esmaspäev, 2. oktoober 2017

40. nädala ilm (2.–8.10.2017)

Kommentaariumi link
Sajusest septembrist Ilmateenistuse ülevaade http://www.ilmateenistus.ee/2017/10/sajune-september/. Lisaandmeid, sh suvekuudest: Simunas tuli 101 mm, Väike-Maarjas kõigest 72,4 mm; Avanduselt: mai 13 mm, juuni 92 mm, juuli 66 mm, august 153 mm, september 111 mm; Alatskivil mais 27,3 mm, juunis 109,8 mm, juulis 93,5 mm, augustis 129,9 mm, septembris 101,4 mm. 
Seevastu Hiiumaal ja Harjumaa mereäärsed piirkonnad on pidanud taluma põuast ilma. Ainult augustis ja osaliselt septembris oli seal sajuhulk keskmine või üle selle. Juuli oli pea kogu Eestis väga kuiv, v.a kaguservas. Seega omamoodi anomaalne aasta on olnud, eriti sademete poolest.

8. oktoobril oli Läänemere kohal madalrõhkkond. Seetõttu oli ilm pilves ja sajune, kuigi päike kumas aeg-ajalt läbi pilvemassi. Edela poolt sadu vähenes ja Saaremaal tuli koguni päike välja. Kagutuul oli mõõdukas, õhtul tugevnes Sõrves edelatuul 24 m/s. Sooja oli ühtlaselt 9 kraadi lähedal, kus kuivem ja päikest rohkem, kuni 11 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Eesti poole on teel ebatavaliselt võimas soojapuhang. Kohale jõuab praeguste arvutuste kohaselt 15. oktoobriks, kuid sellest õhtu jooksul uues postituses pikemalt.

Laussadu päikesepaistega. 8.10.2017 Laagris.

7. oktoobri õhtul lähenes merelt uus väike osatsüklon. Seetõttu oli ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kohati, peamiselt Pärnumaal, oli äikest, millega kaasnes rahe või jääkruubid. Õhtul tihenes saartest pilvisus ja mitmel pool oli seal nii äikest, rahet, jääkruupe kui ka pagisid.
Tuul oli edelast ja nõrk või mõõduka tugevusega, kuid õhtul tugevnes alates saartest lõunakaartetuul puhanguti 15 m. Sooja oli pisut üle 10 kraadi, kuid sajuhoogude ajal vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal süveneb uus tsüklon. Selle mõjul alates saartest pilvisus tiheneb ja läheb sajule, kohati on sadu tugev, lääne pool on äikest ja rahet. Sooja on valdavalt üle 5 kraadi, kohati rannikualadel kuni 10 kraadi. Lõunakaartetuul tugevneb (valdavaks saab kagutuul).
Äike oktoobris. On huvitav, et päris mitmed inimesed märkisid, et pole varem äikest oktoobris näinud. Oktoobrikuine äike on Eestis siiski üsna tavaline, tõsi küll, keskmiselt on asukoha kohta oktoobris siiski alla 1 äikesepäeva, täpsemalt. Märkimisväärsematest oktoobrikuistest äikesepuhangutest tuleb mainida 15.10.1998 ja järgnev öö (http://old.wetterzentrale.de/archive/1998/sfloc/Rsfloc219981015.gif), 6.10.1999 (http://old.wetterzentrale.de/archive/1999/sfloc/Rsfloc219991006.gif), 7.10.2004 ja järgnev öö (http://old.wetterzentrale.de/archive/2004/sfloc/Rsfloc220041007.gif), kuid pretsedenditu on kindlasti 1.10.2006 ja järgnenud öö (http://old.wetterzentrale.de/archive/2006/sfloc/Rsfloc220061001.gif), mis oli tollase aasta võimsaim äikesepäev, panustades märkimisväärselt kogu aasta välgusummasse (17. slaid).

Õhtul oli merel ja saartel soojal frondil (seoses süveneva tsükloniga) äikest, rahet ja jääkruupe, esines pagisid (FMI).

