esmaspäev, 20. märts 2017

12. nädala ilm (20.–26.03.2017)

Kommentaariumi link

26. märtsil liikus aktiivne madalrõhulohk kiiresti üle Soome kagu suunas. Kui öö oli veel mitmel pool selge, kohati udune, siis juba hommikul tõi see pilvisuse tihenemise ja saju (kohati lörtsina, eriti idaservas; sajukogus jäi siiski väikeseks), samuti tugevnes edelatuul.
Päeval alates saartest ilm selgines ja õhutemperatuur tõusis üle 6 kraadi. Kõige hiljem lakkas sadu ja selgines ilm lõunapiiril. Seevastu Soome idaosas oli mitmel pool äikest, nähti mammasid jne, vt ka välgudetektorite andmeid: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170326.

Janno Randmaa kohas  Kiikla, Ida-Virumaa. "Sattusin ulmefilmi" 19.03.2017 Mõtlesin, et teeks suure tiiru jalgrattaga looduses ja näed. Selline vaatepilt. Ise pole varem midagi sellist näinud  :) :o.
Minu fotoleht, seal leiate rohkem pilte: https://www.facebook.com/JannoRandmaafotonurk

25. märtsil liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast üle Baltimaade kagusse. Kui enne seda madalrõhulohu mõjul alates saartest pilvisus tihenes. Mitmel pool hakkas sadama lund, saartel enamasti vihma, kuid sajukogus jäi väikeseks, kohati tekkis siiski lumekirme. 
Päeval tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja lõunakaartetuul asendus loodetuulega, mis siiski ei tugevnenud. Alates saartest ilm selgines ja laussadu kaos sisemaaltki.
Eesti kohale tuleb korraks soe õhumass. Seda saadab sadu, mis võib algul tulla märja lumena, kuid hiljem on vihm. Kuid juba 26. märtsi õhtuks on soe õhumass tõrjutud lõuna poole ja asemel on külm ja niiske õhumass, ühes sellega tugevneb tuul. 
Nädal algab samuti õhumassiheitlustega, kuid ülekaalus on siiski külm ja lund toov õhumass. Suurt lumesadu ei paista, märkimisväärseim võib see olla 29. märtsi paiku. Seejärel võib tulla eriti külm ja ka lumine periood.

Einar Laretei. Lumesadu Alatskivil 25.03.2017.

Kiudpilvedel oli vaadeldav haruldane halovorm – 120kraadine parheelia (http://www.atoptics.co.uk/halo/120pars.htm). 20. märtsil 2017 Laagris.

Viimastel päevadel on ööd olnud üsna sageli selged. 22. märtsi hilisõhtul Laagris. Pildistatud Martin Niglase kaameraga.

24. märtsil oli Läänemere kohal  kõrgrõhuhari. Loodest saabunud külmas õhumassis selgines ilm ja nii langes hommikuks õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, kuid päeval tekkisid sisemaal rünkpilved, mis andsid kohati, peamiselt Ida-Eestis, sajuhooge lumekruupidena, hooglörtsi ja -lumena, mõnes kohas oli sajuhoog tugev ja kaasnes puhanguline tuul (pagi). 
Külmas õhumassis oli sooja vähem: 2–6 kraadi, rannikualadel kohati vähemgi. Edelatuul asendus hommikuks loodetuulega, mis püsis mõõdukas, puhanguti üsna tugev (üle 10 m/s).
Loodest saabub süvenev madalrõhulohk, mis toob hommikuks laussaju peamiselt (märja) lumena. 25. märtsi õhtuks peaks suurem laussadu eemalduma idapiiri taha. Seejärel saab uuesti mõjusamaks kõrgrõhuhari, sest antitsüklon püsib Põhjamere ja Suurbritannia kohal.

Konvektsioon 23. märtsil nähtuna Tallinnast sisemaa (kagu) suunas. Pildistatud Einar Laretei fotokaameraga.

