50. nädala ilm (12.–18.12.2016)

Kommentaariumi link

18. detsembril liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemere põhjaosa kohalt kagusse, kuid samas tugevnes harja seis.
See lohk tõi pilves ja sajuse ilma (sajukogus oli väike, kuni 2 mm), sadanud lumest tekkis mitmel pool õhuke lumikate (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Hommikul mattus alates loodest maa (üli)tihedasse uttu, sest tuul nõrgenes ja õhumass soojenes (soojust ja niiskust tuli juurde), tugevnes harja seis, mis soodustab udu arengut. Kui hommikul oli sisemaal õhutemperatuur paljudes kohtades pisut alla 0 °C, siis õhtul oli valdavalt 0...+2 kraadi, mere kohal ja kohati rannikualadel kuni +4 kraadi.

Tarmo Hermann Pilvedes... Pildistatud droonilt. Asukoht Laupa. Aeg:17.12.2016, kell 11.33. ja mõned tunnid hiljem oli nähtavus juba palju parem.

17. detsembril taandub lauge kõrgrõhuhari Läänemerelt kagusse ja madalrõhulohk (seotud Grööni mere tsükloniga) liigub Skandinaaviast üle Soome kagu suunas. 

Hilisõhtul loodest kagusse levinud nn rekordudu kattis hommikuks tundide vältel suure osa maast, kuid päeval udu areaal vähenes, jäädes tihedaimaks Pandiverel, õhtul jäi üksnes Narva kohale. Selline oli ilm kauge tsükloni soojas sektoris.
Tuul oli enamasti edelast, eriti õhtul, ja kuni keskmise tugevusega, kuid tugevnes õhtu jooksul (loodenurgas oli puhanguid ka üle 15 m/s). Mitmel pool sadas uduvihma, kohati ka nõrka vihma. 

Nõrkade sademetega ja ilmselt pilves ja udune ilm jääb veel mitmeks päevaks.
Suur sula Siberis. Kuigi järgmiste päevade jooksul vallutab Uuralid ja ümbritsevad alad ultra-arktiline õhumass, mis transformeerub kontinentaalseks polaarseks õhumassiks (võib tulla kuni -52 kraadi), asendub see juba nädalaga mõnel pool Siberis sulailmaga. Kaks näidet dramaatilisest soojenemisest pikaajalises prognoosis: Surgut ja Njagan.
Kas jõulud on mustad või valged? Jarmo jaoks sai uuritud. Tundub, et 23. detsembriks eemaldub suur soe ja asemele tuleb jahedam õhumass, kus lörts ja märg lumi on tõenäoline. Siiski ei tundu märkimisväärne sadu (vähemalt 5 mm ööpäevas) eriti tõenäoline. Jah, tahkete sademete ja ehk ka lumekihi tekke tõenäosus püsib Paidest ida pool veel kuni 60%, tuleks siiski valmis olla mittevalgeteks jõuludeks.
Erakordne sündmus 7 aasta eest. Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009 sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga kuni meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus kogu talveks. Veel: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
On huvitav, et alles 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse ka mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.

Lumikatte paksus 17.12.2009 (allikas Läti Ilmateenistus), vt ka http://www.kolka.lv/?page_id=614. 

Rekordudu: aknast on selline vaade. 16.12.2016 Laagris.

16. detsembril liigub väheaktiivne madalrõhulohk üle Eesti kagusse, selle järel tugevneb Läänemere kohal lauge kõrgrõhuhari. Homme päeval liigub madalrõhulohk Skandinaaviast üle Soome kagusse.
Selline sünoptiline olukord tõi valdavalt pilves ilma, kohati, peamiselt edela pool, sadas vihma. Ilm oli üsna soe: kuni +3,5 kraadi; alla 0 °C on vaid üksikutes kohtades kõrgustikel ja õhtul loode pool, kus ilm selgines (seal tekkis halla ja kiilasjääd). Alates loodest tekkis meeletu udu.
Tuul oli läänekaartest ja mõõduka tugevusega (üksikud puhangud üle 10 m/s), õhtul asendus valdavalt loodetuulega.

Kuna ilma mõjutab mitme päeva vältel nii kõrgrõhuhari kui madalrõhulohk, siis jääb sajuvõimalus üsna suureks, kuid märkimisväärse saju tõenäosus on väga väike. 

19. detsember. Tugevneb kõrgrõhuhari, millega võib saabuda soojem õhumass. Udu ja lume sulamine on tõenäoline. 

