pühapäev, 2. oktoober 2016

40. nädala ilm (3.–9.10.2016)

Kommentaariumi link
* Septembri sajuhulk 15,4mm Tartus
* Viimase 46. aasta jooksul pole Alatskivil nii vähe sadanud, kui seda tänavu  – 10,7 mm. Eelmine rekord oli 18 mm (2003).
* Marul septembri sajuhulk 51,3mm.

9. oktoobril on Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, aga Kesk-Euroopas asub madalrõhuala. Sellistes tingimustes jätkub ebatavaline ja väga tugev idavool, mis on suunatud ookeanile. Järjestikku tekivad lõunatsüklonid, mis hoiavad tuult tugeva ja ilma valdavalt pilvise.  
Erandiks pole selles seerias tänanegi päev: kirdetuul on tugev, puhangud kuni 19 m/s, ilm on pilves, kuid olulise sajuta. Sooja on kõikjal napilt alla 10 kraadi. Hästi madal mereveetase püsib http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/

Tugev idavool ja lõunatsükloniseeriad (DWD).

8. oktoobril püsis Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond (antitsüklon), aga Kesk Euroopas asus madalrõhuala. Seetõttu sügistorm jätkus, kusjuures tormine kirdetuul oli soe, sest õhutemperatuur jäi 5–9 kraadi vahele, eelmistel päevadel kohati koguni üle 10 kraadi (võrdluseks: 2002. a olid umbes samal ajal kirdetuulised lumetormid). Mitmel pool sadas vihma, rohkem Kirde-Eestis, kuid saartel ja kohati Lääne-Eestis püsis ilm esialgu kuiv, hiljem jõudis vihm sinnagi.
Kirdetormi tõttu madal veetase püsis või langes koguni veelgi (http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/). 
Antitsüklon tuleb päev-päeval lähemale ja jõuab viimaks Eesti kohale, vaigistades paari päeva pärast tuule. Kuna õhumass on soe, võib päikeselise ilmaga sooja olla üle 10 kraadi, aga selgetel öödel tuleb öökülma ja tekib udu. Võimalik on ka lihtsalt pilves, sombune ilm.

Triinu Sarv. Torm 30.september 2016. Tuul oli väga tugev. Lained vahutasid kaldale ja vastu muuli. Muulilt tõusid lained uhkelt õhku, mida ilmestas pilvede tõttu tekkinud valguse ja varjude mäng.

7. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond (antitsüklon), madalrõhuala liikus Balti riikide kohale. Seetõttu tormine kirdetuul püsis ja mereveetase jäi väga madalaks (paguvesi):  http://servlet.dmi.dk/vandstand/servlet/boos?type=sealevel&stat=41018&pres=boos&date=20161007
Alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama ja sadu liikus loodesse. Kus oli päikest, seal tõusis õhutemperatuur üle 10 kraadi, mujal jäi madalamaks.
Tormised ilmad püsivad, alles mõne päeva pärast tuleb antitsüklon Eesti kohale ja vaigistab tuule. Eriti tugevat tuult on oodata lähema ööpäeva jooksul, kui rannikualadel võivad puhangud üle 20 m/s ulatuda.
Antitsüklon ei püsi ilmselt kuigi kaua Eesti kohal, aga senikaua on ilm vaikne ja kui selgineb, siis ilmselt öökülmadega ja ehk ka udune.

Eero Hermann. Kirgas 6. oktoober Laekveres

Orkaan Matthew on ületanud möödunud kahel päeval mitmeid Kariibi mere saari ja Bahama, nõrgenedes vahepeal 3. kategooriani. Nüüd on ööpäeva jooksul jõudmas Floridasse ja tugevneb, kuid 5. kategooriani uuesti vast ei jõua. Hoiatused ja oodatav liikumistee: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at4.shtml?5-daynl#contents
Lisaks sellele on pisut lääne pool ookeani kohal tekkinud teine orkaan, kuid see on väheliikuv (http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?5-daynl#contents).
Kui keegi soovib USA ilmauudiseid jälgida, tuleb jälgida säutse siin – https://twitter.com/spann/lists/weather?s=09. Siia on paljud ameerika meteoroloogid kokku koondatud.