Sajuhood Emajõe luhtade kohal.

23. märtsil liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia lõunaosast Läänemerele. Öösel ilm alates loodeservast selgines (enne seda esines lõunaservas sajuhooge), nii et öö kujunes enamasti selgeks.
Hommikul tekkisid merel rünksajupilved, mis liikusid ühes piksega Soome lahele, loodeservas esines hoogsademeid nii jääkruupide kui rahe. Seejärel ilm selgines kiiresti ja esialgu oli päikeseline. Päeva jooksul arenes päikese toel konvektsioon, millest tekkinud hoogsajupilved puistas siia-sinna jääkruupe ja rahet. Edelatuul (kirde pool läänetuul) püsis mõõdukas. Sooja oli 4–9 kraadi.
Loodest jõuab Eesti kohale külm õhumass, mistõttu öösel on selge taeva all mitmel pool alla 0 °C ja päevasooja jääb napimaks. Võib areneda konvektsioon, nii et mõned sajuhood hooglumena, hooglörtsina, lume- ja jääkruupidena on võimalikud.
Antitsüklon Põhjamerest ida poole levida ilmselt ei suuda. Seetõttu on ilm üsna jahe, kuid mitte külm. Sajuvõimalus on suurim 25. märtsil (võib tekkida ajutine lumikate).

Janek Pärn. 22.03.2017..kell 02.15.

22. märtsil oli siin madalrõhuala lõunaserv, hiljem kõrgrõhuala põhjaserv. Selle mõjul tugevnes öösel lõunatuul uuesti ja asendus hommikuks edelatuulega. Samuti tihenes pilvisus õhtuks selginenud taevas, aga suuremat sadu ei tulnud.
Päeval püsis pilves, üksikute selgimistega ilm, mitmel pool esines ajuhooge (vihm ja lörts). Õhutemperatuur oli  3–8 kraadi (kõige soojem idaservas, kus oli rohkem päikest).

Janek Pärn. Simuna, Lääne-Virumaa. Pilved, sadu ja valgus. 19.03.2017

21. märtsil oli siin madalrõhuala lõunaserv. Selle lohk tõi mõõduka kuni tugeva (laussaju mõttes) vihma, mis liikus päeva jooksul kiiresti edelast kirdesse. Saju eel puhus tugev kagu-, saju järel edelatuul. Õhutemperatuur tõusis pärast laussadu 2–3 kraadilt kuni 6 kraadini (eriti Väinamere ümbruses) ja ilm alates saartest selgines.
Madalrõhuala lõunaservas püsib ilm veel paar päeva tuuline, kuid suuremad sajud on läbi, seega tõenäoliselt hoogsajud päevasel ajal kui üldse. Kuna õhumass on külmavõitu, siis suurt kevadsooja oodata veel pole, kuid päikese toel peaks õhutemperatuur vähemalt kohati üle 5 kraadi tõusma, hommikul on ilmselt 0 °C lähedal või alla sellegi.
Assoori maksimumist areneb nädala lõpuks antitsüklon, mis paigutub Briti saarte kohale. Selle kauge idatiib mõjutab ka Eesti ilma ja võib kohale tuua pisikese soojalaine. Siiski pikemalt kevadsooja püsimine on ebatõenäoline, sest antitsükloni läänepoolne asend soodustab külma õhu sissetunge (advektsioone), eriti kui Loode-Venemaale jääb pidama tsüklon. Mudelites domineerib arvutus, et 30. märtsiks võib intensiivne külma õhu advektsioon ulatuda Baltimaadeni, muutes ilma kõledaks ja soodustades lumehooge.

Martin Kivi. Nädalateemasse. 13.03.2017 18:26 Kiili vallas.

