pühapäev, 26. märts 2017

WMO uus pilveatlas


Alates 2013. a lõpust pole kombeks teha eraldi postitusi, aga vahel harva siiski tuleb ette, kui teema on mingil põhjusel piisavalt prioriteetne. Seekordseks põhjuseks on WMO uus pilveatlas, millest tegi uudise ka Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/ ja lisaks http://tartu.postimees.ee/4057563/jogeva-noormehe-pilvefotod-vallutavad-taas-maailma, ehk kuskil avaldati midagi veel.
Märkus kuupäevade kohta. Kuupäevade esitamisel tekib enim probleeme, kui kuupäev kirjutatakse kujul „05.06.2005“ – sellisel puhul pole võimalik aru saada, kas on mõeldud 5. juunit või hoopis 6. maid. Eestis ja enamikes teistes riikides kirjutatakse kuupäev reeglina formaadis DD.MM.YYYY, kuid Ameerika Ühendriikides on levinum järjekord MM.DD.YYYY. (Huvi korral vt https://en.wikipedia.org/wiki/Date_format_by_country.) Segaduse vältimiseks tuleks kuu nimi välja kirjutada. Siin ja edaspidi väljendan kuupäeva siiski numbriliselt ehk 15. märts 2013 asemel kirjutan 15.03.2013. 
PS! Aga kas null jätta, nt 05.06.2005? Keeleinimesed on arvanud nii: Pole tarvis, aga käsiraamatu järgi võib ka nulli alles jätta. Kindlasti ei käi null kuupäeva ees siis, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud. Ja: Meile õpetati koolis, et tavatekstis pole esimest nulli vaja, ainult raamatupidamises ja finantsdokumentides võib see olla oluline (võltsimise vältimiseks). Otseselt reeglit pole (v.a see, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud).  
***
Ain Vindi pildi leiab https://www.wmocloudatlas.org/search-image-gallery.html → menüüst Only Meteor Type → Photometeors → menüü lõpust vajutada Search → sirvida pildid läbi, kuni silmab:

Ain Vindi. Pildistatud 3. aprillil 2013 Vagulas. 
See pilt valiti WMOsse ilmselt seetõttu, et kontrastina kuumale ilmale on siin see miraaž tekkinud külma ilmaga (teeääred lumised, lisaks lõppes tol aastal talv alles 10. aprilli paiku). Tegu on alumise miraažiga, vt http://www.atoptics.co.uk/fz81.htm. 

Nüüd minu piltidest. Suurem osa valitud piltidest on kihtsajupilvedest, üks kihtpilvedest, üks rünksajupilvedest ja üks üpris üllatava WMO määramisega, sellest vt allpool.
Minu pildid on leitavad: https://www.wmocloudatlas.org/search-image-gallery.html → menüüst Clouds → valida Nimbostratus → menüü lõpust vajutada Search → sirvida pildid läbi, kuni silmab (analoogselt siis ka kihtpilvedega ehk 3. sammul on Nimbostratus asemel vastavalt Stratus, Cumulonimbus ja Cirrus); autori nimi on pildil vesimärgina näha:

Kihtsajupilved. Pildistatud 25.12.2012 Laagris suunaga itta. 
Külma kliimaga piirkondades tehtud piltidest oli WMO väga huvitatud, sest sellised piirkonnad on väheasustatud ja pilte on sealt üsna raske saada (Eesti on maailma mastaabis ekstreemne koht, kus elada, eriti laiuskraadi mõttes), seepärast on Soomes tehtud pilte valitud sinna ebaproportsionaalselt palju. Muuhulgas oli WMOl kõrgendatud huvi saada pilte lauslumest ehk kihtsajupilvedest, millest sajab lund.
Konkreetne päev oli eriline, sest sel päeval langes pilvede tõttu valgustatus keskpäeval alla 3000 luksi, mis on madalaim, mida kihtsajupilvede puhul keskpäeval täheldatud; kihtsajupilvede paksus oli sel päeval üle 10 km, mida õnnestus osaliselt tõestada sondeerimisandmetega. Foto saju tipphetkest: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/IMG_2156.JPG (ülalolev foto on tehtud saju alguses).

Kihtsajupilved. Pildistatud 15.07.2012 Laagris suunaga itta. 
See pilt valiti, sest a) siin on erakordselt hästi välja kujunenud hatakpilved (Stratus fractus, vahel nimetatud ka Fractonimbus); b) need kihtsajupilved arenesid rünksajupilvedest, mistõttu võib nimetada Nimbostratus cumulonimbogenitus.
Konkreetne päev oli eriline, sest Loode-Eestis sadas erakordselt palju: selline veerohkus enne seda päeva meenub 2004. a juuli lõpust, mis oli veelgi erakordsem, kui maksimaalne sajuhulk ööpäevas ulatus 78,3 mm-ni.