6. oktoobril eemaldus madalrõhkkond Venemaale ja Läänemere kohal püsis selle edelaserv. Seetõttu ilm selgines 5. oktoobri õhtul ja järgnenud ööl moodustus mitmel pool udu, mis hajus mõnel pool alles kella 11ks, ühtlasi langes selgema vaiksema ilmaga õhutemperatuur ka õhus mõnel pool alla 0 °C (kuni –3 kraadini, peamiselt Peipsi-äärsed maakonnad ja Kesk-Eesti). Seevastu lääne pool oli pilvisem, soojem (mandril kuni 7 ja saarte rannikualadel kuni 10 kraadi sooja), kohati sadas vihma ja udu polnud.
Päeval jätkus pilvine ja sajuhoogudega ilm, kuid mõnes kohas, eriti ida ja lõuna pool, oli pikemaid selgimisi ja kuivemaid hetki. Õhtul tihenes pilvisus siiski ka kaguservas.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, lääne ja põhja pool valdavalt põhjakaartetuul, mis siiski oluliselt ei tugevnenud (puhangud jäid enamasti alla 10 m/s). Sooja oli valdavalt pisut üle 10 kraadi, tihedate pilvede ja saju all vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond eemaldub Põhja-Venemaale, Läänemere kohal püsib selle edelaserv. Homme pärastlõunal jõuab Skandinaaviast Läänemerele uus madalrõhulohk. Seetõttu püsib pilves ja üsna rahulik, ajutiste sajuhoogudega ilm. Kus on selgimisi, võib udu tekkida. Eeldused öökülmaks paistavad seekord puuduvat.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeva (8.10.) öösel jääb osatsüklon Läänemere põhjaosa kohale, kuid uus aktiivne õhukeeris (osatsüklon) läheneb Rootsi lõunaosast ja koondub päevaks Saaremaa lähistele. Laussajuala katab juba keskööks Eesti läänepoolse osa, levides sealt edasi itta Peipsi ümbrusse. Tuul on valdavalt kagust, tugevnedes kuni 10, rannikul puhanguti 15, hommikul Liivi lahe ümbruses kuni 18 m/s. Päevases ilmas olulisi muutusi pole: aeg-ajalt sajab vihma ja kagutuul püsib väga tugev, sooja on aga 10 kraadi lähedal (öösel võib enne sadu langeda alla 5 kraadi, suurema tõenäosusega idaservas).
Tsüklonaalne ja suhteliselt soe ilm püsib edaspidigi, mistõttu (märga) lund pole niipea oodata. Võrdluseks: 2002. a sadas 5. oktoobril lumi maha ja ilm jäigi pea kuu lõpuni külmaks: sagedased olid lumesajud ja tuisud, mõnel päeval ei tõusnud õhutemperatuur üle 0 °C ja hommikuti oli kuni –17 kraadi. Alles 25. oktoobriks läks ilm leebemaks, kuid see ei püsinud kaua, sest 2. novembriks tuli talvine ilm tagasi (2002. a oli muide ka rekordvarane eeltalve algus: 5. oktoobril põhjaservas). Ka 2003. a oli oktoober karm, kuid siis saabus lumi ja väga külm ilm kuu teises pooles, esines lumetorme, kuid juba 28. oktoobriks läks uuesti soojaks ja tõsiseltvõetavamat talvise ilma tagasitulekut, nagu juhtus 2002. a , siis niipea enam ei juhtunud.
Eraldi väärib mainimist 5. oktoobril Saksamaad rüüstanud osatsüklon Xavier. See põhjustas Saksamaal orkaanitugevusega tuuli, paduvihma ja isegi surmajuhtumeid. See osatsüklon arenes juba 4. oktoobril Suurbritanniast läänes suure barokliinse labiilsuse vööndis, kus valitses ühtlasi suur kontrast õhumasside vahel. 6. oktoobriks vähenes õhumasside vastasseis ja osatsüklon kaotas energia, olles jõudnud siis juba Poola kohale. Viimaks ühines Baltikumist ittatriiviva suure, kuid täituva tsükloniga.

