pühapäev, 30. oktoober 2016

44. nädala ilm (31.10.–6.11.2016)

Kommentaariumi link
Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673. Soovitame saata oma tulekust e-kirja aadressil ilm@ilm.ee
Kes soovib oma pilte siin näidata, siis saatke failid palun kamenikmeister@gmail.com (hea, kui juures on andmed, kus ja millal pildistatud).

Kuula Merikese ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/581f096714f03646202a7a62
6. novembril jõudis Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kirdeserv. See tõi tuule tugevnemise (kirdetuul puhanguti kuni 20 m/s) ja alates Lõuna-Eestist tuisu (mereefekt kandus Soome rannikule, kuigi tuul oli pigem kirdest). Õhutemperatuur ühtlustus: öine kohati -10...-16 kraadi asendus päeval enamasti -2...-5 kraadiga.
Tuisk levis tasapisi põhja poole ja jõudis 7. novembriks pea kogu Eestisse. Rootsis oli suur lumesaju hoiatus väljas https://www.krisinformation.se/nyheter/2016/november/smhi-klass-2-varnar-for-snofall.
Tuisk toob ilma külmenemise ja nädala vältel läheb krõbedamaks. Lähemalt uues postituses (vt ülalpool).

Eda Varis. Rünkpilved. 05.11.2016 Röa

5. novembril levis Läänemere kohale uue madalrõhkkonna kirdeserv. Selle levikut tõkestas mõõdukalt tugev antitsüklon Skandinaavias. Öö oli pilves selgimistega (läks hommikuks selgemaks) ja vaikne, kohati sadas lund ja tekkis udu. Kus selgines, oli õhutemperatuur -10 °C, muidu oli soojem, näiteks -3 või -5 kraadi rannikualadel koguni 0 °C lähedal.
Päeval asendus nõrk ja muutliku suunaga tuul või tuulevaikus saartel kagutuulega, seejärel idatuulega, mis hakkas tugevnema, sisemaal püsis esialgu veel tuulevaikne. Ilm muutus päikeselisemaks ja külmemaks: kuigi päeval tõusis päikese toel peaaegu tuulevaikuses mitmel pool 0 °C lähedale ja tekkisid rünkpilved, oli juba õhtul kohati kuni -12 kraadi ja tekkis tihe udu.
Tuule tugevnemine levib aeglaselt itta. Suurem sadu ja tuisk peaks kohale jõudma 6. ja 7. novembril. Esimesena võib tuiskama hakata Soome lahe ääres, kus on mereefekt, seda mainitakse ka Merikese ilmateates: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-05_10_puhas.mp3. Samas arvan, et kuna õhk liigub algul kagust loodesse või idast läände, jääb mereefekti tuisk Soome poole või avamerele ja alles hiljem vastavalt tsükloni liikumisele, kui õhk liigub kirdest edelasse, võib tuisk koonduda põhjaranniku lähedale.
Üllataval kombel pole sula veel ette näha. Külm ja tuisune ilm annab 9. novembriks järele, kuid lumesajud võivad jätkuda. Pärast seda võib mööda Venemaa lääneserva põhja poole liikuda aktiivne lõunatsüklon, millel on lumetormi potentsiaal (kui nii läheb, on tingimused ehk sarnased 26.03.2008 juhtumiga). Teine variant on see, et läänetsüklonid üritavad tungida ida poole, aga väga külm ja kuiv õhumass tõkestab tee (soojuse ja niiskuse levimist põhja ja ookeani suhtes itta takistab suure tihedusega külm ja kuiv õhumass, milles on praegu antitsüklon tekkinud).

Tööpäevad on pikad ja lõppevad alles pimedas, aga vaade pilvedele on kena. 4.11.2016 Tallinnas.

4. novembril ulatus Baltimaade kohale madalrõhkkonna lääneserv, pärast seda levis Läänemere kohale uue madalrõhkkonna kirdeserv. 
Soome lahe mõjul jätkus mereefekt, mille mõjul kasvas lumikate mõnes põhjamaakonnas kuni 20 cm-ni. Sadu jätkus ka sisemaale. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või sisemaal loodest ja rannikualadel kirdest. Õhutemperatuur püsis enamasti pisut alla 0 °C, rannikualadel oli soojem.
Rahulik ilm püsib veel veidi aega, sest Eesti jääb tsüklonite vahele. Alles 6. novembril ulatub Eestini järjekordse tsükloni kirdeserv, mille mõjul tuul tugevneb, aga sadu ei pruugi veel kohale jõuda, v.a mereefekti lumi. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeval (6.11.) laieneb madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohale ja selle kirdeserv tungib jõulisemalt Eesti poole. Ida- ja kirdetuul tugevneb, puhanguid on 15, saartel ja põhjarannikul 20 m/s. Öö ja ennelõuna on veel suurema sajuta, vaid meretuulega rannikul püsib lume- ja lörtsihoogude võimalus. Tihedamad lumepilved jõuavad pärastlõunal Liivi lahe ümbrusse ja Eesti lõunaserva ning levivad õhtul edasi põhja poole. Tänastel andmetel Põhja-Eestisse ei tarvitse sadu jõuda. Õhutemperatuur on öösel -5...-10, öö hakul Eesti põhjapoolses osas kuni -13, saarte rannikul jääb 0 °C lähedale, päeval 0...-5 °C.
Edaspidi on ilm tuisune ja talvine. Lumelisa võib tulla rohkesti. Erinevalt 1993. a novembrist ei ole seekord antitsüklonid ülekaalus, vaid pigem on palju madalrõhkkondi, torme ja sadusid (tuiske).

 Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva linnas 1. novembril ja 2. novembril

Kairo Kiitsak kohas  Jõgeva. Läbi kaamerasilma on õhtud värvilisemad. 3.11.2016

3. novembril oli siinmail madalrõhkkonna loode-lääneserv.  Tuul nõrgenes ja idatuul asendus valdavalt põhjatuulega, üksnes Soome lahe ääres oli kuni 21 m/s tugevusega kirdetuulepuhanguid (konvektsioon merel). Mitmel pool sadas lund, tugevamaid sajud ja tuisk oli ikka Soome lahe ääres – mereefekt. Lund oli alates 2. novembrist Põlva lähedal kuni 17 cm (Ivar Uutari andmed), Lääne-Eestis kuni 13 cm, mujal vähem, kuid lumikatte paksus kasvas päeva jooksul eeskätt põhjarannikul.
Õhutemperatuur jäi enamasti alla 0 °C, vaid kohati rannikualadel oli pisut soojem. 
Ilmateates mainiti ka jäävihma http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-03_09_puhas.mp3.
Talvine ilm jääb püsima. Tuleb nii edelast kui lõunast aktiivseid tsükloneid, millest mõnel on väga suur soojavaru, aga Eestisse nad sulailma ei too. Ilmselt ei jaksa soe ja niiske õhk, mis on väiksema tihedusega, üle olla põhja pool valitsevas tihedast külmast ja kuivast õhust (õigemini õhumassist). Seetõttu suunduvad tsüklonid lõuna- või idapoolsemaid radu pidi Venemaale ega too sooja õhku siia, vaid soojad sektorid niiske sulailmaga jäävad lõuna või ida poole. Siiski on oodata tormiseid ja ilmselt ka tuisuseid ilmu.
Merike kirjutab oma reedeses ilmajutus: Üleöö saabunud talv, kuigi kaugelt ette nähtud, loob ootamatut ilu ja paraku ka palju valu. Talviseid ilmamustreid pakuvad ka järgnevad päevad. Lund ning tuisku on nii nädalavahetusel kui  uuel nädalal. /---/ 
Valdavalt  on novembritalvega nii nagu me kõik mäletame, tuleb ja läheb. Seekord kipub saabunud tali pikemalt kestma, kuid  ükski seos pole nii hea, et midagi kindlamat ülejäänud  talvekuude kohta ette väita. Aga suur rõõm, et pikka halli aega vähemaks jääb!
Reedel-laupäeval jätame hüvasti ilusa lumevaiba(üle 10 cm) toonud tsüklon Gisiga. Külm õhk, mis selle tagalas kohale saabus, peaks ööl vastu laupäeva mõnel pool õhutemperatuuri alla  -10 langetama. Laupäeva päeval saab ilmaohjad endale Põhjamerel süvenev tsüklon nimega Husch.
Tuul pöördub idakaartesse ja paisub tugevaks ööl vastu pühapäeva. Lumesadu ja tuisk on pühapäeva õhtupoolikul liiklejate kuri kiusaja. Tuisuilm jätkub ka esmaspäeval, mil Huschi jäänustega on liitunud uus süvenev tsüklon Aadria mere äärest. Õhutemperatuuri kontrastid põhjalaiustelt tulnud külma ja lõuna poolt läheneva soojuse vahel koonduvad Baltimaade kohale.
Eriti ägedaks võib kujuneda sadu ja tuisk ööl vastu teisipäeva, mil tsükloni kese jõuab  Pihkva oblasti kohale. Kolmapäeval näib hääbuv tsüklon lausa Eesti kohale tulevat, siis jätkub ikka lumesadu, kuid tuul vaibub. Sulailma saabumine võib jääda kuu keskpaika. Seega võib ilus ja valus talveilm kesta ühtejärge kümmekond päeva. /---/

Nii see talv algas. 31. oktoobril Tartus. Ain Vindi foto

2. novembril liikus aktiivne tsüklon Läänemere kohalt itta. Seetõttu ilm sajune ja tuisune, vaid Liivi lahel oli vihmane. Lumikatte paksus ulatus hommikul 11 cm-ni Hiiumaal, seevastu Saaremaal ja Virumaal paiguti 1 cm või vähemgi. Muhu elanik: päeval oli lumikatte paksus erinevates kohtades mõõdetuna 12 kuni 17 cm, üksikud tuisuvaalud muidugi sügavamad. Päeva jooksul muutus sadu katkendlikumaks ja hootisemaks, kuid kohati oli sadu tugev. Õhtutundidel käivitus Soome lahel mereefekt, mis siiski veel maismaale ei jõudnud.
Õhutemperatuur oli valdavalt -1 kuni -2 kraadi, vaid Liivi lahel kuni +5 kraadi.
Ilm muutub rahulikumaks ja külmemaks. Tugevama saju tõenäosus on esialgu veel üsna suur, aga väheneb, säilides viimaks peamiselt Soome lahe ääres (mereefekt).
Järgmine tsüklon hakkab ilma mõjutama 5. novembril. See toob tuule tugevnemise ja ilmselt ka uue tuisu. Talvine ilm jääb usaldusväärse ajahorisondi piires püsima.

