Kommentaariumi link
Kuula ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-01-29_10_puhas.mp3
Udune Iisaku ja udune Tartu 27. jaanuaril. Vastavalt Aigar Tellingu ja Regina Alberi foto
Jarmo Arusoo. Mustamäel oli jumala selge. Ülemistes oli paks udu. Poolel sõitsin nagu vastu paksu uduseina.
Einar Laretei. Udu Alatskivil. Siin päev otsa udune ilm. Eilsest peale udutab
Kalmer Saar. 27.01.2017.a. Orissaare
Kairo Kiitsak. Tihe udu Jõgeva linnas 27.01.2017
Rapla keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).
Inga Sõelsepp. Hommikune pilt tehtud kell 8.46 (aparaadi kell on suveajal): see oli kõige selgem aeg tänasel kuupäeval. Õhtune pilt on tehtud kell 15.58 ja ühe vahepealse pildi kellaaeg 15.26
22. jaanuaril Iisakus. Aigar Telling
Kuula ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-01-29_10_puhas.mp3
29. jaanuaril ulatus kõrgrõhuala loodeserv Läänemere kohale. Läänemere kohale laienes madalrõhuala kaguserv.
Udune ilm muutus: öösel oli udu peamiselt läänes ja kohati sisemaal, päeval jäi alles vaid üksikutesse kohtadesse, kus oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal oli lihtsalt pilves (lõunapiirilt anti teada ajutistest selgimistest). Õhutemperatuuris erilisi muutusi ei olnud: enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi 2 kraad sooja (õhtul), kuid lõunatuul muutus tugevamaks.
Õhtul liikus märja lume sadu lõuna poole, paiguti tuiskas, edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/, kuid õhutemperatuur langes natuke.
Ain Vindi. Jääladestus Põlvamaal.
Veel fotomälestusi erilisest udust (ulatuse ja kestvuse poolest):Udune ilm muutus: öösel oli udu peamiselt läänes ja kohati sisemaal, päeval jäi alles vaid üksikutesse kohtadesse, kus oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal oli lihtsalt pilves (lõunapiirilt anti teada ajutistest selgimistest). Õhutemperatuuris erilisi muutusi ei olnud: enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi 2 kraad sooja (õhtul), kuid lõunatuul muutus tugevamaks.
Õhtul liikus märja lume sadu lõuna poole, paiguti tuiskas, edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/, kuid õhutemperatuur langes natuke.
28. jaanuaril oli kõrgrõhuala põhja-, seejärel loodeserv Läänemere kohal. Ilm püsis rahulik ja udune, kuigi kohati asendus udu madalate kihtpilvedega (tugev inversioon), oli jäidet, sh puudel-põõsastel, kiilasjääd, kohati tekkis vesine-jäine härmatis, sest õhutemperatuur langes tasapisi hommikuks -1 kraadini.
Päeval oli õhutemperatuur enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi üle 2 kraadi sooja. Valdav edelatuul oli nõrk, merel mõõdukas (puhangud kohati ligi 10 m/s). Õhtul peaks jahtumise süvenedes udu taas tugevnema.
Päeval oli õhutemperatuur enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi üle 2 kraadi sooja. Valdav edelatuul oli nõrk, merel mõõdukas (puhangud kohati ligi 10 m/s). Õhtul peaks jahtumise süvenedes udu taas tugevnema.
Udu kohta selgitus: http://tehnika.postimees.ee/3994713/ilmateadlane-selgitab-mis-tekitas-keset-paeikeselist-paeeva-ootamatu-udu, millest võib osundada: Kokkuvõtlikult tekib selline udu siis, kui pilvede puudumise või vähesuse tõttu maha jahtunud aluspinna kohale saabub soe ja niiske õhumass. Vastu külma aluspinda, olgu see siis külm merevesi, lumine maapind või lihtsalt ööga jahtunud maapind, puutudes hakkab see intensiivselt jahtuma, mis viib veeauru kondenseerumise ja udu tekkeni.
Valik eilseid udupilte:
27. jaanuaril oli kõrgrõhuhari Skandinaavia ja Läänemere kohal. See tõi uduse ilma, kus oli õhutemperatuur 0 °C lähedane, ainult lääneservas oli päev päikeseline ja väga soe (kuni +5 kraadi).
Sisemaal tekkis juba 26. jaanuari õhtul advektiiv-radiatsiooniline udu (vt selgitust allpool), mis levis öö jooksul jahtumise tõttu loode poole ja jõudis lõpuks Tallinnani, kus Lasnamäe piirkond oli pea kogu päeva tihedas udus (vt pilte allpool), mujal oli päikeseline. Päikese mõjul udu mõnes kohas küll taandus, aga pealelõunal jahtumise süvenedes levis uuesti edasi ja õhtuks kattis kogu Eesti. Õhutemperatuur langes aeglaselt alla 0 °C ja mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Udune ja rahulik ilm võib püsida veel ühe päeva, siis muutub ilm suure tõenäosusega klaarimaks, on võimalik vähene sadu vihma ja lörtsina. Tasapisi paistab ilm päev-päevalt külmenevat, aga märkimisväärset pööret talve poole veel ei paista.
* Ele selgitus: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu.
Einari kokkuvõte ilmastikust: Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu
See kestab huvitavalt kuust kuusse
Tarmo muljed: imelik ilm on, ebatavaline vist. Taevas oli õhtul ja öösel täiesti selge, oli ka tuulevaikus, temperatuur 0 ja isegi natuke üle! Jaanuaris! Tavaliselt ikka on talvel külmakraadid, kui pole tuult ja taevas on selge. Isegi aprillis on levinud see, et selge ööga on alla nulli. Jaanuaris olen märganud, et üle nulli on vaid niiske sombuse ilmaga ja reeglina edelatuulega. Selge taevaga ja ilma tuuleta ma ei mäletagi, et oleksin näinud plusskraade talvel!