Kairo Kiitsak. Hallane 6.10.2017 varahommik.

5. oktoobril liikus madalrõhuala aeglaselt Skandinaaviast Baltimaade kohale. Seetõttu olulisi muutusi ilmas polnud: enamasti pilves selgimistega, sagedaste sajuhoogudega, hommikul oli äikest ja rahet Pärnumaal). Õhtul arenes mitmel pool udu, sest tuul nõrgenes rohkem esines selgimisi.
Puhus nõrk lõunakaartetuul, mis oli tugevam lõuna- ja idaservas. Õhtul muutus tuul alates saartest nõrgaks ja asendus muutliku suunaga. Sooja oli enamasti 10 kraadi lähedal, ida pool on pisut jahedam, kuid õhtul langes selge vaikse ilmaga sisemaal kohati 0 °C-ni.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Eesti kohalt Venemaa suunas. Seetõttu rahulik ja vahelduva või muutliku pilvisusega ilm püsib. Sisemaal on esialgu sajuta, udune ja selgemates kohtades on öökülma, ka õhus, seevastu merel ja rannikualadel on pilvisem ja sajab hoovihma, sooja kuni 10 kraadi. Hiljem tiheneb pilvisus ka ida pool ja suureneb hoovihmavõimalus. Esialgu on tuul nõrk ja muutliku suunaga, hiljem läänekaartest või isegi põhjast, tugevnedes veidi. Hommikune kargus asendub päeval kõikjal 10-kraadise soojaga.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (7.10.) öösel kaugeneb madalrõhkkond Venemaa põhjaaladele, mistõttu selle mõju on pisut väiksem ja vihmahooge on hõredalt. Päeval läheneb merelt uus väike osatsüklon ja sadu muutub ulatuslikumaks. Täpsemalt ja pikemalt vt pildi all sünoptik Merike Merilaini ilmaülevaatest.

Kairo Kiitsak. Ilus udu Lääne-Virumaal Kariväraval 5.10.2017 

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Ööpäeva keskmine õhutemperatuur võiks praegu olla 7...8 kraadi, kuid on arvutatud keskmisest ikka kraad-paar kõrgemal. Kui ka päike juhtub pilve peidust väljuma, on päris mõnus. Suvelilled ja lehed puudel võistlevad värvirikkuses, sest öökülmad pole suurt laastamistööd teinud. Aga vihmad ja tuul teevad oma tööd ning kaugel pole seegi päev, mil vana laul ajakohaselt kõlab: oktoobrikuu, ta pisarad on pesnud viimse värvi puiesteilt.
Neljapäeval Eesti kohal olnud tsüklon on reedeks taandunud Peipsi taha ja ühinenud öösel Kesk-Euroopat räsinud tormitsükloniga nimega Xavier vaata siit. Selle tandemi tagalas valitseb meil ajutiste sajuhoogude ja ajutise päikesepaistega küllaltki rahumeelne ilm, õhutemperatuur tõuseb  10 kraadi lähedale. Sama kehtib ka laupäeva kohta. Vihmariided ja kummikud selga-jalga ja ikka metsa poole! Loe edasi: https://ilm.ee/?516560
Elagu sügis! See kindel kaaslane,  kes kunagi tulemata ei jää, aga vahel teeb meeldivaid üllatusi.

Rünksajukas vikerkaarega 5.10.2017 Tartus.

4. oktoobril liikus madalrõhuala aeglaselt Skandinaaviast Baltimaade kohale. Seetõttu sadas hooti vihma, kohati oli sadu tugev. Lõunakaartetuul püsis tugev (puhangud kohati üle 15 m/s). Sooja oli üle 10 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub aeglaselt Skandinaaviast Baltimaade kohale. Seetõttu püsib sajuhoogudega ilm, merealadel on pikseoht, kuid vajadusel täpsustame seda. Lõunakaartetuul asendub loodetuulega, püsides mõõdukas. Sooja on enamasti 10 kraadi lähedal, öösel siiski vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (6.10.) koondub madalrõhkkond südamikuga Peterburi lähistele. Mitmel pool sajab hoovihma. Tuul on läänekaartest kuni 7 m/s, Lääne-Eesti saartel puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on jääb enamasti alla 10 kraadi, rannikualadel võib soojem olla.
Õhumass muutub külmemaks ja sooja on vähem. Pilves ja sajuse ilma tõttu ei pruugi siiski märkimisväärset öökülma tulla.

