pühapäev, 9. oktoober 2016

41. nädala ilm (10.–16.10.2016)

Kommentaariumi link

16. oktoobril liigub kõrgrõhkkond (antitsüklon) Eesti kohalt aeglaselt kagusse. Pilvisus hõrenes kohati ja seal oli õhutemperatuur alla 0, aga mitmel pool jäi pilve või oli pilvisus muutlik – öökülma oli vaid maapinnal või üldse mitte. 
Päeval oli enamasti pilves või üksikute selgimistega ilm, selgem oli vaid kohati põhjarannikul ja õhtul Liivi lahe ümbruses. Kagutuul nõrgenes ja asendus pigem muutliku suunaga tuulega, õhtul oli valdavalt lõuna- ja kagutuul (antitsükloni kese jõudis Eesti kohalt Venemaale).
Antitsükloni mõju nõrgeneb, ent ilmselt ilm siiski oluliselt ei muutu. Lähemalt uue nädala postituses.
Atlandi ookeanil tegutseb jätkuvalt orkaan Nicole, mis on jõudnud juba 40. pl ja püsib visalt troopilisena, vaatamata tugevale tuulenihkele ja külmadele vetele. Siiski hiljemalt kahe päeva jooksul prognoositakse selle muutumist parasvöötmeliseks ja viie päeva pärast ühenemist ühe teise parasvöötmetsükloniga, vt rohkem http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2.
Filipiine ületanud taifuun Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja hakkab uuesti tugevnema, suundudes Hainani saare poole. Vaiksel ookeanil tekkinud teine troopiline tsüklon on muutunud taifuun Haimaks ja see suundub Filipiinide poole. Hainan võib muutuda ebatavaliselt tugevaks 5. kategooria orkaaniks (ülitaifuuniks), vt täpsemalt http://www.jma.go.jp/en/typh/1622.html.

Orkaan Nicole ilmus ka Euroopa ilmakaardile (DWD).


15. oktoobril liikus kõrgrõhkkond aeglaselt Soome kohale ja sealt edasi kagusse. Nii püsis valdavalt pilves ilm, ehkki selgimisi tuli päeva jooksul juurde; olulist sadu polnud. Kagutuul tugevnes, ulatudes kohati rannikualadel puhanguti üle 10 m/s.
Öösel oli pilves ilm, sooja oli valdavalt 0 kuni 4 kraadi, kohati oli õhutemperatuur pisut miinuspoolel. Päeval läks ilm selgemaks, kuid õhutemperatuur jäi peaaegu samasse vahemikku: sooja oli 2–6 kraadi. Õhtul olulist muutust polnud, aga kus selgines, langes miinuspoolele ja tekkis udu (Virumaal). 
Antitsüklon triivib tasapisi Venemaale. Rahulik ja sajuta ilm püsib, kuid selgimisi tuleb ilmselt juurde. See tähendab öökülma, aga ka udu. 
Kuigi antitsükloni mõju võib väheneda, jääb põuane ilm ilmselt püsima, sest suure tõenäosusega ootab järgmine, aga juba märksa külmem antitsüklon oma järge. 
Filipiine ületab võimsaks (4. kategooria) taifuuniks tugevnenud Sarika (Karen), vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/2016_Pacific_typhoon_season#/media/File:JTWC_wp2416.gif. Ehkki saarte kohal see nõrgeneb veidi, hakkab ookeani kohale jõudes uuesti tugevnema, aga hetkel pole täpselt teada, kui intensiivseks uuesti muutub. Lisaks sellele on kaugemal avaookeanil tekkinud uus troopiline tsüklon Haima, millel on potentsiaal saada erakordseks intensiivseks troopiliseks tsükloniks: juba on prognoosis terendamas 5. kategooria, vt http://www.jma.go.jp/en/typh/.


Kairo Kiitsak. Lisan huvi pärast siia ka hommikuse satelliidipildi, kui pilvisus hakkas lõunanaabrite juures hõrenema.
Kihtpilved Jõgeva linna kohal 15.10.2016.