21. detsember. Tugevneb antitsüklon. Ilm on soe ja võib pilves olla.

Maa Elusse sai 13. detsembril saadetud selline jutt (muutmata): Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu määrab ilma antitsüklon, milles on sademete tõenäosus väike, pärast seda tuleb läänest soe õhumass, mis võib tuua mõne vihmasaju. Võib olla uuel nädalal on lumesadude tõenäosus suurem, ent erilist ilma jahenemist ega suuri sadusid ees ei paista. Ilmselt on enamuse ajast õhutemperatuur üle 0 °C ja vähestes kohtades olev lumikate võib sulada.

Merikese reedene ilmajutt: Külm on kaugel Siberis.

Alustuseks vana meenutus: 2006. aasta jaanuaris tabas Eestit arktilise pakase nädal, mis lumeta maaga  võttis eluvaimu lillesibulatest ja roosivõrsetest. 17. jaanuarist kuni 24. jaanuarini kestnud külm näitas tipphetkedel  -30...-32 °C.

Eks kolmapäevane ECMWF mudeli jooks tekitas kõhedust küll (samast arvutusest pärinesid ka yr.no madalad numbrid). Kuid neljapäeval ükski mudel sellist pakase varianti ei pakkunud. Külm koguneb küll, kuid see sünnib kaugel Lääne-Siberis ja vaid osake Arktikast saabunud  külmast võib Siberi antitsükloni läänetiivas üle Uuralite Euroopa poolele tulla ja sedagi alles nädala keskel.  

Kindlam on päevast päeva uusi arenguid jälgida, vt. http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=ruru&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=t85p&HH=6&ARCHIV=0&ZOOM=0&PERIOD=&WMO=. Sellel pildil on Eesti kaardi kauges lääneservas, kuid paremat Lääne-Siberi vaadet ei leidnud. Edasi vaata http://ilm.ee/?515832. 

Kas jõulud tulevad valged? Võib osundada sellist arvamust: Kuna sademeid kas 2 kuunormi või pole üldse ning praegu olemegi teises variandis, siis on nii, et seal kui on lund praegu, jääb see uue aastani tõenäoliselt (külma-sooja vaheldumine muudab lume struktuuri aina jämedamaks - aeglasem sulamine) ja seal kus lund pole, ei tule seda uue aastani. 

Virumaal on lund talviselt ja toimunud struktuurimuutused ei lase sel kergesti sulada. Juba seepärast võib arvata, et seal on valgete jõulude tõenäosus suurim. Mujal on tõenäosus märksa väiksem, sest erilist külmenemist või sademeid ei paista, ülekaalus on üsna soe ja kuiv ilm.

Jarmo Arusoo. 11. detsember Paides

15. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia kohalt üle Baltimaade kagusse. See tõi peamiselt sajuta ilma (ilma soojenemisega kaasnes siiski paiguti nõrk lumesadu, rohkem Virumaal) ja kohati, eriti õhtul, esines ka selgimisi.
Õhutemperatuur langes hommikuks -2...-8 kraadi, Ida-Eestis oli kuni -10 kraadi, saartel kohati 0...+2 kraadi, kuid päeva jooksul tõusis tasapisi (üle Soome itta liikus sekundaarne ehk ülemine soe front) ja oli päeval läänes 0...+2, saartel kuni +4 kraadi, idas püsis veel alla 0 °C, kuid õhtul soojenes ilm sealgi. Ilmselt külma maa tõttu olulist lume sulamist siiski ei toimunud (sula oli pigem nominaalne), kuid mitmel pool tekkis kiilasjää.
Põhjatuul asendus muutliku suunaga, seejärel (hommikuks) valdavalt edelatuulega, mis tugevnes aeglaselt. Õhtuks oli edelatuule puhanguid kuni 17 m/s (loodenurgas), kuid öö hakul asendus Soome lahel loodetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s, seejärel nõrgenes taas.
Edaspidine ilm oleneb antitsüklonist: kui see on Eesti kohal, siis on rahulik ja pehme talveilm, kuid võib pilves olla, kui jääb kaugemale lõuna ja edela poole, on ülekaalus sulailm tugeva tuulega.

Markko LA tunneb end põnevil: kas keegi peegelkaamera omanik palun teeks sellest halost nüüd veel pilte?? :D. Ma telefoniga mõned sain :p.