Rämeronkmust rünksajukas Kose lähedal.

Anne Rebane. Mütakad Õismäel-04.10.2017.

3. oktoobril oli siin Norra merel paikneva aktiivse madalrõhkkonna kaguosa. Seetõttu muutus juba 2. oktoobril lõunakaartetuul väga tugevaks, isegi tormiseks (puhangud kuni 19 m/s). Üle Eesti liikus laussajuala, mistõttu ilm püsis tuuline, pilves ja sajune, hiljem oli sadu hootisem, kuid paiguti tugev. Lõunakaartetuul püsis väga tugev (puhangud ikka kuni 15 m/s).
Pilves ja sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur valdavalt alla 10 kraadi, v.a saartel ja kohati rannikualadel, kus oli soojem. Hilisõhtul alates edela poolt õhutemperatuur tõusis.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Norra kohal paikneva aktiivse madalrõhkkonna kaguosa. Seetõttu ilmas olulisi muutusi pole, kuid sadu on hootisem ja suureneb äikeseoht, sest 4. oktoobri ööseks jõuab Läänemerelt saartel ja rannikualade kohale suhteliselt labiilne õhumass. Ülekaalu saavutab edelatuul, mis püsib jätkuvalt tugev. Sooja on enamasti üle 10 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (5.10.) suundub madalrõhkkond üle Põhjalahe Soome rannikule ja selle serva mööda kandub läänekaartest niiskust juurde: nii püsib ilm Eestis vihmahoogudega, on äikeseoht (selles osas soovitame ARPEGE mudelit). Edelatuule puhangud ulatuvad 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 5...11, päeval 7...12 kraadi.
Tsüklon tuleb nädala vältel viimaks Soome ja Baltikumi kohale, tasapisi täitudes, eemaldudes seejärel Venemaale. Hiljem võib läänest saabuda madalrõhulohk, mis soodsatel tingimustel võib edasi areneda osatsükloniks. Seetõttu valdavalt pilvine ja sajune ilm püsib, kuid lõunakaartetuul nõrgeneb, asendudes muutliku suunaga tuulega ja lõpuks põhjakaartetuulega.


3. oktoobrisse mahtus nii kuupaisteline öö, laussadu ja tormine ilm kui ka hõõguv päikeseloojang, mis sest, et kollakas (Laagri...Tallinna kesklinn).

Tuleb harju keskmine sügisnädal, kuhu jagub nii torme kui sadusid.

Nädal algab madalrõhkkonna idaservaga, sest antitsüklon nõrgeneb ja kaugeneb itta. Seetõttu kagutuul tugevneb, kuid ilm püsib esialgu sajuta ja tõenäoliselt pilves (selgineb siiski edela poolt, sest tugevneb tuul lõhub inversioonikihi). Ööpäevaringselt on sooja 10 kraadi lähedal (öökülmaohtu pole).
Norra merele jõudnud tsüklonist lähtuv lohk läheneb Eestile ja muudab nädala keskpaigaks lõunakaartetuule väga tugevaks, isegi tormiseks. Ühtlasi jõuab kohale ka vihmasadu. Õhutemperatuurifoonis erilisi muutusi pole: sooja on valdavalt 10 kraadi lähedal, sest õhumass on suhteliselt soe (võrdluseks: 5.10.2002 hommikul oli Laagris –2 °C ja päeva jooksul sadas suhteliselt paks lumekiht maha).
Tsükloni raskuskese tuleb nädala vältel viimaks Baltikumi kohale, eemaldudes seejärel Venemaale, samal ajal see tsüklon täitub tasapisi. Seetõttu pilvine ja sajune ilm püsib, kuid lõunakaartetuul nõrgeneb, asendudes muutliku suunaga tuulega ja lõpuks põhjakaartetuulega.
Nädala lõpuks võib Eesti jääda väheaktiivsesse rõhuvälja, kus ilm rahuneb. Ilmselt kauaks see nii ei jää. Septembri lõpuga on sügis viimaks kindlalt kohal!