Lumikatte paksus 2. novembri hommikul (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

2. novembri ja edasine ilm. Ele Pedassaar kirjutas oma seinal ülevaate praegusest ja eesootavast ilmast (muutmata, v.a arvuvahemike märkimiseks punkt juurde lisatud ja lisatud tühik arvu ja °C vahele):
Talv süveneb, lumi on ja jääb (vähemalt nädalaks)!
Möödunud ööpäeval arenes külma ja sooja õhu kokkupuute piiril Lõuna-Rootsi kohal madalrõhkkond. Pööris süvenes ning liikus täna (2.11) Gotlandi saare lähedale Läänemerele. Selline asjade käik on kulmineerunud faktiga, et Eestis on lumi maas, isegi saartel. Hiiumaal mõõdeti lumikatte paksuseks 9 kuni 11 cm, 5 kuni 9 cm on lund ka mandri lääne- ja lõunaosas. Ülejäänud Eestit katab 1 kuni 3 cm-ne õrn lumekiht. Mahasadavat lund keerutas öösel kagu- ja idatuul, mille iilid ulatusid sisemaal 11-14, rannikul 18, saartel kuni 21 m/s. Külma oli 1...3 °C, Liivi lahe saarte ümbruses valitsesid kerged plusskraadid.
Tsüklon, millele sakslased on pannud nimeks GISI, jätkab täna oma edasist teed üle Läänemere keskosa Läti ja Leedu suunas. Eesti jääb selle külmemasse kirdeserva, kus ilm püsib sajuhoogudega ja tuuline. Sajab enamasti lund ja lörtsi, Eesti edelaosas ka vihma. Tuul pöördub kagust ja idast kirdesse, püsib puhanguline ning vaatamata päevavalgusele on liikluses nähtavus tuisu tõttu piiratud. Lisaks segavad liiklemist ka libedad teeolud. Õhutemperatuur jääb sisealadel miinuspoolele, mandri läänepoolsel rannikul on 0 °C ümber, Eesti edelaservas on saarte rannal sooja kuni 6 °C.
Homme (3.11) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Valgevene Lääne-Venemaale. Eesti taevas esineb kohati selgimisi, hootine lume- ja lörtsisadu jätkub. Arvestatava lumelisa võib siiski saada Eesti põhjapoolne rannik, kus sajupilvi hakkab tootma kirdetuule abil Soome laht ise. Kirdesse ja põhja pöörduv tuul annab järk-järgult järele ning kannab põhjast külma õhku. Selgemates kohtades langeb õhutemperatuur homseks varahommikuks kohati -7 °C-ni, pilvisemates paikades on miinuseid vähe, Saaremaa rannal on õhutemperatuur 0 °C ümber. Päevane õhutemperatuur tõuseb -2...+2 °C-ni.
Järgnevatel päevadel püsib ilm talvine ja talvised püsivad ka teeolud!

Kristjan Geisha Ojaveer. Võru 2/11/16 11:20

1. ja 2. novembril liikus aktiivne osatsüklon Läänemerelt kagusse.
Lumesadu ja tuisk algas 1. novembri ennelõunal saartelt ja liikus tasapisi itta. Kohati saartel ja merel sadas alguses lörtsi ja vihma. Hilisõhtuks jõudis sadu Kesk-Eestini ja jõuab hommikuks pea kõikjale. Enne sadu oli paiguti selgimisi või läks taevas isegi üsna selgeks. Keskööks oli kohati saartel ja mandri lääneservas lumikatte paksuseks ~5 cm.
Õhutemperatuur langes 1. novembri hommikuks selgemates kohtades -4 kraadi lähedale, mujal oli 0 °C lähedal. Hommikuks tihenes pilvisus ja õhutemperatuur tõusis enamasti kõikjal 0 °C-ni. Päevane õhutemperatuur üle Eesti keskmistatuna oluliselt ei muutunud, kuid regionaalsed erinevused suurenesid: Kagu-Eestis jäi pisut alla 0 °C, mandri loodeosas oli kuni +2 kraadi ja saarte rannikualadel kuni +4 kraadi, kuid saju algusega läks külmemaks. Lumesajus ja tuisus püsib õhutemperatuur enamasti veidi alla 0 °C. Tuul oli esialgu kagust, aga pöördus vastavalt tsükloni liikumisele: hakkas 2. novembri päeva jooksul idast ja kirdest puhuma, püsides mõõdukas või tugev (puhangud sisemaal ca 10 m/s, rannikutel kohati üle 15 m/s).
2. novembril jätkus lumesadu ja tuisk, kohati oli sadu tugev, kuigi päeva jooksul muutus laussadu katkendlikumaks ja nõrgemaks, tekkis pikemaid sajupause. Lumikatte paksus jõudis 10 cm-ni, jäädes madalaimaks Virumaal, kuhu sadu jõuab hiljem ja nõrgemana, ja kohati Liivi lahe ääres, kus osa sadu tuli vihma ja lörtsina.
3. novembril õhumass külmeneb ja see võib käivitada mereefekti. Siis on suuremas lumesajuohus eeskätt Soome lahe äärsed alad. Mujal jääb ilm rahulikumaks ja pilvisus võib hõreneda. Õhutemperatuur langeb: soodsates oludes võib kohati öösel tulla kuni -15 °C ja päeviti enamasti alla 0 °C.
Järgmine suurem tuisk võib saabuda 6. novembri paiku. Praegu on veel ebaselge, kas läheb soojemaks ja lumi hakkab sulama või veel mitte. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Uue nädala prognoospilt on vastuoluline - sõltuvalt madalrõhkkonna edasisest teekonnast ilm jääb kas talviseks või jõuab meile soojem õhumass. 
Kui esmaspäeval (7.11.) kulgeb madalrõhkkonna trajektoor Eestist lõuna poolt mööda, siis jääme külmemasse õhumassi. Sel juhul nii esmaspäeval kui teisipäeval (8.11.) sajab meil vahete-vahel lund ja lörtsi. Puhub tugev kirdetuul. Õhutemperatuur on öösiti -2...-7, rannikul 0 °C lähedal, päeval -4...+1 °C. 
Kui madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole suundub, siis kandub selle idaserva mööda lõunavoolus meile soojem õhumass ning sadu läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur tõuseb ja on öösiti 0 °C lähedal või pisut ülegi, päeval tõuseb aga kõikjal plusspoolele. 
Järgnevatel päevadel täpsustame prognoosi vastavalt madalrõhkkonna tõenäolisemale prognoostrajektoorile.