Sisemaal tekkis juba 26. jaanuari õhtul advektiiv-radiatsiooniline udu (vt selgitust allpool), mis levis öö jooksul jahtumise tõttu loode poole ja jõudis lõpuks Tallinnani, kus Lasnamäe piirkond oli pea kogu päeva tihedas udus (vt pilte allpool), mujal oli päikeseline. Päikese mõjul udu mõnes kohas küll taandus, aga pealelõunal jahtumise süvenedes levis uuesti edasi ja õhtuks kattis kogu Eesti. Õhutemperatuur langes aeglaselt alla 0 °C ja mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Udune ja rahulik ilm võib püsida veel ühe päeva, siis muutub ilm suure tõenäosusega klaarimaks, on võimalik vähene sadu vihma ja lörtsina. Tasapisi paistab ilm päev-päevalt külmenevat, aga märkimisväärset pööret talve poole veel ei paista.
* Ele selgitus: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu.
Einari kokkuvõte ilmastikust: Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu
See kestab huvitavalt kuust kuusse
Tarmo muljed: imelik ilm on, ebatavaline vist. Taevas oli õhtul ja öösel täiesti selge, oli ka tuulevaikus, temperatuur 0 ja isegi natuke üle! Jaanuaris! Tavaliselt ikka on talvel külmakraadid, kui pole tuult ja taevas on selge. Isegi aprillis on levinud see, et selge ööga on alla nulli. Jaanuaris olen märganud, et üle nulli on vaid niiske sombuse ilmaga ja reeglina edelatuulega. Selge taevaga ja ilma tuuleta ma ei mäletagi, et oleksin näinud plusskraade talvel!
26. jaanuaril liikus madalrõhulohk Läänemere kohalt edasi itta. See tõi sooja ja uduse ilma, kohati sadas tähistas ilmamuutust isegi lumesadu ja tuisk, hiljem vähene vihm ja esines jäidet. Õhtuks tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt läänetuulega, püsides mõõdukas ja nõrgenedes veidi.
Merikese ilmateade: 25. jaanuari ilus päev saab tähtsaks rahvakalendri abil, see oli paavlipäev. Vanarahva tarkus ütleb, et: Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikeseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi. Uskugem siis , et kõik talvise meelehärmi kustutab suurepärane suvi.
Ilmakaardilt talve ei leia, ka Avignonist mitte. Kuid kõige lähemad madalad temperatuurid on endiselt Kesk-Euroopas ja küllap on suurepärane suusailm eelkõige Tatrates. Põhja-Euroopa suusakuurordid on kõik järjestikused tavalised ja tormitsüklonid üle elanud, ei oska arvata, millised lumeolud seal valitsevad. Vt. lumeolusid siit: http://zoz.cbk.waw.pl/snieg/en/.
Ka järgmisel seitsmel ööpäeval jätkub tsüklonite tee mööda sissetallatud rada, ikka kaugel põhjas ja siis vahel ka lähemal. Heal juhul on selles soojas edela- ja läänevoolus ajuti ka selgemaid taevalaike, parimal juhul satuvad need ka päevasele ajale. Suurem osa ajast on aga ikka sompus või lausa udune. Õnneks märatsevad tormituuled aeg-ajalt kaugel põhjas ja siia neil asja pole. Pigem kujundab ilma kas Kesk- või Ida-Euroopas paikneva kõrgrõhuala serv. Järgmise nädala teisel poolel võib õhutemperatuur kõrgrõhuala servas kagusse pöörduva tuulega miinuspoolele langeda ja ehk on ka päikest rohkem.
Marko Kaasik: Pehme ja sajuvaene ilm jätkub. Suuremal osal Euroopast püsib kõrgrõhkkond. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugel põhjas ning nende lohud ulatuvad meile tooma sooja õhku läänest, kuid niiskust ei jätku suuremaks sajuks. Õhutemperatuurid kõiguvad nullkraadi ümbruses.
Neljapäeval liigub kaugel põhjas paikneva madalrõhkkonna lohk üle Soome itta, riivates Eestit oma lõunaservaga. Ilm on pilves ja sajab veidi vihma. Kuna vihm tuleb algul külmale maale, siis on hommikupoole oodata libedust. Puhub mõõdukas läänetuul.
Janek Laanemäe. Selline küsimus, et nägin eile igas igas ilmakaares valgussambaid, kas mujal ka nähti või mis eile erilist oli? minu asukoht on Sämi-Tagaküla, Sõmeru vallas.
Jääkristallid olid alates ca 2500 m kõrgusest. Kui võtta aluseks, et vähemalt 2500 m, siis saaks välja arvutada, kui kaugele nad paista saavad. Aga kuna nad on üsna kõrgel horisondi kohal, siis pakuks ikka ~10 km ehk. Muidu võiksid nad vähemalt 15-20 km kaugusele paista kuni silmapiir tuleb ette.
Merikese ilmateade: 25. jaanuari ilus päev saab tähtsaks rahvakalendri abil, see oli paavlipäev. Vanarahva tarkus ütleb, et: Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikeseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi. Uskugem siis , et kõik talvise meelehärmi kustutab suurepärane suvi.