Kalmer Saar. 30.09.2017 Muhu Pädaste hommik kihtpilvedega, pildistaud 8.07

44 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Isegi äikest võib tulla sel nädalal. Eriti siiski merel.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, tsüklonaalne ilmastik ja aktiivsed sünoptilised protsessid, hiljem vähemal määral ehk ka külma õhumassi saabumine vee kohale soosib labiilsust.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et sadu jääb tühiseks, sest radari järgi peaks küll mõõdukas olema, aga Roomassaares vaid 0,2 mm kella 1 andmete järgi.

Jüri Kamenik ütles ...

Nähh! Aga küll tuleb päevade jooksul lisa ...

Anonüümne ütles ...

Kella 12-ses ilmateates mainiti homseks äikest!

Anonüümne ütles ...

Juba täna õhtupoolikul on see oht saartel. Seda ei mainitud.

Anonüümne ütles ...

Nüüd on äike ka kirjalikesse prognoosidesse lisatud.
---------------
Mudelite järgi peaks mingisugunegi äikesevõimalus lausa 3 ööpäeva järjest olema.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris karm, ehk siis tulebki pikset!

Anonüümne ütles ...

Utö saare lähedal 2 välku kirjas.

Anonüümne ütles ...

Lugupeetud ilmahuvilised!

Tähtis päev - 15. oktoober ehk KOV valimiste päev - läheneb tohutu kiirusega. Kindlasti on tekkinud küsimus, kelle poolt hääletada. Mina hääletan nendel valimistel professor Sirje Keevalliku poolt ning kutsun kõiki üles enda eeskuju järgima.

Miks? Esiteks on Keevallik äärmiselt erudeeritud inimene. Julgen teda pidada Eesti ajaloo üheks parimaks teadlaseks, TOP 5 seas on ta kohe kindlasti. Vaadake tema CV-d https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/526f86c8-ce67-4cba-a96a-e3dcbf46f82f. Professor on tudengite poolt äärmiselt kiidetud ning mitmed peavad teda üheks parimaks õppejõuks.

Keevallik on ühes intervjuus öelnud nii: "Kus viga näed laita, seal tule ja aita". Väga õige ja inimlik väide. Ilmselt kõik ilmahuvilised pole heal järjel, seega kuluks väike sotsiaaldemokraatlik süst ära.

Seega loodan, et Keevallik saab väga palju hääli. NB! Tegemist on vaid rangelt minu isiklike seisukohtadega, kuid olen kindel, et teised nõustuvad ja peavad samuti Professorit väga heaks kandidaadiks!

Anonüümne ütles ...

Mina hääletaks ka Keevalliku poolt, aga ma elan vales kohas. Kas saan veel elukohta vahetada, et saaks Keevalliku poolt hääletada? Kelle poolt teised siin hääletavad?

Talve enam tulla ei saa ütles ...

...sest pööripäevani valitseb läänevool ning seejärel hakkab päike kõrgemalt käima!

Natuke vara veel talvest rääkida, aga kuna eelmiste postide kommentaarides sellest juba juttu tehti, siis miks ka mitte.

