Kommentaariumi link
Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673.
Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673.
Kes soovib oma pilte siin näidata, siis saatke failid palun kamenikmeister@gmail.com (hea, kui juures on andmed, kus ja millal pildistatud).
Sademeandmed: *Augustis sadas Marul 182,8 mm,septembris ,51,3 mm ja oktoobris sadanud tänase õhtu(28 okt ) seisuga40mm.
* Laupa: august: 186 mm, september: 26 mm ja oktoober (tänase õhtu seisuga): 43 mm, kusjuures 41 mm on sadanud viimase 4 päeva jooksul.
* Tartu: august 152,2 mm,September 15,4mm,Tartus ja oktoober hetkeseisuga 26mm. Võrumaal Holstas on sadanud oktoobris 58 mm.
30. oktoobril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv. Selles olnud oklusioonifront andis möödunud ööpäeva jooksul idamaakondades mitmel poole sajuhulgaks üle 10 mm, Virumaal kohati koguni üle 30 mm.
Päev oli pilves, kuid laussadu kadus, selle asemel oli kohatisi sajuhooge, mis olid üksikutes kohtades üpris intensiivsed. Põhjatuul oli sisemaal nõrk või mõõdukas, kohati saarte rannikualadel ja Loode-Eestis ulatus siiski puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli valdavalt 5 kraadi lähedal (ida pool vähem, lääne pool rohkem.
Sademe-ebavõrdsus on idakaartetsüklonitega tavaline (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). Siin pean idakaartetsükloniga silmas seda, et madalrõhuala kese on Eestist kirde, ida või kagu pool.
29. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna edela- ja lääneserv. Esines nii selgimisi (kohati oli üsna selge) kui sajuhooge, rünksajupilvi ühes äikeseohuga oli peamiselt saartel ja Liivi lahel. Võimsad rünksajupilved Lätis: http://www.meteolapa.lv/galleries/2730/lica-sarazotie, üht eriti suurejoonelist fotot näeb https://twitter.com/Janis_Pelcis.
Virumaal tihenes hommikul pilvisus ja läks sajule. Laussadu haaras idamaakonnad, kohati oli sadu tugev ja vihmale sekka sadas ka lörtsi ja märga lund (kõrgustikel, nt Laekverest anti lumest teada). Õhutemperatuur püsis veel üle 5 kraadi (selgemates kohtades tõusis 8 kraadini, saju ajal oli kohati vähem kui 5 kraadi sooja). Loodetuul oli tugev, puhanguti tormine, peamiselt põhjarannikul kuni 20 m/s.
Eesti kohale tuleb lohk, mis toob laussaju mõnesse maakonda, vt http://en.sat24.com/en/bc/visual. Uus ja eriti aktiivne tsüklon jõuab Eesti kohale 1. novembriks, tuues endaga tugeva saju. Sadu võib olla vihmast lumeni, võib tuisata. Edaspidi jääb suure tõenäosusega valitsema talvine ilm (klimatoloogilise eeltalve algus, praegu on veel hilissügis, kuigi leidub arvamusi, et eeltalv algab esimesest lumest, vt http://www.looduskalender.ee/node/25647).
Lõunatuul asendus läänetuulega, mis oli mõõdukas või tugev (Häädemeestel puhangud isegi üle 20 m/s), tuule pöördumise ajal oli ka nõrk (puhangud alla 7 m/s), kuid seejärel tugevnes: Riigi Ilmateenistuse kella 22:00 vaatlusandmete kohaselt mõõdeti Pakril kõige tugevamaks tuulepuhanguks 24,2 m/s! Üle Eesti liikusid läänest itta rünksajupilved, mis tõid kohati hoovihma.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini, ainult kõrgustikel jäi kohati 5 kraadist madalamaks (nt Tuulemäel oli sooja alla 4 kraadi).
27. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul pilvisus tihenes ja läks sajule (vihm). Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 5 kraadi, üksnes Virumaal ja kõrgustikel säilis senine jahedus. Ööl vastu 25. oktoobrit tekkinud lumikate lagunes. Lõunatuul tugevnes, ulatudes rannikualadel kohati puhanguti üle 15 m/s, saartel on tuul rohkem edelast.
Älis Saadjärv. Häädemeeste 26.10.16 ISO1250 , f4, säri 15sek
26. oktoobril liikus madalrõhkkond (tsüklon) Eesti kohalt kirdesse. Seetõttu püsis ilm pilves ja sajune. Hommikul sadas mõnel pool lund, teisal lörtsi ja vihma, kuid päeval oli ülekaalus vihm ja lörts. Sajukogused polnud siiski suured. Õhtul selgines kõrgrõhuharja mõjul kohati saartel ja mandri lääneosas, kus võis näha virmaliste vaatemängu.
