esmaspäev, 23. oktoober 2017

43. nädala ilm (23.–29.10.2017)

Kommentaariumi link
21. oktoobril peeti Lääne maakonna keskraamatukogus Haapsalus perepäev „Pilvede all“, mille slaidid õnnestus viimaks valmis saada: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBdUx0VDM0b1M4b3M/view.

29. oktoobril liikus osatsüklon Soome lahe kohalt kagusse. Nii oli pilves, selgimistega ilm (Tõrvas jms lõuna pool nähti päikest). Aeg-ajalt sadas vihma, õhtu poole ka märga lund (Harjumaal). Puhus põhja- ja loodetuul 5–11, saartel ja läänerannikul 12–17 m/s, ida pool oli tuul nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
NB! Gotlandi põhjaosas mõõdeti 29.10.2017 hilisõhtul kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 33,9 m/s! Kell 15:10 mõõdeti Läänemere keskosas puhanguks 35 m/s.
Ilm järgmistel päevadel. Uues postituses.


Pilvi jagus ohtralt (Laagris), ainult lõuna pool oli selgimisi, aga mitte kauaks.

28. oktoobril süvenes Skandinaavias madalrõhulohk ja liikus Läänemere kohale. Seetõttu oli pilves ilm, sadu levis läänest itta, ida pool esines jäidet ja kiilasjääd. Lääne-Eestis sadas vihma, Ida-Eestis esialgu ja õhtul märga lund. Puhus lõuna- ja kagutuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul asendus saartel läänekaartetuulega. Õhutemperatuur oli 1...5, saartel kuni 9 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Osatsüklon liigub Soome kohalt kagusse. Õhurõhk langes kiiresti ja jõuab päeval 970 hPa lähedale (võib veel lugeda ilm.ee reedest ilmateadet: https://ilm.ee/?516611). Ilm on pilves, aeg-ajalt sajab vihma ja märga lund. Puhub põhja- ja loodetuul 5–11, saartel ja läänerannikul 12–17 m/s, ida pool võib tuul nõrk ja muutliku suunaga olla. Õhutemperatuur on 1...6 °C, märja lumega (eeskätt Pandiverel) võib ka 0 °C lähedal olla.

Teletornist avanes vaade vihmasele ilmale. Lumi on Tallinnas veel sulamata (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

27. oktoobril täitus madalrõhkkond Läänemeremaade kohal ja liikus kagusse. Mõnel pool oli veel sajuhooge (enamasti märg lumi). Õhutemperatuur oli 0 °C lähedal (Pandiverel kuni –1 °C, seevastu saartel kuni +6 °C). Tuul oli valdavalt põhjakaartest ja nõrk, merel mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel. Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 970 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks pilves ja sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi!


Kairo Kiitsak. Lumine loodus Kariväraval 27.10.2017

26. oktoobril liikus aktiivne madalrõhkkond Läänemerelt üle Eesti itta. Seetõttu jätkus mitmel pool lumesajune ilm, lääne pool oli sajuta või tibas pisut vihma. Tuul oli tsükloni keskme all nõrk või puudus, vaid Soome lahel oli õhtul tuntav põhjakaartetuul. Õhutemperatuur oli –1...+4, saarte rannikul kuni +8 °C. Mandril püsis libeduseoht!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemeremaade kohalt kagusse. Kohati on sajuhooge (võimalikud kõik sajufaasid, Pandiverel ilmselt lumi, saartel ja merel vihm). Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal (Pandiverel kuni –3 °C, seevastu saartel kuni +6 °C), päeval tõuseb 0...5 °C. Tuul on valdavalt põhjakaartest ja nõrk, merel mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäeva (28.10.) öösel jõuab Skandinaavia põhjatippu uus madalrõhkkond ja see laieneb Läänemereni. Öösel võib üksikutes kohtades veidi lörtsi või lund tulla, kuid hommikuks jõuab Lääne-Eestisse vihmasadu. Lõunakaartetuul tugevneb hommikul. Õhutemperatuuri on öö hakul veel 0...–5 °C, kuid pärast keskööd tõuseb. Päev on sajune, lisaks vihma võimalik ka märg lumi.
Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi!

