nõrga tuule tõttu oli mitmel pool idüllilist talveilma. Kagu- ja lõunatuul oli ööpäevaringselt nõrk. Õhutemperatuur oli öösel –2...–11 °C, päeval palju ei tõusnud
Neljapäeval (10.01.) oli veidi tugevam kõrgema rõhuga vöönd ja ilm oli suurema sajuta, kuid mõni lumehoog siiski siin-seal oli, enam öösel.
Tuul oli väga nõrk ja muutliku suunaga. Õhk oli krõbe, olles öösel –5...–15, pikemate selgimiste korral –18 °C ümber, päeval –3...–12 °C.
Tuul oli väga nõrk ja muutliku suunaga. Õhk oli krõbe, olles öösel –5...–15, pikemate selgimiste korral –18 °C ümber, päeval –3...–12 °C.
Reedel (11.01.) liikus üle Skandinaavia põhjaosa eriti aktiivne madalrõhkkond(õhurõhk keskmes 950hPa) ja see laienes väga jõuliselt üle kogu Põhja-Euroopa. Varahommikul loodest alates sadas lund ja lörtsi, tuiskas, rannikul hommikul ja päeval lääne pool sekka ka vihma. Lõunal loode poolt alates pilved hõrenesid ja sadu lakkas, temperatuur langes. Puhus väga tugev edela- ja läänetuul (kuni 24 m/s), õhtul pöördus järk–järgult loodesse ja nõrgenes lühiajaliselt, õhtul algas saartel uus tuule tugevnemine.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel 0 °C ümber, mandril kuni –14, hommikuks tõusis, Kagu–Eestis oli veel –1...–4 °C, päeval 0...3, Ida- ja Kagu–Eestis kuni –5 °C.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel 0 °C ümber, mandril kuni –14, hommikuks tõusis, Kagu–Eestis oli veel –1...–4 °C, päeval 0...3, Ida- ja Kagu–Eestis kuni –5 °C.
Laupäeval (12.01.) keeris kaugenes, õhuvool pöördus loodesse, taevas selgines. Hommikuks oli mitmel pool juba selget taevast palju. Mõnes kohas siiski tuli lund, nt Märjamaalt teatati talumatust ja eluohtlikult tihedast padulumesajust.
Loodetuul oli öösel tugev, päeval vaibus, kuid lähks taas külmaks. Õhutemperatuur oli öösel 0...–6 °C, rannikul ja saartel plussis, päeval langes kõikjal.
Loodetuul oli öösel tugev, päeval vaibus, kuid lähks taas külmaks. Õhutemperatuur oli öösel 0...–6 °C, rannikul ja saartel plussis, päeval langes kõikjal.
Pühapäeval (13.01.) jääme veel sama keerise serva, tuleb talvine ja kerge lumesajuga ilmake.
Õhtul aga jõuab Liivi lahele uus tihe sajuala, mis levib hilisõhtul ja öösel üle Eesti.
Tuul on algul läänekaarest, õhtul pöördub lõunakaarde, tugevneb kuni 12m/s.
Öösel on külma 4...14, päeval +1...-5°C
Õhtul aga jõuab Liivi lahele uus tihe sajuala, mis levib hilisõhtul ja öösel üle Eesti.
Tuul on algul läänekaarest, õhtul pöördub lõunakaarde, tugevneb kuni 12m/s.
Öösel on külma 4...14, päeval +1...-5°C
43 kommentaari:
Stabiilset talve ei tulegi???
Ei pruugi. Loodevoolus ongi talv selline, et iga päev toob isemoodi ilma. Samas kagunurgas ja kõrgustikel on siiski miinuskraadid pikemat aega püsinud ja võib rääkida siiski ka stabiilsest talvest, kuid saartel ja lääneservas on olukord selles osas eriti niru. Eks aeg näitab, kas toimub stabiliseerumine või mitte.
Tere mina palun valida professor Keevallik! Minu arvates on ta väga tark inimene kas saaks ta ministriks panna. Väga tark ja eruteeritud teatlane!
Valigem professor. Mina valin küll!
http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/tallinn-haabersti-pohja-tallinn-ja-kristiine/sirje-keevallik
Hääl antud, kuid ta peab siinset soovitajat solvavaks:
Sirje Keevallik
E, 7. jaanuar 2019 22:23
saajale mina
Tere õhtust.