 Älis Saadjärv. Esimene lumi Häädemeestel

Targo Taggo. Pilt 1.11.16 Pärnu

31. oktoobril oli Läänemere kohal nõrk rõhuväli, kuid juba järgmiseks hommikuks jõuab Lõuna-Skandinaaviasse aktiivne osatsüklon.
Päeval oli idakaartetsüklonist lähtuv front Ida-Eesti kohal (https://www.upload.ee/image/6304612/Analysekarten31.10.2016.png) ja see põhjustas sagedasi sajuhooge või laussadu lörtsi ja lumena, lääne pool oli ülekaalus vihm, Raplamaal ja veelgi läänes aga hulgaliselt selgimisi ja isegi päikeselisi tunde. Idamaakondades, kus lumesadu oli tugevam, tekkis paigutine lumikate ja õhutemperatuur oli 0 °C lähedal, mujal oli soojem, kohati rannikualadel isegi üle +6 °C. Tuul oli valdavalt nõrk ja muutliku suunaga (frondist idas enamasti kagust ja idast, läänes loodest ja põhjast), rannikualadel põhjatuul kuni 14 m/s (puhangud).
Novembri juhatab sisse rahuliku ilmaga kõrgrõhuhari – ilm on suurema sajuta. See soodustab jahtumist, eriti selge ilmaga (võimalik on kuni -6 °C), võib tekkida udu.
Skandinaavia kohal tekib uus osatsüklon,  mis toob juba keskpäevaks saju saartele. See sadu liigub läänerannikule ja pärastlõunal edasi sisemaale, sajab enamasti lörtsi ja lund, võib tuisata (ööpäevane lisanduv lumekogus 5–10 cm, kohati ehk >10 cm). Õhutemperatuur võib tugevama sajuga jääda -1 kraadi juurde, aga kus vihmane või nõrgem sadu, kuni +2 kraadi ja kohati rannikualadel kuni +4 °C.
Tuisune ja talvenäoline ilm jääbki püsima. Kui tekib mereefekt, võib Soome lahe ääres sadu olla tugevam, eriti 3. novembri paiku (ööpäevane lisanduv lumekogus >10 cm). Seejärel on lühike rahuliku ilma periood, kuid pärast seda võib oodata eriti aktiivse tsükloni saabumist tohute sadudega, nt Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Esmaspäeval (7.11.) tuleb aktiivne madalrõhkkond Eestile lähemale ning sajab lund ja lörtsi, mõnel pool sekka ka vihma. On võimalik rohke sadu, aga see vajab lähipäevil kindlasti täpsustamist. Puhub tugev põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -4...+1, päeval 0 °C ümbruses, rannikul kuni +3 °C. 

Varsti võib jälle sellist vaatepilti näha. 26.10.2016 Leedi. Raikki Luik

Ilm muutub talvisemaks.

Nädala alguses määrab ilma veel Venemaa tsüklon, mille lääneservas püsib tuntav põhjatuul ja sajuhoogude võimalus.
Novembri juhatab sisse Läänemerele saabuv väga aktiivne tsüklon, mis toob tugeva tuule saju (vihmast lumeni), võib tuisata. Animatsiooni sünoptilise olukorra arengust ühest sajualade liikumisega vaata https://twitter.com/YleSaa/status/792741255369330688.
Tsüklon jääb Eesti lähedal väheliikuvaks, nihkudes tasapisi siiski Venemaale (itta). Kui õhutemperatuur on alguses enamasti üle 0 kraadi, vaid selgimiste korral võib öösel langeda miinuspoolele, siis nädala teises pooles võivad mõnel pool saabuda poolaasta esimesed külmapäevad, st õhutemperatuur jääb kogu ööpäeva vältel alla 0 °C ja sadu tuleb lumena.
Talvine ilm jääb esialgu püsima. Kas see märgib üksnes eeltalve saabumist või kohati ka päristalve algust, on veel lahtine.
Tartu Postimehest http://tartu.postimees.ee/3886113/ilm-keerab-soojemaks-tagasi võib lugeda: Kallise vaatlusandmete järgi on esimene lumi kõige varem maha sadanud 25. septembril, nii juhtus 2013. aastal. 26. septembril tuli Põhja-Eestis lumi maha 1986. aastal. Kummalgi korral ei jäänud valge vaipkate aga kauaks püsima. See-eest 1992. aastal tuli Kundas ja Jõhvis esimene lumi 24. oktoobril ning jäi maha kogu talveks. Lumikatte püsimise rekord pärineb aastast 1921, kui lumi tuli maha 25. oktoobril ning püsis 29. aprillini ehk 186 päeva. Seega on päristalv mõnel üksikul aastal alanud koguni oktoobris. Praegune olukord võib sarnaneda nagu selles lõigus kirjeldatakse: Meitern nentis, et oktoobri lõpus pole esimene lumi midagi erakordset.  «Tänavu ongi esimene lumi natukene hilisemaks jäänud, sest meil on sel ajal olnud isegi suuri lumetorme,» ütles sünoptik. Tema meenutusel sadas 2003. aasta oktoobri lõpus Tallinnas ja kogu Eesti põhjarannikul maha väga suur kogus lund. Tollal läks juba novembri alguseks väga soojaks (kohati kuni 10 kraadi sooja) ja jäi selliseks üsna pikaks ajaks.

Martin Kivi. 29.10.2016 17:47 Kiili vallas.