25. oktoobril süvenes madalrõhkkond Lõuna-Rootsi kohal ja liikus Stockholmi lähedalt üle Läänemere Eesti kohale. See tõi Laagrisse enam kui 10 cm paksuse lumekihi.


Einar Laretei. Esimene lumi Alatskvil.

Väike lumetorm Eestis!
25. oktoobril
süvenes madalrõhkkond Lõuna-Rootsi kohal ja liikus üle Läänemere itta. Seetõttu läänest pilvisus tihenes ja läks sajule (siiski õhtuni oli enamasti sajuta ja suures osas ka päikeseline).
Kagutuul muutus tormiseks (puhangud ka sisemaal kohati üle 15 m/s), mistõttu mandril hakkas tuiskama.  Sooja oli pisut üle 0 °C, vaid saartel ja merel kuni 5 kraadi. Õhtul langes õhutemperatuur tuisuga kõikjal alla 0 °C, v.a saartel ja läänerannikul.
TÄHELEPANU! 25.10. ÕHTUL JA JÄRGNEVAL ÖÖL (26.10.) MUUTUVAD LIIKLUSOLUD KEERULISEKS SEOSES SAABUVA LUME- JA LÖRTSISAJUGA. NÄHTAVUS HALVENEB. 0 °C LÄHEDASE ÕHUTEMPERATUURI JUURES SUURENEB LIBEDUSEOHT.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhkkond liigub Rootsist Stockholmi lähedalt üle Läänemere Eesti kohale. Seetõttu on ilm tuisune, peamiselt lääne pool sajab vihma ja jääkruupe (jäälörtsi) ning sadu ööks lakkab või muutub hootiseks; hommikuks võib maad katta 10 cm lumekiht (Järva-, Rapla- ja Pärnumaal).
Puhub kagutuul puhanguti 15, rannikul 18–23 m/s, hommikuks annab järele ning pöördub saartel läände ja loodesse. Õhutemperatuur on –3...+1, Eesti lääneservas 2...6 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (27.10.) madalrõhkkond ühes sajupilvedega kaugeneb ja suuremal osal sisemaast sajuta. Meretuulega rannikul tuleb hoogsadusid lörtsi ja vihmana, Eesti idaservas on kohati lumehooge. Nõrk tuul puhub põhjakaarrest (rannikul mõõdukas). Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal (saartel kuni +5 kraadi), päeval tõuseb 5 kraadi ümbrusesse.


Einar Laretei. Läänetsükloni lähenemine Alatskivile. ,päev oli ilus ja päikeseline,sooja 1,4 kraadi. Viludas jäi hall maha.Täna oli selle sügise kõige külmem hommik,termomeeter näitas miinust 4,9 kraadi.  

Tuisk Laagris

24. oktoobril oli Läänemere kohal  kõrgrõhuala edelaserv. Selle mõjul oli ilm rahulik (muutliku suunaga tuul või nõrk kagutuul), sajuta ja kohati päikeseline, mõnel pool siiski ka pilvine. Kui hommikul oli –1...–8 kraadi, siis päeval tõusis 0...5 kraadini (kõige külmemaks jäi kaguservas), õhtul valdavalt miinuspoolel. Mitmel pool jäi päeval kelts ja hall täielikult sulamata.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal kõrgrõhuala lääneserv. Homme aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu kagutuul tugevneb ja alates saartest pilvisus tiheneb, kuid esialgu on veel sajuta. Päeva jooksul läheb sajule ja see juhatab sisse talvise episoodi, sest sadu on enamasti tahkes faasis (lumena), tugeva tuule tõttu on tuisk tõenäoline. Alles nädala lõpuks annab talvine ilm järele.
Ilm järgmistel päevadel. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: TÄHELEPANU! 25.10. ÕHTUL JA JÄRGNEVAL ÖÖL (26.10.) MUUTUVAD LIIKLUSOLUD 0 °C LÄHEDASE ÕHUTEMPERATUURI JA TIHENEVA SAJU TÕTTU HALVAKS!
Neljapäeval (26.10.) liigub madalrõhkkond üle Läänemere. Öösel levib (märg) lumesadu kiiresti üle Eesti, lääne pool tuleb ka vihma. Kagutuul on tormine: ulatub puhanguti 15, rannikul 20 m/s, kuid hommikuks nõrgeneb. Õhutemperatuur on mandril –2...+2, saartel kuni +6 kraadi. Päeval on Lääne- ja Lõuna-Eestis hoogsadusid märja lume ja vihmana, Põhja- ja Ida-Eestis sajab peamiselt lund. Tuul on tugev veel eelkõige põhjarannikul ja saartel: puhub põhjakaarest puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, saartel +6 kraadi ümber.