Õhutemperatuur oli 1–3 kraadi, paiguti rannikualadel kuni 5 kraadi, kõrgustikel ja tugevamate lörtsi- või lumehoogude ajal jäi 0 °C lähedale. Õhtul, kus selgines, langes alla 0 °C (kuni -3 kraadini).
28. oktoobriks tuleb Eesti kohale sügav lohk. See toob sajuse ja tormise ilma, lisandub soojust (võib kuni 10 kraadi tulla). Lohk areneb Venemaal tsükloniks, mille tagalas jääb paariks päevaks püsima tugeva loodetuulega ja aeglaselt külmenev ilm, esineb sajuhooge. Äikeseoht on 29. oktoobri öösel saartel ja mujalgi Lääne-Eestis.
Novembri alguses muutub ilm taas talvisemaks, aga mil määral, on veel lahtine.
Ikka on meedias teemaks http://uudised.tv3.ee/ilm/uudis/2016/10/25/ilmaennustajad-vastavad-kas-toesti-tuleb-vimase-saja-aasta-kulmeim-talv/. Üks ilmahuviline selle kohta: Koprad igatahes erilisi varusid kogunud pole,mingit krõbedat talve ei tule,no nädal,paar võib ju korralikku pakast teha aga mingit pikka külma küll tulemas pole.
Minu kommentaar (käis algselt http://buduaar.ee/Article/article/teadlased-saabuv-talv-tuleb-viimase-100-aasta-koige-kulmem kohta): Esiteks, kui mingi artikli autor on Buduaar, siis on see sama mis "naised saunas rääkisid" ega vääri reklaamimist. Umbes nagu perefoorum või Delfi naistekas või Elu24 või Tibi24. Need ei ole ju autoriteetsed allikad!
Miks ma sellest siis ikkagi räägin ja seda "reklaamin"? Kuna juba igapäevaselt keegi pärib selle tõelevastavust, siis lihtsalt ei viitsi igaühele eraldi rääkida, vaid olgu siis siin asi selgeks tehtud!
Kommentaariks, et oktoober (mis juba poole peal) ja võib olla ka november on kuivad ja külmad. See võib varast talve tähendada, aga lund vähe – nii oli näiteks 1993. a.
Võib juhtuda, et olukord muutub talve jooksul ja nii võib kuiv ja külm talve algus (juhul, kui see ikka on nii – see on kaugel kindlusest) muutuda soojaks ja sajuseks, mille näiteks sobib 2010/11 talv. Arvan siiski, et tuleb eelmistest pikem ja külmem talv.
Vaata ka: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Nende järgi võib november tulla külmavõitu, aga edaspidi on talv tavaline või isegi soojapoolne.
Sademeandmed: *Augustis sadas Marul 182,8 mm,septembris ,51,3 mm ja oktoobris sadanud tänase õhtu(28 okt ) seisuga40mm.
* Laupa: august: 186 mm, september: 26 mm ja oktoober (tänase õhtu seisuga): 43 mm, kusjuures 41 mm on sadanud viimase 4 päeva jooksul.
* Tartu: august 152,2 mm,September 15,4mm,Tartus ja oktoober hetkeseisuga 26mm. Võrumaal Holstas on sadanud oktoobris 58 mm.
30. oktoobril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv. Selles olnud oklusioonifront andis möödunud ööpäeva jooksul idamaakondades mitmel poole sajuhulgaks üle 10 mm, Virumaal kohati koguni üle 30 mm.
Päev oli pilves, kuid laussadu kadus, selle asemel oli kohatisi sajuhooge, mis olid üksikutes kohtades üpris intensiivsed. Põhjatuul oli sisemaal nõrk või mõõdukas, kohati saarte rannikualadel ja Loode-Eestis ulatus siiski puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli valdavalt 5 kraadi lähedal (ida pool vähem, lääne pool rohkem.
Kairo Kiitsak. Oklusioonifrondiga seotud vihmasadu kestis Simunas päris kaua. 30.10.2016 hommikuks oli sademetemõõtjasse kogunenud 19 millimeetrit vihmavett.
Loodenurk nägi päikest ja kuiva, aga selle suhteline vastand Virumaa üksnes tohutut lausvihma.
29. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna edela- ja lääneserv. Esines nii selgimisi (kohati oli üsna selge) kui sajuhooge, rünksajupilvi ühes äikeseohuga oli peamiselt saartel ja Liivi lahel. Võimsad rünksajupilved Lätis: http://www.meteolapa.lv/galleries/2730/lica-sarazotie, üht eriti suurejoonelist fotot näeb https://twitter.com/Janis_Pelcis.
Virumaal tihenes hommikul pilvisus ja läks sajule. Laussadu haaras idamaakonnad, kohati oli sadu tugev ja vihmale sekka sadas ka lörtsi ja märga lund (kõrgustikel, nt Laekverest anti lumest teada). Õhutemperatuur püsis veel üle 5 kraadi (selgemates kohtades tõusis 8 kraadini, saju ajal oli kohati vähem kui 5 kraadi sooja). Loodetuul oli tugev, puhanguti tormine, peamiselt põhjarannikul kuni 20 m/s.
