Kommentaariumi link
Iriidiumisähvatused Tartus 05.03.2017. Lisaks kiudkihtpilved ja valgussammas valgusreostuses.
Kuuhalo ja tara 06.03.2017. Ain Vindi fotod Tartus
6. märtsil hõlmas Skandinaavia ja Soome põhja ja keskosa kõrgrõhuala. Poola idaosast liikus osatsüklon Läänemere lõunaosa kohale. See muutis ilma tuuliseks, aga esialgu veel kuivaks.
Nädal algab külma antitsükloni ja sooja-niiske madalrõhuvööndi vastasseisuga, mistõttu kirdetuul on tuntav või isegi tugev ja ilm tundub kõle. Lumesadu ja tuisk levib tasapisi põhja poole, samal ajal kui Soome lahel võib ilm veel üsna selge püsida.
Andres Kunnus. Puulpäävä õdagu päiv läts luuja! võimas vaatõpilt oll, kuis udu tur kirde poolt mäeota! Kalatsova mäe otsast pildistet, 04. märtsisl 17-17.30 vahel!
23. märtsil tähistab Keskkonnaagentuur rahvusvahelist meteoroloogiapäeva konverentsiga „Avastades pilvi“. Konverents saab alguse Keskkonnaagentuuri I korruse saalis kell 10.00.
Päeva esimeses pooles toimuvad erinevad ettekanded, pärastlõunal praktilised töötoad. Töötubade täituvust planeerides palume end kindlasti nendesse eelregistreerida. Konverentsi esinejate, teemade ja ajakavaga saate lähemalt tutvuda aadressil http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2017-avastades-pilvi
Meteoroloogiapäeva konverentsile on oodatud kõik meteoroloogiahuvilised, sealhulgas tudengid, õppejõud ja meteoroloogiavaldkonnas tegutsejad.
Palume registreeruda 20. märtsiks siin: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/node/2696/
Selget ilma soovides ning peatselt kohtuda lootes Keskkonnaagentuur
12. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. See muutis ilma pea kõikjal uduseks ja tekkis härmatis. Päeval ilm selgines alates ida poolt, kuid merel ja kohati rannikualadel jäi udu püsima, mitmel pool lääneservas püsisid madalad pilved, hiljem selgines sealgi.
Hommikune 0...-5 kraadi asendus päeval -2...+6 kraadiga (külmem oli udus, soojem päikeseliseslVirumaal). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või edelast. Õhtul levis udu taas sisemaale, sest maismaa jahtus selge ilmaga.
Jüri Voit. Udu vallutas hetkega Kuusalu.11.03.2017.20:40
Eero Hermann. 12märts17 - mõnus udu ja härmatis - Laagri
11. märtsil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuala (vt ilmakaarti). Selle servas tõi külm front hommikul tugevaid, kuid märgi lumehooge, kohati oli udu, hiljem muutus ilm klaarimaks, ent lauspilvisus jäi enamasti püsima, ainult merel ja kohati rannikualal selgines täiesti. Nõrk ja valdavalt lõunakaartetuul asendus pärast fronti põhjakaartetuulega, kuid hiljem oli tuul taas nõrk ja muutliku suunaga, Soome lahe ääres õhtul edelatuul. Sooja oli 2...4 kraadi, uduses Väinameres ja selle ümbruses kohati -1 kraadi.
Õhtu püsis sisemaal enam pilves, mere läheduses selgines, kuid kiiresti tekkis udu, ka kaugemal sisemaal, kus pilvisus tihenes, arenes udu. Õhutemperatuur langes valdavalt alla 0 °C.
Udu haarab hommikuks tõenäoliselt suurema osa Eestist ja kuna külma on 0...5 kraadi, siis tekib härmatis, pilves kohtades on õhutemperatuur üle 0 °C. Päeval võib udune ilm kohati püsima jääda, on rahulik ja sajuta.
Paari päeva möödudes kõrgrõhuvöönd eemaldub ja asendub madalrõhulohuga, mis lähtub Norra mere tsüklonist. See toob tuulise ja sajuse ilma, läheb soojemaks.
M. Kaasik 8. märtsil: Nüüd on mõne päeva jooksul ka kaunist kevadist päikesepaistet loota. Märtsikuu alguses oodatust kasinamaks jäänud sajule ei ole kuigi palju lisa oodata, kuid hoogsajud võivad tuua eri paigusse väga erineval hulgal lörtsi. Nullkraadi ümber kõikuva temperatuuriga püsib paljudes kohtades maa valge.