Ilmad on külmad ja mitmel pool selged olnud. Juba 21. oktoobril jäi halla ja härmatist päevasekski ajaks, ja öösiti oli mõnel pool kuni –8 kraadi (23. oktoobril).

23. oktoobril oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Selle mõjul püsis ilm rahulik, kohati sadas nii vihma, lumekruupe kui lund (Virumaal moodustus ajutine õhuke lumikate). Enamikes kohtades oli öökülma ka õhus, vaid rannikualadel jäi õhutemperatuur plusspoolele. Seetõttu: kas kuskil hoiatati musta jää tekkimise ohust? Selle tõttu toimus hommikul lühikese aja jooksul 8 väiksemat avariid, seda siis Tartu linnas, sest ei suudetud õigel ajal libeduse tõrjet teha, kuigi juba poole kuue ajal hommikul oli näha, et tekib libedus.
Soojapiir jäi vaatamata päikesepaistele kõikjal alla 7 kraadi, mõnel pool kaguservas, eriti kõrgustikel, jäi kogu päevaks alla 0 °C. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. 
Meenutus: aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril 2010. Pikem ülevaade https://ilm.ee/?48027 ja https://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/aike-2223-oktoobril.html.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu on ilm selge või vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhutemperatuur langeb -2...-7 kraadini, pilvisemates paikades jääb 0 °C ümbrusse ja meretuulega rannikul on kuni +4 kraadi. Päeva jooksul suureneb Läänemerelt madalrõhkkonna surve ja kagutuule tugevneb: saartel pärastlõunal puhanguti kuni 14 m/s. Püsib sajuta ja ehk ka päikeseline. Õhutemperatuur on kuni 5 kraadi.

Marnet Kokk. Vaat kus pilvetehas. Pilvetoodang 😮


***
Tuleb hilissügiseselt jahe ja lumesajune nädal.

Nädala alguses ulatub Põhja-Skandinaaviast  Baltimaade kohale kõrgrõhuala. Madalrõhulohk on Läänemere lõunaosa kohal. Seetõttu rahulik ilm püsib, kui mõnel pool võib esineda sajuhooge (võimalikud kõik sajufaasid). Sooja on enamasti alla 5 kraadi, selgimiste korral on öökülma.
Kolmapäeval (25.10.) liigub uus osatsüklon Rootsi rannikule ja muudab kagutuule väga tugevaks. Sadu tuleb Eestile lähemale: vihma ja märg lumi võib läänepoolsetesse maakondadesse jõuda. Õhutemperatuur on öösel –2...+3, Ida-Eestis kuni –5, kuid  saarte rannikul kuni +5, päeval 2...6 °C.
Neljapäeval (26.10.) suureneb vastuolulisus atmosfääriprotsesside edasises arengus. Kui Atlandilt Euroopa lääneserva tungiv soe suudab edasi liikuda, siis jõuab kohale sadu ja algul tuleb vihma sekka ka märga lund. Puhub tugev lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on 0...+5, öö hakul Ida-Eestis veel alla 0 °C. Päeva peale peaks tihedam sadu läbi saama, kuid tuul pöördub läänekaarde, olles tugev. Õhutemperatuur tõuseb üle 5 ja saartel 10 kraadini. Pole välistatud tuisune ilm.
Kas edaspidi kindlustub eeltalv või mitte, pole veel selge. Vastavast hüsteeriast: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.