Ilmakaardilt talve ei leia, ka Avignonist mitte. Kuid kõige lähemad madalad temperatuurid on endiselt Kesk-Euroopas ja küllap on suurepärane suusailm eelkõige Tatrates. Põhja-Euroopa suusakuurordid on kõik järjestikused tavalised ja tormitsüklonid üle elanud, ei oska arvata, millised lumeolud seal valitsevad. Vt. lumeolusid siit: http://zoz.cbk.waw.pl/snieg/en/.
Ka järgmisel seitsmel ööpäeval jätkub tsüklonite tee mööda sissetallatud rada, ikka kaugel põhjas ja siis vahel ka lähemal. Heal juhul on selles soojas edela- ja läänevoolus ajuti ka selgemaid taevalaike, parimal juhul satuvad need ka päevasele ajale. Suurem osa ajast on aga ikka sompus või lausa udune. Õnneks märatsevad tormituuled aeg-ajalt kaugel põhjas ja siia neil asja pole. Pigem kujundab ilma kas Kesk- või Ida-Euroopas paikneva kõrgrõhuala serv. Järgmise nädala teisel poolel võib õhutemperatuur kõrgrõhuala servas kagusse pöörduva tuulega miinuspoolele langeda ja ehk on ka päikest rohkem.
Marko Kaasik: Pehme ja sajuvaene ilm jätkub. Suuremal osal Euroopast püsib kõrgrõhkkond. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugel põhjas ning nende lohud ulatuvad meile tooma sooja õhku läänest, kuid niiskust ei jätku suuremaks sajuks. Õhutemperatuurid kõiguvad nullkraadi ümbruses.
Neljapäeval liigub kaugel põhjas paikneva madalrõhkkonna lohk üle Soome itta, riivates Eestit oma lõunaservaga. Ilm on pilves ja sajab veidi vihma. Kuna vihm tuleb algul külmale maale, siis on hommikupoole oodata libedust. Puhub mõõdukas läänetuul.
Jääkristallid olid alates ca 2500 m kõrgusest. Kui võtta aluseks, et vähemalt 2500 m, siis saaks välja arvutada, kui kaugele nad paista saavad. Aga kuna nad on üsna kõrgel horisondi kohal, siis pakuks ikka ~10 km ehk. Muidu võiksid nad vähemalt 15-20 km kaugusele paista kuni silmapiir tuleb ette.
25. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Soomest kagusse. Madalrõhulohk liikus Norra kohalt Läänemerele. See tõi esialgu üpris külma, kuid peamiselt sajuta ilma, ent läks soojemaks: kui hommikul oli veel kõikjal alla 0 °C (Mustvees koguni kuni -10 kraadi), siis õhtul tõusis juba saartel üle 0 °C.
Hommikune idatuul asendus õhtuks üha tugevneva lõunatuulega (puhangud lõpuks üle 15 m/s). Pilvisus päeva jooksul tihenes: hommikul võis veel mitmes kohas näha värvikat päikesetõusu, aga õhtul oli juba kohati paksult pilves, peamiselt ida ja lõuna pool oli ka värvikat loojangut ja taevastki läbi pilvekihi kumamas.
Ilmamuutus on hästi jälgitav infrapunaselt satelliidipildilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, kuid olulist sadu sellega ei kaasne.
Läänemere kohale jõuab väga sooja õhumassi kandev antitsüklon või siis, kui antitsüklon jääb pigem Ukraina kohale – selle hari. Kui õhu läbisegunemine on tugev, võib sooja tulla üle 5 kraadi, aga kui mitte, st on tugev inversioon madalate pilvedega, ka udu, võib sooja olla üksnes 0–4 kaadi.
Inge Baikov. 25.jaan.2017, kl.17.24, Raplamaa, Kumma. Punane pidu pilvedel oli juba otsakorral, aga midagi jäi veel pildile ka :)
Hommikune idatuul asendus õhtuks üha tugevneva lõunatuulega (puhangud lõpuks üle 15 m/s). Pilvisus päeva jooksul tihenes: hommikul võis veel mitmes kohas näha värvikat päikesetõusu, aga õhtul oli juba kohati paksult pilves, peamiselt ida ja lõuna pool oli ka värvikat loojangut ja taevastki läbi pilvekihi kumamas.
Ilmamuutus on hästi jälgitav infrapunaselt satelliidipildilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, kuid olulist sadu sellega ei kaasne.
Läänemere kohale jõuab väga sooja õhumassi kandev antitsüklon või siis, kui antitsüklon jääb pigem Ukraina kohale – selle hari. Kui õhu läbisegunemine on tugev, võib sooja tulla üle 5 kraadi, aga kui mitte, st on tugev inversioon madalate pilvedega, ka udu, võib sooja olla üksnes 0–4 kaadi.
24. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere kagusse. See tõi ilma külmenemise ja kohati lumehooge, ka teralist lund. Loodetuul asendus õhtuks kirdetuulega, kuid oluliselt ei tugevnenud: üle 10 m/s puhanguid oli vaid merel ja kohati rannikualadel. Õhtuks oli kõikjal õhutemperatuur alla 0 °C.
Ilmahuviliselt Priidult saabusid 2016. a kohta huvitavad sademeandmed: Läks siin 2016 sademete,põua aruteluks ,lisan siis andmed Viljandimaalt,Halliste vallast,Maru külast,Maru-Endriku talust.