Eesti kohale tuleb lohk, mis toob laussaju mõnesse maakonda, vt http://en.sat24.com/en/bc/visual. Uus ja eriti aktiivne tsüklon jõuab Eesti kohale 1. novembriks, tuues endaga tugeva saju. Sadu võib olla vihmast lumeni, võib tuisata. Edaspidi jääb suure tõenäosusega valitsema talvine ilm (klimatoloogilise eeltalve algus, praegu on veel hilissügis, kuigi leidub arvamusi, et eeltalv algab esimesest lumest, vt http://www.looduskalender.ee/node/25647).
Äikeseoht on arvestatav (http://tinyurl.com/ncmvsh4).
Kairo Kiitsak. Virmalised Simunas 26.10.2016
Õhtuks oli lumesadu Simunas lõppenud. Ilm püsis pilves ja puhus suhteliselt nõrk tuul. Kell 18 oli sooja 1 kraad. Hilisõhtul algas pilvisuse kiire hõrenemine lääne ja loode poolt. Selge taeva all hakkas ka õhutemperatuur kiiresti langema. Enne keskööd näitas termomeeter ligi 1,5 kraadi külma. Põhjakaares olid kaunid virmalised, mida õnnestus ka minul nautida ja jäädvustada.
28. oktoobril liikus aktiivne madalrõhulohk Läänemerelt itta. See tõi tugeva laussaju (kohati sajuhulk >20 mm/d). Õhtul alates saartest lausvihm lakkas ja ilm selgines, kuid esialgu jätkusid veel hoovihmad, suurenes äikeseoht.Lõunatuul asendus läänetuulega, mis oli mõõdukas või tugev (Häädemeestel puhangud isegi üle 20 m/s), tuule pöördumise ajal oli ka nõrk (puhangud alla 7 m/s), kuid seejärel tugevnes: Riigi Ilmateenistuse kella 22:00 vaatlusandmete kohaselt mõõdeti Pakril kõige tugevamaks tuulepuhanguks 24,2 m/s! Üle Eesti liikusid läänest itta rünksajupilved, mis tõid kohati hoovihma.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini, ainult kõrgustikel jäi kohati 5 kraadist madalamaks (nt Tuulemäel oli sooja alla 4 kraadi).
Lohk jõuab Venemaale ja areneb tsükloniks. Selle tagalas tugevneb loodetuul ja õhumass jaheneb, mistõttu 10 kraadist sooja enam ei tule. Samas ilma külmenemine pole kuigi kiire ja seetõttu ka talvist ilma veel oodata ei ole. Siiski selgematel öödel võib tulla öökülma ja tekib lörtsi või lume võimalus (pärast 30. oktoobrit).
Novembri alguseks on arvutatud Eesti kohale sügav tsüklon, mis võib tuua tugeva saju (algul vihmana, hiljem lörtsi ja lumena). Elame-näeme!
Vihm ehk lausvihm on vedelad sademed, mis langevad aluspinnale veetilkadena, mis jätavad veepinnale ringid. Taevas on pikka aega kaetud pilvedega (kõrgkihtpilved, kihtsajupilved). Sadu kestab pikka aega, tavaliselt mitmeid tunde.
27. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul pilvisus tihenes ja läks sajule (vihm). Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 5 kraadi, üksnes Virumaal ja kõrgustikel säilis senine jahedus. Ööl vastu 25. oktoobrit tekkinud lumikate lagunes. Lõunatuul tugevnes, ulatudes rannikualadel kohati puhanguti üle 15 m/s, saartel on tuul rohkem edelast.
Eesti kohal tekib sügav lohk (õhurõhu absoluutväärtus ei ole eriti madal, kuid ümbritsevate aladega võrreldes on erinevus suur), mis muudab ilma tormiseks ja sajuseks. Soojust tuleb juurde (kogu ööpäeva vältel on sooja 5–10 kraadi).
Lohk areneb Venemaal tsükloniks ja õhumass selles jahtub. Nii jääb ka sooja vähemaks. On äikeseoht, eriti saartel ja mandri lääneosas. 30. oktoobril suuremad sajupilved ja äikeseoht eemalduvad, aga loodetuul on tugev.
26. oktoobril liikus madalrõhkkond (tsüklon) Eesti kohalt kirdesse. Seetõttu püsis ilm pilves ja sajune. Hommikul sadas mõnel pool lund, teisal lörtsi ja vihma, kuid päeval oli ülekaalus vihm ja lörts. Sajukogused polnud siiski suured. Õhtul selgines kõrgrõhuharja mõjul kohati saartel ja mandri lääneosas, kus võis näha virmaliste vaatemängu.