Õhtul tihe pilvisus püsis ja madalrõhulohu mõjul jõudis saartele nõrk vihm (mõni sajuhoog oli siiski mõõdukas), seevastu kaguservas ilm selgines. Kohati tekkis udu, kuid õhutemperatuur püsis esialgu kõikjal üle 0 °C, hiljem langes kohati sellest madalamale. Muutliku suunaga tuul asendus saartest lõuna- ja edelatuulega.
Lohk kaob aegamisi ilmakaardilt ja asendub kõrgrõhuvööndiga. See toob rahuliku ja väheneva sajuvõimalusega ilma, võib esineda udu.
12. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. See muutis ilma pea kõikjal uduseks ja tekkis härmatis. Päeval ilm selgines alates ida poolt, kuid merel ja kohati rannikualadel jäi udu püsima, mitmel pool lääneservas püsisid madalad pilved, hiljem selgines sealgi.
Hommikune 0...-5 kraadi asendus päeval -2...+6 kraadiga (külmem oli udus, soojem päikeseliseslVirumaal). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või edelast. Õhtul levis udu taas sisemaale, sest maismaa jahtus selge ilmaga.
11. märtsil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuala (vt ilmakaarti). Selle servas tõi külm front hommikul tugevaid, kuid märgi lumehooge, kohati oli udu, hiljem muutus ilm klaarimaks, ent lauspilvisus jäi enamasti püsima, ainult merel ja kohati rannikualal selgines täiesti. Nõrk ja valdavalt lõunakaartetuul asendus pärast fronti põhjakaartetuulega, kuid hiljem oli tuul taas nõrk ja muutliku suunaga, Soome lahe ääres õhtul edelatuul. Sooja oli 2...4 kraadi, uduses Väinameres ja selle ümbruses kohati -1 kraadi.
Õhtu püsis sisemaal enam pilves, mere läheduses selgines, kuid kiiresti tekkis udu, ka kaugemal sisemaal, kus pilvisus tihenes, arenes udu. Õhutemperatuur langes valdavalt alla 0 °C.
Udu haarab hommikuks tõenäoliselt suurema osa Eestist ja kuna külma on 0...5 kraadi, siis tekib härmatis, pilves kohtades on õhutemperatuur üle 0 °C. Päeval võib udune ilm kohati püsima jääda, on rahulik ja sajuta.
Paari päeva möödudes kõrgrõhuvöönd eemaldub ja asendub madalrõhulohuga, mis lähtub Norra mere tsüklonist. See toob tuulise ja sajuse ilma, läheb soojemaks.
M. Kaasik 8. märtsil: Nüüd on mõne päeva jooksul ka kaunist kevadist päikesepaistet loota. Märtsikuu alguses oodatust kasinamaks jäänud sajule ei ole kuigi palju lisa oodata, kuid hoogsajud võivad tuua eri paigusse väga erineval hulgal lörtsi. Nullkraadi ümber kõikuva temperatuuriga püsib paljudes kohtades maa valge.
10. märtsil liikus madalrõhulohk Läänemerelt kirdesse, selle järel tugevnes kõrgrõhuhari.
Kuid lõunatsüklon (või selle mõjutusega) tõi öösel alatest lõunapiirist vihmasaju, mis muutus märjaks lumeks, kuid sadu ei olnud kuigi suur, ainult kaguservas sadas kuni 5 mm (sadu hõlmas vaid lõuna- ja eriti idaserva. Õhutemperatuur langes Virumaal juba öö hakuks -3 kraadini, kuid siis tõusis taas, mujal püsis valdavalt 0 °C lähedal, pärast sadu langes taas ja mitmel pool tekkis udu.
Päeval oli ilm pilves ja rahulik, saartel püsis udu, idaservas küll oli üpris päikeseline, kuid mitte selge (kõrge õhuke pilveloor); kohati sadas veidi (vihmast märja lumeni). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. Sooja oli 0...5 kraadi (külmem oli uduses lääneservas ja soojem päikeselises idaservas).Kuid lõunatsüklon (või selle mõjutusega) tõi öösel alatest lõunapiirist vihmasaju, mis muutus märjaks lumeks, kuid sadu ei olnud kuigi suur, ainult kaguservas sadas kuni 5 mm (sadu hõlmas vaid lõuna- ja eriti idaserva. Õhutemperatuur langes Virumaal juba öö hakuks -3 kraadini, kuid siis tõusis taas, mujal püsis valdavalt 0 °C lähedal, pärast sadu langes taas ja mitmel pool tekkis udu.