14. oktoobril liikus kõrgrõhuala Skandinaaviast Soome kohale ja Põhjamerelt laienes üle Läänemere lõunaosa madalrõhkkonna kirdeserv.  Tugeva inversiooni tingimustes püsis pilves ilm. Maile Meius selgitab seda olukord veelkord: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-10-14_09_puhas.mp3.
Õhtul ja öösel hakkas mitmel pool uduvihma sadama ja tekkis uduvine.  Õhutemperatuur jäi 1 ja 6 kraadi vahele, kusjuures külmem oli Lõuna-Eestis, kus vastavalt madalamale temperatuurile on ka pilvede alumine piir madalam. Kirjeldati põnevaid juhtumeid: Muideks Põlvamaal oli meeletu udu ja miinused. Võrumaale jõudes kadus ja temperatuur tõusis üle nulli uuesti. Kahjuks oli sõidu pealt pildistamiseks liiga hämar. Aga uskumatu: udu algas nagu sein. Temperatuur langes ja siis algas udu. Kui udu kadus siis tõusis temperatuur ka plussi tagasi.  Sõitsin külmakoldest läbi. Aga Põlvamaa ongi talvel ka lumisem, see ju Otepää kõrgustiku osa.
Lähipäevadel ilmamuutust oodata pole: antitsüklon hakkab liikuma Venemaale (ilmselt üle Eesti) ja pilves rahulik ilm püsib väga tõenäoliselt. Kui peaks selginema, on oodata öökülma.
Antitsüklonite ülekaal ja seetõttu põuane ilm võib püsida veel pikka aega. Antitsükloni Venemaale jõudmisega peaks siiski tuul tugevnema ja see võib nõrgendada inversiooni – võimalus, et läheb selgemaks.
Filipiine on tabamas taifuun Sarika (Karen), vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/2016_Pacific_typhoon_season#/media/File:JTWC_wp2416.gif. Lisaks sellele on kaugemal avaookeanil uus troopiline depressioon tekkinud, sel on potentsiaal saada intensiivseks troopiliseks tsükloniks, vt http://www.jma.go.jp/en/typh/.

Madalad kihtpilved Tartus. 14.10.2016, 14:38

 Aigar Jr Domino kohas nimega  Pääsküla Prügimäel. Tallinna kõrgeim tipp merepinnast 66,6 m

Valgusreostus pakub suurepäraseid võimalusi inversiooniga seotud pilvede jälgimiseks. Fotod vastavalt 12. ja 13. oktoobri õhtust.

13. oktoobril on Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond (antitsüklon). See hoiab ilma rahuliku ja sajuta, kuid pilvise. Öö hakul oli mitmel pool veel selge või vähese pilvisusega, mistõttu õhutemperatuur langes -5 kraadini. Kõige hiljem tihenes pilvisus saartel, sealt tuli ka huvitavaid teateid kuni -9 kraadist (Terevisioonis käis läbi see asi, kus üks saarlane oli saatnud enda termomeetrist pildi, kus selgelt näitas -9), kuid ilmselt see ei ole usaldusväärne.
Päev kulgeb pilviselt ja selgimiste tõenäosus on väga väike, sest inversioon on kõikidest päevadest tugevaim ja nõrk muutliku suunaga tuul ei aita pilvede hajumisele samuti kaasa. Õhutemperatuur tõusis pärast pilvisuse tihenemist kõikjal plusspoolele, jäädes 2-4 kraadi vahel, vaid saarte rannikualadel kuni 6 kraadi. 
Kuna õhumass ja ka õhk maapinna lähedal aeglaselt jahtub, siis tuleb pilvede alumine piir tasapisi madalamale ja võib tekkida uduvine, öö jooksul ehk ka udu. Õhutemperatuur jääb plusspoolele (udu tekkeks peaks 0 lähedale langema). Inversiooniga seotud pilvisus võibki viimaks lõppeda udu tekkega, st kondenseerumine levib aluspinnani, aga külmema õhumassi sissetungi tõttu muutub õhk kuivemaks ja pilvede ülemine piir madaldub vastavalt sellele. Muutus pole ilmselt siiski kiire ja võib kesta päevi, sest antitsüklon püsib paigal. Selginemine ega ka lauspilvisuse püsimine pole kindlad.
Lõpuks peaks antitsüklon triivima Venemaale, aga seegi võtab mitu päeva aega. Seejärel võib ilm muutuda.
Ilm.ee reedesest ilmateatest Helve Meiterni täiendav selgitus: Sedakorda saabus hilissügis tänu statsionaarsele kõrgrõhualale, mis juba viinakuu algusest on olnud meie peamine ilmategija. Kõrgrõhkkond ulatub kõrgele atmosfääri  ja on väheliikuv. Tavapäraselt (pikaajalise keskmisena) jääb hilissügise saabumine Eesti mandriosas oktoobrikuu viimasesse kolmandiku, meie läänesaartel novembri algusesse.
Kuid käesoleval aastal on see alanud tavapärasest keskmisest 10 päeva võrra varem. Samuti pole tegemist tavapärase hilissügisega, mille üks tunnustest on lauspilvisus ja vihm. Seda korda on tegemist kõrgrõhkkonnaga, millega kaasneb kuiv õhumass, mis sadu ei anna. Samas on päevasel ajal taevalaotus valdavalt pilvedega kaetud, mille põhjustab sügisese kõrgrõhkkonnaga sageli kaasnev inversioonikiht. Nõrk muutiku suunaga tuul ei suuda seda hajutada, seevastu öötundidel on pilvisususe hõrenemiseks veidi paremad tingimused  ja siis toimub maapinna lähedase õhu väga kiire radiatsiooniline jahtumine. Nii langeb termomeetrinäit  2 m kõrgusel õhus nullist madalamale.