Õhutemperatuur oli 1–3 kraadi, paiguti rannikualadel kuni 5 kraadi, kõrgustikel ja tugevamate lörtsi- või lumehoogude ajal jäi 0 °C lähedale. Õhtul, kus selgines, langes alla 0 °C (kuni -3 kraadini).
28. oktoobriks tuleb Eesti kohale sügav lohk. See toob sajuse ja tormise ilma, lisandub soojust (võib kuni 10 kraadi tulla). Lohk areneb Venemaal tsükloniks, mille tagalas jääb paariks päevaks püsima tugeva loodetuulega ja aeglaselt külmenev ilm, esineb sajuhooge. Äikeseoht on 29. oktoobri öösel saartel ja mujalgi Lääne-Eestis.
Novembri alguses muutub ilm taas talvisemaks, aga mil määral, on veel lahtine.
29. oktoobri öösel on äikeseoht, vt ka http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Haapsalu.htm (http://tinyurl.com/zvp2wa5).
Ikka on meedias teemaks http://uudised.tv3.ee/ilm/uudis/2016/10/25/ilmaennustajad-vastavad-kas-toesti-tuleb-vimase-saja-aasta-kulmeim-talv/. Üks ilmahuviline selle kohta: Koprad igatahes erilisi varusid kogunud pole,mingit krõbedat talve ei tule,no nädal,paar võib ju korralikku pakast teha aga mingit pikka külma küll tulemas pole.
Minu kommentaar (käis algselt http://buduaar.ee/Article/article/teadlased-saabuv-talv-tuleb-viimase-100-aasta-koige-kulmem kohta): Esiteks, kui mingi artikli autor on Buduaar, siis on see sama mis "naised saunas rääkisid" ega vääri reklaamimist. Umbes nagu perefoorum või Delfi naistekas või Elu24 või Tibi24. Need ei ole ju autoriteetsed allikad!
Miks ma sellest siis ikkagi räägin ja seda "reklaamin"? Kuna juba igapäevaselt keegi pärib selle tõelevastavust, siis lihtsalt ei viitsi igaühele eraldi rääkida, vaid olgu siis siin asi selgeks tehtud!
Kommentaariks, et oktoober (mis juba poole peal) ja võib olla ka november on kuivad ja külmad. See võib varast talve tähendada, aga lund vähe – nii oli näiteks 1993. a.
Võib juhtuda, et olukord muutub talve jooksul ja nii võib kuiv ja külm talve algus (juhul, kui see ikka on nii – see on kaugel kindlusest) muutuda soojaks ja sajuseks, mille näiteks sobib 2010/11 talv. Arvan siiski, et tuleb eelmistest pikem ja külmem talv.
Vaata ka: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Nende järgi võib november tulla külmavõitu, aga edaspidi on talv tavaline või isegi soojapoolne.
Ilmateenistuse lumekaardid kolme päeva kohta (http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png).
25. oktoobril liikus madalrõhkkond üle Läänemere kirdesse. Hommikul sadas enamasti lund ja lörtsi, aga see sadu ei olnud saabuva tsükloniga seotud, vaid esines oklusioonifrondil, vt ka https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Mitmel pool tekkis ajutine lumikate (vt lumekaarti). Päeval jätkus tugevam ja kestvam sadu Ida-Eesti, eemaldudes õhtuks kirdesse. Õhtul tekkis kohati udu, mitmel pool sadas uduvihma, Kagu-Eestisse jõudis uus lumesajuala. Saartele jõudis üksnes vihm ja lörts. Kagutuul nõrgenes ja asendus ida-, hiljem muutliku suunaga tuulega.
Õhutemperatuur langes lumesajus hommikuks enamasti pisut alla 0 kraadi, kuid tõusis päeval kuni 2 kraadini, saju ajal püsis 0 °C lähedal. Seoses õhutemperatuuriga saabus huvitavaid kirjeldusi, näiteks 24. oktoobri õhtust Lasnamäelt: Käisin keskööl jalutamas, oli väga soe, peaaegu 5 kraadi ja rahulik, väikesed tuulehood. Väga mõnus oli! Ainult et nii palju pilvine, et kuud polnud näha. Tundub uskumatu, et kõigest mõni tund hiljem hakkas sellise soojaga sadama lund ja see oli veel suhteliselt kuiv!
Tsüklon tuleb Eesti kohale, aga igale poole tugevat sadu ei pruugi jätkuda, vaid pigem on see nõrga vihmana või uduvihmana. Selles osas on tegu nn kuiva tüüpi tsükloniga. Suurim võimalus kestvaks ja tugevaks sajuks on kagunurgas.
Tsüklon täitub juba ööpäeva möödudes ja jätab maha külma õhumassi. Siiski talvine ilm veel püsima ei jää: ookeanilt tuleb soojust ja niiskust, mis ühes tormise ilmaga tuuakse Läänemere idakaldale. Nii juhatatakse nädalavahetus sisse senisest soojema ja vihmase ilmaga. Aga novembri alguseks on õhumass jahtunud ja enam kui 5-kraadine soe asendub kargema õhu ja ehk ka lörtsi ja lume hoogudega.