Õhtul tihe pilvisus püsis ja madalrõhulohu mõjul jõudis saartele nõrk vihm (mõni sajuhoog oli siiski mõõdukas), seevastu kaguservas ilm selgines. Kohati tekkis udu, kuid õhutemperatuur püsis esialgu kõikjal üle 0 °C, hiljem langes kohati sellest madalamale. Muutliku suunaga tuul asendus saartest lõuna- ja edelatuulega.
Lohk kaob aegamisi ilmakaardilt ja asendub kõrgrõhuvööndiga. See toob rahuliku ja väheneva sajuvõimalusega ilma, võib esineda udu.
Martin Vällik. Kuu ümber täna praegu 22-kraadine halo. 9. märts 2017 Plaasi talu Tallinna servas.
9. märtsi öösel oli siinmail väike kõrgrõhuhari, kuid päeval madalrõhkkonna idaserv: madalrõhulohk liikus üle Läänemere kirdesse.
Kõrgrõhuhari muutis öösel ilma pisut krõbedaks ja lumesulaveed jäätusid (õhutemperatuur langes 0 °C lähedale), kuid päeval soojenes õhk 2...6 kraadini, eriti ida pool, kus oli päikeseline. Seevastu lääne pool madalrõhulohu mõjul pilvisus tihenes ja kohati hakkas vihma sadama, ent sadu oli vähene. Lõunakaartetuul nõrgenes ja asendus muutliku suunaga tuulega, sest lähenes lõunatsüklon.
Madalrõhulohk nõrgeneb ja asendub aegamööda kõrgrõhuharjaga, mis võib areneda antitsükloniks. Seega esialgu sajuvõimalus küll on suur, aga see väheneb ja ilm püsib rahulik. Õhumass on mõõdukas, mis tähendab, et päeval on õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C, kuid öösel sellest madalam.
Kõrgrõhuhari muutis öösel ilma pisut krõbedaks ja lumesulaveed jäätusid (õhutemperatuur langes 0 °C lähedale), kuid päeval soojenes õhk 2...6 kraadini, eriti ida pool, kus oli päikeseline. Seevastu lääne pool madalrõhulohu mõjul pilvisus tihenes ja kohati hakkas vihma sadama, ent sadu oli vähene. Lõunakaartetuul nõrgenes ja asendus muutliku suunaga tuulega, sest lähenes lõunatsüklon.
Madalrõhulohk nõrgeneb ja asendub aegamööda kõrgrõhuharjaga, mis võib areneda antitsükloniks. Seega esialgu sajuvõimalus küll on suur, aga see väheneb ja ilm püsib rahulik. Õhumass on mõõdukas, mis tähendab, et päeval on õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C, kuid öösel sellest madalam.
Bogdan Parubok. 6.03.2017 Merivälja muulilt vaade ja ainus kõrgkihtpilv sel hetkel.
8. märtsil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt põhja poole. Nii oli ilm pilvine, kuid sadude sagedus ja tugevus väheneb (öösel sadas tugevasti lund veel Harjumaal, päeval peamiselt Lääne-Eestis märga lund).
Idakaartetuul jäi ajutiselt nõrgemaks ja asendus alatest lõunapiirist lõunatuulega, mis uuesti tugevnes. Õhutemperatuur tõusis alates lõunapiirist koos tuule suuna muutumisega üle 0 °C ja lumi hakkas sulama. Päeval oli sooja 0...3 kraadi (külmem oli sajusemas lääneservas ja soojem päikeselisemas idaservas).
Kuna edelast saabus külma õhu kogum (õhumass), siis läks õhtul aeglaselt külmemaks. Päeval soojenes õhumass ja ühes sellega ilm uuesti, kuid sadusid oli vähe (saartel ja loodeservas)
Konkreetsete rõhkkondade mõju väheneb ja lõpuks võib ülekaalu saavutada mõni kõrgrõhkkond, mistõttu ilm muutub kuivemaks, aga erilist kevadsooja või talvist ilma pole ette näha.
Idakaartetuul jäi ajutiselt nõrgemaks ja asendus alatest lõunapiirist lõunatuulega, mis uuesti tugevnes. Õhutemperatuur tõusis alates lõunapiirist koos tuule suuna muutumisega üle 0 °C ja lumi hakkas sulama. Päeval oli sooja 0...3 kraadi (külmem oli sajusemas lääneservas ja soojem päikeselisemas idaservas).