Kalmer Saar. 15.10.2017 Muhu

63 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mereefekt olemas, aga nagu ikka, siis Eestile mõttetul viisil. Eks seda ole teada jah, et külm ühtlane kirdevool tuleb alles siis, kui meri piisavalt jahtunud on ehk et mereeffektiks juba ebasoodne on.

Anonüümne ütles ...

Vaatan, et nii norrakad kui venelased prognoosivad alates neljapäevast kuni laup-pühapäev päris tahkeid sademeid. Iseasi, kus ja kuipalju neid tuleb, aga teeolud lähevad raskeks mul, kuna rehvivahetus alles järgmisel nädalal :(

Anonüümne ütles ...

Talv peaks aga korralik tulema. Päike ju veel päris kõrgel. Päike hakkab madalamalt käima, siis läheb ilm ka külmemaks. Nagu aru saate, siis kehtib lihtne tõde. Kes Professori põhipostulaate teab, see tark ja tubli ka on.

Anonüümne ütles ...

No lõpuks on hakkanud ka NOAA kaart näitama novembriks vähem sooja. Olen kindel ,et nädala pärast hakkab juba sinist näitama.

Jüri Kamenik ütles ...

Nii saab karm talv oma alguse!?

Anonüümne ütles ...

Võimalik aga samas see mis toimub Novembris ei mõjuta 2018 suve ilma. Lihtsalt tirib praeguse aasta keskmist alla. Küll aga kui mõlemad tulevad külmad (november ja detsember) siis jaanuar ja veebruar ei pruugigi eriti külmemad tulla selle aasta omadest aga ikkagi tuleks siis 2018 suvi soe.

Anonüümne ütles ...

Juba praegu on mõnes kohas -2 kraadi. Päikesetõusuni on aga ligi 13 tundi jäänud.

Anonüümne ütles ...

Lõpetage see eeltalve fetišeerimine juba. Kas ükskord lõpeb see butafooria ning valede levitamine?? Aastast aastasse üks ja seesama vassimine. Täiesti uskumatu!

Anonüümne ütles ...

Nõustun eelkõnelejaga. Elu on ju näidanud, et kui tulebki oktoobri lõpus või novembri alguses lumi korraks maha ajutise külmaga, siis järgneb sellele niikuinii veel vähemalt kuu-kaks järjest kuni kümne soojakraadised päevad. Millegipärast ei suudeta/taheta ikka leppida sellega, et praeguse kliima juures pole isegi eeltalve saabumine enam oktoobri lõpus ega novembri alguses võimalik. Ja kui tõesti peakski mingi suure ime läbi praegu eeltalv saabuma, siis võib seda ju hiljem täpsustaga, aga arusaamatuks jääb see, miks alati püütakse seda varem kohale defineerida. Kui aprilli alguses tuleks korraks 20 kraadi sooja nagu paar aastat tagasi, siis ei tuleks kõne allagi, et siin kirjutataks midagi taolist: "Kas suvi jääbki püsima?" jne.

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmselt on asi lumesadudes (tahketes sademetes), miinuskraadides jms. Seepärast ongi eeltalve teema hirmus tähtis, kuna siis puututakse kokku varasemast sagedamini talvemärkidega jms, mis mõjutab liiklust ja mitmesuguseid muid eluaspekte. Kevadest suvesse üleminek ju ei sisalda selliseid ebamugavusi, ohte jms.

Anonüümne ütles ...

Võib minu puhul nii küll öelda. Tegelikult üsna jama oleks jõuludeni ainult must maa. Samamoodi loodad mais ,et äkki ei tulegi enam külma.

Anonüümne ütles ...

Mis see prognooskaart näitab täna kolmapäeva-neljapäeva õhtu kohta? Eile ilmateenistus rääkis veel, et jube vara on rääkida mis tuleb, kas külm või soe- millal reaalselt selgub mis ilmaolud ees ootavad? Saan aru, et kõige reaalsema pildid saame siis kui olukord käes :D, aga no natuke enne tahaks teada :)Yr.no näitab neljapäeva hommikustele tööleminejatele toredat üllatust igaljuhul ...