Jaanuar 57,3 mm
Veebruar 109,1 mm
Märts 39,3 mm
Aprill 39,6 mm
Mai 28,1 mm
Juuni 142,8 mm
Juuli 74,6 mm
August 187,2 mm
September 51,9 mm
Oktoober 43,5 mm
November 42,4mm (lisaks veel lumi ,lumikate oli 2-16 nov ,max paksus 16 cm)
Detsember 69,9 mm
Aasta 885,1 mm
NB! Selles sissekandes ilmaprognoosi ei esitatud, kuid kommentaariumis on vihjatud, et pärast 30. jaanuari läheb külmemaks.
23. jaanuaril liikus madalrõhkkond üle Soome keskosa kagusse. See tõi sooja ja vesise ilma: mitmel pool sadas kerget vihma, aga esines ka tugevaid sajuhooge lörtsi ja märja lumena, hiljem jäid suuremad sajud lõuna poole. Õhtul alates saartest selgines ja tuul rahunes.
Sooja oli ühtlaselt 1–2 kraadi, mõne märja lume hoo ajal langes veidi madalamale, vastu Läänemerd oli koguni +4 kraadi. Edelatuul oli üsna tugev: puhangud paiguti üle 15 m/s.
Ilm läheb tasapisi külmemaks ja tuul püsib esialgu valdavalt tugev (eelolev öö võib vaiksem tulla), võib tulla väheseid sademeid peamiselt lumena.
25. jaanuaril on ilmselt kõige rahulikum ja külmema ilmaga päev. Kuid juba õhtuks toimub muutus: tuul tugevneb, õhutemperatuur tõuseb ja pilvisus tiheneb, kuid sadu ei pruugi tulla.
Edaspidi on oodata troopilise ilmega õhumassi, mis toob ilmselt sombused ja pilves ilmad, aga õhurõhk on kõrge, sest antitsüklon tuleb Läänemere kohale.
Kui õhu läbisegunemine on nõrk ja inversioon tugev, siis võib õhutemperatuur jääda üsna 0 °C lähedale, ainult ajuti ja ka mere ääres võib tõusta isegi kõrgemale, aga suurt kuumalainet ei pruugi tulla.
Edaspidi on oodata troopilise ilmega õhumassi, mis toob ilmselt sombused ja pilves ilmad, aga õhurõhk on kõrge, sest antitsüklon tuleb Läänemere kohale.
Kui õhu läbisegunemine on nõrk ja inversioon tugev, siis võib õhutemperatuur jääda üsna 0 °C lähedale, ainult ajuti ja ka mere ääres võib tõusta isegi kõrgemale, aga suurt kuumalainet ei pruugi tulla.
Edgar Seemendi. Viru Raba vaatetornist 21.01.2017 kell ca 16:35.
Tuleb kevadiselt soe nädal, ainult esimeses pooles on kargevõitu päevi (kevadine külmalaine?).
Nädal algab sooja õhumassi mõjul sombuselt, kohati sajab veidi vihma ja on udu, puhub tugev edelatuul.
Kuid juba õige pea muutub õhumass külmemaks, sest see jahtub ja samal ajal liigub Loode-Venemaa külma õhumassi kandva tsükloni servas lõunasse lohk, millega kaasneb ilmselt kohatine lumesadu ja õhutemperatuuri langus.
Kuid juba õige pea muutub õhumass külmemaks, sest see jahtub ja samal ajal liigub Loode-Venemaa külma õhumassi kandva tsükloni servas lõunasse lohk, millega kaasneb ilmselt kohatine lumesadu ja õhutemperatuuri langus.
25. jaanuaril on antitsükloni ja ehk ka külma õhumassi mõju tugevaim: pole välistatud, et kohati on hommikuks õhutemperatuur -10 kraadist madalam. Aga pärast paari karget päeva läheb jälle soojemaks.
Seekord soojenemine paistab tulevat palju võimsam kui eelnevad: edelast läheneb antitsüklon, mille serva mööda jõuab ebatavaliselt soe õhumass Läänemere idakaldani. See soe näib olevat visa püsima: võib olla saab enne kuu lõppu veidi suurest soojast hinge tõmmata, kui juba uus soojapahvak paiskub Läänemerele.
Ain Vindi. Veenus on nii ere,et paneb isegi pilved helendama. Võrumaa. Holsta küla. 21.01.2017.
93 kommentaari:
Tallinnas Nõmmel oli kella 11 ümbruses tihe lörtsisadu, mis lisas õnneks palju vett juurde. Ülejäänud ajast uduvihmahood olnud.
Vedas, et vähemalt natukegi tugevat sadu.
Jah. Vaadates edaspidiseid prognoose, siis see prognoosiväline sadu oli ülejäänud jaanuari ja isegi veebruari arvelt.
----------------------------------------------------------
Tartu maraton pidanuks 14. novembril toimuma. Veebruaris hindan lumikatte võimaluseks alla 50%, alguspoolel alla 25%.
Järelejäänud jaanuaris null.
Sama seisukoht lume osas. Ise pakuks ,et hiljemalt 10 veebruari paiku võib vahtramahl liikuma hakata.
Seega see põhimõte, et "igast lumikattest maksimum võtta", on õige lähenemine olnud.
On mida meenutada, eriti novembrit.
Ilm selgineb, aga hommikul raudselt läheb taas pilves jälle.
Jälle! Kas mitte polnud kahel päeval õhtuni päikest?
Tänane on ka minu arvates küsitav aga homme peaks küll päike paistma. Vähemalt mandriosas.
Kevadise soojuse arengut on kuu vahetuse paiku natuke tagasi tõmmatud. Ehk ei tulegi Veebruar nii soe kui veel eile paistis.
Kahju et ei tule. +9 kraadi oleks etem kui +2 päevast päeva ja nädalast nädalasse.