Kihtsajupilved. Pildistatud 7.04.2013 Tallinnas. 
See pilt valiti sarnastel põhjustel nagu üleeelminegi (WMO kõrgendatud huvi külmas kliimas tehtud piltide vastu, eriti kui näha on lauslumi). 
See talv oli eriline, sest lõppes alles 10. aprilli paiku, kui algas lume sulamise periood, mis märgib kevadtalve algust [Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.]

Kihtpilved. Pildistatud 6.12.2014 Laagris suunaga lõunasse.  
See pilt valiti ilmselt seetõttu, et tegu on paksude, st läbipaistmatute kihtpilvedega, mis annab sademeid (valged täpid), ent tegu pole kihtsajupilvedega, mida õnnestus tõestada radar- ja satelliitpiltidega (WMO: Stratus nebulosus with precipitation). 
Vahest kõige silmapaistvam asjaolu selle pildi puhul on WMO arvamus, et valged täpid on lumesadu, WMO: The cloud is sufficiently dense to obscure the sun, so we may define it as variety opacus. It is also dense enough to produce the supplementary feature praecipitatio, as can be seen by the white spots which are snowflakes. Tegelikult tegin foto välguga, et vaevumärgatavad veetilgad (uduvihm) jääks vastuvaidlematult fotole. Sellise eksimuse põhjusest vt allpool, pärast pilte. Tõestada on seda võimalik vaatlusandmetega, vt https://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2014/12/6/DailyHistory.html? ja foto EXIF infot http://exif.regex.info/exif.cgi, algfail https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYTVEVEV2eDdiemM/view?usp=sharing, võrrelda faili tegemise kellaaega ja vaatlusandmeid.

Ümaratipulised rünksajupilved (Cumulonimbus calvus) koos võimsate rünkpilvedega. Pildistatud 1.08.2012 Laagris, suunaga kagusse. 
See pilt valiti seetõttu, et siin on silmapaistvalt hästi näha seda, et rünksajupilvede ülemine osa on kuplitaoline, ei ole näha narmaid, kiude, alasit vms. Asi selles, et selliseid pilte on väga vähe, kus on vastuvaidlematult ja ainult ümaratipulised rünksajupilved, mitte aga nt alasiga või juustega ehk kiudpilvedega rünksajupilved. Pildil on näha küll kiudpilvi, aga need pole seotud rünksajupilvede arenguetappidega. 

Kiudrünkpilved (WMO: kiudpilved). Pildistatud 28.08.2013 Tallinnas (Ristiku ja Telliskivi tänava nurgal) suunaga lõunasse. 
See pilt valmistas suurima üllatuse, sest WMO määras kiudpilvedeks, aga olin alati arvanud, et need on kiudrünkpilved. Kuigi fotol on ka kiudpilvi, need siiski ei domineeri. Ometigi ütleb WMO: Cirrus floccus over Tallinn, Estonia. During the warm late summer day, there formed spectacular Ci floc clouds. Kuigi ma mõistan siin määramise loogikat, sest topjad kiudpilved võivad tõepoolest olla rünkpilvelaadsed, sobiks ikkagi kiudrünkpilved nimetusena paremini.