Kuna edelast saabus külma õhu kogum (õhumass), siis läks õhtul aeglaselt külmemaks. Päeval soojenes õhumass ja ühes sellega ilm uuesti, kuid sadusid oli vähe (saartel ja loodeservas)
Konkreetsete rõhkkondade mõju väheneb ja lõpuks võib ülekaalu saavutada mõni kõrgrõhkkond, mistõttu ilm muutub kuivemaks, aga erilist kevadsooja või talvist ilma pole ette näha.
Jarmo Arusoo. 06.03.2017 00:02 Järvamaa. Säri 15sek, ISO-1600, ava f/3,5
7. märtsil hõlmas Skandinaavia, Soome põhja ja keskosa kõrgrõhuala. Poola kirdeosast liikus väike osatsüklon Läänemere lõunaosa kohale. See tõi tormise ja tuisuse ilma, ent märkimisväärset sadu esialgu veel ei jagunud kõikjale.
Seejärel ulatus muutuvas sünoptilises olukorras Venemaa põhjaosast Skandinaavia põhjaossa kõrgrõhuhari. Madalrõhkkond liikus aeglaselt Läänemere lõunaosast põhja suunas. See tõi lõunapiirile uued sajud, mis levisid põhja poole (lumesadu, kohatine tuisk).
Mitmel pool Ida-Eestis esines õhtutundidel allajahtunud sademeid, tekkis jäidet ja kiilasjääd, seejärel sadas uuesti lund. Lumekihi paksus jõudis õhtuks Lääne-Eestis kohati üle 10 cm. Õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C. Idakaartetuul nõrgenes, olles mõnel pool lausa nõrk.
Mitmel pool Ida-Eestis esines õhtutundidel allajahtunud sademeid, tekkis jäidet ja kiilasjääd, seejärel sadas uuesti lund. Lumekihi paksus jõudis õhtuks Lääne-Eestis kohati üle 10 cm. Õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C. Idakaartetuul nõrgenes, olles mõnel pool lausa nõrk.
Eelnenud päeval püsinud madalrõhulohk "lahustus", st hääbus antitsükloni ja selle külma ja kuiva õhumassi mõjul, mistõttu taevas selgines kõikjal; päeval tekkis küll kihtrünkpilvi (õrn mereefekt), ent need päikest oluliselt ei varjutanud. Kirdetuul tugevnes, ulatudes õhtuks Soome lahel puhanguti kuni 25 m/s. Lõunapiiril hakkas pilvisus tihenema alles õhtul. Õhutemperatuur püsis alla 0 °C.
Õhtul hakkas alates lõunapiirist lund sadama ja tuiskama. Sadu jõuab hommikuks Soome laheni. Läheb soojemaks ja suureneb allajahtunud sademete, jäite ja kiilasjää oht!
Sünoptik Ele Pedassaar · Ohtlik tuisuilm.
Eeloleval ööpäeval on Eesti ilmast mõjutatud nii maal kui merel, kuna
valmis tuleb olla tuisuilmaks.
Täna (6.03) on Poola idaosa kohal süvenemas madalrõhkkond, millele on Saksamaal antud nimeks ZEUS. Homme (7.03) liigub vägevaks muutunud tsüklon Läänemerele ning selle idaservas levivad tihedad lumepilved lõunast põhja. Lõuna-Eestisse on oodata sajupilvi täna õhtul. Pöörise põhjaservas puhub tormine kirdetuul (sisemaal iiliti 17, rannikul kuni 23 m/s), mis helbed tuisuks keerutab ja seeläbi nähtavuse kehvaks muudab. Pärastlõunal läheb harvenev sadu lõuna pool üle lörtsiks ning teedele tekib libedust põhjustav jäide. Tugev tuul ja madalale langev veetase võivad häirida ka laevaliiklust. Õhtuks jõuab pöörise kese Gotlandi saare lähedale ning uus ports tihedaid lume- ja lörtsipilvi saabub Lätist Eestisse.
Arvestama peaks ka sellega, et punktist A punkti B jõudmine võib võtta plaanitust rohkem aega.
7. märtsi prognooskaart (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/).
Tuleb sajune ja vähemalt esialgu talvine nädal, mõnel päeval paistab olevat allajahtunud sademete oht. Kuula ka Ele ülevaadet http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-03-05_10_puhas.mp3.