Anonüümne ütles ...

Hetkeseis selline ,et kolmapäev õhtul hakkab sadama ja algul lörtsi või lund aga öö jooksul läheb kraad plussi ja sadu vesiseks. Seega kui Harjumaal asud siis libedaga neljapäeva hommikul probleemi olla ei tohiks.

Anonüümne ütles ...

Ja hetkel tundub ,et Tallinnas hakkab sadama peale õhtust tipptundi (ütleme 19:00 paiku) aga läänepool varem.

Anonüümne ütles ...

Täpsustaks veel oma 09:53 ja 10:03 juttu ,et see kõik on GFS järgi ja mitmendat päeva juba näidatakse. Samas Euroopa oma näitab ja ka soomlaste oma ,et hakkab lund ja lörtsi sadama ja on ilusti ka neljapäeval maas. Seega kui ECWMF õigem siis neljapäeval talv. Kui aga GFS õigem siis uuesti porine.

Anonüümne ütles ...

@23. oktoober 2017 23:46

Kas ei peaks aastaaegu defineerimine ikka ilma järgi, mitte ilmast mõjutatud eluaspektide tarvis? Klimaatilise talve keskmine saabumisaeg on enam kui kahe kuu kaugusel, mistõttu pole oktoobri lõpu külmalaine tituleerimine eeltalveks adekvaatne.

Anonüümne ütles ...

GFS kaldunud rohkem sinna ECWMF poole seega ilmselt saab neljapäeval nalja olema kel siis veel suvekummid all.

Anonüümne ütles ...

Täiesti haige mis toimub. Huvitav ilm on peaaegu alati siis, kui mul pole ilmale aega pühenduda. Jutt siis eelolevast neljapäevast.

Ja kui vabanen, siis on juba pime. See aking kellakeeramine nu--ib ka kõik ära :/.
(ajab jah vanduma)

Anonüümne ütles ...

Huvitav, et ilmateenistuses pole sõnakestki tuisku mainitud. Selline kagutuul mida prognoositakse + lumesadu, ei saa küll olla ilma tuisuta.

Anonüümne ütles ...

Järgmiste päevade peateemadeks saavad olema massilised liiklusõnnetused.

Anonüümne ütles ...

Küll muudavad prognoose. Nüüd neljapäevaks jälle vesisem variant!

Anonüümne ütles ...

Arvan, et neljapäev tuleb pärast sadude lõppu (advektsioni)udune, millest omakorda on ka uduvihm väga tõenäoline. Läänest tuleb ju suur soojus lumise maa kohale...

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et Keevalliku arvamus, et kui päike hakkab madalamalt käima, siis läheb ka külmemaks ja lumisemaks, on õige.

Mite häält Professor Keevallik nendel valimistel sai? Mina hääletasin tema poolt ja olen uhke enda üle!

Jüri Kamenik ütles ...

Kas ei peaks aastaaegu defineerimine ikka ilma järgi, mitte ilmast mõjutatud eluaspektide tarvis? Klimaatilise talve keskmine saabumisaeg on enam kui kahe kuu kaugusel, mistõttu pole oktoobri lõpu külmalaine tituleerimine eeltalveks adekvaatne.
Vat selles see asi ongi, et defineeritakse ilma järgi, mistõttu oktoobri lõpu külmalaine tituleerimine eeltalveks on adekvaatne (kui ikka need olud püsima jäävad, et aeg-ajalt lund, miinuskraade). Kuid teie kommentaaris sisaldub ka teine viga: postituses ei ole öeldud, et eeltalv kindlasti algab, aga sellele on vihjatud, et võib nii minna.
Kolmanda veana võib välja tuua selle, et eeltalv on üsna jäika seosesse pandud klimaatilise talvega, aga mõnel aastal ei olegi klimaatilist talve, on vaid eeltalv, mis läheb üle varakevadeks, eriti läänesaartel. Varaseim eeltalve algus on registreeritud 2002. a, kui Soome lahe ääres algas see 5. oktoobriga, samas kui mõnel aastal ei alga see ka veel detsembris. Eeltalv võib ka vahele jääda, nii et hilissügist asendab vahetult päristalv (täpsemad andmed on toodud raamatus "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval").