Viimased neli aastat pole Eestis õiget talve olnudki, mis kinnitab fakti, et mudelite prognoositud stsenaariumid selle kadumisest realiseeruvad oodatust tunduvalt varem ning kliima soojenemine on täies hoos. Kui veel viisteist aastat tagasi korraldati koolides pidevalt külmapühasid, mil õpilased said kahenädalase talvevaheaja asemel kolm nädalat puhata või veelgi enam, siis nüüd on õnnelikud need, kellele antakse parimal juhul üks vaba päev pakase tõttu, ja sedagi mitte igal aastal. Tollal lumest ehitatud võimsad lossid, kindlused ja muud moodustised, mis sulasid lõplikult ära alles kevade keskpaigas, ei tuleks nüüdisajal kõneallagi. Suure ime on see, kui talve jooksul saab ühe tahmase lumememme valmis tehtud, rääkimata suusatamisest või kelgutamisest. Veel eelmise sajandi lõpus oli 30-kraadine pakane tavaline, mis on nüüdseks fenomen, ning isegi 20-kraadine külm tundub juba erakordne. Kolm kuud kestev püsiv lumikate, mis äsja iseloomustas Eesti talve, on nüüdseks võimatu. Lehtmetsad hakkavad vaikselt end sisse seadma ja taiga osakaal väheneb, milles võib veenduda igaüks minnes okasmetsadesse ning vaadata selle alustikku, kus tamm, vaher ja muud lehtpuud, mille ladvad ulatuvad juba 15m kõrgusele, kasvavad massides, mida on soodustanud viimaste aastakümnete soe kliima. Lugematul hulgal tungivad sisse võõrliigid ja isegi sookilpkonna eksisteerimine Eestis on juba tõenäoline. Veel pärast 2010/2011 eriti külmasid talvesid hakati spekuleerima, et nüüd saabus uus külmenemine, mille aga lükkas kohe ümber 2014. a alanud uus soojenede talvede jada, mis jätkub intensiivsemalt kui kunagi varem. Samuti on viimastel aastatel mitu korda ennustatud Põhja-Euroopasse ja üldse Euroopasse sajandi külmemaid talvi, mis on tulemata jäänud.

Kogu eelpool loetu, mida võiks veel pikalt täiendada, kinnitab seda, et talved kaovad Eestis täielikult koos äärmuslikelt madalate temperatuuridega ning varsti ei esine isegi kuupikkust lumikatet, mis juba praegu haruldane on, vaid valitsevaks saab lumevaba talv soojade ilmadega.
Õnneks ületab talvede kadumisega kaasnev positiivsus kuhjaga negatiivse.
Üks pluss, mida ilmselt väga paljud ootavad seoses soojenemisega, on lõunamaised kultuurid, sealhulgas palmid, mille kasvatamine jõuab peatselt ka Eesti rannikutesse. Ei tundu usutav? Palmid Hollandis, Rrederikshavn'i rannas, Põhja-Lätiga samal laiuskraadil. Palmid Rootsis, Helsingborg'i rannas, Põhja-Leeduga samal laiuskraadil. Neid kohti, kus palmid Skandinaavias aastaläbi kasvavad, on veel palju. Kes ikka ei usu, et Eestis palmid kasvaksid, võtke ette Euroopa külmatsoon(Hardiness zone) ja võrrelge eelpool toodud palmirandade kliimat praeguse Sõrve, Vilsandi, Ruhnu või Ristna omaga. Küll siis usute!

Varem võis siin blogis ikka näha oppositsiooni talve teemadel, aga nüüd on vist kõik lugejad viimaste soojade talvedega lõpuks aru saanud, et Eesti talvedest enam asja ei saa - seda on tore näha!

Anonüümne ütles ...

Kõik stsenaarimuid on võimalikud, natuke informatiivset lugemist Keevalliku poolt. http://ilmajaam.postimees.ee/1628963/kliima-soojenemine-voib-tuua-nii-palmid-kui-ka-jaaaja

Anonüümne ütles ...

Mina hääletan kelle poolt ma tahan (Keevallik see pole) ja mingi Keevalliku-kummardaja mind küll ei kamanda...:)

Anonüümne ütles ...

@ 3. oktoober 2017 21:25
Tore näha jah, et sellest on aru saadud.

Anonüümne ütles ...

@ 3. oktoober 2017 21:25
Lisan, et palmid ei meeldiks, aga lehtmetsade laienemine küll, kuna viimased lisavad sügisesse rohkem värve.

Anonüümne ütles ...

@3. oktoober 2017 21:54

See artikkel on 10 aastat vana. Kui Keevallik kirjutaks praegu uuesti kliima ja talve teemal, siis oleks see ilmselt kooskõlas 3. oktoober 2017 21:25 kommentaariga.