Inversiooniga seotud pilved on nähtavast valguses satelliidipildilt hästi näha, kuid infrapunaselt väga halvasti või peaaegu üldse mitte, sest nad on soojad pilved (http://en.sat24.com/en/bc/visual).

Orkaan Nicole tugevnes 3. kategooriani ja tuhiseb üle Bermuda saarte. Orkaani saabumist saab ilmavaatlustest jälgida https://estonian.wunderground.com/history/airport/TXKF/2016/10/13/DailyHistory.html?.

3. kategooria orkaan jõudis Bermudale (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15L/15L_floater.html). 

12. oktoobril oli Läänemere kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Selle kohaolu muutis ilma vaikseks. Inversiooni tõttu oli ilm hommikuni kõikjal pilves, kuid päeva jooksul selgines, eriti tuulealustel rannikualadel ja veekogudest eemal, vt http://en.sat24.com/en/scan/visual. Õhtul jäi selge ilm püsima, v.a veekogude läheduses.
Õhutemperatuur püsis pilves ilma tõttu öösel enamasti plusspoolel, päeval oli 5 kraadi lähedal, kus selgines, tõusis päikese toel kohati 7 kraadini. Tuul püsis nõrk ja peaaegu muutliku suunaga või kagust, hiljem kirdest, kuid õhtu jooksul tekkis maabriis.
Inversioon ja sellega seotud pilved tulevad esile eriti ilmekalt sondeerimisandmetest: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=10&FROM=1100&TO=1100&STNM=26038. 840 m kõrgusel on eriti külm õhukiht, mistõttu suhteline niiskus on kõrge ja võimalik on kondenseerumine – jahtumise tõttu kondenseerub varemesinenud niiskus pilvedeks. Selle kohal on tugev inversioon, milles temperatuur ulatub 1 km kõrgusel kuni 9 kraadini (paremini näha), aga isegi sama veeauruhulga (veeauru on seal siiski palju vähem) tõttu oleks suhteline niiskus väga madal ja kondenseerumist ei saa olla. Kuna pilvekiht kaitseb maapinda jahtumise eest, siis on piirkihiski suhteline niiskus liiga madal, et kondenseerumine saaks tekkida (udu ega uduvine pole). Tõepoolest, vaatlusandmed näitavad, et pilvekiht algab ca 500 m kõrguselt ja peaks sondeerimisandmete järgi ulatuma ca 800 m kõrguseni: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/pilved/ (seilomeetri andmed pilve alumise piiri kõrguse kohta).
Öösel tiheneb pilvisus tõenäoliselt uuesti. Kui jääb selgeks, siis on ka õhus oodata miinuskraade. Pilvede alumine piir peaks hakkama madalduma, sest õhumass ööpäeva jooksul jaheneb, seega kondenseerumiseks sobiv õhukiht tuleb madalamale. Udu ilmselt enne paari ööpäeva ei teki või tekib siis, kui ilm püsib selge. Õhutemperatuur on pilvede all napilt plusspoolel, kui selgineb, on öösiti miinuskraadid, päeviti üle 0 kraadi. Päevane selgimis- ja öine pilvisuse tihenemistsükkel võib veel jätkuda.
Kuna antitsüklon püsib Eesti kohal ilmselt veel pikka aega, ei ole ilmamuutust oodata. Külmemas õhumassis võib ilm selgemaks ja udusemaks minna.


Inversioon hoiab ilma pilves, eriti veekogude kohal ja tuulepealsetel rannikualadel (öösel ja hommikul Laagris).

Eda Varis. Sisemaal ja tuulealustel rannikualadel on ilm õhtuks selginenud ja võib näha põnevaid loojanguid, sest tekivad miraažid (http://www.atoptics.co.uk/atoptics/mirtemp.htm). 11.10.2016 Röa (koduaknast)​.

Orkaan tugevnes 2. kategooriani ja võib veel tugevneda. Prognoositakse liikumist otse üle Bermuda, vt http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?5-daynl#contents. 

Nn 2,5-kategooria orkaan läinud ööl (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15L/15L_floater.html). 