Ehk siis selline sisutühi ilm jätkub ka veebruaris :(
@ 24. jaanuar 2017 00:38
Jah jälle ja just KAHEL.
Aga kaheKÜMNEL päeval on jaanuaris seda hallust samuti õhtuni olnud, milledest isegi üheksal päeval järjest. Seega sellest kahest päikeselisest päevakesest ei piisa.
Ei tea kas läheb homme nii külmaks ,et saab otepääl ja mujalgi lumekahurid tööle panna ? Vähemalt -5 oleks vaja.
Minu meelest on soojal talvel isegi üllatavalt hästi, et kuu jooksul on paar päikeselist päeva.
Sellise igav-tüütult rahuliku ilma kohta tõesti, aga 2013. aasta tormide hooaeg oli siiski palju päikeseilisem, aga ka sajurohke...Muidugi ka vaheldusrikkam.
Praegu ela ilmarindel nagu väljasurnud rajoonis, kus kõik äkki rahulik võrreldes möödunud aastatega. Atlandi ookeanil on ju tavatult rahulik.
Kõige huvitavam endalegi see ,et ookeanil pole teab mis rahutu aga ometi talv on soe. Nii sooja talvega käis 90-datel sihuke möll ,et oli aga nüüd ?
Lisan oma kl 11:11 kommile ,et ka yr.no näitab nüüd sooja lõppemist enne kuuvahetust.
Ja nüüd ka Soomlaste ilmateenistus näitab külma juba 30. Jaanuar alates
Kui ilm on selge, siis mul on 1kõik, kas on külm või soe, kuna päike lisab ka külmaga kevadetunnet, sest lund pole igaljuhul oodata.
@ 24. jaanuar 2017 14:58
Yr on Euroopa mudelil põhinev. Kui mudel näitab pakast, siis võid täiesti kindel olla, et ka yr.
Soomlased siis võtavad ka sellelt ?
Tõenäoliselt.
Saartele läheneb merelt sajuala, aga olen kindel et just enne Tallinn-Pärnu joont hajub see täielikult.
Midagi ikka vist jõuab, aga sajukogus on väga väike. Enne külmenemist tuleb ikkagi ebatavaliselt soe õhumass. Aga rahu kohta, et ilmselt on tegu teistsuguse tsirkulatsioonitüübiga kui vanasti.
Ka Gfs omadel juba see soe ilmutab lagunemise märke. Küllap ikka tahtmine on külm veebruar teha sooja suve päästmiseks.
Täpsustuseks. Kuna Jaanuari keskmine tuleb - 2 kanti siis ootan Veebruari keskmiseks vähemalt -4. Muidu ei vea välja suve.
NOAA prognoosib kuni 4 kraadi keskmisest soojemat veebruari.
Vaata igapäev täna õhtust alates kuidas hakkab vahe normiga vähenema.
GFS prognoosib samuti sooja lõpmatusse ning ka ilmatargad ennustavad, et enam suurt külma ei tule.
arvan,ett jääb muutlik ilm nagu vene kuu ennustus hetkeseisuga näitab.
Jah aga see oleks ka külmem kui gfs näitab. Ootan õhtuse jooksu ära ja vaatan kas on kallakut ikkagi külmema või soojema suunas.
Arvan ka, et taoline ilm jääb kevadeni püsima, kui juba siiani pole korralik külm end pikemalt kehtestada suutnud.
Njaah. Paistab ,et mu oodatud külm jääbi ainult sinna kuuvahetuse piirkonda. Veebruaris paneb soojaga edasi nagu hakkaks kevad tulema. No eks vaatame kas peab jälle ka sajuse suve otsa saama või ehk läheb mõningase nihkega nagu 1938 oli.
Aga milline siis kevad tuleb? Öeldakse, et soojale talvele järgneb soe kevad.
Soojale talvele järgnep pikk kevad, on õigem.
GFSi 12Z uuendus näitab igatahes lõputut sooja. Seega kallak on soojema suunas.
Jah, kevad juba vindub.
Ja vindub juulini välja - kokku siis 8 kuud pikimat aastaaega. Talv oli lühim, 2 nädalat novembris.
SUVI võiks küll 8 kuud kesta.
18Z uuedus näitab ka mõttetu suusaka jätkumist.
Arvuta mitu korda tahad aga ikkagi on kuuma Juuli tõenäosus üle 90% . Küll on aga pähkel ,et kus nö tagasitegemine tuleb ? Kas kevad külm. Statistiliselt on ka tõenäosust pigem sinnapoole. Aga jummala õieti öeldud ,et mõtetu suusakas. Kui on külm pole lund
Kui on soojapoolne pole ka midagi (kasvõi lörtsi). Vihma ei tule ka kuigi tavaliselt soojadel talvedel teeb nii. Suuri tormitsükloneid ka peaaegu pole kuigi talv on soe.
Tagasi ei pruugi kuskilt, võibki olla läbivalt üks või teine. Ja kevad on vastikuim aastaaeg, sest vindub kuude viisi.
See on meie uus kliimareaalsus, millega tuleb leppida. 10 kuud rahulikku mõttetut suusailma muutub aasta-aastalt aina sagedasemaks.
Olen siin blogis juba mitu korda öelnud, et kliimamuutus tähendabki Eestis kliima rahunemist ja seeläbi põuanemist. Aastaajad ühtlustuvad.
Aastaks 2100 on aastane sajunorm keskmiselt (loodes vähem, kagus rohkem) 300-400 mm ning talve ja suve temperatuurifoon erineb vaid 10-17 kraadi võrra.