Orkaan tugevnes 6. oktoobril 3. kategooriast 4.-ni (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14L/imagery/rgb-animated.gif

6. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Ukraina kohal süvenenud madalrõhkkond (lõunatsüklon) liikus Poola kohale. Seetõttu alates põhjast ilm selgines ja muutus päikeseliseks. Kirdetuul nõrgenes, ainult loodenurgas ulatusid puhangud veel üle 22 m/s. 
Soojemas õhumassis ja päikese toel tõusis õhutemperatuur peamiselt Lääne-Eestis üle 10 kraadi. Tormine kirdetuul on langetanud mereveetaset mitmeid kümneid cm-d ja võimalik on uue rekordi teke, vt vaatlusandmeid http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/.
Teade mujalt maailmast: Severe Weather Europe Over 30 cm of fresh snow reported in Koscielisko, Poland this morning. Photo: Tomek Tylka. See on ilmselt läände triiviva lõunatsükloni mõju.
Rõhkkondade vastasseis tugevneb, sest lõunatsüklon tuleb Eestile lähemale, aga antitsüklon püsib paigal. Seetõttu tugevneb kirdetuul ja võib muutuda tugevuse poolest tormiks. Madalrõhulohk toob vihma 8. oktoobril ja see sadu levib kagust loodesse. Sajuhulgad ei ole ilmselt kuigi suured.
Tormine ilm jääb veel mõneks ajaks püsima, kuid näib, et tasapisi nihkub antitsüklon lõpuks Eesti kohale, vaigistades tuule. Soojenevas õhumassis võib õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi.

Tarmo Hermann. 30. september · Õues on virmalised, minge pildistama kes saab! — Laupa, Järvamaa.

Kommentaar suve kohta. Paljud inimesed on nimetanud suve katastroofiliseks ja olen vahel nõustunud sellise flirdiga. Tõmbame hetkeks hinge, et mõelda, kas selline iseloomustus on sobiv või mitte ja mis on üldse katastroofiline.
Kui päris täpne olla, siis suvi oli üksnes mõõdukas, aga mitte katastroofiline, sest "katastroofiline" ei ole mõõdukas. Mingeid loodukatastroofe ju polnud (põllumeestel oli saagiga mõnevõrra raskusi, aga ikaldust ju ka polnud ja kes veidi ootas, sai saagi kätte).
ÕS-i järgi: katastroof = hävitav õnnetus, hukatus. Me ju teame isegi, mis on tegelikult looduskatastroofid: suured orkaanid, veeuputused, maavärinad jne, aga midagi võrreldavat Eestis sel suvel ei toimunud.
Ja veel: kellegi tuttav elab Prantsusmaal Pürenee kandis, seal oli suvel palju päevi, kus temperatuur oli üle 40 kraadi ja isegi nüüd, paar päeva tagasi oktoobris, oli 34 kraadi sooja. Mina oleksin sellistes oludes vist juba surnud, sest siinses harjumuspärases kliimas oleks see midagi katastroofilaadset, aga sealsed inimesed on sellise kliimaga harjunud ega saa seda käsitleda katastroofina.
Meie viimase aja katastroof on olnud hoopiski Aafrika seakatk, mille käigus tapeti kümneid tuhandeid sigu. Katastroof nii selles mõttes, et tapeti nii palju elusolendeid – (kultuur)loomi –, kui ka meie inimeste toidubaasi löödud olulise augu mõttes. Aga tänavusuvine vihm ja vähene päike jäid mu meelest tavalise ilmahälbe piiridesse.
Huvitav on see, et mitmel pool on kuulda olnud, et sel suvel olnud lindudest suuremad saagihävitajad herilased, kes olevat ära lagastanud ja tühjaks imenud peaaegu kogu kirsi-, vaarika- ja isegi maasikasaagi. Lindude vastu aitavad katteloorid ja muud vahendid, aga herilased pääsevad ikka jaole.

Triinu Kallas. Hommikul olid marukenad mammad taevas! (Vabandan kvaliteedi pärast, sest telefoniga tehtud.) 30.09.2016 Tallinnas

5. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond (õhurõhk keskmes ligi 1050 hPa) ja madalrõhkkond (lõunatsüklon) liikus Ukrainast Poola kohale. Rõhkkondade vastasseisu tõttu tormine kirdetuul püsis (puhangud ulatusid üle 20 m/s, sisemaal muidugi oluliselt vähem). 
Pilvisus oli muutlik: mõnes kohas asendus päikeseline ilm kõleda pilves ilmaga, aga siis jälle selgine. Üldiselt oli ilm pilves põhjarannikul ja Lõuna-Eestis. Olulist sadu polnud. Õhutemperatuur tõusis üle 10 kraadi vaid Edela-Eestis (Liivi lahe ääres). 
Sünoptiline olukord lähipäeval ei muutu. Seetõttu jätkub ilm tuulise ja jahedana, aga olulist sadu ei tohiks tulla.
5. oktoober on esimese lörtsi ja lume osas märgilise tähtsusega kuupäev, sest just siis on sageli tulnud esimene lumi või lörts. Näited: 5.10.2002 sadas mitmel pool üsna paks lumi maha, mis "jäi kevadeni püsima", sest suurt sula õieti ei tulnudki; kellegi meenutus 1998. a-st: Ka mina mäletan 2002 aasta 5.oktoobrit sellise ilmaga ja mäletan ka 1998 aasta 5.oktoobrit.Hommik oli ilus päikeseline,enne lõunat hakkas vihma sadama,peale lõunat hakkas õhutemperatuur järsult langema ja vihm läks üle lörtsiks.Aga õhtul sadas juba laia lund ja see lumi jäigi maha kevadeni :). Viimast juhtumit kahjuks esimese hooga kinnitada pole õnnestunud – seega võib vale mälestus olla (eksitud kuupäeva või sündmusega). 2004. a sadas esimene lörts ja märg lumi 10. oktoobril. Pisiartikkel esimesest lumest ilmub sellenädalases Maa Elus.

Raikki Luik. Rämedad videvikukiired :D 30.09.2016 Leedi

4. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond ja Ukraina kohal süvenes madalrõhkkond (lõunatsüklon). Sellises sünoptilises olukorras ehk täpsemalt rõhkkondade vastastikuse mõju tõttu tugevnes põhja- ja kirdetuulkoguni  tormini (puhangud rannikualadel üle 21 m/s, sisemaal siiski enamasti alla 15 m/s), kuid külmas õhumassis oli hommikul tuulisele ilmale vaatamata ikka öökülma.
Päev oli sagedaste sajuhoogudega, kohati sadas jääkruupe. Õhtuks koondusid hoogsajud rohkem Eesti põhjaossa (laheefekt). Õhutemperatuur püsis valdavalt alla 10 kraadi.
Antitsüklon tugevneb, kuid lõunatsüklonid aktiveeruvad samuti. See tähendab tuulist, ajuti isegi tormist ilma. Ilm võib olla pilvine, on sajuvõimalus. Kuna õhumass soojeneb, siis võib õhutemperatuur taas üle 10 kraadi tõusta ja öökülmaoht väheneb, kuid nädala lõpus saabub uuesti külm õhumass.

Kairo Kiitsak
Reede (30.09.) öösel moodustus Skandinaavia kohal uus aktiivne osatsüklon, mis asus ka Eesti ilma kujundama. Selle mõjusfääris oli ilm meil sagedaste vihmahoogudega ja üsna tormine, kohati sadas isegi rahet. Ennelõunal registreerisid välgudetektorid pilv-maa välke Soome lahe kohal, Viljandi- ja Tartumaal. Üldiselt lõõtsus väga tugev edelatuul, puhanguid oli sisemaal 15-21, rannikul 20-24, vastu Läänemerd ning Soome ja Liivi lahel iiliti kuni 26 meetrit sekundis. Päeva kõige tugevam tuulepuhang fikseeriti Vaindloo saarel, milleks oli 26,5 meetrit sekundis. Endal õnnestus mõõta kõige tugevamaks tuulepuhanguks Kariväraval 19 m/s.


3. oktoobril liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Skandinaavia keskosa kagusse, kuid seejärel tugevnes Skandinaavia kohal külma õhumassiga kõrgrõhuala (antitsüklon). Sellises sünoptilises olukorras ilm selgines ja õhk jahtus hommikuks alla 5 kraadi, pilvistes kohtades alla 10 kraadi, v.a rannikualadel, kohati tekkis udu.
Päeval püsis päikeseline ilm, kohati on vähese ja vahelduva pilvisusega (peamiselt rünkpilved). Õhutemperatuur tõusis veel kõikjal üle 10 kraadi.
Öösel on selge ilm või katab taevast õhuke pilvekiht, kuid olulist sadu ei tohiks tulla. Sooja on ilmselt napilt üle 0 kraadi, seega maapinnal on öökülma oodata, ainult rannikualad on oluliselt soojemad. Tuul tugevneb. Seoses õhumassivahetusega võib hommikul ja päeval pilvi enam olla ja sajuvõimalus on suurem. 
Arktiline õhumass annab paari päevaga järele ja ilm muutub jälle soojemaks, kuid lõunatsüklonid võivad kõledust ja jahedust uuesti lisada.