Nädal algab külma antitsükloni ja sooja-niiske madalrõhuvööndi vastasseisuga, mistõttu kirdetuul on tuntav või isegi tugev ja ilm tundub kõle. Lumesadu ja tuisk levib tasapisi põhja poole, samal ajal kui Soome lahel võib ilm veel üsna selge püsida.
7. märtsil võib lumesadu ja tuisk katta kogu Eesti ja ilm soojeneb: -2...-7 kraadi asendub kohati 0 °C lähedase õhutemperatuuriga ja kuna tegu on lõunatsükloni või nende lohkude mõjutusega, siis suureneb allajahtunud sademete tõenäosus / oht. Seejärel (9. märtsil) võib läänest saabuda külmem õhumass ja sadu tulla pigem lumena.
Nädala lõpp ehk aeg pärast 9. märtsit võib-olla rahulikum ja ettevalmistus talviseks ilmaks, kuid see pole kindel – elame-näeme!
Satelliitpildil on näha klimaatiliste aastaaegade piir, mida kontrollib polaarfront ühes jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). Kas leiate üles?
70 kommentaari:
Arvan, et see tuisk ja lumesadu jäävad Harjumaal nõrgaks või tühiseks. Eestis enim tuleb ikka kagus ja idas, sest tegu ju lõunatsükloniga.
Äkki ikka on seekord erand.
Kuid erandi võimalus on 5 või vähem protsenti.
--------------------------
Tallinnas on vastupidiselt prognoosidele ilm pmst lauspilves. Ja läbilõikav tuul on ka, sest pole päikest, mis soojendaks.
Nüüd on päikest enam, aga pilved siiski domineerivad. Soome lahel on näha sajupilvi, kuigi meie radaril pole midagi, aga Testbed mingit kribalat siinkandis näitab hetkeseisuga küll.
No näis, kas tuleb nüüd üle pika aja natuke huvitavamat ilma ka. Hetkel Tartus päike paistab, maa on must ja üldpilt meenutab pigem oktoobri lõppu, mitte varakevadet.
Tundub et see tuisk jääb kuiva st pilviõõnestava kirdetuule tõttu nõrgaks, kuna satipiltidelt on näha, et liigub järjekindlalt Esti suunas, kuid pilved üle lõunapiiri kuidagi ei jõua nagu.
---------------------------------------
Satipildilt on hästi näha ka Tartust lõunas olev lumine riba.
Kui soojale talvele eelnev külm november ja sellele järgnev külm märts tähendab kuuma ja ilusat suve, siis nii võiks ju iga aasta olla, sest märtsi ja novembri külm pole külm ning selge ilma korral päikese käes isegi lume ja miinukraadidega on tunne ikka kevadine nagu täna - hommikul oli kõik kohad lumega kaetud siin Lõuna-Eestis, aga päikesele avatud kohad on nüüdseks kõik paljaks sulanud hoolimata miinuskraadidest ja väga tugevast tuulest. Samuti voolavad räästad nagu kraanist ja päikese käes hakkab juba palav.
Seega parim variant olekski selline: soe, sombune ja lumetu detsember, jaanuar ja veebruar, ning "külm" ja selge november ja märts, mis kompenseerivad sooja talve, et järgneda võiks soe ja ilus suvi. Loodetavasti kliima soojenemine selle variandi kasuks Eestis osutubki.
Jah, talve tunnet ei ole, pigem kõleda aprillipäeva tunne. Ja tuisk levib jõudsalt põhja suunas. Mingi armetu mereefekt oli küll hommikul olemas.
Huvitav mida ta seal lõunas sajab ? Valga jaam näitab millegipärast vihma ?
Küll ta pärast Kuusikut ka jõudsalt lagunema hakkab. Tallinna sajuhulgaks ennustan kuni 1 mm ehk umbes 1 cm lund tuuletutes kohtades mõõdetuna.
Jõhvi kandis peaks umbes kuni 10 cm tulema.
Aga 8. märtsiks peaks ju oos kogus sadu ja pilvi kohale tormama?
Virumaade kanti jah.
Siit maruhästi näha tsükloni pilvekilbi hävinemine:
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
Lääne pool liigub tohutu sajuala.
Jah, aga harjukatel pole põhjust elevust lakke ajada.
Ega hakkagi olema seni kuni elukohavahetust ei toimu. Jäätegi oma ekstreemse sadu ootama, sest alayi kas liigub liiga ida või liiga lääne poolt mööda. Otse peale tulemist võitegi seal igavuse maakonnas ootama jääda.