Kuna tsükloneid ja üleüldse aktiivseid sünoptilisi protsesse jääb aina vähemaks, siis ärge enam suviti ka äikest lootke, eriti frontaaläikeseid. Õhumasside vahetust saadavad nn kuivad frondid, mida viimasel paaril aastalgi palju olnud.
Seega on lühidalt öeldes meie tulevikukliima väheaktiivse rõhuvälja tõttu vaikne, põuane ja üksluine. Seega mõttetu suusailma päralt. Harjuge!
Kui vaid udu jätkuks, siis polegi nii hull.
Aga kuivuse tõttu on udu harv. Sademedlisavad ju rohkelt niiskust.
Pole midagi nii hull. Ennegi olnud üleminekuaastaaeg paari nädalane. Vist eelminegi. Kui talvised ilmad kestavad poole aprillini ja mingi kevad on kaks nädalat. Maiga algavad juba suve-ilmad. Muidugi võib siis juunis vilu olla.
Aga arutelu ja tegelikkus ei piirdu vist üksnes sellega?
Ega jah, ta ajas 2013. aastaga sassi vist. Siis oli tõesti kevad üleminekuaastaajana paarinädalane. Viimastel aastatel on see kestnud isegi üle poole aasta. Seega oodakem veel ligi pool aastat suveni.
Pigem on üleminekuaastaaegadeks saanud suvi ja talv.
Loodetavasti homne päev siis ka reaalselt nii selge tuleb nagu HIRLAM prognoosib. Sest edaspidi ei pruugi päikest jälle nädalaid näha.
Eesti hakkab valmistuma tormihoogudeks ja kuumalaineteks.
Viide: http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=77040604
Ei tundu küll nii, pigem surevad tormid välja ja hoopis rahuks ja põuaks tuleb valmistuda.
Kuna eelmine veebruar oli rekordiliselt sajune, arvan et nüüd teeb loodus selle tasa ning saabuv veebruar toob Eesti keskmisena ca 20 mm sademeid.
Jah, Marul oli tollal 70 mm, mis on veebruari kohta jalustrabav. Loode vist kannatas ka siis põua all...
Tallinna kohta ei oska öelda aga mul maakohas Harjumaa kaguosas tuli Veebruaris 2016 isegi 84 mm. Ei usu ,et veebruar seekord vastukaaluks mingi eriti kuiv tuleb. Arvan ,et 50 mm tuleb vähemalt.
Kui juba siin Maru sajuhulgad kirjas siis minul Harjumaa kagunurkas oli järgmiselt 2016 a
Jaanuar 88 mm
Veebruar 84 mm
Märts 29 mm
Aprill 79 mm
Mai 19 mm
Juuni 92 mm
Juuli 141 mm
August 178 mm
September 37 mm
Oktoober 48 mm
November 87 mm
Detsember 54 mm
Aasta kokku 936 mm
(Suvel oli kaks korda vesi põllumaal. Samas nii kuiva Septembrit ei mäleta. Mai aga on veel kuivem olnud 1993)
@ 27. jaanuar 2017 02:45
Õnneks Nõmme vähemalt ei kannatanud. Muru isegi lirtsus mitmel päeval, millele tuli paks lumi ka veel peale...
Kas selline asi on veebruaris reaalne mida venelased ennustavad?
https://www.gismeteo.ru/weather-paide-4068/month/
Stabiilselt tugevalt plussis ja 3/4 nädalal juba +6 kuni +9 kraadi sooja :) :)
Tore-tore :)
Gismeteo on tõesti ulmeliseks läinud. Nii pikalt kohe kindlasti sooja jutti ei tule. Küll aga ei imesta kui suurt lund ei tule ja igasugu maratonid ära jäävad. Kahju kui see Kõrgrõhkkond nüüd suve arvelt meist Kagus või Idas istub.
Just. Oktoobris ja novembris olid vastav rõhkkonna asetus (õhuvool põhjast kaguni) talve arvelt nagu näha.
Postituses oli kirjavigu ja ebatäpsusi, mis said nüüd kõrvaldatud.
Näha, mida lähitulevik ilma osas toob, noh kuu ja rohkem, siis tasub vaadata, millises sektoris me jugavoolu mudelis oleme. Soomlased aeg ajalt näitavad oma ilmateadetes neid mudeleid või prognoose, siis suht kindlalt võib öelda, et kas soe, külm või märg aeg meid ees ootab ja siiani pole puusse pannud.
Näiteks El Ninod ja La Ninod suudavad seda nähtust meie kohal nihutada, siis eelmise aasta väga vihmasest suvest päästis see, et antud jugavool oli veidi mõned sajad kilomeetrid nihkes meie kohast, kuid liigvee said kaele sakslased, prantslased jne. 1998 aastal ei olnud nihkes ja eks me kõik mäleta, kui ilus see ilm siin oli.
Too jugavool võib Kreeka või Egiptusse lume viia või tuua karmi lume ja talve britisaartele nagu oli 2009 vastu 2010.
Tahtsin öelda, et ärge vaadake, mida sipelgas, jänes, seanahk või suvaline taim teeb, vaid kõrgustesse, mis suunas õhk liigub.
https://et.wikipedia.org/wiki/Jugavool
Lähitulevik on põuane ja rahulik.
Mille pealt soomlased seda näitavad ? Mingi tv programmi ilmateade kus peale satud ? Või nende ilmateenistus ? Anna teada kui midagi näitavad.
Jah seapõrn pani näiteks täiega võssa aga see kes ütles ,et koprad jälle sooja talve näitavad no paistab õigus olema.