Eero Hermann. 3.okt.16

Tuleb jahe ja antitsüklonaalne nädal.
Nädala alguses tugevneb Skandinaavia kohal antitsüklon.  Eesti jääb selle idaserva, mistõttu põhjast jõuab Gröönimaalt pärit arktiline õhumass ringiga Eestisse. Seetõttu nädala keskpaigaks tuul tugevneb ja õhutemperatuur langeb. Selge ilmaga, eriti kui on vaikne, võib tulla ka õhu öökülma, päeval on aga enamasti alla 10 kraadi, v.a rannikualadel. Arktilises õhumassis võib ilm pilves olla – see hoiaks ära suurema öökülma, aga ilm mõjuks eriti kõledana.
Oma osa on lõunatsüklonitel, mis transpordivad lõunast soojust põhja, kuid nende mõju Eesti ilmale on veel ebaselge. Tõenäoliselt osutub antitsüklon tugevamaks, suuremad sajud siia ei jõua, ent õhumass soojeneb taas.

Inge Baikov. 30.sept.2016, kl.18.55 Raplamaa, Kumma. Võimsad rüngad lõunataevas.

60 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kuusikul on juba täna öösel öökülmaoht.

Anonüümne ütles ...

Harkus ja Kuusikul 4,5 kraadi.
--------------------------------
Nõmmel paistab uduseks minevat.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse järgi on samakuiv või kuivem septembris 1998, 2000, 2005. No kõigil kolmel juhul oli talv talvisem kui viimased 3 talve on olnud. Seega kinnistub mulle aina enam kinnisidee ,et sel talvel ka õigest talvest ei pääse.

Anonüümne ütles ...

Oleks tore küll, need vaid paari külma nädalaga seailmaga talved olidki ära tüüdanud.
----------------
Aga milline oli nende aastate OKTOOBRI sajuhulk?

Anonüümne ütles ...

Noh, päris huvitav kokkusattumus - augusti kuukokkuvõttes hüüumärgiga märge, et sajune august, ja septembri juures, et kuiv september. Seega augusti sajud olid septembri arvelt eelkõige - loodus tühja kohta ei salli.

Anonüümne ütles ...

@3. oktoober 2016 10:41

Kliima aina soojeneb ja igasugused võrdlused eelnevate aastatega ei pea enam paika.

Viimase aasta(eelmisest oktoobrist alates) võib ideaalnäiteks võtta, milline saab olema Eestis tulevikukliima, mida ka meie silmad peaksid nägema: Jaanuar jääb ainukeseks talvekuuks, mil võib veel tõelist külma loota, kuid kindlasti mitte iga aasta. Veebruarist(kuu keskmine tänavu +0,7) saab kevadkuu ja õhutemperatuur tõuseb üle Eesti plussi. Märtsis kevad jätkub, aprillis läheb loodus roheliseks ning seda hakatakse kutsuma lehekuuks mai asemel. Mai(kuu keskmine tänavu 13,1) ning september(kuu keskmine tänavu 13,2) saavad lisaks juunile, juulile ja augustile suvekuudeks. Oktoobris saabub sügis, mis jätkub kindlalt novemberis(kuu keskmine mullu 4,9) ja detsemberis(kuu keskmine mullu 3,3).

Anonüümne ütles ...

@3. oktoober 2016 11:28

Just! Mai ja juuniga oli sama lugu.

Anonüümne ütles ...

@ 3. oktoober 2016 11:30

Lisan su tekstile juurde, et sademeterežiim muutub - äärmuslikumaks. "Valida" kas põua või uputuse vahel: nt tänavune aprill vs mai või august vs september. Oktoober ilmselt tuleb Põhja-Eestis keskmisest tunduvalt kuivem, Üle-Eestiliselt kuivem ning Lõuna-Eestis normilähedane. Kuiv sügis tähendab sooja ja sajust talve. (Kui praegu oleks jaanuar, siis oleks öösiti pakane)