11. oktoobril oli Eesti kohal Skandinaavia ja Soome kohal asuva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli enamasti ilm pilves, selgimistega, kuid sajuta. Päikese mõjul inversioon nõrgenes, nii et päeva jooksul ilm selgines kohati täiesti, kohati vähem, aga tuulepealsetel rannikualadel jäi pilve. Tugevama inversiooni tõttu tiheneb juba õhtu jooksul pilvisus kiiremini ja rohkem. 
Õhutemperatuur langes selges Pärnus hommikuks -2 kraadini, mujal oli soojem, pilvede all jäi plusspoolele. Päevane temperatuur jäi 5 kraadi lähedale. Idatuul püsis veel tuntav (puhangud kuni 10 m/s).
Antitsüklon tuleb Eesti kohale, nii et tuul peaks vaibuma. Inversioon tugevneb, mistõttu pilvisus tiheneb ja seetõttu võib öökülm jääda olemata või olla ainult öö hakul, kui kohati on veel selge. Kui soe õhumass eemaldub, võib inversioon kaduda ja ilm selgineda, aga siis on öökülmaoht ka õhus väga suur. Päeviti on sooja ikka alla 10 kraadi. Sadu lähiajal oodata pole.
Orkaan Nicole (praegu küll troopilise tormi staatuses, aga mõne päeva eest oli ja lähiajal on saamas ikkagi orkaaniks) on lähenemas Bermuda saartele: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?5-daynl#contents.

Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

10. oktoobril oli Eesti kohal Põhja-Skandinaavia ja Soome kohal asuva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul selgines öösel ilm ja kohati oli öökülma, aga hommikul tihenes pilvisus taas. Päikese mõjul inversioon nõrgenes, nii et päev oli lõpuks pea kõikjal päikeseline, koguni pilvitu. Sooja oli kõikjal alla 10 kraadi. Kirdetuul püsis veel üsna tugev (kohati puhangud üle 17 m/s), kuid õhtul nõrgenes ja asendus enam idatuulega.
Õhtul tihenes alates Soome lahest pilvisus kiiresti ja nurjas mitmel pool virmaliste jälgimise võimalused. Kõige selgem oli Liivi lahe ääres: nii langes Pärnus juba enne keskööd õhutemperatuur miinuspoolele. Pilves kohtades oli sooja kuni 5 kraadi.
Sellist inversiooniga seotud pilvisust ennustada eriti ei saa. Kui inversioon ei ole väga tugev, on päeval selgem, aga öösel pilvisem, kui inversioon on tugev ja niiskust palju, võib ilm kogu ööpäeva vältel ühtmoodi pilves olla. Sellise pilvisuse osas ennustamatu olukorraga tuleb kogu nädala jooksul arvestada. Sademeid pole oodata.
Õhutemperatuur jääb ilmselt kõikjal alla 10 kraadi, isegi selge ilmaga, ehkki õhumass võib soe olla, öösiti võivad miinuskraadid olla tavalised. Rahulik ja samas muutlik ilm jääb antitsükloni mõjul ehk veel kogu nädalaks püsima.

Ain Vindi. Kihtrünkpilved öösel. Tartu. 10.10.2016. 22:52

Vinge sügistorm sooja kirdetuulega vaibub ja asendub rahuliku antitsükloniga.

Nädal algab veel üsna tuuliselt, aga antitsüklon tuleb paari päevaga Eesti kohale, vaigistades tuule. Seega peaks mereveetase hakkama tõusma. Kuna õhumass on soe, siis võib päikeselise ilmaga sooja ka üle 10 kraadi tulla, aga öösiti on öökülma ja udu.
Osundan kommentaariumist: Õhuöökülm (üldöökülm) on, võiks öelda, et isegi kindel, mitte kahtlane, sest ilm tuleb selge. Suur oht on juba teisipäeval üldöökülmaks. Lisaks veel M. Kaasik (http://ilmake.www.ee/): Lähemal nädalal püsib küllaltki harvaesinev ilmamuster: Põhja-Euroopat valitseva võimsa kõrgrõhkkonna lõunaserva mööda liiguvad tsüklonid vastupidi tavalisele idast läände, tuues Kesk-Euroopasse suuri vihmasadusid. 
Nädala lõpu poole õhumass jaheneb ja siis võib selge ilmaga öösiti olla miinuskraade ka õhus, päeviti jääb õhutemperatuur ilmselt alla 10 kraadi. Olulist sadu pole ette näha.

Tugevat idavoolu põhjustav sünoptiline olukord. Vastupidiselt 2002. a on kirdetuul seekord soe olnud (FMI).

77 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Õhuöökülm (üldöökülm) on, võiks öelda, et isegi kindel, mitte kahtlane, sest ilm tuleb selge.
Suur oht on juba teisipäeval üldöökülmaks.

Anonüümne ütles ...

"Üldöökülma" võiks uue mõistena kasutusele võtta, kui seda veel pole.
Üldöökülm - peamiselt soojal aastaajal nii maapinnal kui ka õhus olev miinustemperatuur, vms.

Jüri Kamenik ütles ...