20. märtsil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Nii oli öö mitmel pool selge (eriti Soome lahe ääres) ja arenes udu. Kuid päeva jooksul pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma või märga lund, kohati oli sadu tugev, mõnel pool püsis veel udu, eriti Peipsi ääres, seevastu Soome lahe ääres paistis päike päeva teise pooleni.
Nõrk ja muutliku suunaga tuul asendus lõunatuulega. Õhutemperatuur tõusis päikese toel 6 kraadini, kuid tiheda lumesaju all jäi või langes 0 °C lähedale.
Õhtul jäi suurem sadu järgi ja alates Väinamerest ja Läänemaast tekkis udu. Mitmel pool tekkis saju tagajärjel 0–3 cm lumikate, kuid see sulab peagi.  Uue madalrõhulohu mõjul hakkab tuul tugevnema.
See lohk toob päeval uued sajud (enamasti vihm, aga pole välistatud ka märg lumi). Tuul on tugev, olles esmalt kagust, hiljem edelast.
Madalrõhkkonna mõjul püsib ilm veel paar päeva tuuline, aga ilm siiski tasapisi rahuneb; suuremad sajud saavad mõneks ajaks nähtavasti läbi. Kõrgrõhuharja mõju hakkab suurenema, aga kui palju jõuab siia sooja ja jagub päikeselist ilma, on veel lahtine.

Einar Laretei. Kevad Peipsi ääres 18.03.2017.Nina küla.

Tuleb varakevadine nädal: ei erilist sooja ega ka suurt külma / lund.

Nädala alguses kõrgrõhuhari eemaldub ja mõjule pääseb tsüklonaalne tegevus. Üks lohkudest muudab ilma tuuliseks, suureneb ka sajuvõimalus. 
Nädala lõpuks võib Assooridelt lähtuv kõrgrõhuhari või sealt arenenud antitsüklon muuta ilma selgemaks ja kuivemaks, kuid see on veel lahtine, kui kauaks ja kui soojaks. 

Martin Kivi. Loojang pilvedega. 06.03.2017 17:57 Kiili vallas.

50 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Seega suht igav nädal tulemas. Kuukene veel oodata, siis peaks/võiks huvitavaks minna.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMI järgi peaks sadu juba Eesti vallutanud kuni põhjarannikuni olema, aga reaalsuses paistab hommikust saati päike ja sajule isegi viitavaid tunnuseid pole ikka veel näha.
Möödapanek misssugune POOLE ÖÖPÄEVA KOHTA.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja Pärnus ja Hiiumaal raju märja lume sadu!

Anonüümne ütles ...

Tallinnas raju polnud, vaid oli otseselt oma maakonna keskmine.
Arvan, et homne laussajuala on nõrgim/katkendlikem just Tallinna ümbruses.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et edaspidine ilm tuleb pigem talvine, kui et kevadine, sest külm õhumass tähendab sisemaal konvektsiooni, eriti Simunas ja Jõgeval. 29. märtsi paiku võib -10 kraadigi ära lajatada :/.
Tallinnas tuleb pideva päikesega leppida.

Anonüümne ütles ...

GFS'i viimane väljund märtsi lõpuks on tõesti muljetavaldav. Äkki saame veel külmarekordeidki näha.

Anonüümne ütles ...

See lahtub ära suht kindlalt.

Anonüümne ütles ...

Nõme on see et see külm tuleb palja maa peale ja siis oota jälle mitu nädalat, mil see ülessulav maa taas tahkemaks muutub.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle halb seis. Millal see küll muutub!

Anonüümne ütles ...

Loode-Eestis muutub aprillis ja seda juba liiga palju - muutub praguliseks ja tuhkkuivaks. Kagus ilmselt ses mõttes muutugi, et liigvesi jääb sellele piirkonnale omaselt ka läbi suve kimbutama nagu möödunud aastalgi.

Anonüümne ütles ...

GFS ongi viimases väljundis suure külma meist mööda arvutanud ja selle asemel näitab märtsi viimaseks päevaks suure sooja saabumist. Samuti tulevad linnud massiliselt lõunamaalt tagasi, mistõttu külmarekordid jäävad vist ära.

Anonüümne ütles ...