Õhutemperatuur langes lumesajus hommikuks enamasti pisut alla 0 kraadi, kuid tõusis päeval kuni 2 kraadini, saju ajal püsis 0 °C lähedal. Seoses õhutemperatuuriga saabus huvitavaid kirjeldusi, näiteks 24. oktoobri õhtust Lasnamäelt: Käisin keskööl jalutamas, oli väga soe, peaaegu 5 kraadi ja rahulik, väikesed tuulehood. Väga mõnus oli! Ainult et nii palju pilvine, et kuud polnud näha. Tundub uskumatu, et kõigest mõni tund hiljem hakkas sellise soojaga sadama lund ja see oli veel suhteliselt kuiv!
Tsüklon tuleb Eesti kohale, aga igale poole tugevat sadu ei pruugi jätkuda, vaid pigem on see nõrga vihmana või uduvihmana. Selles osas on tegu nn kuiva tüüpi tsükloniga. Suurim võimalus kestvaks ja tugevaks sajuks on kagunurgas.
Tsüklon täitub juba ööpäeva möödudes ja jätab maha külma õhumassi. Siiski talvine ilm veel püsima ei jää: ookeanilt tuleb soojust ja niiskust, mis ühes tormise ilmaga tuuakse Läänemere idakaldale. Nii juhatatakse nädalavahetus sisse senisest soojema ja vihmase ilmaga. Aga novembri alguseks on õhumass jahtunud ja enam kui 5-kraadine soe asendub kargema õhu ja ehk ka lörtsi ja lume hoogudega.
Suurem laussadu oli seotud oklusioonifrondiga või tsükloni sulguva sooja sektoriga, viimasest jagus Eestisse vähe (FMI).
Kairo Kiitsak. Tihe lumesadu ennelõunal Simunas 25.10.2016
Padulumi lumetormis 26.03.2008. Annely Ahse foto [oktoobris möllas selline lumetorm viimati vist 2002. a. Kohati esines hommikul sarnane vaatepilt].
24. oktoobril oli Eesti kohal madalrõhuala kirdeserv. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, ehkki kohati oli selgimisi või kumas päike läbi pilvekihi. Kohati sadas vihma ja lörtsi (peamiselt kõrgustikel, teateid saabus nt Laekverest); need sajualad liikusid kagust loodesse, nagu viimastel päevadel on olnud (antitsükloni mõju). Tuul oli valdavalt idast ja selle tugevus mõõdukas, vaid mõnes kohas oli puhanguid üle 10 m/s. Sooja oli enamasti pisut üle 5 kraadi. Lumesadu on jõudnud Leetu. Pilvemasside levik.
Antitsüklon asendub tsüklonitega. Saksamaal tekkiv tsüklon liigub üle Eesti ja toob kaasa tugevad sajud. Need võivad tulla vihmast lumeni (sulamispiiri laskumiseks on soodsad tingimused, sest soe õhukiht ei ole kuigi paks, vaid kuni 600 m). Sadu võib olla üsna tugev, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html.
Mõneks ajaks võib idavool asenduda läänevooluga.
Mõneks ajaks võib idavool asenduda läänevooluga.
Ees ootavad sajused ilmad (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=1&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
Raikki Luik / Jüri K. Sünge sügisõhtu.
Tuleb hilissügiseselt jahe ja sajune nädal (võib tulla lund ja lörtsi).
Ilm muutub: antitsükloni mõju kaob ja lõunast tuleb asemele tsüklon, mis toob sajuse ilma. Kuna Eesti kohale jääb üsna külm õhumass, on lörtsi ja lume tõenäosus suur (üle 70%). Esialgu on tuul idakaartest ja aitab hoida mere madalat veetaset, aga tsükloni eemaldumisel olukord muutub ja asemele tuleb läänekaartetuul.
Ilm läheb ilmselt oktoobri lõpule lähenedes soojemaks ja uuesti tuulisemaks. Kui lumikate tekib, siis üle 2 või 3 päeva see püsida ei tohiks.
77 kommentaari:
4 aastat tagasi tõi ka oktoobri lõpp lume.
Ja juba ammu kordan ,et kisub sarnane talv tulema nagu 2012/13 või ka 2008/09 Kuna identse tõenäosus on väike siis ilmselt segu mõlemast talvest.
Karm, eks näis, kui hulluks asi läheb.
Tundub,et novembri alguses viskab mingi -10c külmalaine?
See pilt on tehtud Keila-Joal, mitte Jägala joal...
Jah, ma tean, aga panin autori kirjelduse. Tavaliselt säilitan algteksti selle vigade ja ebatäpsustega. Panen nurksulgudesse siis paranduse.
HIRLAMi arvutatud sajuhulgad võite julgelt 4-ga läbi jagada.
Panin pildi allkirja nurksulgudesse täpsustuse.