Kellakeeramisest. Niipalju kui inimesi enda ümber tean, ei tea kedagi, kellele meeldib talveaeg, parimal juhul ollakse neutraalsed, et olgu üks või teine, aga jätku kell selle keeramisega rahule. Selles osas esindan vist ebatavalist kontrapunkti enamikele inimestele, sest kevadine kellakeeramine annab senimaani tunda, aga sügisene on alati selle nihke tunde ära võtnud ehk et siis üheselt eelistan talveaega. Seoseid / eelistuse põhjusi olen osanud otsida kronotüüpidest https://et.wikipedia.org/wiki/Kronot%C3%BC%C3%BCp.

Anonüümne ütles ...

Mina aga hoopis eelistaks nn suveaega aastaringselt

Anonüümne ütles ...

Ma ka tuline suveaja pooldaja. Juba talveajale mõtlemine toob masenduse. Lisaks valgetele õhtutele pooldan suveaega ka pimedate hommikute pärast, sest siis ei tõuse päike ülearu vara.

Margus Arge ütles ...

Tekib trööstitu tunne kui õhtu ÄKKI varakult pime on. Koolilastele sobib hilisem ärkamine kindlalt paremini. Siiski tuleks sättida harjumusi, mitte mängida kellaga. Isiklikult eelistan suveaega.

Anonüümne ütles ...

Lisan oma 11:50 kommentaarile, et Ma olen hilise kronotüübiga ja seetõttu ei tahaks talveaega, mil päike suvel juba kell 3 tõuseks (mitte "tõuseb") ja talvel paraku juba kell 15 loojub (mitte "loojuks").

Vabadel päevadel ärkan tihti alles kella 10 ümber ja kui kord oma tegemised valmis saan, ongi talvel pmst 4 tunni pärast juba hämar. Suviti lähen magama tihti kella 2 paiku, kuna helkpilvede võimalust tuleb ära kasutada.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et suurem sadu läheb siiski idakakku, kui satiandmetest järeldada

Anonüümne ütles ...

Mulle ka tundub soomlaste prognooskaarti vaadates, et tihedam sadu liigub üle Kesk-Eesti (Järvamaa) Lõuna-Kagu-Eesti suunas. Narva-Jõhvi saab vast kõige vähem sademeid, kuid ilma lumeta ei peaks ükski mandri osa jääma. Homme hommikul oleme targamad- aga üks on kindel, pääste, kiirabil ja politseil eeloleval ööpäeval tööd jagub. Käisin täna hommikul olude sunnil ühes suuremas toidupoes ja vilksamisi jäi parklas silma, et julgelt pooled kulgevad veel suverehvidel ...

Anonüümne ütles ...

Loomulikult Harku radari hooldustööd toimuvad siis kui on oodata tuisku. 25.10 kell 9:00-17:00 võib Harku radari töös hooldustööde tõttu esineda katkestusi.

Anonüümne ütles ...

Vaadata võiks siis soome ilmateenistuse oma. Uueneb rutemini ja värvid on silmale meeldivamad. Muidugi siis kui Harjumaal elad.

Anonüümne ütles ...

Eks ma vaatangi, aga ikkagi tüütu, kui hooldustöö pannakse sellisele ajale. Endale meeldiks, kui Eesti radarite taust oleks must, värvid eristuksid paremini.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, et ma ütlengi, et ma ainus omasugune, kes eelistab üheselt talveaega (ei usu, et selliseid inimesi võiks rohkem olla).

Oleme lumeks ja tuisuks valmis!

Anonüümne ütles ...

@ 25. oktoober 2017 12:58
Ja suht sama kehtib ka Sat24 koht vist.

Anonüümne ütles ...