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus ei maini sõnakestki öökülmaohust saabuval ööl. Tänaöine kogemus on näidanud, et selge ilmaga on tuul kerge vaibuma ja põhjarannikul isegi vastassuunda pöörduma. Seetõttu oli Tallinnas ilm HIRLAMi kui ka norrakate prognoositust ligi 7 ja Kuusikul ligi 5 kraadi külmem. HIRLAM näitab saabuvaks ööks Tallinnasse 7 kraadi ning Kuusikule 3 kraadi. Lahutage eelpooltoodud eksimused maha ja saate teada, milline öökülm tegelikult ees ootab, kuna tuule vaibumine sisemaal on ka täna õhtust väga tõenäoline. PS! Öökülma tuleb sel juhul ka Kagu-Eestis, kuna ilm on ööseks ka seal lausselge, erinevalt tänasest ööst.

Jüri Kamenik ütles ...

Öökülmaoht postitusse lisatud! Nad ütlevad, et sajune juuli ja august olid eelkõige kuiva mai arvelt, aga mille arvelt oli september kuiv, veel selgub.

Anonüümne ütles ...

Leedus, Poolas, Valgevenes ja Kaliningradis on homme-ülehomme haruldast tormi oodata. Haruldane selle poolest, et torm puhub kirdest, mitte edelast.
Jaanuarist märtsini oleks sel juhul korralik lumetorm tulemas.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus prognoosib talvist oktoobrit.

Anonüümne ütles ...

@ Seda külma (ja kuivust eelkõige) aimasin juba enne ilmateenistuse ennustust oma siinses 29. september 2016 0:26 kommentaaris:
https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=5224307464105570478&bpli=1

Jüri Kamenik ütles ...

Väga tubli! Nüüd jääb see üksnes ära oodata, et oma ennustust valideerida.

Anonüümne ütles ...

Täna siis esimene tõeline sügispäev tänavusel hooajal, mil kõikjal jäid kraadid alla 10 pügala. Nõmmel oli maksimum veidi üle 8 kraadi. Mitte väga palju aega tagasi hakkas vahelduva eduga ka kerget vihma tuiskama.

Anonüümne ütles ...

Väga hea, kui nüüd sügisel "külm" ja kuiv ära tuleb, siis jääb talvel pikk pakane taas olemata ja sünnivad hoopis soojarekordid.

Anonüümne ütles ...

Jah, loodame seda ka muidugi, et praegused sügisesed ärajäänud vihmasajud kestavad kogu talve ja põud saab lõpuks kustutatud.

Kalle ütles ...

Õhurõhk on hetkel üllatavalt kõrge. Baromeeter on mul seina peal ja kui harilikult seisab osuti enam-vähem skaala keskel püsti, siis nüüd kellaga võrreldes 2 peal. Vaatasin igaks juhuks ka meteo.physic.ut.ee näitu ja nii ongi: 1031,8hPa. Samas taevas on Tartus täispilves ja ilm on väga tuuline.

Anonüümne ütles ...

Ega selles tormitsükloniski on õhurõhk keskmes vist üle 1000 hpa. Kogu Euroopas sellest piirist peaks üle olema.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, sügisesed ja talvised antitsüklonid ongi tavaliselt pilves. Õhurõhk kohati kuni 1050 hPa http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606

Anonüümne ütles ...

Päeval oli Gröönimaal +7 ja Eestis ka mitmelpool sama. Rohkem pole sõnugi.

Jüri Kamenik ütles ...

Hämmastav ja tekitab vist raevu?

Anonüümne ütles ...

Kindlasti on olnud aegu, mil Gröönimaal on olnud sula ja Eestis pakane.

Anonüümne ütles ...

Soomlased loevad Äikesehooajaks vahemikku 1 maist kuni 30 septembrini. Meie ilmateenistusel vist mingit konkreetset ajavahemikku kasutusel pole. Soomlased igaltahel on kokkuvõtte teinud ja äikesehooaeg oli ka seal allapoole keskmise. Juuli ainult oli "üle normi".

Anonüümne ütles ...

No mida ma ütlesingi, nädal-2 tagasi, et põuase ehk antitsüklonaalse sügise järel saabub vastukaaluks tsüklonaalne talv:
http://ilm.ee/?515626

Lohutan teid juba ette, et tänavuste jaanidega nii sooja ilma ei tule niivõinaa, erinevalt mullusest ja tunamullusest jaaniajast ;).

Jüri Kamenik ütles ...

Et kisub soojaks ja tormiseks?