Lugesin Su blogi kommentaare ja taaskord on välja ilmunud keegi, kes võtab minu nimel sõna, kuid ei soovi seda. Kas blogis on võimalik korda luua?
Parimat!
Sirje
Eriti lahe on gismeteo prognoos Kärdlasse 13.jaanuariks - äike koos lumega !
Nonii- prognoosis jaanuarilõpu pakasekraadid kadunud ! kolm nädalat aega- kogemus ütleb, et võib siiski muutuda külmenemise poole uuesti !
Arvan, et selline -5 kraadi kanti see kuu lõpp tulebki.
Mina ei võta sõna kellegi teise nimel ainult enda nimel! Ei solva kedagi! Mina avaldan kiitust ja oma isikikku arvamust ja ja poliitika vaateid. Igal inimesel on õigus arvamust avaldada ja ma tahtsin kiita Professorit. Kui etaspidi ei või kiita siis ma ei kiida enam ja ei laida ka. Aga ma tahtsin ainult kiita!
Kärdla prognoosist äikeselumi eemaldatud https://www.gismeteo.ru/weather-kardla-4086/2-weeks/.
Jah, vahel esineb äikeselund, sellest isegi korralik wiki artikkel: https://en.wikipedia.org/wiki/Thundersnow. Artiklis ainus koht, mille üle võib vaielda, on see, kas lumetormiga seotud välke, kui rünksajupilvi ei ole, pidada äikeseks või mitte. Tavaliselt on seda peetud äikese erijuhuks, aga on tekkinud eriarvamus selles osas. Huvi korral võib lahti selle rääkida, aga lühidalt: äike on kitsamas tähenduses rünksajupilv(ed), mis on võimelised välke tekitama, sh nt vulkaani purskesammas jms, aga lumetormiga ei ole tavaliselt rünksajupilvi, mis tähendab, et pole äike. Laiendatud tähenduses peavad tekkima elektrisädemed, olgu rünksajupilvedega või ilma või siis teistes maailmades (planeetidel, kuudel, galaktikates) ei pruugi Maal väljakujunenud arusaam äikesest kehtida, sest elektrilist aktiivsust on välkudena ju teistel planeetidel ka vaadeldud, aga tingimused / olud jne on täiesti erinevad siinsest.
Aga keegi pole piiranud ju arvamusavaldust siin, sest muidu ei oleks neid kommentaare siin (enam). Siiski, kui inimene seda ei soovi (olgu kiitus või mitte), siis parem hoiduda sellest või läbi rääkida otse Sirjega: sirje.keevallik@gmail.com
Ega jah, ei tundu see jaanuar keskmisest külmem mitte kuidagi tulevat (kriteerum, et pole keskmine: vähemalt 0,5-kraadine kõrvalekalle nn normist). NOAA http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html on hakanud jälle näitama külmapoolset jaanuari ja veebruari. Elame-näeme!
Wiki järgi on ka meie koduplaneedil vulkaaniline äike olemas. Kõik välgud ei vajagi selleks tavalist pilve.
Teatati uudisest, et Oimjakonis mõõdeti üleeile (vist) rekordiline -69 kraadi! See oli aga Fahrenheiti järgi, st vaid -53 kraadi C.
Vulkaanide, tuumaplahvatustega jms seotud välgud lähevad äikese alla, sest a) konvektsioon on olemas; b) esinevad rünksajupilved (vulkaanide puhul koosnevad rünksajupilved suures osas tuhast jms kivimiosakestest, aga veeauru on seal ka väga palju) jne. Lumetormide puhul konvektsiooni ei pruugi üldse olla, rääkimata rünksajupilvedest, nii et sellega seotud välgud ei pruugi olla äike. Välke tekitatakse ka kunstlikult, nt Energia Avastuskeskuses, aga ka seal ei ole rünksajupilvi ja äikesest rääkida ei saa.
Jah, see Ojmjakoni (kirjapilt erineb, ei jõudnud uurida kohanimede õigekirja registrit) -69 kraadi tundus Celsiuse järgi uskumatu. Aga kui Fahrenheiti järgi, siis on see teine asi.
Aga asi ju selles ongi, et lumetormis olevad välgud on looduslikud, seega justkui võiks äike olla.
----------------------
Kesk- ja Ida-Eestis hommikuks ilmselt laialdaselt 30-40 cm lund, kui see sajuala hommikuni püsib.