Jah, kui tuleb neljaga korrutada, siis...
Mis kella paiku umbes millisest Eesti otsast sadama hakkab ning kuhu kanti liigub see sadu? ETV ilmateadet vaadates, siis suverehviga homme hommikul tööle ei tasu sõita!!?? Hirmu ning samas suure rõõmuga ootan tegelikult seda esimest lörtsi/lund. Tahaks juba hommikust rulood üles tõmmata, et vaadata seda ilu ja suverehvimeeste peavalu :D :D
unustasin lisada, elan Kõrvemaa kandis. Aexi lähedal :D :D. kust kuhu see sadu liigub?
Lisasin postitusse lingi, kus on sajualade ennustuse kohta animatsioon tehtud. See peaks õige olema. Tahke sajufaasi tõenäosus on >70%.
Radari järgi on küll sajulootus päris kööga, kas hakkavad jälle need nn "kuivad tsüklonid" peale?
"Mõneks ajaks võib idavool asenduda läänevooluga."
Et läänevool siiski polegi päris kindel?
"Tahke sajufaasi tõenäosus on >70%."
Kas sajuvõimalus on 70%, ja kui tuleb, siis tahkena?
(Küsimused pole mõeldud nokkimiseks, vaid need tsitaatide sisud ongi mõneti ebaselged)
@ 24. oktoober 2016 21:00
Ruloo seisukohast samal meelel. Kuna Eestis on sügised kuivemad kui suved, siis on mulle isegi iga sajufaas elevusttekitav, kuna vihma krabinat aknalaual kuuleb ehk paar korda kuus...
Radari järgi on küll sajulootus päris kööga, kas hakkavad jälle need nn "kuivad tsüklonid" peale? - vist mitte, sajualad hetkel Prantsusmaal ja ehk ka Saksamaal, mingites kohtades Leedus sajab tugevat lund, vt linki.
Et läänevool siiski polegi päris kindel? - ei ole, sest võib ju tekkida mõni uus antitsüklon, mis muudab ilma pikaks ajaks ühetaoliseks. Ja võib tekkida ka püsiv tsüklon Venemaal.
Kas sajuvõimalus on 70%, ja kui tuleb, siis tahkena? - sajuvõimalus >90%, sh tahke faasi esinemise tõenäosus >70% (ka lörts), sest soe õhukiht on üsna õhuke, mitte üle mõnesaja meetri. Aga eks paistab, võib olla on ikka vaid vihm ja lörts, hetkel on sajufaasi osas siiski üsna suur määramatus.
Võiks tulla vihmana, st alustada veevarude kompenseerimisega ja alles siis lume maha sadada.
Kui suur on võimalus, et Põltsamaa näeb homme lörtsi või lund (kas ka 70%)?
Siit näha, et nii läänest ku kagust lähenev pilvisus nõrgeneb (valge värv tuhmub):
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
Praegu sajab lund eeskätt Läti sisealadel (http://www.meteo.lv/meteorologijas-operativa-informacija/?nid=459), see tähendab, et ka lõuna ja kagu pool on oodata lund, õhumass on külmim loodenurgas. Sadu peab olema lihtsalt piiavalt kestav ja tugev, et sulamispiir laskuks maapinnani (praegused sajuhood pole veel piisavad).
HIRLAMi öise uuenduse järgi tuleb mandri kesk- ja lääneosas kogu valge aeg sajuta. Nt Tallinnas peaks tänase öö-varahommikuga vaid paar-3 mm sadama. (Kuigi ikka veel siin ei saja peale mõne tibamise.)
Lõunast tuleb küll päris intensiivne sadu http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/
Laagris sadas paks lumi maha.
Ka Kloostrimetsas on maa kergelt valge, kuid paistab, et selleks korraks on sadu läbi ja päev tuleb pigem kuivapoolne.
Küsimus veel, kuidas saata enda ilmapilte, mida saaksid blogis kasutada?
Arvan, et kõige lihtsam on saata siia, saan kätte ja võin üles panna, juurde võib lisada kaasteksti vms andmed: kamenikmeister@gmail.com
Siin Kagu-Eestis hetkel ka paks lumi maas ja puudel nagu südatalvel, isegi sõiduteed on valged. Paljudel puudel, eriti pärnadel, on veel erkrohelised lehed nagu suvel, mis teeb vaatepildi üsna ebatavaliseks. Tugev lumesadu praegu jätkub ja radari järgi peaks varsti Lätis lisa tulema.
Jah, tsüklon on veel päris kaugel ja võib õhtul hakata kohale jõudma.
Tartus tulnud (vähemalt) 6cm. Tegin pilte ja panen ajajoonele. Feissi.
Palju ei kasuta fb-i ja arvan, et pildid võiksid olla ka muudmoodi kättesaadavad.
Tuligi Tallinnas tänu sellele frondile vaid paar mm sademeid ja seega ka õhuke lumi maha (2 cm).