86 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kahju et selle tsükloni kese aina kaugemale Eestist arvutatakse. Millal üldse liikus kompaktse T kese üle Tallinna? 2014. aastal ja mitu korda vist.

Tundub, et see vägev lumesadu suurt üle 10 mm ööpäevas sel korral ei ulatu, kuna kese arvutatakse aina kaugemale (mõnede allikate kohaselt isegi Stockholm-Ojamaa-Leedu joon) ja seetõttu ka sadu vastavalt taandub edelasse.
Suurim sadu on Liivi lahel ja Edela-Eestis, kuid seal vihmana.
Pole vist oma 9 aastat novembri alguses paksu lund olnud.

Samas ka midagi head on, mida kaugemalt kese möödub, seda kindlamalt sula ei tule.

Jüri Kamenik ütles ...

Vist jah arvutatakse tsüklon viimaks üldse siit minema ja sadu ei tulegi. Kahju.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi öine uuendus näitab endiselt just Väike-Maarja kanti (mitte nt Kuusallu ega Narva) enim sademeid tänaseks (kuni 6 mm) ja Tallinnasse pmst midagi.

Seega 3. päev, mil sadu on konkreetses maakonnas vööndina, kuigi tsüklon eemaldub teps mitte maakonna võrra, vaid mitme Eesti jagu.

Anonüümne ütles ...

Tsükloni kese läheb jah Eestist mööda aga ei ütleks küll seda sajuala (sadude) kohta. Külmaks läheb kohe kindlasti.

Anonüümne ütles ...

Tuleohukaarti saab näha nüüd ilmat. ingliskeelsest versioonist:
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/?lang=en

Anonüümne ütles ...

Suht erakordne olukord Ida-Eestis Peipsi ümbruses - eemalduva tsükloni tagalas on seal KAGUtuul, aga peaks olema LOODEtuul!

Anonüümne ütles ...

Tundub et midagi tavatut homme-ülehomme ei juhtu ja erilistest ilmaoludest võib aina enam suu puhtaks pühkida, lumesadu ja ka tuul jäävad mudelite arvutustes aina nõrgemaks, nt Narvas võib parimal juhul kirme tulla, kuna kuiv idakagutuul hakkab mandrile jõudvat sajuala õõnestama (aurustama)

Anonüümne ütles ...

November alles algamas, ja juba hädaldate, et lumesadu jääb nõrgaks või üldse kaheldavaks.
Talv on alles ees oma 4 kuud vähemalt, küll saate seda lund küll ja küll näha :)

Anonüümne ütles ...

nomaeitea, ma olen seda ( https://www.supersaa.fi/sadetutka/eurooppa/ ) prognoospilti jälginud juba viimased 2-3 aastat ja see paneb Eesti kohapealt küll sajud suht täppi. Selle järgi Lääne-Eesti ja vähemalt Kesk-Eesti saab kindlasti sadu. Kas see on siis mingi vale prognooskaart homseks?

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi järgi saab isegi kogu Eesti sadu homme, aga põhjarannikul ja Kirde-Eestis on oodatav sadu nõrk. Kui see lumena tuleb, on seal parimal juhul mõni cm lund maas.
Aga nt Kuressaares peaks 21 mm tulema, aga seal tuleb see vihmana. (Lume puhul 20 cm lund umbes)
-------------------------
Sadu nõrgeneb mandril selleks, et mere niisutav mõju väheneb ja kontinentaalne õhumass on kuiv, st aurustab sademeid.

Jüri Kamenik ütles ...

http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/?lang=en - aitäh, lumekaart endiselt: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png

Suht erakordne olukord Ida-Eestis Peipsi ümbruses - eemalduva tsükloni tagalas on seal KAGUtuul, aga peaks olema LOODEtuul! - see oli frondi tõttu, frondis on voolujoonte konvergents, millest selline olukord. Link ilmakaardile postituses antud.
Veel üks sajualade animatsioon http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html

Anonüümne ütles ...

Viimase viidatud animatsiooni kohta - sealt on näha nagu sajuala jääks Eesti lääneosas toppama ja siis kuidagi hädavaevu raatsib Tallinnani ja mujale ida poole liikuda, samal ajal nõrgenedes.

Jüri Kamenik ütles ...

See ongi vist see oht, et äkki sadu ei jõuagi eriti kohale.

Anonüümne ütles ...

Ilmselt ongi, kuna Helsingist põhjapoole see sadu ei tohikski jõuda.
---------------------
Selle nädalapärase võimaliku tsükloni osas on ennustus lihtne - liigub nõnda, et kagu ja ida saavad ohtralt lund, aga loe, sh Hiiumaa jäävad kuivale.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi öise uuenduse järgi tundub, et isegi Tallinnast põhjapoole ei jõua; hommikul selgub, et juba Pärnust ka mitte. Ja kui lõunal on ilm vaikne ja HIRLAMi lõunast uuendust vaatame, on tsüklon sootuks kadunud.

Anonüümne ütles ...

Tundub et see talveilm ei jää püsima, sest näib, et 07.11 öösel läheb sulale.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMil on isegi õige ennustus, kuna sateliidipiltidelt näha, et tsükloni pilvemassid liiguvad idakagusse, jättes Eesti peagi taas piiripunkti - põhjas ja kirdes sajuta, aga mujal sajab või on väga sajune.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas igatahes päike paistab alates ca kella 13:15st :)

Anonüümne ütles ...

kuskil juba sajab seda lund või? :D oeh, ei jõua ära oodata, nagu väike laps. Ootan jälle hommikust ruloo kerimist :) :)

Anonüümne ütles ...

Lääne-Eestis sajab jah. Kuna ei tea, kus sa elad, siis ei oska öelda, millal sinuni jõuab. Tallinnasse - juhul kui sajuala vastu muidugi peab - umbes 3 tunni jooksul jõuab.