@ 25. oktoober 2017 13:55
Lisaks võiks nad ka selle garanteerida, et kuupäev ja kellaaeg salvestuksid pilti salvestades kaasa. Praegu on koguaeg nii, et vasakul ülal on ajamärge küll olemas, aga pärast salvestatud pildilt pole seal nurgas miskipärast enam midagi.

Anonüümne ütles ...

Arvestades, et meri on õhumassi kohta väga soe, siis peaks lisaks saartele ka mandri põhjarannikul suur sula tulema pärast tuulepööret põhjakaarde, kust kandub merelist mahedust. Sula soodustab ka pilves ilm + soe maapind.

Anonüümne ütles ...

Sajuala liigub kuidagi ääretult aeglaselt aktiivse tsükloni kohta. Võiks rutem kohale jõuda, enne kui jälle hajuma hakkab.

Anonüümne ütles ...

Võrdlemisi raske aru saada, miks neid liigaastaid siis nii väga tarvis on, kui nendega kaasneb sellisel hulgal segadust ja keeruline defineerida. Kellel neid üldse vaja läheb? Lihtsamalt saaks ju praegust külmalainet ja lund nimetada talvisteks sügisilmadeks ; klimaatilise talve puudumist soojaks talveks jne. Poleks siis ka kogu seda mõttetut vaidlust sellel teemal.

Jüri Kamenik ütles ...

Liigaastad ei puutu asjasse, see täiesti teine ja kõrvaline teema. Postituses on viide sellele, mis hüsteeria valitses eeltalve osas, millega tasuks tutvuda; nüüd selles osas märksa rahulikum.

Anonüümne ütles ...

Nagu öeldud, et kui päike hakkab madalamlt käima, läheb ilm külmemaks ja lumesajuvõimalus suureneb. Vähemalt põhiasjad õpetas Professor mulle ülikooliaastate jooksul selgeks. Mitte keegi ei saa tulla nüüd ütlema, et ma seda ammu ette ei näinud!

Anonüümne ütles ...

Huvitav pilt praegu radaril - sajab ainult piki Pärnu maanteed ja selle ümbruses.

Anonüümne ütles ...

Mina kes ma kulgen suverehvidel, jätan küll täna-homme sõidud vahele, kuid loodan siiralt, et "Esimene lumi sulab alati" kehtib ka seekord, sest mu reaalne rehvivahetus on alles 03.11. Kuigi see ilmapilt on praegu selline kahevahel- ühed näitavad, et pöördub sulale, kuid teised, et ilm on jätkuvalt külm ja sajab pea igapäevaselt lopja

Anonüümne ütles ...

Tallinna ja Kuusiku ümbrus siis sai kõige rohkem lund- ligikaudu 11cm.

Anonüümne ütles ...

On ütlemine ,et niimitu päeva on esimene lumi maas niipalju ka "talvesi" teeb. Eelmine aasta oli esimene lumi 2 nädalat maas. Teisisõnu talv pidi olema nagu vahelduvvool. Saab näha mitme päeva pärast nüüd kaob.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja kui esimene lumi jääbki maha, mitu talve siis teeb? See viib ju paradoksini, et kui esimene lumi ära ei sula, peaks nagu talvesid tegema lõputu arv!?

Anonüümne ütles ...

No alati jah see paika ei pea aga nii pooltel juhtudel huvitaval kombel annab vihje talve püsivusest või ebapüsivusest.

Anonüümne ütles ...

Maalehe ilmatarkade ja Ilmateenistuse prognooside põhjal peaks tavapärane või pehme talv tulema. Üks ilmatark prognoosis, et Jõgeval tuleb -36 kraadi ära. Teine ennustas, et veebruaris võib 33 külma tulla. Ülejäänud kahtlesid ka -25 kraadis. Jõule siiski ennustati üksmeelselt valgeid.