Hästi, tuleb teha vastav ettepanek ja see väärtusliku mõistena kasutusele võtta.

Anonüümne ütles ...

Tänan! Nagu eksisteerib üldtuisk ja üldudu, võikski ka öökülma üldistav mõiste olemas olla.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel ilm selge. Loodus annab päevaks võimaluse enne suuri öökülmi teha värvilisest looduseilust pilte säravas päikesevalguses.

Anonüümne ütles ...

Oled kindel - see madal pilvekiht lööb kohe jälle taeva kinni ,et õhtul jälle selgineda. Nii tüüpiline sel aastal.

Jüri Kamenik ütles ...

Et mingi pilvisuse päevane kõik või siiski udu, mis matab kõik endasse?

Anonüümne ütles ...

õnneks paistab ,et täna ikkagi "lahustus" ära

Anonüümne ütles ...

Jah, Nõmmel õnneks juba kell 11 hommikul taas selgines ja pilve hakkas vaikselt minema alles 17 paiku. Võtsin just spetsiaalselt töölt selleks vaba päeva, et teha tänavatel ja parkides sügisfotosid, mis ka õnnestusid. (Pilvi oli nii vähe, et kannatas vaid 10 sekundit oodata ja päike taas mitme(kümne)ks minutiks väljas)

Nüüd las aga pilvitab ja öökülmetab kuis jaksab.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris karm, aga kui kõik vajalik sai tehtud, siis andku minna (ilm).

Anonüümne ütles ...

Pärnus temperatuur juba miinuses.

Anonüümne ütles ...

Põud on ka meediasse jõudnud:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/joed-ja-jarved-kipuvad-jalle-veevaeseks-jaama?id=75871967

Üllatav on Halliste jõe kuivus.

Anonüümne ütles ...

Tihti sellistel aastatel sajab hiljem puudujäägi järgi aga mitte alati. Mälus on aastad 1999 ja 2002 kus talve saabudes jäigi veetase madalale.

Anonüümne ütles ...

Ka möödunud ja üle-möödunud talvel jäi. Möödunud talvel taastus põhjavesi ju alles veebruaris, mil sadas pool kuud rohkelt vihma ja sealt edasi lund. Juhul kui kogu kuu oleks vihmane olnud, siis oleks otsest vett poole enam olnud. Kui veebruar olnuks põuane, siis vaatamata lumerohkusele jaanuaris püsinuks põhjavesi madal, kuna eelnenud hilissuvi ja sügis olid nii kuivad, et jaanuari lumi lihtsalt ei suutnud põhjavett taastada.

Isegi kui talvel rohkelt sajab, ei pruugi põhjavesi enam taastuda, kuna vee defitsiit on (eriti Loode-Eestis) aina suurenenud.
Veebruar ja aprill on ainsad senised kuud sel aastal Nõmmel olnud, mil vesi võttis suurvee mõõtmed. Vihmasele suvele (Loode-Eestis riigi väikseim sajuhulk siiski) vaatamata jäi põhjavee mõistes mai ja juunialguse "põuakahjud hüvitamata". (Kraavides, kus on ka suvel vesi, olid kuivad)

Anonüümne ütles ...

@ 11. oktoober 2016 14:58
Mis edasi sai? Kas vastavad talved olid lumerohked? Kui ei, siis millal puudujääk tagantjärele täis sadas?

Võivad tunduda tüütud küsimused, aga see sajuäärmusluse (põud või uputus) teema on huvitav.

Jüri Kamenik ütles ...

Üks ettekanne: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBakhLempUMS1YTFE/view?usp=sharing

Anonüümne ütles ...

Väike-Maarjas kella 22 andmetel selge ja juba -1,2 kraadi. Selge püsimisel potentsiaal -5ks kraadiks.

Anonüümne ütles ...

See selge ala liigub lääne ja sh Tallinna poole. Piir peaks Kuusalu kandis juba olema

Anonüümne ütles ...

Õnneks tundub see ala täitunud olevat.

Jüri Kamenik ütles ...

Nüüd toimub plahvatuslik selginemine.

Anonüümne ütles ...

Tuleb üks külm öö. Edasi jälle pilvisem ja soojem. Huvitav, et minu andmetel pole Tartus ega Saaremaal külma ööd veel olnudki. Tartumaal aga on.

Jüri Kamenik ütles ...

See oleneb pilvisusest, kas külm või soe öö.

Anonüümne ütles ...