Anonüümne ütles ...

Krt, liikugu kiiremini juba, raudselt nõrgeneb enne Tallinnat ära :(

Jüri Kamenik ütles ...

Kahjuks ei saanud arvuti juurde enne kui alles nüüd. Seoses saabuva nn lumetormiga meenuvad varasemad juhtumid: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2013/11/23-november-on-suure-lumetormi-aastapaev.html
Pärnus ja eriti Häädemeestel pidi metsik lumetuisk olema (tuttavad räägivad). Kahjuks kinnitada ei saa.

Anonüümne ütles ...

Ei viitsinud otsida enne aga Enge liikluskaameras on kûll vägev lumesadu.

Jüri Kamenik ütles ...

See kõige valgem pilvemass, mis idakagusse liigub, on soe sektor: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. Sooja sektori liikumist, kitsenemist ja kadumist on sealt hea selle pilvemassi järgi jälgida.

Anonüümne ütles ...

Mingi 3cm lund on küll juba Tallinnas maas v.a teede peal kus algul sulas ära.

Anonüümne ütles ...

Sajuala, mis praegu Pärnule läheneb, seal peaks hirmus tuisumöll olema (Pootsi teekaamera)

Anonüümne ütles ...

Virumaal võib küll lund praegu mandrist vähim olla, aga loodus seda asja nii ei jäta - homme ja vb ka ülehomme peaks just taas Kirde-Eestis mereefekti tõttu palju sadama. (Võib taas 10 ja enam mm sajuvett tulla)

Tallinna ümbrus jääbki jälle arvatavasti nn kuivapesaks, kuna Virumaa mereefekti sajud toovad sinna sademeid ja need jõuavad ka Jõgevamaale ning praegune laussadu tõi saartele ja Edela-Eestisse tsükloni dünaamika tõttu palju sademeid + asjaolu, et sajuala ei jõudnud seal nõrgeneda.

Tallinna ümbruse kahjuks räägivad seega 2 tegurit - puudulik mereefekt + nõrgenenud laussadu.

Anonüümne ütles ...

Näiteks norrakad ennustavad Kagu-Lätti järg. nädala alguseks isegi 30 cm lund ööpäevaga:
http://www.yr.no/sted/Latvia/Daugavpils_fylke/Daugavpils/langtidsvarsel.html
(Uueneb kella 22 ja 23 vahel millalgi)

Seega praegu näibki sedasi selle tsükloni trajektoor, mida oma 31. oktoober 2016 22:34 kommentaaris mainisin
Sellega seoses siis ka Hiiumaale Kärdla prognoos, kust näha et järg. nädala alguses napilt üle 1 mm ööpäevas tuleb:
http://www.yr.no/sted/Estland/Hiiumaa/Kärdla/langtidsvarsel.html

Anonüümne ütles ...

Mis räägite. Vennas, kes on Tallinnas,ütles, et tuleb nagu kotist jahu ja oma 10 cm on maas juba !

uhh ütles ...

Keilas ka hetkeseisuga ca 15cm lumekiht ja tihe sadu jätkub.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm lugu jah! Vaatame, mis mereefektist saab.

uhh ütles ...

Ja siiani Keilas nö."kallab" lund vahetpidamata.Mereefekt?

Anonüümne ütles ...

Tuleb jah selline järveefekti moodi sajuriba üle Tallinna Keila suunaliselt. Tundub ,et varsti lõpeb mõneks tunniks ,et siis uue hooga tulla.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel heal juhul 10 cm tuli praeguseks täis. Eile sadas millalgi kuni kella 14 ja 15 vahelise ajani. Uus nõrk sadu algas taas õhtupimeduses kella 19 paiku, mis öösel sutsu tihenes (mõni kümnendik tunnis)
Hommikune sadu algas kella 9 paiku ja lõppes juba 10:30 ajal.

Mereefekti tugevnemine Kuusalust lääne pool on üsna ebatõenäoline, sellest idas väga tõenäoline, esiteks, kuna Soome laht on sealpool ca poole laiem. Teiseks pöördub õhuvool aina enam põhja, mistõttu teekond üle lahe väheneb ja mereefekt samuti vastavalt nõrk. Kuna laht idas laiem, siis seal efekti jätkumine võimalik.

Lihtsamini mõistmiseks toon kõik tegurid välja, mis räägivad mereefekti võimalikkusest Kuusalu joonest ida kasuks:
1. Laht idas laiem
2. Õhuvool pöördub aina enam põhja; punkti 1 mõjul idas efekt võimalik
3. Tsükloni mõju väheneb
4. Selle mõju on suurim Ida-Eestis
5. Õhumass on lahe idaosas veidi külmem kui läänes
6. Idas on orograafilised mõjutused soodsamad - eriti V-Maarja piirkonnas
Tegur, mis mõjutab lahes nii läänt kui idat:
7. Merevesi aegamisi jahtub sinna sadava lume tõttu.

Anonüümne ütles ...

@ 3. november 2016 8:49
Siiani, ehk et su eelmisest kommentaarist kell 20:49 kuni järgmiseni kell 8:49? (Mulje jääb küll sajust selline)
30 cm sadas täis?

Anonüümne ütles ...

@ 3. november 2016 8:49
Siiani, ehk et su eelmisest kommentaarist kell 20:49 kuni järgmiseni kell 8:49? (Mulje jääb küll sajust selline)
30 cm sadas täis?

Kusjuures nii oligi ja on ka veel siiani.30cm küll ei ole aga 20cm kindlasti juba.

Anonüümne ütles ...