Anonüümne ütles ...

Annaks kesiganes, et läheks. Sajuseks eelkõige. Prognoos iseenesest lohutav ja meeldiv.

Anonüümne ütles ...

Ja kes mu jaaniaja ilma kohta käivast ütlusest aru ei saanud 14:43 kommentis, siis asi selles, et 2014 ja 2015 oli jaaniajal 10 ringis sooja, aga tänavu üle 20 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Ja täpsustan konkreetselt, miks põuda peale tolmu ja taimede veepuuduse vihkan - pole nii sagedasi mutimullahunnikuid näinud - 10 x 10 meetrisel murulapil on isegi 31 hunnikut hetkeseisuga :(.
Eriti kummaline on vaatepilt, et neid hunnikuid on isegi kraavides, kus tavaliselt on vesi. Loodetavasti need käigud seal maa-all maja või tee suunas ei lähe, sest kui kord Eestile omaselt sadama hakkab ja põhjavesi normaliseerub, võib vesi muti käigu kaudu soovimatutesse kohtadesse voolama hakata..

Anonüümne ütles ...

Mina kes siin juba ammu talvist talve ennustab väidan vastupidist.Tulevad seekord Jõulud valged ja Jaanid 2017 vähemalt samasoojad kui möödunud.

Anonüümne ütles ...

Soome lahes on vesi väga madalaks läinud pideva Ida-kirde tuule tõttu. Huvitav kas praegu vesi lausa tormab Taanis väinadest Põhjamere suunas ? Kui jah siis kas on loota ,et kui tulevad millalgi vastupidised tuuled saab Läänemeri korraliku lisa soolasemat vett Põhjamerest ?

Jüri Kamenik ütles ...

See on kirdetuule tõttu vist, sest idatuult pole eriti olnud (!?).
Suurteks soolasteks sissevooludeks on vaja spetsiifilist sünoptilist olukorda. Hetkel seda pole ette näha, aga elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

See tuulevahetus saab olema sujuv, seega vee sisstung samuti sujuv, mitte järsk. Nt norrakad vähemalt enne kuu keskpaika idakaarte tuulte lõppu ei näitagi veel.
--------------------------
Madal veetase on ka sademetepuuduse tõttu, kuna jõgede veevaru aina väheneb ning samas ebasoodne tuulesuund ei lase uut vett sisse siia. KOGU Läänemerel ju kirdetuul.

Anonüümne ütles ...

10+ kraadised soojad on selleks korraks läbi vist. Jõuludel jälle :D

Anonüümne ütles ...

See homne sadu jääb Tallinnas raudselt jälle olemata või parimal juhul mingi 0,7 mm ehk tilgub täis. Kagu-Eesti põuahuvlisel võib vesi aga ahju otseses mõttes voolata (sajab nii palju lihtsalt), kui tal ahi on üldse.

Anonüümne ütles ...

Seekord olen nõus. Hea kui üldse Harjumaal midagi tuleb. Tuult tuleb aga küllaga. Üsna suur osa Läänemerd vist juba Atlandi poole voolanud ja homne tuul ainult süvendab nähtust.

Jüri Kamenik ütles ...

Keegi imestas, kas Põhjamerre on tekkinud veepais, nii et sealsed rannikud upuvad, sest kogu Läänemere kohal ju kirdetorm.

Anonüümne ütles ...

See üle 20 m/s pole ju [eriti tugev tuul], viimased 3 päeva juba üle 20 m/s olnud, eriti üle-eile.
------------------
Läänemere edelaosas veetase üle keskmise tuntavalt.

Jüri Kamenik ütles ...

Inspireeritud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/ (Laupäevaks (8.10) laieneb meile madalrõhkkonna põhjaserv ja selle vihmapilvede tsoon jõuab tänastel andmetel Eesti kohale, saju tõenäosus suureneb 75-90%-ni. Kirdetuul on tugev, puhangud ulatuvad 16, rannikualadel 23 m/s, Soome lahe ääres pole välistatud õhtu poole ka 25 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4..9°C, päeval 6..10°C., kirjaviis muutmata, sh vigane kahe-punkti kasutus jms).
Saabuv madalrõhulohk peaks tooma tuule tugevnemise ja süvendama paguvee nähtust.

Anonüümne ütles ...

Idast läheneb laussajuala, aga ei usu, et see Tallinnani vastu peab. Ka õhtused hoogvihmad on Nõmmest õrritavalt lähedalt möödunud loode poolt.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, keegi kurtis, et mingis linnaosas juba uputab. Veider.