Võrreldes möödunutega, on tänane õhtu palju selgem kui muidu. Sat24 järgi pilved Eestis pmst paigal. Seega pilvisus pilvede liikumisest ei sõltu, vaid otseselt tekkest ja kaost.
-----------------------
Arusaamatu on see, et merel üldse ei selgine. Meri siis juba sisemaast tunduvalt külmem? Sooja aluspinna puhul peaks ju mingigi konvektsioon tekkima ja invekat lõhkuma, aga see püsib seal pidevalt, kuid mandril invekas kohe laguneb, kui hiline keskpäev käes on, kuigi ühtlase pilvisuse tõttu päike hommikul ka siin soojendama ei pääse, et tekiks konvektsioon, kuid invekas ometi kaob. Miks merel ühtmoodi ja maismaal teistmoodi, kuigi kõrguste järgi vaata et suvine õhumass ühtmoodi?

Jüri Kamenik ütles ...

Ma arvan, et asi on selles, et mere kohal on päeval kihistus stabiilsem ja õhk seguneb vähem. Maismaa kohal väheneb päeva vältel õhumassi stabiilsus ja õhk seguneb rohkem, viies pilvede hajumiseni. Öö jooksul ühtlustub mere ja maismaa kohal õhumassi stabiilsus ja ilm on ühtlaselt pilves.

Anonüümne ütles ...

Nüüdseks on ka Saaremaal õhukülm kohal. Tartu linna kohta ei tea.

Anonüümne ütles ...

Ka Tartus hakkas juba pimeduse saabudes kergelt miinuspoolele langema.

Anonüümne ütles ...

Ristnaski täpselt nullis. Võib kindlalt arvata, et Hiiumaa sisealadel on isegi -2 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Nüüd Ristnas ligi -1 kraad, Kuusikul -5 piir alatatud. (Ületatud vist öelda ei saa parameetri langemise kohta)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Marul alatati -7 piir just.

Anonüümne ütles ...

Aina enam ja enam paistab talv tulema sarnane 2012/13 talvele. Oktoobri osas panin niipalju mööda ,et arvasin kuu esimeses pooles sooja veel jaguvat aga külenemine tuli palju järsem. Praegust olukorda ootasin alles kuu lõpuks.

Anonüümne ütles ...

Mis seda paistvust suurendab?
Analoogaastate põhjal ennustades tuleb ka tänavune talv tsüklonaalne, ehk soe ja sajune.

Anonüümne ütles ...

Nö külmakese tuleb sel talvel Gröönimaalt ära ja nihkub Teravmägede kanti. Lisaks kohalikud loodusmärgid.

Jüri Kamenik ütles ...

Oleme siis pikaks ja mõõdukalt karmiks talveks valmis.

Anonüümne ütles ...

Loodame. Nii kuiv sügis ega ka külm talv ei soosi viiruste levikut.

Anonüümne ütles ...

Kuna see põud niipea ei lõppe, siis kestku pidevana kuni novembrini välja, sest novembris vist pole ma küll kogenud +kraadide juures teede tolmamist - oleks plaan seda "tolmupilve" ka pildistada külgvaates.
(Nagunii hakkab oktoobri viimases viiepäevakus sadama; just nõnda, et paneb tolmu kinni, aga põuda ei kustuta - Murphy ikkagi ju)

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel igatahes juba täna tolm kinni, kuigi udu ega vihm vaatlusandmetest ei kajastu - teed täiesti märjad. (Autode sõitmisel nn märja tee sahin)

Anonüümne ütles ...

Enamus allikaid näitavad põua ja jaheduse jätkumist vähemalt novembrini, aga nt gismeteo ennustab 26. oktoobrist vihma ja 12 kraadi sooja. Soojus ongi 1 põhjustest, miks sügisel tsükloneid tahan - antitsüklonid on sel aastaajal nagunii pilvised ja jahedad.
------------------------
Looderannikul on aastane sajusumma vist tunduvalt väiksem, kui idas ja kagus vaid suvekuude oma kokku.

Anonüümne ütles ...

Hetkeseisuga nädala pärast jälle tuul tugev ja seekord kagust. Ka külmemaks läheb.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle nad ennustavad põua jätkumist!

Anonüümne ütles ...

Mille arvelt see Kõrgrõhkkond on ? Ise arvan ,et suve puudujääki tehakse nüüd tagasi. Oleks ju selline olukord suvel tähendanud korralikku kuumalainet.

Anonüümne ütles ...

Küll siis järgmine suvi saame tõelisi kuumalaineid tunda (juuli keskmine temp 2017): http://cci-reanalyzer.org/Reanalysis_monthly/output/map_6274.png

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmselt nii mineviku kui tuleviku arvelt on olevik. Ja kes teab, mis meeletused ilmavallas veel ees ootavad!

Anonüümne ütles ...

Seda enam tõenäosust ,et Jaanuar vähemalt keskmise temperatuuri lainel kui mitte normist külmem.

Anonüümne ütles ...

See K on siiski eesoleva talve arvelt. See nn "suve puudujääk" ehk rohked sajud olid pigem maikuu ja juuni alguse sademete puudujäägi tasategemine.