Kokkuvõte: kokku esitasin WMOle kõigest 15 pilti, millest 6 ehk 40% osutus valituks. Tegelikult oleks võinud palju rohkem pilte saata, kuid väga ranged (soovituslikud) reeglid seadsid piirid(,  kui palju energiat võis panustada), pikemalt vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/10/wmo-uuendab-rahvusvahelist-pilveatlast.html. Kõige raskem oli leida lisamaterjale, sest väga soovituslik oli pildile lisada ka ilmakaart, radar- ja satelliidipilt, sondeering jne. 
Ain Vindi pilte saatsin enda omadest vist rohkem, kuid piiri seadis keelebarjäär, mistõttu pidin tema nimel tegema kasutaja ja siis ta pildid saatma ja kirjeldama ise. Eestis oli suurim potentsiaal vast pilvefotograafil Janek Pärnal, kes elab Simunas, kuid energiat temaga tegelemiseks ei jätkunud (samuti keelebarjäär ja muudki mured). 
Minult valiti kõige rohkem pilte tõenäoliselt järgmistel asjaoludel: a) olin kursis, millest WMO huvitus, mistõttu eelvalik sai vastav; b) olen keskendunud kihtsajupilvede, aga ka kiht- ja kõrgkihtpilvede pildistamisele, mistõttu see ühtis WMO huviga ja eelvalik oli niisiis üpris lihtne; c) pildid on tehtud (väga) külmas kliimas, mis samuti sobis WMOle väga hästi ja andis olulise eelise, ainult Soomes jt põhjamaades tehtud fotodel oli suurem eelis.
Esile tooks Helle Vahteri arvamuse: [25.3.2017. kell 12:22-18:10 Mähe] Minul polnud täna muud kui meie ,,rahvuspilved ... Tervitused neile, kelle lemmikud on kihtsajupilved! Ehk et kihtsajupilvi peavad mõned inimesed Eesti rahvuspilvedeks!
Lisaks sellele, et pilte saatsin vähe, jäi üle kahetseda seda, et ei saatnud fotosid helkivatest ööpilvedest, mitmetest foto- ja hüdrometeoridest (pilved välja arvatud, mõeldud sademeid) jne. Aga mis tehtud, see tehtud.
Kõige rohkem häiris WMO vähene suhtlus fotode autoritega: jäi mulje, et fotode saatjatega ei arvestatud piisavalt, mistõttu tekkis põnevaid, kuid kahjuks väga eksitavaid vigu, kasvõi seesama kihtpilvede puhul sademete pidamine lumehelvesteks, kuigi need olid uduvihma piisad. Samuti oli WMO pilvekalendri (ühena vähestest maailmas õnnestus see paberkandjal siiski hankida) fotovalik minu arvates üsna kole, millest ilusaimate hulka paigutub siiski ka Kairo pilt, mida on siiski ületöötluse tõttu palju kritiseeritud, aga: kalendris pandi see oktoobri asemel novembrikuu pildiks, lisaks määrati valesti kõrgrünkpilvedeks, kuigi pildil on vist vastuvaidlematult tegu kihtrünkpilvedega (vt allpool), leidub teisigi ebatäpsusi ja arusaamatuid vigu.
WMO uuendas pilvesüstemaatikat uute taksonitega, mis tunduvad võõrad ja vajavad harjumist, kuid on vajalikud, vt ülevaadet https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBQ2ZnM2x0Q1NXNEk/view?usp=sharing
Mis võinuks olla WMO pilveatlases:

Mitmekihilised kõrgkihtpilved (As duplicatus). Pildistatud 13.06.2013 Laagris, suunaga idakagusse. Pilt saadeti, aga ei valitud.
Pildil on silmapaistvalt hästi eristatavad vähemalt 3 pilvekihti, kusjuures sademeid ei esinenud ja isegi madalaim pilvekiht oli enam kui 2 km kõrgusel (saab tõestada nt Ilmateenistuse vaatlusandmetega, osaliselt ka sondeerimisandmetega). 

Läbipaistvad ühtlased kõrgkihtpilved (As translucidus nebulosus). Pildistatud 11.04.2013 Tallinnas, suunaga kagusse. Jäi saatmata. 
Siin pildil on silmapaistvalt klassikalised kõrgkihtpilved matjalt läbipaistva päikesekettaga. Sellele järgnes tugev lumesadu ja tuisk.

Kairo piltidest on palju räägitud, aga olgu siingi mõni neist esitatud ülevaate terviklikkuse huvides:

Kairo Kiitsak. Papsaare, Pärnumaa. Cumulonimbus capillatus
WMO: The photograph shows developing Cumulonimbus, with an estimated cloud top height of 7 km. The upper portion of the cloud is cirriform with a fibrous structure, identifying the species as capillatus. The top is spreading out in the early stages of anvil development (at 1 and 2) which is the supplementary feature incus. Just visible in the distance another supplementary feature praecipitatio can be seen falling as showers at 3 and 4. Cumulus mediocris and Cumulus fractus are also visible in this image.

Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved (Asperitas) koos kõrgkihtpilvedega. Pildistatud 21.10.2015 Simunas, suunaga edelasse. 
WMO: Stratocumulus stratiformis opacus asperitas. This image shows a grey, extended layer of Statocumulus with some darker parts of the species stratiformis. It is sufficiently opaque that the sun would be completely masked and thus is variety opacus. Of special interest is the well-defined wave-like structure on the underside of the cloud, seen at 2 and 3. The undulations are more exaggerated and less organised than in variety undulatus and are designated supplementary feature asperitas. The waves may be smooth, or dappled with smaller features and sometimes descend into sharp points as if viewing the sea surface from below. Variations in the thickness and illumination of the cloud can lead to some dramatic visual effects.  At the time of this image the measured cloud base of 1820m (about 6000ft) is at the top limit of the low cloud étage and could possibly be mistaken for Altocumulus. 

Kairo Kiitsak. Imeilusad kihtrünkpilved Simuna kohal (3.10.2014).
WMO kalendrisse valitud pilt, mis sai rahvahääletusel kõige rohkem hääli (ligi 30 000).