Mõnikord tekib välke ka tugevas pinnatuisus, nt katabaatilise tuule korral Gröönimaal või Antarktikas (liustikutuul), sest hõõrdeelektrit tekib piisavalt, ja sellisesse protsessi pole inimtegevus kuidagi haaratud, samas selle äikeseks pidamine on väga kaheldav.
Maa-tüüpi äikese puhul on äikese üheks oluliseks tekkimise aluseks peetud veeauru, eriti sellega seotud protsesse, mis võimaldavad välkude tekke (praegu seda teooriat, mis välkude vallandumise seob kosmiliste osakestega, ei käsitle). Ja kuidas on selliste äikestega, kui välke ei teki, vaid on üksnes piisavalt suur tõenäosus välkude tekkeks? Seda juhtub enamasti lennujaamade kohal, kui laskuv või startiv lennuk vallandab välgu, aga inimtegevusest sõltumatult, kui vastav pilv liigub üle mäetipu või isegi linnuparve lähenemisel pilvele.
Looduslikkuse küsimus äikese määratlemisel on ilmselt ebaoluline või väga segadusttekitav. See on keeruline küsimus, mis on "looduslik" ja mis "mittelooduslik". Olen sellega natuke õpetamisel kokku puutunud.
Tavaliselt peetakse kõike seda looduslikuks, mida inimene pole teinud. Kõik inimese tehtu olevat mittelooduslik. Aga siis võib küsida vastu, kas inimene ise on looduse osa, st looduslik? Alati arvatakse, et on. Kuid samas on inimene ju ikka inimese tehtud!
Sellepärast võiks kasutada looduse definitsioonina mateeria definitsiooni: loodus on reaalsus, mis eksisteerib väljaspool inimese teadvust. Ja kõik, mis on väljaspool teadvust, on ka looduslik.
Kuid kokkuvõttes on tegemist siiski defineerimise probleemiga ja vaevalt õnnestub leida definitsiooni, mis kõiki rahuldab.
Rämetav tsüklon on taas tulekul, ülirämmar!
See on mõõdukas, samas Koolal võib õhurõhk langeda alla 970 hPa. Eks näis, kui karm, kuid Ilmateenistuses vaid 1. astme ehk kollane hoiatus.
Sirje osas: alguses andsin hääle, aga siis võtsin tagasi, kuna ei soovi inimese tahteavaldusele vastu seista.
Jah, tulemas on sügisel tavaline edelatorm. Tuul ulatub iiliti 25m/s ning veetase tõuseb Pärnus kuni meeter üle keskmise.
Orkaani, nagu oli Ahvenamaal 2.jaanuaril, ei paista tulevat.
Eks see oli vaid orkaanitugevusega tuul. Aga eks paistab, ilmselt väga karm olukord pole, vaid pigem nõrk kuni mõõdukas. Ükski prognoos midagi erakordset ei näita, vt nt https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tallinn_estonia_588409.
Sellise tempoga on Magneetiline põhjapoolus juba 20 aasta pärast siberis.
https://www.nature.com/articles/d41586-019-00007-1?utm_source=twt_nnc&utm_medium=social&utm_campaign=naturenews&sf205680051=1
Jah, see toob meile virmalised lähemale. Mingil hetkel võib toimuda magnetpooluste vahetus, vahetuse ajal on korraga mitu magnetpoolust, vt ka https://en.wikipedia.org/wiki/Geomagnetic_reversal (see on lihtsalt teemaga tutvumiseks, viidete ja mõistete saamiseks).
Kuna magnetväli on nõrgenemas, siis usuvad mõned, et see on märk pooluste vahetuse lähenemisest, vt http://www.geomag.bgs.ac.uk/education/reversals.html.
Mis puutub juttu 2005 jaanuaritormist ja selle korduvuse tõenäosusest siis oleks selle aasta 1/2 jaanuari tsüklon liikunud kasvõi 100 km idapoolt oleks eriti loode-eesti saanud midagi mida oleks veel aastatid meenutatud. Hiiumaal oleks tõenäoliselt olnud ka 40m/s kuskil ära. Aga läks napilt hullem mööda...
Esmaspäev jälle liikluses kaos tulemas vist- suuremat sorti lumesadu ootab ees? ...
Jah, vaat kui suur napikas siis selle aastavahetuse tormi osas!
Sajab küll, aga üle 10 cm lund praegu veel ei paista. Võimalik, et olukord muutub veel, aga peamiseks kaoseks võib saada libedus ja sulamis-külmumisnähtused, sest läheb soojemaks, aga jääb 0 °C juurde (eks saartel soojem, sisemaal külmem).