Anonüümne ütles ...

@ 14. oktoober 2016 15:40
Selle saidi prognooskaart 2019. aasta juuli keskmise kohta oli 2013. aasta seisuga isegi 25 kraadi, eelmine aasta sama näitaja kohta vaadates vaid 19 kraadi...
Seega, kui talv ka antitsüklonaalne ehk külm tuleb, on ilmselt kevad ja suvi sajurohked aga siiski külmad.
-------------------------------------
K-st rääkides, siis Venemaa sügavustes oli 2010 suvel K, mis tõi sinna vist maist septembrini kuumuse ja põua. (Miks muidu seal tulekahjud olid)

Anonüümne ütles ...

Võiks tulla põuane (lumetu) ja pakaseline talv, nii -30 kraadi öösel ja -20 päeval.

Anonüümne ütles ...

See ennustussait millest siin juttu. Mida see möödunud suveks siis näitas?

Anonüümne ütles ...

Tuhala nõiakaevu keemine jääb kahjuks tuleval aastal ära vist, sest põhjavee tase on rekordmadaltasemel - pole õnnestunud siiani selle kaevu tulvamist ise näha, kuigi niiväga tahan :(

Jüri Kamenik ütles ...

Nähh! See masendab ju päris korralikult. Viimati õnnestus ka päris hulk aega tagasi seda näha.

Anonüümne ütles ...

Selle aasta veebruaris kees. Kas pole mitte juulis ka peale sadusid
miskit juttu sest olnud ?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-tuhala-noiakaev-keeb-parast-kolme-aasta-pikkust-puhkust-taas?id=73671995

Anonüümne ütles ...

Jah, veebruari mäletan. Ainus kuu sel aastal mil põhjaveetase oli piltlikult öeldes kõrgem kui kõikidel teistel kuudel kokku.

Jüri Kamenik ütles ...

Paistab, et põhjaveeprobleem muudkui süveneb.

Anonüümne ütles ...

Jah, üht meetrise lumikattega talve oleks vähemalt siia Loode-Eestisse vaja, et vesi taastuks.

Anonüümne ütles ...

19. oktoobril siseneb Marsi atmosfääri kulgur, mis hiljem hakkab mõõtma Marsi õhu- ja pinnatemperatuuri, õhurõhku ja tuulekiirust, ehk hakkab Maale saatma ilmaandmeid.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, saab võrrelda Maa ilmaandmetega ja hakata tegema vastavat statistikat.

Anonüümne ütles ...

@15. oktoober 2016 12:24

Eesti paikneb niiske kliima vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise, aga vahel tekib seda blogi lugedes mulje nagu kusagil Saharas elaks. Võrdlemisi raske aru saada, millest selline paanika vee osas? Kas tõesti on teil seal Loode-Eestis kaevud juba nii tühjad, et peate vett ostma? Pole siiani veel ühtegi uudis kuulnud, kus räägitaks, et põhjaveega probleemid on.

Anonüümne ütles ...

@ 15. oktoober 2016 16:18
Oleneb ju kaevu asukohast ja omakorda selle asukoha iseärasustest, jne.
Kaevu-uudiseid jah pole, aga mõni päev tagasi ilmus Maalehes küll uudis põua tagajärgedest:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/joed-ja-jarved-kipuvad-jalle-veevaeseks-jaama?id=75871967

Sealt ongi ilmekalt näha, et läänepoolsed jõed on pikaajalise keskmise miinimumi lävel, aga ida- ja kagupoolsed keskmise lähedal.
-----------------------------------------------------
Lisaks su kommenti esimese lause kohta: Õige tunne tekkinud, sest pole nagu küll aru saanud, et sajuhulk auramist ületab, sest muidu ju poleks Eestis sellist nähtust nagu põud kunagi olnud ja ei tulekski. Kuid ometi nii 2002, 2006, tänavu mais on põud olnud isegi rekordiline. Miks siis põud ikkagi (üha sagedamini) tekib, kui sajuhulk peaks väidetavalt auramist ületama? Seleta palun, huviga ootan.

Anonüümne ütles ...

@15. oktoober 2016 16:34

Jah, jõed-järved kuivad ja põhjaveetase on madal, aga kommetaare lugedes jääb mulje nagu mõjutaks see sinu igapäevaelu, et nii hädasti sademeid ootad.
Mis maikuud puudutab, siis elan siin Tartumaal, kus sadas rekordiliselt vähe, vaid 2mm, aga ei kuulnud kusagilt, et kellelegi oleks veeprobeemid olnud. Inimesed hoopis rõõmustasid nii pikalt kestva ilusa ja sooja ilma üle.