Anonüümne ütles ...

Eks see Mustamäe, Haabersti või Õismäe ole. Laussajuala hakkaski just enne Tallinnat hajuma. Nõmmel umbes 10 minutit piserdas ja kõik.
--------------------------
Kolmapäevase õhuöökülma tõenäosuseks hindan vähemalt 95%.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kisub vaikseks ja öökülmaseks, kui ilm ikka selgineb.

Anonüümne ütles ...

Sauel tuli öisest sajust 3 mm. Ei saa öelda ,et tühine sadu oleks olnud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kohati kallas päris korralikult, aga sadu ei kestnud kaua.

Anonüümne ütles ...

@ 8. oktoober 2016 6:42
Saue pole ju Tallinn ka ;).
-------------------------------
Radari ja HIRLAMi väljundeid kõrvutades on näha justkui mingi ootamatu muutus rõhkkondade dünaamikas, mistõttu kogu Põhja-Eestisse täna prognoositud laussadu ei jõua.
Radar näitab, et oodatust väiksem sajuala liigub idast otse läände, aga HIRLAM näitab, et idakagust lääneloodesse. Mis selle erinevuse õhuvoolu suunas põhjustas?

Anonüümne ütles ...

Siin Kagu-Eestis uputab.

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmselt lohu telg jõudis kohale - sellest dünaamika muutus http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606

Anonüümne ütles ...

No tuli vist Nõmmel ka rohkem kui tilgake.

Anonüümne ütles ...

Õnneks tuli jah. Sadas vähemalt tolmu kinni paariks päevaks.
Suht tõenäoliselt oli tegu oktoobri viimase laussajuga siinkandis tänavu.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi järgi tuleb öökülm juba teisipäeva öösel, kui prognoosi mõttes 5 tundi edasi pikendada.

Anonüümne ütles ...

Kahjuks algab jah see 7 kuud kestev mõttetu ilma periood taas. Eriti siis, kui puud juba täiesti raagus. Praegu lisabki sellele igavusele vürtsi vähemalt värviline loodus. Loodetavasti see igav põuaperiood lõppeb novembris ning tulevad vähemalt korralikud sügistormid taas.
-------------------
Arvan, et umbes pooltuhat millimeetrit sademeid on Loode-Eestisse vaja, et põhjavee tase normaliseeruks. Kakku umbes poole võrra vähem ja kirdesse sellest omakorda poole vähem.

Jüri Kamenik ütles ...

Praegu ju ongi korralik sügistorm ja viimasel paaril päeval lisandus sellele ka vihm, mis kohati oli üsna tugev.

Anonüümne ütles ...

Mis nii viga, kui sellised sügised saavad tavaliseks. Prognooside järgi hakkab põud taas pihta, mis nii pea ei näi lõpevat. Seega võib öelda, et juba neljas soe talv on tulemas?

Jüri Kamenik ütles ...

Aga põud ju ei hakka pihta, vaid muudkui kestab, juba augusti lõpust alates.

Anonüümne ütles ...

Jüri, oleneb, kuidas võtta. 14:58-l on õigesti öeldud ju, kui lähtuda meteoroloogilisest põuast. Hüdroloogiline põud jah jätkub, aga meteoroloogiline põud algas taas. OKTOOBER NIMETADA TOLMUKUUKS!
Tallinnas oli viimatine põhjavett täiendav sadu 4. septembril.
Ainuke aastaaeg, kus mulle põud võib meeldida, ongi talv, sest esiteks on lühikeste päevade tõttu niiskust palju - pole tolmu; teiseks on taimed puhkerežiimis, mistõttu närbumist ei toimu.

Anonüümne ütles ...

@ 9. oktoober 2016 14:58
Jah, paistab nii. Ma juba mõni nädal tagasi ennustasin, et põuane sügis tähendab sooja ja sajust talve.
Seega gripihooaeg missugune.

Jüri Kamenik ütles ...

Lihtsalt räme.

Anonüümne ütles ...

Paraku jah, pole head halvata - sooja talve ehk eesootavale nirule suusakale lisanduvad veel haigused kah juurde. Kasutan siinkohal Tarmo Luku sõna FUHH.

Jüri Kamenik ütles ...

Mulle ütles Tarmo, et tema sõna on hoopiski mähh.