Ei tule seda sooja ka mitte ilmselt. Jätkub selline mõtetu ilm kuni maini välja kus midagi erilist ei toimu. Termilisi rekordeid sel poolaastal enam ei tule. Uus võimalus novembris.

Anonüümne ütles ...

Soome uudistes räägitakse öisest äikesest. Eestis muidugi vaikus aga nii varajane äike pole hea märk suveks.

Anonüümne ütles ...

Arvan jätkuvalt, et Harjumaal tuleb ka tänavu igavalt äikesevaene suvi.

Anonüümne ütles ...

Tuleb siis suveks Kagu-Eestisse minna. Milleks seal loodes viibides riskida järjekordse pettumisega?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, oli pikne ja mingit sähvatust õnnestus öösel näha, aga ei tea, kas just selle äikesega seoses: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170322

Anonüümne ütles ...

Kas oli mingi 03:00 paiku kui Soome tv uudistes ütles sellise aja ?

Jüri Kamenik ütles ...

Jaa oli küll. Seepärast kahtlus.

Anonüümne ütles ...

Novot. Eestist PÕHJA pool MÄRTSIS on ÖÖSEL äike, kuid Soomest lõuna pool Harjumaal polnud möödunud suvel ühtegi öist äikest.

See suvi tuleb sarnane eelmistele, kui mitte hullemgi. (Loodekaartevoole peaks rohkelt tulema)

Anonüümne ütles ...

Juba eilsest ootan salavalemi järgi ennustajalt tänavuse suve ennustust, kes lausa Harkusse 19-kraadist juulit lubas (mida siinse kliima eripärasid arvesse võttes kohe ka tagasi lükkasin).

Anonüümne ütles ...

@ 22. märts 2017 12:15
Ka Kagu-Eesti on igav. Arvan et Poola põhjarannik on ilmahuvilise paradiis. Pigem õpin Poola keele selgeks ja koliksin juba sinna - näiteks märtsis 15 kraadi sooja on seal üsna tavapärane.

Miks põhjarannik, mitte sisemaa? Sest sügistormid on seal vägevad + põhjavoolu korral meeletu mereefekt + oma kodumere lõunapoolseim kallas + Kagu-Eestit uputavate lõunatsüklonite sünnimaa, jne-jne-jne.

Anonüümne ütles ...

@22. märts 2017 17:41

Kui Kagu-Eestis nii igav on, miks kõik seda paika ilmahuviliste seas siis haibivad? Samuti pole veel kuulnud, et seal keegi igava ilma kurdaks, pigem ohtliku ilma üle.

Anonüümne ütles ...