Usun, et käesoleva kümnendi 2010-2013 ülikülmad talved ja ülikuumad suved ning seejärel ülisoojad talved ja jahedad suved on selgelt näidanud, mis on Eesti praeguse kliima absoluutsed piirid nii külma kui kuuma osas. Väga tõenäoliselt alla -35 kraadise pakase pärast me enam muret tundma ei pea, ent üle 35 kraadise kuuma pärast küll. Viimastel aastatel on isegi 30'ne külmakraadi kättesaamisega äärmiselt suuri raskusi, sest ainult ühel neljast sai see piir ületatud, kuid sedagi vaid kagunurgas. Seevastu on kõigil viimastel jahedatel suvedel 30 kraadi sooja ilusti ära mõõdetud. See näitab selgelt, kui suures osas on isegi eelmise kümnendiga võrreldes kliima soojenenud, rääkimata möödunud sajandist.

Anonüümne ütles ...

GFS järgi on terve novembri esimene pool üsna talvine juba. Tuleb eelmise aasta kordus ligikaudselt ?

Anonüümne ütles ...

Enam ei ole.

Anonüümne ütles ...

Täitsa ära tüütab selline järsk muutmine. Oleks sujuvalt vôi natuke.

Kairo Kiitsak ütles ...

Eilse seisuga oli Kariväraval veel 11 cm lund. Tänaseks on juba tunduvalt vähem, lumi sulab.

Anonüümne ütles ...

Ja tundub, et see esimene lumi jääbki pikaks ajaks viimaseks, kuna edaspidi peaks tavaline hilissügis end kehtestama - kraade +5 ringis ja sageli sajune ning tuulab.

Ei saa mainimata jätta, et 2012 ehk 5 aastat tagasi algas kuupäevalise täpsusega (26. okt) sarnane (tollal ka 10 cm ringis lund) talveperiood, aint et see oli nö. talvisem (külmem) ja ka mõni päev pikem (lumi sulas päris kuu lõpus).

Jüri Kamenik ütles ...

Ja millal loodenurgas oli alla -30 või üle 30 kraadi?

Janek ütles: eile uuenes vene pikk ennustus,see näitab, et umbes 10 päeva pärast algab tõeline talv,lumi ja kindlad miinuskraadid,kas see võib nii minna?
Ei oska midagi arvata sellest: nii vara on talv vist teadaolevalt vaid paar korda alanud; eelmisel aastal näis, et hakkabki sel ajal talv, aga läks teisiti. Siin ka pole üle 10 päeva prognoosi võtta, et olukorda hinnata https://www.netweather.tv/charts-and-data/jetstream.

Anonüümne ütles ...

Täna 4 aastat agasi olime tormiootel.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja nüüd on rekordmadal õhurõhk, kuid vaikne ...

Anonüümne ütles ...

Lähiaja rekord küll aga 1990-datel oli paaril korral sama õhurõhku oktoobris.

Jüri Kamenik ütles ...

Nähh, ei saagi tähistada uusi ilmarekordeid. Aga marginaalsele rekordile vaatamata on ilm peaaegu rekordvaikne.

Anonüümne ütles ...

Tundub et neljapäeval võib taas üsna paks lumi maha tulla. TEISEL novembril TEINE lumi, pole paha. Nagu eelmiselgi aastal.

Anonüümne ütles ...

Palun EI :D- mul on 03. nov rehvivahetus- vaja Lõuna-Eestisse rehvide järgi sõita ..venelased prognoosivad 02.11 küll sadu, kuid seda vihmana. Ootaks lumega veel nädalake palun :) :)

Anonüümne ütles ...

@ 29. oktoober 2017 16:31
Mina ei saa ilmarindel kahjuks midagi teha...
Oleks minu teha, siis oleks Eestis ju 2 aastaaega - lumine talv ja äikeseline suvi. :)

Anonüümne ütles ...

Nii minu kodukohas oli see lumi enamvähem neli päeva maas. Seega kui seda lumepäevade hulka vaadata siis teeks 4 talve (praegu ära sulanud sinna hulka ei lähe).See kogus näitab ,et just kõige püsivam see talv ei tuleks aga midagi ikka on ka. Saab näha kuidas tegelikkus seekord on.

Jüri Kamenik ütles ...

Samas kes teab, kõik on ju võimalik.