Õnneks hoidis eilne-tänane selge ilm lume sulamise ära, kuigi enamus ajast olid + kraadid. Eile oli ilmekas kogemus, et pilves ilmaga "lumi higistas metsikult", aga nii kui selgines, siis tekkis lumele koorik ja lumi kohevnes - lumememme enam teha ei saanud, kuigi kraade oli ligi + 1,5'C.
------------------------------------------------------
Tänaseks ennustatud kraadivahemik oli ennustatud -7...0 asemel -3...+2 ja seega sügavalt kahtlen, et öösel kusagil alla -10 läheb, rääkimata siis sellest -13 kraadi mainimisest.
------------------------------------------------------
4 aastat tagasi oli ka vägev torm(-tsüklon) ja lisaks ülimadal õhurõhk, miks keegi seda ei meenuta...
-------------------------------------------------------
@ 12. jaanuar 2019 12:40
Ei oleks Eestis 40 m/s tulnud, sest Ahvenamaal sai tuul mitusada kuni tuhat km mööda vett hoogu koguda, aga Eesti puhul jäi Soome ette.
Eile oli jah huvitav olukord, õhutemperatuurid oli plussis, taevas selge, aga maapind külmunud. Mitu korda arvasin, et sula väljas, aga ei miskit.
Esmaspäeval tuleb pausidega sadu, kuid ei midagi metsikut.
Meenutagem termineid nominaal- ja nihkesula, vt täpsemalt https://drive.google.com/file/d/12Pfstu-Mcnz7QmlQ89DOmdJlAAtm7IMl/view. Eks selliste nähtustega puutubki aeg-ajalt kokku, kui nt õhus on 2 kraadi sooja, aga maapind külmunud (efektiivne kiirgus on selge ilmaga märksa suurem).
Kastepunkt http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/td.png näitab jahtumise potentsiaali. Eeldatav minimaalne õhutemperatuur on kastepunkti temperatuuri tavaliselt lähedane.
Esmaspäevane sadu võib pigem hoopis elektrivarustuses niiöelda kaose tuua - märja lume ladestumisel puude oksad murduvad ja liinid võivad ka ise hoopis katkeda raskuse all.
Esmäspäeval päeaks üle terve maa sulale minema, aga siis kummalisel kombel hoopis maatuulega.
Kas seda märga lund ikka sajab nii palju? Sadu ei tundu just kuigi tugev tulevat, samas kui sajab järjest 12 või enam tundi, siis ladestus kasvab ja võib ohtlik küll olla.
Õhumass lubab küll merepinna lähedal pisut üle 0 kraadi, aga kõrgustikel võib vast siiski jääda napilt alla?
Jah, et tuleb oodata, kuid seni padutada ja rämetada !
Ülirämmar tsüklon tuleb Eesti kohale. Padutab ja rämetab rämedalt!
Jah, Marru, tuleb.
Ei näe küll, et mingit maru tuleks, aga pigem domineerivad kerged külmakraadid ning lumesadu on jagatud pausidega 2-3 päeva peale laiali.
Aga seegi ju karm !
Marru on ju Marnet – kuidas tema asjasse puutub? Ta mainis, et 12. jaan õhtul olevat Vasalemmas rahet sadanud.
Õhurõhk võib langeda küll alla 970 hPa, mis on ebatavaline, aga väga tugevat tuult ei paista tulevat.
Kaivol oli õigus, Marru tuligi! :).Rämm, kas pole?
Tore siis ju, lihtsalt pisike mure tekkis. Aga õhurõhk on Laagris alla 980 hPa ja kiire langus jätkub. Samas väga tugevat tuult ega isegi sadu pole oodata.
Neljapäeval peaks uus tugev sula tulema ühes valju tuulega. See suur sula ilmselt tõstab üle kogu Eesti kraadid plussi.
Ja kus see Liivi lahele ennustatud sajuala on siis.
Tahaks tõesti loota, et lund tuleb. Tsükloni keskme üleminekul oleks vist uus rekord kui sademeid ei tuleks.
Laagris ei saja, kuid ilm on vaikne ja lauspilvisus oli kell 20 vaid 120 m kõrgusel, aga kella 22ks madalad pilved rebenesid.