Sajuhulgast: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima

Anonüümne ütles ...

Täpselt sama mõte siin. Elan harjumaal ja kartulastki jäin ilma kuna põld käis suvel 2 korda vee all. Samas üks Nõmmekas hädaldab kuivusest. No kas Tallinnas kraanist siis vett ei tule ? Ilmateenistuse andmetel oli tõesti Harjumaa loodenurgas kuivi kohti aga ülejäänud Eesti uppus. Nõmmekas võiks vähemalt öelda seda ,et kas tal on tõesti kaev ja kasutab sealt tulevat vett ?

Anonüümne ütles ...

Ei ole kaevu, kuid ka see teine neljatäheline xxxx sõltub põhjaveest. Arva veel, miks põuda ei taha. Esialgu vihjeid ei anna :). Need, kel selline silmailu (et ka oleks silmailu, selleks ongi vaja sademeid ehk vett!) aias, arvavad ilmselt lihtsalt ära.

Anonüümne ütles ...

No jah kui 10 % Eesti pindalast ongi põuane ja 90% ei ole siis mina loen suve sajuseks. Enamus loeb ka siin. Küll aga ei vaidle vastu selles ,et sügise kohta on küll juba liiga kuiv. Tahaks ka ise vihma enne kui maa külmetama hakkab ja sinna on ainult mõni nädal.

Anonüümne ütles ...

Mis vahe selles tegelikult ongi, kas külm tuleb kuivale väi märjale maale? Niivõinaa ju see maale negatiivse mõjuga. Teiseks, mõne nädala asemel tõenäoliselt mõne kuu pärast tuleb külm.

Ennustan, et oktoobris enam sademeid ei tulegi. Põud kestab 5. novembrini +/-2 päeva. (Hüdroloogiline põud kestab kauemgi, kuna sademed ei jõua kohe põhjavette; nõrga saju puhul ei jõuagi üldse)

Jüri Kamenik ütles ...

A.Vindi: Vaatasin just aki llmateadet. Järgmisel nädalal lubatakse korralikke miinuseid.

Anonüümne ütles ...

Esiteks ei ole külm maale vaid negatiivne mõjuga. Mullastik kerkib ja kahjurid hävivad. Samas kannatavad ka viljapuude juured kui maa on kuiv. Osa kastavad õunapuid kui on kuiv enne külmade saabumist, et kaitsta.

Anonüümne ütles ...

Möödunud talv oli jah külma mõttes hea, et ca nädal oli lumetul maal külm ja alles siis tuli külmunud maale lumi peale.
----------------------
Igatahes muttidele selline pikk põud meeldib vist - pinnas parajalt niiske neile: vesi käikudes küll ei voola, aga samas pole ka nii tuhkkuiv, et käigud sisse variseksid.

Anonüümne ütles ...

Virumaast alates ilm selgineb praegu.

Anonüümne ütles ...

Taani ilmateenistus (DMI) ka arvamusel ,et Detsember ja Jaanuar tulevad viimase kuue aasta külmimad Skandinaavias aga ikka kuivapoolsed !

Anonüümne ütles ...

Ega muud võimalust külmaks talviti polegi kui et läbi kuivuse.

Jüri Kamenik ütles ...

Vahel on väga külm ka sajuste ja tuisuste ilmadega.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas selgineb ja autode klaasid juba kohe jääs ka. Varahommikuks ilmselt kõikjal selge ja mandril üldöökülmane, saartel plussis.
Nõnda see lubatud udu ja uduvihm tulemata jäigi.

Anonüümne ütles ...

Nüüd täiesti selge ja puude leherüüd rikkuv üldkülm ka kohal :(

Jüri Kamenik ütles ...

Õudne, eksole. Keegi sai hommikul kohvile minnes kõhukrambid (suure ehmatuse osaliseks), sest kõik oli jääs.

Anonüümne ütles ...

Hommikuse seisuga eile riisutud puudealused ühtlaselt lehtedega kaetud - kaetus 100%. Puudelt umbes 3veerand lehtedest läinud. Hakkabki see masendav raagus periood peale. Egas midagi, jääme maikuud ootama.

Anonüümne ütles ...

Võiks 5. novembrini antitsüklonaalne ilm olla, sest siis oleks tuul kokku kuu aega kirde ja lõuna vahel ning mereveetaseme 1 kuuline madal kestus saaks ka vist uue rekordi.

Jüri Kamenik ütles ...

Eks näis, kas tuleb uus rekord. 1993.a oli novembris sarnane olukord.

Anonüümne ütles ...

1999 aastale järgnes sajune suvi 2000 aastal ja 2002 aastale järgneval aastal (2003) oli vähemalt meil kevad väga sajune.

Anonüümne ütles ...

Kahjuks see kulgur purunes maandumisel.