@ 6. märts 2017 01:27
Harjumaa osas ennustasin siiski õigesti, hoopis läänes ja loodes tuli enim ja pool on veel ees, aga fakt on see, et Harjumaa jääb alati ilma "otseründest". (Täpselt sedasi on suvel ka äikestega)
Nõmmel on ööpäevaga vaid 2 cm lund tulnud. Haapsalu ja Lääne-Nigula ümbruses on ilmselt 2KÜMMEND cm homseks.
Eriti huvitav on see kummitav asjaolu, et mida pingsam huvi mul ilma vastu aasta-aastalt tekib, seda igavamaks ilm aasta-aastalt läheb. Näiteks 2008. aastal olin nn tavatasemel aknast väljavaataja, aga siis oli lausa 2 megatuisku ja need jõudsid ka Harjumaale, sama ka 2010. aastal. Tahaks loota, et aastaks 2050 siiski püsivat põuda ja väheaktiivset rõhuvälja ei kujune, mis püsiksid kogu ülejäänud elu.
No peab ootama jah natuke aga mitte niikaua. 1967 võrdväärseid torme peaks saama tulevikus päris mitu ja kõik seal 2019 ja 2020 ning 2025 paiku pluss miinus paar aastat. Millest seda järeldan ? No asi läheks veidi teemast kõrvale aga üks huvitav seos. Alati kui suured planeedid (Saturn ja edasi) on koos või ekvataatoriga ühel tasandil hakkab juhtuma. Viimati läks Saturn üle sügispunkti 2010/11 ja teame milline action siis käis. Kui kellegil on infot mis ja kas juhtus midagi põnevat 1953 ja 1981 paiku (pluss miinus aasta) andku teada. Kui siis oli ka midagi huvitavat kinnitaks see mu teooriat. Järgmine huvitav aeg ongi 2019 ja 2020 kui Jupiter saab Saturni "kätte" ja omakorda 2025 paiku pendeldab Neptuun mitu korda kevadpunkti ees. Ah ja viimati sai Jupiter Saturni kätte sajandivahetuse paiku ja minuteada olid nii 1999 kui ka 2001 põnevad ilmaastad.
2010 oli täiuslik, parim ja kõige erilisem aasta ilma osas, mida Eestis olles olen kogenud. Võiks sellest filmi vändata või raamatu kirjutada ja materili jääks ülegi, kui ainult oleks kõik selle üles võtnud, aga paraku sai siis pigem ilma nautimisele pühendatud kui jäädvustamisele, mida nüüd väga kahetsen, sest kes teab, kas midagi sellist üldse veel kordub. Too aasta pani uhkust tundma Eesti muutliku ilma üle, ning toda aastat tuleks võtta mõõdupuuna, et võrrelda teisi aastaid. Kõik huvitav tuli siis korraga kätte, vähemalt siin Kagu-Eestis. Loodetavasti ei jää see viimaseks ja tuleb veel erilisem aasta, mis selle ületab.
Just, et mitu % on see või too aasta 2010. aastast, et selline eriline kindelpunkt. Kahjuks planeetide liikumise osa ei oska kommenteerida.
Aga kas ikkagi põua vms osas ei toimu seal otserünnet?
Kas udu ka täna tuleb? Soe niiske õhk jääs maa kohal peaks soosima.
Halliste vallas,Marul lume paksus 7 cm ja sajab järjest juurde.
Hmmm, udu kohta - vast tuleb, sest tuul nõrgeneb ja niiskust, soojust tuleb juurde.
"..., aga erilist kevadsooja või talvist ilma pole ette näha."
Hakkavad juba taas need igavad ilmad peale, lisaks pole ka sademeid edaspidi oodata.
Nähh! Kahju, aga mis teha...
Kahju jah ja veel kahjumaks läheb - HIRLAMi järgi on kagus 25 mm sademeid homse-ülehomsega oodata, aga Loodes keskmiselt 1 mm.
See on VIHJE SUVELE - oodata möödunule sarnast suve äikese ja sademete osas)
GFSi järgi tundub, et eile oli viimane lumi(kate) sel talvel ning tänasest algas kevad, sest ühtegi talvist perioodi enam ei pasta ja mida aeg edasi, seda ebavõimalikum.
Jama oleks see ka suvele kui nii läheks nagu praegu näitab. Ilma suurveeta ja päikeseline. Ei tõota kuiva suve. Sooja osas on veel natuke küsimärke.