Kitsepabulad näitavad üsna kuiva veebruari - 20 mm sademeid Eesti keskmisena.
Kuigi HIRLAM näitab saartele kuni 4 mm sadu esmaspäevaks,arvan, et tegelikult ei saja peaaegu midagi - mingi 1 mm ehk tuleb heal juhul.
Kopraid võtan siiski täie tõsidusega ja esitan neid ka ametlikul tasandil, sest alati on need õigeks osutunud. Jutt siis Priidu kobrastest Marul.
O.k ei teadnud kelle koprad aga nüüd tean. Kas nad suve kohta ka midagi näitavad ? Keegi imestas siin gismeteo sooja siis vaadaku nüüd uuesti.
Soojad suved esinevad käesoleval sajandil reeglina iga 3-4 aasta tagant - 1999, 2002, 2006, 2010, 2013, mistõttu on väga tõenäoline, et tänavune suvi tuleb kuum. Samuti see vaikus ja rahu, mis viimased paar suve on olnud, tehakse varem või hiljem sagedaste ja rajude äikesetormidga tasa. Tagasilöök peab tulema, ja mida kauem see viibib, seda hullem on see vallandudes. Seetõttu prognoosin tänavuseks kuuma ja äikeselist suve.
Kuigi veebruar ja märts veel ees, on siiani mu talve prognoos üsna hästi paika pidanud.
Septembri esimeses dekaadis algas rekordiline põud, mis kestis oktoobri lõpuni. Oktoober tuli ligi 2 kraadi keskmisest külmem. Novemberis algas jaanuarile kohane ilm, mis paistab pikemalt jätkuvat. Ja nüüd ennustatakse veel takka otsa, et kordub 2012/13 külm ja pikk talv.
Ma prognoosin, et saabuba talve võib maha kanda - tähendab, et tuleb omakorda juba neljas soe talv järjestikku. Kui eksin, siis edasipidi ei kavatse enam isegi spekuleerida, aga hetkel ei suuda küll kiusatusele vastu panna, sest on peaaegu võimatu, et taolisele sügisele järgneb miski pikk ja külm talv ka veel lisaks, võttes arvesse Eestis aset leidnud kliima soojenemist. Aga kui tõesti lähebki nii, siis jään uut absoluutset külmarekordit ja juulikuu lund ootama.
3. november 2016 18:21
Huvitav "anomaalia". See jaanuar on olnud Münchenis Saksamaal keskmiselt ligi 4 kraadi külmem kui Tallinnas. Hetkel Müncheni mõõdetud keskmine -5,7 ja Tallinnas vastavalt -2. Berliinis on jaanuari maksimum sel aastal mõõdetud +5,0 ja Tallinnas +5,1. Kas see seotud ikka sellega, et Kesk-Euroopa kohal oli pikalt kõrge, samas kui madalad tuhisesid kaugelt põhjast üle, tuues sooja just pigem Läänemere äärde, jättes Kesk-Euroopa pika ninaga? Isegi päikese kõrgem seis Kesk-Euroopa kohal ei suuda õhku jaanuaris siiski piisavalt soojendada veel.
Ma ei kiirustaks veel selle kuuma suve hõiskamisega. Eriti veel kui ka veebruar otsa haruldaselt soe tuleb. Kui Veebruar kasvõi normaalne tuleks siis veel mingi lootus on. Kuigi jah mingi loogika on siin olemas. Ise olen just vaadanud ,et Juuli peaks kuum tulema. Võimalilk ,et samas juuni on jälle jahe. Minu arvestused näitavad ,et hullem aasta kuuma kui ka äikeste suhtes on 2018. Kuum suvi koos äikestega või ka ilma ja eriti kui vaadata Juulisi on enne olnud 2014, 2010, 2006, 2002 sel sajandil. Samas viimastel aastakümnetel väga harva kui 3 või rohkem Juulit järjest normis või normist jahedam. Seega ise arvan ,et see aasta piirdub kuuma Juuliga aga 2018 põrutab põhjalikumalt.
Lisan veel ,et alates sellest ajast kui olen jälginud on mu kodukohas alati äikest olnud palju järgmistel aastatel 1990, 1993, 1999, 2001, 2004, 2007, 2010, 2012. Osadel nendest aastatest sadas palju ja sooja eriti polnud aga äikest seda rohkem oli. Ja ühiseks nimetajaks osutus ,et alati oli siis Jüripäev (23 aprill) Esmaspäev või Reede. Järgmine selline aasta ongi 2018 -ainult jah ,et see jüripäeva asend ei näita sooja või jaheda suve saabumist. Küll aga äikest.
Jah, keegi siin ennustas juba sügise alguses 2012/2013 talve kordumist. Tegelikkuses aga üks tüütult igav sügiskevad koguaeg olnud pisikeste talviste järeltõugetega.
Seega ennustus kauge kaarega möödas.
Samamoodi on ka see kuuma suve ennustus sisutühi, st tegelikkuses pole üldse teada, kas tuleb suvi või roheline sügis ehk jätkub praegune mõttetu suusailm
No siis on kuumust suvel loota kui ta nüüd Veebruari keskmise kasvõi normini suudaks vajutada ja mida madalam seda parem oleks. Aga kui ka Veebruar soe tuleb siis ei tasu ka suvelt midagi suurt oodata.
See mida Gismeteo praegu ennustab ja Delfi pasundab kohe kindlasti ei täitu. Liiga ulme. Ehk 25 aasta pärast on Veebruar on selline.