Septembri esimeses dekaadis algas rekordiline põud, mis kestis oktoobri lõpuni. Oktoober tuli ligi 2 kraadi keskmisest külmem. Novemberis algas jaanuarile kohane ilm, mis paistab pikemalt jätkuvat. Ja nüüd ennustatakse veel takka otsa, et kordub 2012/13 külm ja pikk talv.
Ma prognoosin, et saabuba talve võib maha kanda - tähendab, et tuleb omakorda juba neljas soe talv järjestikku. Kui eksin, siis edasipidi ei kavatse enam isegi spekuleerida, aga hetkel ei suuda küll kiusatusele vastu panna, sest on peaaegu võimatu, et taolisele sügisele järgneb miski pikk ja külm talv ka veel lisaks, võttes arvesse Eestis aset leidnud kliima soojenemist. Aga kui tõesti lähebki nii, siis jään uut absoluutset külmarekordit ja juulikuu lund ootama.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, keegi meist ei uskunud ju nii järsku ja püsivat talve algust. Ilma soojenemist ühestki kohast usaldusväärse ajahorisondi ulatuses küll välja ei loe.

Anonüümne ütles ...

Nii imelik, kui see ka pole, pole minu tuttava sõnade kohaselt Kohilas täna lund ennelõunast kuni õhtuni sadanud, vaid kergelt pudistanud, kusjuures nii ida kui lääne poolt olevat üsna tumedad lumepilved möödunud.

Samas radar seda tõesti kinnitab, et just Tallinnast lõunasse on täna päris lai sajuta ala olnud. Nõmme jäi täpselt selle ala piirile nagu alati. Kella 16 ümbruses sadas korra, siis jälle vaikus ning nüüd taas nagu sajaks rohkem...

Anonüümne ütles ...

Noh, pühapäevast taas pikemalt oodata idakaare tuuli, huvitav kas merevesi hakkab jälle alanema ja praamiliiklust kaostama :D.

Anonüümne ütles ...

Täna aasta tagasi oli +13,5 kraadi ja päike paistis.

Jüri Kamenik ütles ...

Kontrastid ja aastatevaheline muutlikkus on meeletu.

Anonüümne ütles ...

Lumekaart on nüüd selline nagu ta olema peab. Vanakülal nüüd lumesügavuse rekord omaskäes. Tallinnas vaatamata 4 mm-le sajule lumikate hoopis kahanenud - altpoolt sulamine on Nõmmelgi päris intensiivne sellise "jonniva" sula tõttu - teist ööpäeva kraade pole.

Anonüümne ütles ...

Soome lahelt kiirgab soojust ja see betoonist keskkond ei soodusta ka jahtumist piiripealsete kraadide korral

Jüri Kamenik ütles ...

Peab siis kolima Laagri poole, kus kraadidest ja lumest puudu pole.

Anonüümne ütles ...

Sulale peaks minema 13. novembril +/- 1 päev.

Anonüümne ütles ...

Ka seda olen minagi vaadanud. Ja kui siis läheb sulale siis ikka korralikult.

Anonüümne ütles ...

Peipsi järvel tundub olevat järveefekti rünkasajupilv, mis liigubki piki järve ehk et soodsaimas suunas järvefektiks Peipsil.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, üsna harvaesinev olukord - talv algas ju nii äkki.

Anonüümne ütles ...

Sauel tuli täna hommikul -10,1 ära. Oli selgem auk pilvedes just siin.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel langes -5ni ainult ja alles praegu nagu selgineks. Kui päike välja tuleb, hakkab läheb vist sulale - momendil päikest pole, aga vaid -1,x kraadi järel :(

Anonüümne ütles ...

Radari järgi on Tallinn piirilinn jälle - siit idas liiguvad lumepilved lõunakaarde, läänes põhjakaarde.
K-harja telg ilmselt meridionaalse Kesk-Eesti kohal.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel päike väljas ja kraade peaaegu polegi.

Anonüümne ütles ...

Kesk- Eestis väga karge, talvele iseloomulik lõhn- puhas. Oskab keegi öelda, kui palju orienteeruvalt pühapäeval algava lumesajuga lund Kesk- Eestis juurde tuleb? 5- 10cm, rohkem?

Anonüümne ütles ...

Mnjah, tänane prognoos läheb mööda jah. -5-st kraadist pole enam kusagil jälgegi ja saarte rannikul on juba kuni +2 kraadi.
Ise julgen arvata, et mandril pilvistes kohtades jääb -1 ja 0 kraadi vahele selgetes tõuseb kohtades +1..+2 kraadini ja saarte rannikul +3 kraadini.

Seega tänane õhutemperatuur tuleb tingimustele vastavalt -1..+3 kraadi ametliku -5..+1 asemel.

Kairo Kiitsak ütles ...

Lumeolud Lääne-Virumaal Kariväraval 05.11.2016:
https://s13.postimg.org/713imlqhz/IMGP9805.jpg
https://s14.postimg.org/ab4jhtl3l/IMGP9800.jpg

Anonüümne ütles ...

@ 5. november 2016 12:12
Vastates ülitäpselt sinu küsimusele, siis hoopis 0 cm:
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext

Anonüümne ütles ...

Prognoos oli muutunud, nüüd võib esmaspäeval tulla mõni cm lund.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel jäi päikesepaiste õnneks üürikeseks ning temperatuur taas kerges miinuses ja ilm põhjapool juba süngelt pilves.

Anonüümne ütles ...

jõhvis 169,1 mm sademeid tunnis. kas uus rekord

Anonüümne ütles ...

Rike pigem

Jüri Kamenik ütles ...

Tarmo juures Nõmmel (Hommiku bussipeatuse juures) oli kell 14.17 õhutemperatuur-1,1 kraadi. Lumi oli kohev ja sätendas päikese käes (pidin autotee lahti lükkama).