2010 aastal antitsüklonaarne blokeering valistas juba jaanuaris ja talv oli väga lumine. Ning kevadel oli vähe sademeid ja pilvisus oli ka madal, seetõttu õhk kiiresti soojenes ja lõpuks väga kuum õhk pumbas Euroopasse Türkmenistanist.
Hetkel ilm meenutab tavalist Eesti ilma ning sellest ei saa teha järeldust, et suvi tuleb normist palavam.
Jah aga 2010 oli lumesulamisest korralik suurvesi ja nõiakaevgi ajas Tuhalas üle. Sel kevadel neid nähtusi ei saa ja halb kui ei saa. Isegi vanarahva tarkus on selle kohta ,et kui kevadel luhad ei laineta siis lainetavad heinaajal. Ja see on üks väheseid tarkusi mis ka tänapäeval hästi paika peab. (ilmselt on põhjus ka selles ,et see taskus ei sõltu sellest kas on uus või vana kalender - kevad tuli ikka millalgi).
Päris õudne siis ju - kas jälle üks tohutult sajune ja võib-olla jahe suvi?
Jüri Kamenik ütles ...
Päris õudne siis ju - kas jälle üks tohutult sajune ja võib-olla jahe suvi?
Mida isiklikult arvate?
Sajuses suves olen hetkel 80% kindel aga jahedas veel mitte. Kuu lõpus veel täpsustan.
Troopikas on ju ka sajune) ja palav
Arvamus: on võimalus, et suvi tuleb tuline ja vesine, nagu oli 2001. aastal.
Hetkel näitab järgmiseks reedeks (17.03) korralikku kuumalainet.+10 isoterm).Kui kõrgeks temp.võib tõusta?
Sellises olukorras jääb ilmselt pilve või uduseks ja hea kui termomeeter +5 ära pigistab
Tulgu milline ilm tahes, ega suvi tulemata jää, sest loodus läheb roheliseks niivõinaa. #GreenAutumn
Nüüd on sellest 10-sest isokast mingi 3-ne järel.
Ja varsti üksnes -2, võib arvata. Kuhu jääb kuumalaine?
Kuumalained jäävad eelolevasse suvesse, pole vaja muretseda.
Just öeldi ju, et kuumalained suvel suur küsimärk ja päris kindel võib sajuses suves olla. Millest järsku selline meelemuutus?
Mina see polnud. Kellegi teise tekst on see. Küll aga tahtsin lisada ,et värske ECMWF kolme kuu prognoos lubab kuni 90% tõenäosusega normist soojemat kevadet. Seega just väheneb sooja suve tõenäosus veelgi. Nimelt normist oluliselt soojema talve ja kevade järel pea kunagi ei tule normist soojemat suve.
@10. märts 2017 16:24
Ma olen siin vist ainuke, kes oma prognoosi 45461478 korda enne tähtaega ei muuda, ja julgen oma eksimust tunnistada, kui mööda peaksin panema.
@10. märts 2017 16:29
Tänu kliima soojenemisele need "külm-talv/kevad-jahe-suvi" seaduspärad enam ei kehti. 2014. a talv oli sama soe kui tänavu(-1,3), ning toona kevad aegade üks soojemaid(6,2). Ja ennäe, suvel ägasime kuumalainete käes. Nii läheb ka tänavu suvel, isegi kui peaks eelnema aegade kõige soojem kevad.
Parandus: "soe-talv/kevad-jahe-suvi" *
No minu arvestus käib veidi teistmoodi. Detsembreid ei arvesta kuna need järgneva aasta keskmisele ei loe ja juuni 2014 tegi ka väga palju tagasi. Jaanuar ja juuni olid keskmisest külmemad. Kui aga nii läheb nagu prognoositakse ei saa enne juulit öelda ühegi kuu kohta ,et oli normist külmem.
Ma ei tea, kas tegu on sama kommenteerijaga, kuid see jutt ei lähe enam kokku. Kõigepealt öeldi jaanuaris(?), et kuum suvi on võimalik veel, kui veebruari keskmine tuleb vähemalt -4 kraadi. Nii ei läinud. Siis öeldi, et äärmisel juhul päästab suve veel külm märts, mis ei paista ka enam kuigi tõenäoline olevat. Nüüd räägitakse, et viimane sõna on veel tänavusel kevadel. Öeldi ju: "Nimelt normist oluliselt soojema talve ja kevade järel pea kunagi ei tule normist soojemat suve. - 10. märts 2017 16:29". Aga 2014. aastal ju tuli, hoolimata sellest, et jaanuari jäi keskmisest külmemaks! Nüüd võib siis välja lugeda, et soe suvi on sooja talve ja kevade puhul siisi võimalik, kui suvele eelneb paar keskmisest külmemat kuud - "...2014 tegi ka väga palju tagasi. Jaanuar ja juuni olid keskmisest külmemad 10. märts 2017 18:52".