Nii kevadise pööripäeva paiku olnud ilmad on nähtud ja tuulesuunad ka. Samuti statistilised kokkuvõtted tehtud.
Mida siis ootan sellelt kevadelt ja suvelt.
Märtsi keskmine peaks Tallinnas (Harkus) tulema eeldatavalt sinna 0 kanti seega veidi rohkem kui ootasin sooja suve eelduseks.
Kevadise pööripäeva järgi tuleb kevade algupool pigem jahe kui soe aga siis olukord paraneb ja juuni peaks küll päris soe tulema aga sajune. Samas statistiline meetod näitab pea vastupidist. Sajust kevade esimest poolt ja põuast juunit ja siis on ka sisemaal ilm juba üsna suvine.
Kuna talv oli vähemalt Harjumaal üsna olematu siis tegelikkuses kipub ikkagi sajuse suve suunas minema ja mitte külma vaid lume puudumine ja suurvee olematus on siin olulised.(Ainult veel väga sajune aprill või prognoosi veidi kuskilepoole kallutada)
Kuldne kesktee ja statistilised tõenäosused annavad siis midagi sellist:
Aprill sajune ja normist veidi soojem.
Mai normis aga sajune (eriti eelmise aastaga võrreldes).
Juuni ka tavaline ja hüppelise ilmaga - ühel ööl võib öökülma teha ja paar päeva hiljem võib ka +30 ära teha. Sellest normi lähebki ,et on nii sooja kui külma.
Jaanipäev jahe ja sajune.
Juulis tekib mingil hetkel kõrgrõhuala blokeering Venemaal ja siis läheb siin kuumaks aga tõeline kuumus kestab kõige rohkem nädala või kaks. Viimasel juhul pigem kaks korda nädalaks erinevatel aegadel. Enam +19 kraadist Harkus ei oota aga +18 peaks ära tulema. August tuleb sarnane 2015 aastale.
Äikest saab rohkem kui eelmine aasta aga tõeline suveleitsak ja marud äikesed jäävad ikkagi 2018 aastasse kui see Jüripäevade seaduspära paika peab ja samuti see paarisaastate asi paigast ei lähe. Muide üks asi veel. Läbi sajandite pole 7 -ga lõppevad aastad head olnud. Ainult vähesed kuumad suved on olnud.(külmi või normaalseid 19 tk. ja sooje või lausa kuumi 7 tk.)
Seega lühidalt: Sajune suvi ootab ees aga vahelduseks viskab ka mõne lühiajalise kuumalaine mis ehk satuvad juulisse ja üks lühike ehk ka augustisse. Paar laamendavat äikest ka aga seekordki ohtlikud äikesed ei tule kaugemale Noarootsi - Kohila - Kunda mõttelisest joonest ülespoole.

Jüri Kamenik ütles ...

Aa et sellest mõttelisest joonest loode pool ei olegi ühtki ohtlikku pikset oodata?

Anonüümne ütles ...

Tõenäosus on väike jah kuigi rohkem kui eelmine aasta on ka siinpool joont äikest. Nii nutune seis pole kui möödunud suvel äikeste (tavaliste) suhtes.

Anonüümne ütles ...

@22. märts 2017 19:47

Väga huvitav prognoos, elame-näeme! Kuigi ise prognoosin endiselt tänavuseks sooja suve ega kavatse seda muuta, siis sellega olen täiesti nõus, et 7-ga lõppevad aastad on kuuma osas siiani üsna kehvad olnud, ent kunagi peab ju esimene kord olema?! Samuti nõustun täielikult sellega, et järgmine suvi tuleb kuuma ja rajude osas väga jõhker - miski 2010/2001 suvega sarnane või veelgi hullem. Prognoosin seda juba praegu ette ära ja olen selles veel rohkem veendunud kui tänavuse suve osas. Kui tänavune suvi peakski jahe ja sajune tulema, siis see ainult valab õli tulle järgmiseks suveks.

Jüri Kamenik ütles ...

2007. a oli ka ju kuumapahvakuid ja meeletuid pikseid päris mitmeid, eriti Soome lahel.

Anonüümne ütles ...

@ 22. märts 2017 19:47
No mis ma ütlesin, et tänavune suvi äikest ei too jälle siia Harjumaale.

Anonüümne ütles ...

@ 22. märts 2017 18:09
Olin liiga lohakas jah. Lühidalt öeldes on Kagu-Eesti Poolaga võrreldes päriski igav. Skaala umbes selline - Kagu-Eesti vs Poola on sama mis Harjumaa vs Kagu-Eesti.
Poola kõrval teise-kolmanda eelistusena kaaluksin Põhja-Saksamaad ja Lääne-Leedut.

Anonüümne ütles ...

@ 22. märts 2017 22:53
Juuli on jah huvitav, aga august on päris igav jälle.

2015. aasta augustis oli Nõmmel 3 äikest (välgud + mürinad kogetavad, lisaks vihma tõi ainult 3. augustine) ja need olid kõik nn öised - 3., 6. ja 29. august. 6. augusti äike oli varahommikune, kella 4 ja 5 vahel.

Need 3 äikest teevadki selle augusti siin eriliseks, sest mulle ei meenu ühtki teist suvekuud, mille ainsad äikesed on öised ja päevaseid polegi.