Mis ma ütlesin, et see tsüklon ja sajud arvutatakse ida- ja kagu poole ja loode jääb kuivale selle tsükloni poolt (tänane lumi siin hoopis okl.frondiga seotud). Valgevenes peaks korralik vihmamöll olema täna.
Homme 4 aastat tagasi olid sajud õiglasemad ja ka Tallinnas oli üle 10 cm lund ühes lehtedes puudega. Siis oli ilm siingi tänasest kaguilmast tunduvalt talvisem.
------------------------
Ega siis midagi - jääme reedet ootama, sest läänetsüklonid toovad õiglasema saju.
Ega identne ei saagi olla nii 4 kui 8 aasta taguse ajaga võrreldes. Nüüd jääme suhteliselt talvist Novembrit ootama. Suht võimatu on praegu öelda milline päev lume toob ja milline sula teeb aga kuu keskmine temperatuur tuleb kindlasti veidi alla normi või normaalne.
Tallinnas on näha pilvede madaldumist.
Kumma kohta teade: Kummas on tihe udu juba, lumelörts on kõik sulanud ja sooja hetkel 1 kraad.
Halenaljakas vaadata tänast ilmsennustajate juttu Tv3 uudistes (ok saade on vist varem linti võetud) kus räägitakse lumest mis saabub pooles Novembris kuigi hommikul juba oli lumi maas. Läheb jälle vastupidi ja poolest Novembrist soojaks ?
HIRLAMi järgi on Idakirde-Eestis pool lund alles veel ees ootamas.
Jah, kagusse jõudis juba lumesajuala. Samas esimene lumi tuleb ootamatult, nii et TV3 vastas ootustele.
Huvitav, kas keegi täna öösel virmalisi ka näeb? Tartus neid valgusreostuse tõttu ei näe (isegi, kui taevas selge oleks), aga kuna hetkel on raadios lühilainetel eetris praktiliselt täielik vaikus (Päikese suure aktiivsuse tõttu levi ei ole), siis peaks linnadest kaugemal selge taeva korral päris kena värvidemäng olema.
Jah, läbi pilvede kumas justkui küll midagi.
No enne Talve annab vist Nõmmekale ka natuke vett aga üldiselt järgmine nädal sajud juba tahkemad. Ja ei väsi kordamast ,et korduda võib 2012/13 talv. Viimane aeg TALVEKUMMID ALLA PANNA !
Võimalik et talv on novembris ära ja siis detsembrist suveni jätkub taas niru suusailm.
Jah, võib olla ongi nii. 1993. a vist juhtuski säärane asi.
Ja järgnev suvi tõi 30. juulil Tallinnale kuumarekordi. (34,x kraadi)
Räme. Kes teab, millal uusi rekordeid on oodata. Oktoobri sajurekord läheb vist aia taha.
Seda ma ligemale vist 2 nädalat tagasi mainisin jah, et läheb. Kuude lõpunädal on alati selline "närvesoov tujurikkumine" olnud ilmahuvilistele.
Kahju. Siis peab vaatlema homogeenseid perioode, mis ei sõltu kalendaarsetest terminitest. A. Vindi: ei tule superkuiva oktoobrit. praegu küll vaid 12,4 mm ilma tänaseta. täna tuleb veel 4 komadega juurde. ei tea,kas Rõuges ka selline lumi. nüüd oleks veel ägedam vaade uuest tornist.
Annab saarte piirkonnas väikese äikesevõimaluse homme samal ajal. Noo saab imet näha.
Jah, see äikeseohu potentsiaalne levik on päris ulatuslik http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016102900_48.gif ja http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016102912_48.gif
Mulle see ime pole, et saartel äikest oodata. Ime on see, et Tallinnas pole nii äikesevaeset hooaega olnud kui tänavu. Saared teevad vaata et isegi kagule tuule alla.
Hei, pole nagu küll näha kuskilt et mingi suur sadu homme, õigemini täna, tuleks...
Võrus ja Valgas on tuleohuindeks 1, mida pole kunagi märganudki. Ühekohalised arvud on suht harv nähtus, eriti arv 1.
Tallinna tuleohuindeks on 4.
Jah, väga veider indeks. Prognoositakse meeletut sadu - eks näis!
Väga mõnus vihmasadu täna, viimati 4. sept. selline tugev ja kestev lausvihm!
Jah, sadu on kestev ja üsna tugev. Alguses oli postituses, et ,Eesti kohale tuleb sügav lohk > Eesti kohal tekib sügav lohk
(mulle tundub dünaamilisem "tekkimine" rohkem, sest muidu jääb mulje, et üks lohk on selline muutumatu nähtus, mis kärutab lihtsalt taevas ringi; arvatavasti ta ikka tekib nimetatud tingimuste saabumisel, mitte ei ole kogu aeg üks ja sama). See osutuski õigeks väljendiks, siit ka näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
On Lääne- Eestis äikeseoht olemas.?