Võrdlemisi raske aru saada, mis lõpuks siis sooja suve ikkagi otsustab.
Keeruline jah ta on aga need variandid milledest täna jutt käinud pigem sellised õlekõrred. Põhilise eeltöö teeb ikka ära jah aasta esimesed kolm kuud. Kuna hetkel paistab ikkagi märts soe tulema enam ise suurt kuuma suve ei oota. No lõpliku sõna ütlen kuu lõpus
Aga talvega paistab selleks korraks igatahes lõpp olevat.
Põhimõtteliselt küll kui mitte arvestada mõnda üksikut päeva kus korraks võib maa valgeks saada. Enamus päevi tänasest alates on ikka nullis või plussis.
Hommikul sadas Laagris tugevat lund ja maa sai valgeks.
Võiks olla elav tsüklonaalsus, kuna siis on anomaaliad järsud ja põnevad. Näiteks 12. aprilli 2015 ja 6. aprilli 2016 kuumalained on seni meeles, kuna pakkusid suvist meeleolu ja olid suviste pilvedega ning teine kuupäev tõi ka rekordeid. Ahjaa, need päevad olid mõlema aprilli kõige soojemad, nii uskumatu kui see ka pole.
See reedene "kuumalaine" tuleb nüüd juba 0-lähedase isokaga. Niipalju siis +10-sest.
Ja varsti sellest kõigest -2kraadine järgi. Nii see läheb ...
HIRLAMi järgi pidanuks ilm selginema Tallinnas alates kella 15-st, aga praegu kella 17 künnisel on endiselt pilves.
Ja juba räägitakse mis võib alles tuleval reedel tulla. Nagu näha siis ka käesoleva päeva ilmaga on mudeleil raskusi.
Arvan et homme juhtub nagu 27. jaanuaril, mil mudelid näitasid pilvitut ilma, aga reaalsuses oli pilves ja udune.
Juba lähebki uduseks ja ilmselt jääbki nii. Minagi arvan ,et homne päike on küsitav.
Udune jah. Ülemistesse saabudes oli meeletu udu.
Seega kui mudelid näitavad kuumust, tuleb külm.
Siiski päris soe ilm ootab ees, erilist külma küll ei paista.
Oluliselt külmem harjumaal kui lubati ja näiteks siiani ka HIRLAM lubab. Hea kui +0,1 ära tuleb. Päike kumab ka vaevaliselt läbi pilve. Samal ajal Narvas juba +6. Kus on loogika ?
Aga nüüd?
Kuna Murphy seadus kehtib kõigile, siis ennustan, et praegune päikesepaiste asendub just loojanguks pilves ilmaga.
Mõnel aastal on märtsis veel päevalgi ligi -10 kraadi olnud. Ma ei ütleks, et on külm. Talvistes antitsüklonites on ilm enamasti pilves ja inversioon tugev, eriti kui õhumass on soe.
Vaatasin just GFSi ja nägin, et reedepäevane +10-ne isokas on nüüd -5 kraadine.
Ei tea, kas jõuab -10 kraadini? See oleks küll vägev muutus!
No lõpuks tuli ka siin päike välja ja jõudis +2 ka ära teha. Homset HIRLAMI +7 ei usu.
Milline oli sünoptiline olukord 75 aastat tagasi, kui tulid need märtsi külmarekordid?
Jah, päike mõjutab ööpäevast õhutemperatuurikäiku üha enam, ent pilved siluvad seda.
Küsitud on vist 1942. aasta kohta. Siit http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsreaeur.html -> http://old.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1942/Rrea00119420313.gif näeme, et Eesti kohal oli ilmselt külma õhu advektsioon (antitsükloni idaserv ja tsükloni lääneserv), kusjuures ilm pidi olema selge.
Ei imesta kui eelolev suvi selliseid olukordi külluslikult pakub - juulis nt enamus päevamaksimume +17 kraadi ja öösel +5.
Postita kommentaar