Anonüümne ütles ...

Kaardi järgi elab ta minu kohaga võrrelduna pmst teises Nõmme otsas. Mina ise elan Valdeku piirkonnas. Kuna see on kesklinnale lähedamal, siis võis tõesti siin soojem olla. (Mitte et mu termomeetril vale näit oli)

Anonüümne ütles ...

Teisipäevane tsüklon on juba päris kaugele arvutatud Eestist.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ilmselt mõne km vahe mõjub. Keegi ei püüdnud väita, et näit oli vale.

Jälle arvutarakse tsüklonid ja sulad kaugemale - ei suuda soe ja niiske õhk üle olla suure tihedusega külmast ja kuivast õhust.

Anonüümne ütles ...

Niikaua kuni Gröönimaal ei tule tõsist külma (-40 või rohkem) ei lähe siin Euroopa põhjapoolses osas soojemaks. Praegu antakse lootust Jaanuariks.

Anonüümne ütles ...

Tore oleks. See vastik hall ja haigusterohke aeg jääb lühemaks. Elagu karge talv!

Jüri Kamenik ütles ...

Praegu jah alanud talvesse katkestust pole näha. Mõned aastad tagasi saabus ka talv hästi varakult, aga vist 8. jaanuariks (2011) läks soojemaks ja püsis mõnda aega soe, enne kui jälle külmemaks läks.

Anonüümne ütles ...

Mingi veider tuulenihke anomaalia radaril - ühed sajupilved liiguvad idakagust, teised lääneloodest, kuigi nende vööndite omavaheline kaugus on vaid mõnikümmend km.

Jüri Kamenik ütles ...

See peab olema nende erineva kõrguse tõttu - õhu liikumine ei pöördu kogu õhusambas üheaegselt, vaid tavaliselt algab pöördumine kõrgemalt ja levib järk-järgult allapoole, seda just enne fronte.
Kui mõeldud siin nähtavat http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, siis on selgitus keerulisem. Võib-olla õhu liikumise suuna muutus põhjustab kuskil sajualade tekkimist ja see tekkeala liigub kagu poole, tekitades mulje, et sajuala liigubki kuidagi anomaalselt.

Anonüümne ütles ...

Ega sooja ei saagi enam tulla. Päike on madalal ja enam ei soojenda, nagu ka Professor keevalliku loengust kuulda on olnud. Kas kuskil on Keevalliku prognoosi lugeda? Need on kõige täpsemad!

Anonüümne ütles ...

Jah. Keevaline ütleb, et jaanuaris on sula seepärast , et päike on hirmus madalas ja üldse ei külmeta änam.

Anonüümne ütles ...

Ei neid prognoose lugeda ja näha vaja, need on valelikumad kui kuuse-taadi omad.

Anonüümne ütles ...

ilmateenistuse prognoosi järgi võib neljapäeva öösel juba -17 kraadi tulla

Anonüümne ütles ...

Kuuse-taadi ennustused on päris täpsed kui kirjas olevast vastupidi loed.

Jüri Kamenik ütles ...

Möödunud ööl oli kohati kuni -17 kraadi. Kui on selge ja vaikne, võib külmemgi tulla, tugeva tuulega siiski mitte.

Anonüümne ütles ...

Selge. Siis tuleb sellest neljapäevasest -17-st ka mitu kraadi maha lahutada. No nii -4 kraadi, ja reaalsuses ongi -20 piir juba alatatud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kui ilm on piisavalt selge ja vaikne. Tundhaaval saab ekstreemume siit vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/, kui klikkida päisele, siis järjestatakse andmed (jaamad ilmselt tähestiku järjekorras ja temperatuur kasvu või kahanemise järjekorras olenevalt, millise tulba päist klikkida).

Anonüümne ütles ...

Liikluskaameratest on näha ,et Lõunamaakondades tuisk juba areneb koos nõrga lumesajuga.

Jüri Kamenik ütles ...

Sadu ja tuisk jäävadki vist üsna nõrgaks.

Anonüümne ütles ...

Miks sisemaal on tuul kirdest, aga põhjarannikul idast? (Eks seepärast, et mereefekti lumi siin jumalaeest tulemata jääks eksole)
Kevadel ja suvel vot küll on olukord jonnakalt täpselt vastupidine, et nt Tallinn iga hinna eest äikest ja soojust ei saaks.

Anonüümne ütles ...

Täpselt sama mõte oli ka mul selle soomelahe äärse tuuleväändega või kuidas olekski seda õigem nimetada.

Anonüümne ütles ...

See Soome lahe tuuleanomaalia on vist sellest, et praegu on mandril arktiline kui tihedam õhumass, mis valgub Soome lahelt kerkiva sooja kui hõredama õhu asemele.

Kevadel ja suvel on olukord täpselt vastupidine - st mandril olev õhk soojeneb ja kerkib ning merelt voolab külm asemele.

Tuulevaikuse korral oleks praegune idatuul lõunatuulena ja kevadel-suvel põhjatuulena (Narvas vastavalt ka kagu- ja loodetuulena).

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see seos peaks õige olema, et asi on õhumasside tiheduses: külmem ja kuivem suurema tihedusega õhk tõrjub kergemini välja sooja ja niiske ehk väiksema tihedusega õhu ehk külm ja kuiv õhk voolab suurema tõenäosusega sooja ja niiske õhu asemele, kui et juhtub vastupidi.

Anonüümne ütles ...

Siis tuleb loota sünoptilisele sunnile, et põhjarannikul tuul taas kirdesse pöörduks.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see tuleb kindlasti mingil hetkel, ja lõunapiirile on jõudnud radari järgi tugev tuisk http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.