Lõpetuseks, ainus tagasiside, mis saadeti vist enamikele piltide autoritele, kelle pildid osutusid atlases valituks:
Your photographs for the International Cloud Atlas 

Dear photographer,

You have offered some of your photographs for their inclusion in the new edition of the WMO International Cloud Atlas. We would like to express our deepest appreciation for this contribution.
We are pleased to inform you, that your image(s) has been included into the new, web-based edition of the WMO International Cloud Atlas (Manual on Observation of Clouds and Other Meteors, WMO-No. 407) and would like to congratulate you on this achievement. Please note that the Task Team which prepared the atlas may have amended some of the information you provided, like the caption, description and coding. The Task Team will be able to provide clarifications on these changes to the contributors, if desired.
Please find more about the Atlas at: https://www.wmocloudatlas.org/home.html (publicly accessible from 23 March, 00 UTC), where you should be able to view your photographs.
The WMO International Cloud Atlas provides the globally-standardized classification system for clouds and other meteorological meteors: hydrometeors, lithometeors, photometeors, and electrometeors. The Atlas is used not only for regular weather reporting by meteorologists, but can also serve as a training tool, or just as a beautiful image collection for weather enthusiasts. 
We would also like to announce the website official launching ceremony happening on 23 March at 13:30 UTC, which will be webcasted live at: https://public.wmo.int/en and at WMO Facebook channel.
We sincerely appreciate your contribution and thank you very much for it. We hope the Atlas will be helpful and interesting to you.

Kind regards,
Isabelle Rüedi
Observing and Information Systems Department
WMO Secretariat
Geneva, Switzerland

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

15.07.2012:
"Konkreetne päev oli eriline, sest Loode-Eestis sadas erakordselt palju: selline veerohkus enne seda päeva meenub 2004. a juuli lõpust, mis oli veelgi erakordsem, kui maksimaalne sajuhulk ööpäevas ulatus 78,3 mm-ni."

Palju siis loodes sadas ja kui palju sellest Tallinnas? Ise mäletan miskipärast ainult 30.07.2011 juhtumit.
-----------------------------------------------
Kihtsajupilved võisid tõesti meie rahvuspilved olla veel mõni aasta tagasi, aga nüüd on viimased aastad sadudega kitsas käes ja nimetaksin hoopis KIHTRÜNKPILVED Eesti rahvuspilvedeks.

Rünksajupilved võiksid olla Jõgeva ja/või Väike-Maarja valla vapil.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et tänane õhtu ei tule kaugeltki nii hõreda pilvisusega nagu HIRLAM näitab. Lauspilvisus peaks hinnanguliselt kella 22-ni jääma.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see Loode-Eesti sajust tuli info siit: https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/2482c6e5-d1a2-4088-9402-6f7ab905493c?name=Fail_Merilain.pdf&type=application%2Fpdf ja lõpus tabelist:
2004
7.28
66,8 Tallinn
7.29
78,3 Tallinn

Ehk et ekstreemseid sademeid esines koguni kaks päeva järjest.

Jah, kihtrünkpilved on sagedasemad, aga ju Helle masendusest, irooniast, mustast huumorist ja asjatundmatusest ajendatuna nimetas rahvuspilvedeks ikka kihtsajupilvi.

Anonüümne ütles ...

Aga palju selle 15.07.2012 juhtumi puhul Eesti maksimaalne sajuhulk oli? Palju sellest Tallinnas sadas?

Jüri Kamenik ütles ...

Sademekaart on selline (loodetavasti link avaneb): https://www.upload.ee/image/6831012/sademed16.7.2012.png

Anonüümne ütles ...

Avanes. Mõnusalt eriline sajukogus. Kas äikest ka oli tol päeval?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, mõnel pool, aga vist mitte Harjumaal, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20120715. Vist, sest mõni inimene olevat üht mürinat kuulnud, kui see üle läks: https://www.upload.ee/image/6833148/IMG_1824.JPG, https://www.upload.ee/image/6833150/IMG_1826.JPG ja https://www.upload.ee/image/6833152/IMG_1833.JPG. Seejärel oli paaritunnine paus sadudes, oli tuulevaikne, päikeseline, tuli samasugune pilvevall koos hoovihmaga, nagu piltidel, kuid sadu läks üle lausvihmaks, kestes kogu õhtu ja vist ka öö.
Ja sellest eelmine, veelgi sajusem, oli 2004. a juuli lõpp. Siis võis põldudel käia ujumas, sest kõik lainetas ja vesi oli kõikjal.

Anonüümne ütles ...

Võiks erilisuse mõttes selliseid sadusid veel tulla suvel.
------------------------------
Pikkades prognoosides valitseb stabiilsus selles osas, et igav ilm jätkub - samad õhumassid, mis detsembriski; 0-kraadine isoterm +/- mõni kraad.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, näib viljatu perspektiiv tulevat.