Ega kuuma suve jaoks polegi vaja, et kõik kuud oleks leitsakulised, vaid piisab ka sellest, kui üks kuu oleks erakordselt kuum. Kuna ise olen Kagu-Eestist, siis võtan kuuma suve mõõdupuuks Võru aegarea, mille järgi see peaks olema vähemalt 18 kraadi. Oletame siis et juuni tuleks tavaline(15,5 kraadi), juuli erakordselt kuum(23 kraadi) ja august ka tavaline(16,6), mis teeks suve keskmiseks 18,3. Neid kombinatsioone on ju mitmeid, aga peamine on ikkagi see, et suvekuude keskmine tuleks kõrge.
Andeks, et ei vastanud kobraste kohta varem. Juba suve lõpus ütles Priit: millist talve on oodata: see on kobraste käitumine suve lõpus ja sügisel Halliste vallas Viljandimaal. Nii ütleb alanud (või veel algava?) talve kohta nende käitumist jälgiv Priit Retsep: „Väga krõbe ei tule – koprad erilisi varusid ei kogunud. Muidugi, üksikud krõbedama külmaga nädalad võivad tulla, aga üldiselt pehme talv.” Ja järjekordselt osutus õigeks ja nii see on iga kord.
Vaat suve kohta ei anna kobrastelt mingit infot välja pinnida,ju nad ei taha elu liiga lihtsaks teha :-)
Väike tagasivaade, millist talve lubasid proffid oktoobri keskel 2016 aastal:
http://buduaar.ee/Article/article/teadlased-saabuv-talv-tuleb-viimase-100-aasta-koige-kulmem
Lugesin ka maalehe 2016 a prognoose 2017 a talveks, siis üks ämber teise otsa koos mööndustega, et talvel on külma ja vahest lund tuleb ka koos suladega.
Soomlaste prognoos lähinädaladeks, kus hästi visualiseeritud aastaaja keskmine vs prognoos
https://www.youtube.com/watch?v=vfSSQKTgbaQ
No igaks juhuks küsisin :) Muide ülla ülla Gfs on muutunud oluliselt talvisemaks peale küünlapäeva.
Vastus oli koprajutule.
Mäletan ,et keegi oli seal Maalehes ikka ka sooja talve seisukohal (lõpupoole)
Kirde- Eesti poole sõita, siis jäite tõttu juba teedel päris suuri oksi murdunud
Õnneks sajab Tallinnas juba kuiva lund. Siin pääsesime jäitemurrust.
Noo nii teist jooksu järjest terendab GFS peal talvine Veebruar mitte lõputu sitt suusailm. Ja ma arvan ,et ikkagi viimasel hetkel päästab suve ja Veebruari keskmine tuleb Harkus vähemalt -4 või -5. Seega suvel ilmselt juba ammu välja käidud Juuli tuleb vähemalt +19
Üks statistiline aspekt veel mis juba mitu korda ununenud lisada. Viimased kolm Veebruari on olnud Harkus nullilähedase keskmisega mida pole varem veel olnud. Seega viimane aeg ,et tuleks vähemalt nö normaalne veebruar. Lumi on teine teema - seda see keskmise jutt ei garanteeri
@ 29. jaanuar 2017 19:13
Ei oleks kaugeltki talvine. Isegi kui külma kasvõi -10 või -20 kraadi.
Veebruaripäike ja paljas maa loovad ikkagi kevade tunde, sest lund pole. Ja omakorda ka suusatada ka ei saa. Seega mõttetu suusailm selle teises tähenduses ikkagi jätkub.
(Esimene tähendus, kui nii külma ega lund pole)
No ma räägingi ainult keskmistest temperatuuridest. Isegi tegelikult lausa loodan ,et päike paistaks. Tekiks jah selline varakevadine tunne. Jõudsin ka juba statistikat uurida ja kas äkki ei kordu keskmiste osas ligikaudu 2007 esimene poolaasta. Muide ka 7 lõppev aasta. Viimane vist pigem selline pooljuhuslik sattumine.
Ma ise tahaks ka päikest, aga lund võiks ka olla. Muidu juhtub jälle see, et alles märtsis paks lumi maas.
------------------------------
Nõmmel lumesadu läbi.
HIRLAMi sajuennustus homseks on päris muljetavaldav - Haapsalu kant võib 11 cm lund homse kuupäevaga saada, samas kagunurk jääb täiesti ilma.
(Ennustuse reaaliseerumine on geograafiliselt tõenäoliselt ikkagi vastupidine, et kagus sajab enim)
Niipalju on küll kaheldav, aga mingi 2 cm peaks küll tulema enamusest mandri-Eestist.
Jääladestust oleks tahtnud näha küll (kellegi pilt sai postitusse). See ei tähenda, et kahjustused meeldivad (ei olnud siiski midagi nii ekstreemset nagu nt hiidrahe vms), aga kui juba loodus pakub sääraseid olukordi, siis huvi on neist osa saada. Tartus ei olnud viimase kahe päeva jooksul midagi, vähemalt Tammelinnas jäidet ei märganud.
Jah, eks see Tammelinn ole Tartumaa igavuspesa, nagu Harjumaa puhul on selleks Nõmme (Tal)linnaosa.
Eileõhtune ja võimalik tänane sadu määrab veebruari lumikatte, sest edaspidi pole sademeid oodata. Kuigi HIRLAM näitab korralikku sadu kõikjale peale Kagu-Eesti, arvan, et sajuala liigub 50 km kagupoolt.
Siis peaks juba sadama, aga ei midagi (poole 4 seisuga Harjumaal).
Postita kommentaar