Jüri Kamenik ütles ...

Hämmastav ju! Aga eks näis, mis saama hakkab, sest prognoosid on võrdlemisi pingelised.

Anonüümne ütles ...

Täpselt samad mõtted ainult peab lootma ,et talvel külma ka tuleks. Kui tuleb uuesti soe talv ( top 10 hulka) võib ka 2018 sooja unustada.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm lugu siis, kuid elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Jah augustis oli päris põnev aga minu kodukohas tuli ka kaks kuunormi alla. Seega küll soe aga sajune ikkagi.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja loodeservas oli põuane, kõik kuivas.

Anonüümne ütles ...

Ja jääbki kuivama ka sel aastal. Eile-täna on head näited, miks jääb.

Jüri Kamenik ütles ...

Õudne ju. Tartust teatati lumekruupidest.

Anonüümne ütles ...

Arvan et homsed sajud on peaaegu olematud ja juhuslikud. Siit on hästi näha, kuidas saabuv pilvisus hõreneb:
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/

Anonüümne ütles ...

Õnneks Nõmmel oli küll arvestatav lörtsi- ja vihmasadu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ikkagi sadas. Aga kas tuli ka märga lund või oli sadu vesisem? Siin on ka lumi märgitud https://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2017/03/25/DailyHistory.html

Anonüümne ütles ...

Nõmmel tuli nii lund, lörtsi kui ka vihma.

Jüri Kamenik ütles ...

Asi seegi. Üks tuttav viriseb: Viimased päikselised päevad olid hea. Nati pruunimaks saanud. Praegu nõme vihm.

Anonüümne ütles ...

Mulle sademed meeldivad, kuna pole nn grillkana-tüüpi rannaslesija.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ma olen lasknud end geneetiliselt uurida ja ma olen nt kohastunud pilves, niiskete ja jahedate ilmadega - siis on energiat kõige rohkem. Mulle sobib kõige rohkem Lofootide (ja sellega sarnane kliima).

Anonüümne ütles ...

Mul on - endast lähtuvalt õnneks - teised geenid. Lofootide kliima ei meeldi - liiga igav mulle. Minu meelispaigad ilmakogemusteks oleksid ilmselt Poola, Kaliningrad, Leedu ja osaliselt ka Läti ja Saksamaa.

Anonüümne ütles ...

Eelkommenteerijaga ühel meelel. Euroopast valiksin ka Poola, maailma mastaabis ilmselt mõne USA osariigi.

Jüri Kamenik ütles ...

Siin teeks vahet: üks asi on meeldimine, teine asi kohastumus. Ühel juhul võib olla energiat palju või vähe, aga kui kliima või ilm ei vasta kohastumusele, on energiatase madalam / häiritud ja vastupidi, olenemata meeldimisest.

Anonüümne ütles ...

No anna andeks. Viimased 4 talve on korduvalt kinnitanud, et ma ei kohastuks aastaringse sügis-kevadega, sest kogu selle sita suusailma vältel olen mõelnud ainult suvele või lumele ning ka Poolas-Leedus elamisele.

Ootan juba väljakannatamatult suve, kuna äike ja polaarmesopilved on need, mis mulle energiat annavad. Talve puhul on selleks energiapahvakuks mõõdukas külm kuni pakane, päike ja lumi, sügise puhul ainult tormid. 2013. aastal oli minu jaoks parim talvekuu märts, parim sügiskuu detsember.

Lühidalt - mereline kliima ei sobi mulle ehk ma ei kohane sellega - sobib mandriline.
Lofootidel ei esine minuteada kunagi tugevaid äikeseid, rääkimata siis joonpagidest.

Jüri Kamenik ütles ...

See ongi erinev, mis on hea kehale ja mis nt psühholoogilisele tasandile. Ma usun, et me kõik tahaks kontrastsemaid aastaaegu.

harada57 ütles ...

thanks

เล่นบาคาร่า