Anonüümne ütles ...

No kui tõesti jälle soe talv tuleb siis unustage ka järgmine suvi ära. Ise veel ei hõiskaks sooja (viienda !)talvega. On märke mis annavad külmale lootust aga no kõigest täpsemalt nii kuu pärast.

Jüri Kamenik ütles ...

Eesti ilmastik oleneb jää hulgast Arktikas, eriti Barentsi merel: niikaua, kuni seal jääd pole, ei ole tavapäraseid suvesid ega talvi.

Anonüümne ütles ...

Igatahes midagi teistsugust ja põnevat tuleb, sest tänavune oktoober erinevalt viimatistest on vist kujunemas väga sajuseks.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame, et neid sademeid jagub ka Laagrisse.

Anonüümne ütles ...

@4. oktoober 2017 00:11

Arktika jää sulaski ära? Kui seal juba praegu jääd ei ole, mis loogikaga peaks seda seal tulevikus olema, kui maailmameri ja kliima soojeneb meeletu kiirusega. See annab ju põhjust arvata, et ka eelolev talv tuleb samasunge nagu eelminegi või veelgi soojem.

@4. oktoober 2017 00:26

Tore oleks tõesti, kui tuleks midagi teistsugust ja põnevat. Ka september oli keskmisest sajusem erinevalt eelmisest aastast.

Anonüümne ütles ...

Lugesin just üht hiljutist artiklit, mis peaks lootust andma normaalseks suveks ja talveks eeloleval aastal, kui see jää hulk Arktikas meid tõesti mõjutab. Jäämere jääkate laieneb rekordilise kiirusega

Anonüümne ütles ...

See on fake artikkel. Loe kommentaare... Vihjatud "Taani ajakirjas" ei olla midagi sellist trükitud. Igasugu pahna võin minagi üles paisata. Keegi ikka levitab ja tõestus missugune...

Jüri Kamenik ütles ...

Väga veider, skeptilist ja kriitikameelt peab olema.
Jah, sealne jää hulk on määrav soojusbilansi osas, määrates ka tsirkulatsiooni makrotüüpe ja polaarpöörise tugevust.

Anonüümne ütles ...

Suuri torme ei tule kuna pihlakad on täis ja isegi äikesed ei jõua kohale. Igav sügis kuubis.

Anonüümne ütles ...

Ei ütleks et igav. Võivad tormid tulla. Ja kui ilmarindel on igav, siis valimisterindel on põnev! Väärikaid kandidaate on palju! Mina aga olen teaduseusku ning tean juba, kelle poolt hääletada.

Talv võib tulla! Päike hakkab käima üha madalamalt! Kui õieti mäletan, siis Keevallik ütles et päikse kõrgusest oleneb temperatuur päris palju või midagi sarnast. Seega võib talv tulla! Lund võib ka tulla!

Anonüümne ütles ...

Nüüd hakkan vaikselt uskuma, et Loode-Eestis esineb tõesti vähem sademeid ülejäänud Eestiga võrreldes, kui juba Ilmateenistus mainib erandina sealset sademetevaesust sajuse septembri uudise all.

Anonüümne ütles ...

Ööl vastu reedet võib selguse korral karm külm tulla. Kuna 29. septi +10ne isokas tõi kuni -0,5 kraadi, siis lähipäevade 0 isoterm peaks -10 kraadi matemaatiliselt ju tooma.

See aga tähendab, et pihlakad võtab sel juhul külm ära ja ongi tee tormidele valla.

Anonüümne ütles ...

See karm külm tuleb sul esmaspäeva hommikul.
Reedel on õhumass selliseks külmaks liiga niiske. Pigem tuleb sellest niiskusest karm udu hoopis.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, meil loodes on olnud põuane, eriti hull oli juuli, vähemalt augustis avanesid taevaluugid siiski ka meile. Samuti on Hiiumaal, mida mõned loodesaareks nimetavad, olnud väga põuane.
Nojah, märkuseks poliitreklaamile, et *õigesti ja *päikese.