14. detsembril liikus väike osatsüklon Liivi lahelt kagusse, kuid Skandinaavia lõunaosas tugevnes kõrgrõhuala.
See tõi pilves, uduse ja kohati sajuse ilma – mõnel pool tekkis õhuke lumikate, mitmel pool tekkis uduvihmast ja vihmast jäide või kiilasjää. Õhutemperatuur esialgu tõusis, kuid päeva jooksul asendus valdav lõunatuul enamasti põhjatuulega, ja ilm hakkas külmenema, nii et vesine sadu asendus uuesti lumega.
Kõige külmem oli Virumaal (seal on ka lund talviselt palju), kus kohati jäi pidevalt alla 0 °C, ja kõige soojem Saaremaal, kuni +3 kraadi (sademed olid üksnes vihmana).
16. detsembril määrab ilma nii antitsüklon kui madalrõhulohk, seepärast võib midagi sadada. Ilm on üsna tugeva tuulega.
21. detsember. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Kolmapäevaks (21.12.) on prognoosarvutused kardinaalselt erinevad, varieerudes pehmest sulailmast talvise pakaseni. Mudelarvutuste erinevus tuleneb sellest, et ühtviisi jõuline on Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa poole liikuv soe kui Põhja-Siberi kohalt Ida-Euroopa poole tungiv arktiline külm. Järgnevatel päevadel täpsustame missugune protsessidest valdavaks saab.

Jüri Voit. Täiskuu.13.12.2016.Kuusalu.19:30

Jüri Voit Praegu kenad rõngad kuu ümber.

13. detsembril lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk, milles tekkis väike osatsüklon, mis liikus öösel üle Lääne-Eesti saarte kagusse. See muutis ilma esialgu rahulikuks, aga tekitas erilisi kihtrünkpilvestikke, seejärel algas pilvisuse tihenemine. Nõrk lumesadu jõudis õhtu jooksul esialgu vihmana saartele, mandril esines õhtul laussaju eel hootist lumesadu.

Tuul oli hommikul valdavalt loodest ja nõrgenes, päeval edelast ja õhtul lõunast, enamasti mõõduka tugevusega. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a mere kohal ja saartel (kuni +4 kraadi).

14. detsember. Ilm on sajune, tekib uus lumikate, ilm soojeneb, kuid mõnes kohas võib jääda siiski alla 0 °C. 

15. detsember. Antitsükloni mõjul olulise sajuta, võib ka üsna selge.

Ojaveskil (Vanaküla lähedal) on tõeline talv lume ja külmaga juba pikemat aega. Ellu Viburi venna foto

Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved Jõgeva kohal 13.12.2016

12. detsembril liikus madalrõhulohk üle Soome lahe kagusse ja ilm soojenes, kuid lund sadas ja tuiskas peamiselt Virumaal. Kuna antitsükloni mõju oli samuti tugev, siis paistis paljudes kohtades päike, ja õhutemperatuur jäi ida ja lõuna pool alla 0 °C. Tuul oli valdavalt edelast ja tugevnes hommikuks, rannikualadel seevastu loodetuul kuni 19 m/s.
Lohu seis süveneb ja nii on oodata pilvisuse aeglast uut tihenemist, ilmselt just päeva jooksul. Suureneb sajuvõimalus (peamiselt lumi ja märg lumi, kohati ka lörts). Õhutemperatuur esialgu püsib, kuid pärast sadu tõuseb tasapisi ja jõuab mitmel pool üle 0 °C. Suurem sadu jääb pigem 14. detsembrile.
16. detsembriks moodustub Eesti kohale antitsüklon: läheb selgemaks ja külmemaks.

Evelin Nummert. Kus on taevas, kus on maa... 11.12.2016 Pärnus

Tuleb suhteliselt talvine nädal, on isegi lumesajuvõimalus.

Nädal algab ilma soojenemise ja pilvisuse tihenemisega, kuid olulist sadu ilmamuutusega ei kaasne. Järgnevate päevade jooksul siiski sajuvõimalus suureneb ja arvatavasti saab nii mõnigi koht lumelisa, kuid samas võib lumi enamikes kohtades hakata sulama. 

15. detsember. Ilm muutub külmemaks, kuivemaks ja tõenäoliselt ka selgemaks, sest Eesti kohale saabub antitsüklon. Kuigi kauaks ei paista seda jätkuvat – läheb soojemaks, eriti 17. detsembri paiku.

Kristo Zubov. Taivas põleb. 😁Kehtnas