Siin väheke mõtlemist kas enne muna ja siis kana või vastupidi - ehk kas enne soojenemine ja siis Co2 tase või vastupidi
http://www.climatedata.info/proxies/ice-cores/files/stacks-image-5f8ffb5-798x546.png
Kas ainult mulle tundub või ongi nii, et tavapärased ilmatrendid ei pea enam paika. Pidevalt toimuvad muutused ja ennustamised ,hoolimata uutest mudelitest ja suurematest võimalustest, on lausa võimatud. Ei hakka kliima soojenemisest jahuma, aga fakt on ju see, et Eesti kliima on muutumas. Tavapärast põlvekõrgust lumemätast kohtab harva ning trendiks on saamas nö. jaanuaritormid. Mulle tundub, et asi läheb nagu aina kehvemuse poole (ütlen seda riskides vanalt kõlada). Aga natuke saan priisata ka, abikaasa lubab korraks mind siit kaamosest ära ja seekord Egiptimaale, https://www.novatours.ee/puhkusereisid/egiptus. Mulle tundub, et meil saab seda päikest siin pisut liiga vähe, et terve püsida. Muidugi 2018. a suvi välja arvata. Või mis te arvate, tasub teisigi päikese poole innustada?
Jah, seda küsimust http://www.climatedata.info/proxies/ice-cores/files/stacks-image-5f8ffb5-798x546.png käsitleti ühes hilisemas kommentaariumis.
Seda efekti, et vaatamata arvutusvõimsuse ja mudelite keerukuse kasvule on tavatarbija tasandil prognooside kvaliteet langemas, on täheldatud. Pakutud on kaht erinevat selgitust: a) muutunud on füüsiline keskkond, mistõttu tuleks midagi ette võtta mudelitega, et neid muutunud oludele optimeerida ja b) inimkomponent on läinud kaduma, sest suurem osa prognoose, mida võib Internetist leida, on täisautomatiseeritud, inimene ei vaata neid üle, kui just mingi viga vms probleem ilmsiks ei tule. Üsna vähe on neid prognoose, mida on inimene ise kirjutanud, lähim näide on Ilmateenistus (mereilmaprognoos, 4 päeva ja nädalaprognoos) ja välismaistest allikatest ilmselt https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET kaardil üleval vasakul tekstiosa või http://www.estofex.org/, kuid viimased kaks on eriotstarbelised prognoosid. Kui palju on täheldatud prognooside kvaliteedi languses osa ühel ja teisel põhjusel või on lisaks veel midagi, seda ei teata. On võimalik ka see, et ootused ilmaprognoosidele on muutunud suuremaks, mistõttu oodatakse enamat, aga vastavat arengut ei ole toimunud ehk tegu võib olla ka tarbija suhtumise muutumise jms.
Jah, kliimamuutusest ei jää Eesti kõrvale. Loodus on sellele reageerinud, nt on Eestisse jõudnud puuvõõrik, rohkem on näha noori tammi kasvamas (tamm on tüüpiline Kesk- ja Lääne-Euroopale, Eesti on levila põhjaserv) jne. Kliimamuutus toob nii head kui halba. Halb on kindlasti uued haigused, mida varem siinkandis kas üldse polnud või oli väga vähe, ohtlike ja inimtegevust häirivate nähtuste (nt ekstreemsademete) sagenemine jms. Hea pool on siiski ka: puhkamiseks sobivat ilma võib hakata rohkem olema (näeme sagademini 2010., 2018. a suvesid), pikeneb vegetatsiooniperiood, saab kasvatada kultuure, mida varem ei saanud üldse või suurte raskuste ja riskiga jne.
Eks see, mida keegi eelistab, on maitse-, harjumuse või sisetunde asi, kuid võib arvata, et Vahemerelist kliimat oodata siiski pole, kuna geograafiline asend ei muutu nii kiiresti ja seetõttu jäävad päikesega seonduvad piirmäärad (teoreetiline päikeseliste tundide arv, päikese maksimaalne nurkkõrgus suvel ja talvel, päeva pikkus jne) ikka samaks (muutumise kiirus on ka ajaloolise ajaga väga väike). Parimal juhul võiks tuleviku kliima hakata meenutama praegust kliimat Valgevenes või Läänemere lõunarannikul (nt Gdanskis), aga mitte Nizza (Nice) või Veneetsia kliimat. Halvemal juhul hakkab kliima siinkandis sarnanema Šotimaa kliimaga.
Postita kommentaar