Anonüümne ütles ...

Tudus juba miinuses. Hommikuks -5 vabalt käes kui pilve ei lähegi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, juba keskööks oli Tudus -0,7 ja Jõhvis -0,4 kraadi õhus. Kui -5 kraadi siiski ei usu, sest udu tekkimine (veeauru kondenseerumine) pidurdab jahtumist, isegi kui püsib selge ja vaikne.

Anonüümne ütles ...

Ma olen päris kindel, et nüüd ei tule miinuseid mitu nädalat enam. Praegune külm ongi nagu ikka, lehevärvide rikkumiseks. Käib 1 suur külm üle ja rohkem ei tulegi külma.

Teiseks imestab see, et tsüklonis on tuul pmst kogu riigis olematu ja taevas ka suurel osal maast selge.
Ma ei tahagi homme aknast välja vaadata, korralik masendus tuleb peale neid varisenud külmavõetud lehti vaadates...

Jüri Kamenik ütles ...

Sest tsüklon on suur ja samuti on suur selle keskmeala, mis asub Eesti kohal. Nii on peaaegu tuuletu ja ka selgevõitu ilm.

Kairo Kiitsak ütles ...

Hommikust! Kariväraval on praegu udu, mis tiheneb. Kella 5-7 ajal oli ilus hall maapinnal. Külma oli varahommikul maksimaalselt kuni 2 kraadi. Mere kohalt lähenevad rünksajupilved.

Anonüümne ütles ...

Tore näha, et Ilmateenistus kuvab miinuskaarde taas sinise toonina.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see on rõõmustav uudis, alguses ei uskunud oma silmi, aga nii see on. Sinine toon miinuskraadide puhul võis nõuda mahukat veebiarendust või siis läbirääkimisi, et just nii on parem.

Anonüümne ütles ...

Mõnusalt sajune periood kestmas/jätkumas. Arvan, et sajuseim tuleb teisipäev, kuna siis oleks vaja sajuta ilma, päeval kella 12-13 vahel.
Öökülmaoht on niiskuse tõttu üliväike ja värviline sügis jätkub täies hoos.
-------------------------
Sinised näidud olid juba septembris ilmateenistuse lehelt näha, mil 29. septi öökülma jälgisin.

Anonüümne ütles ...

Ma mäletan, et Tallinnas oli 18. jaanuari 2007 (võis ka hoopis 2008 olla) õhtul paarivälguline äike.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, äikest võib esineda aastaringselt. Eestis oli tugev äike 22.11.1978, Einar Laretei:
Nimelt oli siin 22.novembril 1978 . aastal tugev äike ,samas väideti ,et samal ajal kuskil kella 16 ja 17 vahel oli äikest üle Eesti ? Nagu oleks mandri Eestit tabanud üks hiiglaslik äikesepilv.
Merikese kommentaar: Vaatasin ilmapäevikust 22.11.78. Päeviku järgi on äikest märgitud kell 18 vaatluse ajal. see peaks olema kohalik aeg tol ajal(Moskva aeg) Tallinn, Lääne-Nigula, Türi, Kuusiku, V-Maarja, Mustvee, Tartu, Võru, Pärnu, Heltermaa, .Läänetuul tugevnes iiliti 20-29 m/s, Tallinna number on üle kirjutatud-koguni 35 m/s?. Kui on tõsine huvi, tuleks andmeid täpsustada ilmavaatluste osakonnast. Kaartide arhiivi vist siin majas enam pole ja mina ei teagi, kuhu see paigutatud on? Neti arhiivi põhjal liikus äge tsüklon Norra merele ja seejärel tekkis uus osatsüklon, kus aga täpselt, seda 1-2 analüüsi põhjal ei otsusta.

Anonüümne ütles ...

Sõrves suht kõva tuul kell 18 olnud.
------------------------------------------
Edelast selgineb, loodetavasti öökülma sellega ei kaasne.

Anonüümne ütles ...

Kell 19 veel kõvem.

Jüri Kamenik ütles ...

Läheb üha karmimaks jah, ja öökülma küll ei paista.