Jah, seal juba arenevad rünksajukad, mis on paremini näha radarpildil.
kas sakus ka äikesevõimalus on?
Paistab ,et tule kuskil seda äikest.
Tarmo kommentaar Laupalt:
Mulle tänane vihm meeldis. Vett oli siiakanti väga vaja, nagu illustreeris ka eespool olev tuleohukaart. Nii et mina olen tänase ilmaga rahul. Oleks võinud isegi rohkem sadada. Laupal sadas viimase ööpäevaga 23,5 mm.
Äike võib ootamatult hakata arenema. Aega on veel.
Priit Marult:
Marul ladistas augustis 182,8 mm,septembris 51,3 mm ja oktoobris tänaõhtuse seisuga sadanud 40 mm.
Siin Loode-eestis tuul juba tugevam kui lubati. Paldiskis juba 24m/s
Jah, tuul läks ootamatult tugevaks, võimalik, et konvektsiooni tõttu (rünksajukad juba arenevad).
Täna 3 aastat tagasi oli ka äikeseoht, mis eelkõige sisemaal realiseerus; ühtlasi olime raevuka tormi lävel, mis tõi enim sademeid Loode-Eestisse.
Jah, isegi midagi meenub. Seekord on olukord siiski rahulikum.
Jah aga seekord ka vist viimane torm vihmaga. Järgmine nädal hakkab talvele sättima. 10 päeva pärast hiilib -15 isoterm väga lähedale. Kuu lõpus ja kes teab äkki varemgi saab suusatada. Samuti on karta tugevaid järveefekti sadusi eelkõige saartel ja Harjumaal
Siin pole midagi imestada, et novembris talv tuleb. Mai kui vastaskuu oli ju täiesti suvekuu. Sellest lähtuvalt peaksid ka jõulud talvised tulema, kuna jaaniaegki oli sel korral suvine.
-------------------
Tänasest: Loodkem, et põhjakirdest lähenev laussadu enne Tallinnat hajub või nõrgeneb, kuna on plaan minna Piritale mere äärde loojangut vaatama ja pildistama.
Nõmmel oli eile kella 17:20 ajal +/-15 minutit väga sürr valgus :)
Kui palju muidu üldse -15-kraadine isokas varahommikul miinuseid selge vaikse jne ilmaga võimaldaks nov. esimeses pooles? -20 kraadi ikka ehk?
Tuleohukaart üle pika aja taas üleni sinine ja nullis indeksitega. Viimati oli identne kaart juba ammu 4. septembril!
Laussadu vast loodeni ei jõua, kui jõuab, peaks loojang ikkagi näha olema; eilsed roosad kihtsajukad: https://www.upload.ee/image/6295535/IMGP5124.jpg; jah, -25 kraadi võib vast tulla, kui jahtumiseks on kõik väga soodne, eks suvest jäänud soojus muudab selle siiski vähetõenäoliseks; päästeamet tellib vist jätkuvalt tuleohukaardi tegemist, sest vett on veel vähe, räägitakse põuast jms.
Tallinnas on pilves, aga laussadu vist siia ikka ei jõua. Paduloode pilvisuse kohta ei tea kindlalt.
Ei jõudnud ega jõua ka. Loojang sai nähtud ja oli mereäärde minemist väärt. Murphy seekord oli aeglasem kui mina.
Murphy kiusab saju lõppu ootavat Kairot ja jätab vettigatseva Nõmmeka kuivale.
Murphy seekord oli aeglasem kui mina. - seekord vale järeldus, sest kiirus ei puutunud asjasse.
Põud Nõmmel jätkub. Kahju, milline ebaõiglus!
Oklusioonifrondiga seotud tihe vihmasadu kestis ikka päris kaua. Käisin täna (30.10) hommikul õues sademetemõõtjat tühjendamas. 19 millimeetrit vihma oli tulnud.
Jah, sademekaart on ehmatav: loode jäi jälle kuivale, aga Virumaal sadas paiguti üle 30 mm.
Samas aastane sajukontrast loode ja ida vahel aina kasvab ja kasvab.
--------------------------
Kairol vist varsti põhjavesi normis, õigemini ongi vist juba. Kuigi kõrgustikul see vist niipalju tunda ei anna, kui lauskmaal sama sajuhulgaga.
Miks HIRLAMi mudel enam 3. päeva järjest lõunati ei uuene? Muudatused?
Jah, nii on. Kes teab, millal selline kontrast veel tulla võib!
Võiks tulla, aga nii, et loodes kallab ja idas tolmab! Kuigi läänekaare tsüklonitega sellist kompromissi pole, sajab ikka suht ühtlaselt ja vahel ka siis idas rohkem.
Jah, ehk nüüd järgmine läänest tulev tsüklon pakub õiglust. HIRLAMi kohta ei oska kommenteerida (serveripuhkus?).
Postita kommentaar