pühapäev, 16. oktoober 2016

42. nädala ilm (17.–23.10.2016)

Kommentaariumi link

23. oktoobril oli Eesti kohal madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul oli ilm pilves, ehkki päike kumas algul mitmel pool läbi. Kohati hakkas ka vihma sadama ja see sadu liikus õhtuks põhjarannikule. Idatuul püsis tugev (puhangud kuni 15 m/s, merel rohkemgi). Õhutemperatuur tõusis pisut soojemas õhumassis mitmel pool +5 kraadini ja kohati kõrgemalegi.
Mereveetase püsis kuni -70 cm. Õhtul arenes Rootsi ranniku ja Gotlandi ümbruses äike, mis oli kohati üsna intensiivne, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20161023.

Ebatavaliselt madal mereveetase püsib.

22. oktoobril oli siinmail madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul tugevnes kagutuul ja ilm läks pilve, nõrk sadu jõudis saartele. Sarnane ilm püsis ka päeval: tugeva idatuulega (kohati puhangud üle 15 m/s) ja pilves, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur jäi ühtlaselt 1 kuni 2 kraadi vahele, vaid paiguti rannikualadel oli kuni 5 kraadi sooja.
Sünoptiline olukord püsib mõne päeva olulise muutuseta. Alles 25. oktoobril on oodata Läänemere õhuruumis tsükloni teket, mis suundub Venemaale ja Eesti jääb ilmselt selle "külma sektorisse" – algselt prognoositud tugev lume- ja lörtsisadu võib hoopiski eemale jääda. Siiski sajuvõimalus muutub oluliselt suuremaks ja lörtsi või lumega peaks arvestama. Õhutemperatuur(ifoon) püsib novembrile kohane ja mereveetase ebatavaliselt madal.

Sünoptiline olukord – antitsüklon kirdes ja tsüklon edelas, st rõhkkondade vastasseis tugeva idatuulega – jääb püsima veel mitmeks päevaks ja õhutemperatuur püsib novembrile kohane (FMI).

Wooder Ise. Ufod maad vallutamas rohuküla 20.10.2016

21. oktoobril oli siin madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul pilvisus tihenes, kuid pilvi lisandus idatuule mõjul ka kõrgrõhkkonnast. Sadu polnud. Öö jooksul langes õhutemperatuur selgetes kohtades -3 kraadini, kuid tiheneva pilvisusega aladel (Ida-Eestis) tõusis üle 0 kraadi, saarte rannikualadel püsis koguni kuni 7 kraadi juures.
Päeval pilvisus tihenes, ainult Loode-Eestisse jäi päikeseline ilm õhtuni püsima. Sooja oli 1 kuni 4 kraadi, kohati kõrgustikel 0 °C lähedal ja paiguti rannikualadel kuni 6 kraadi. Idatuul tugevnes ja asendus õhtuks kagutuulega, mille puhangud oli sisemaal kuni 10 m/s ja Liivi lahel kuni 15 m/s. Mereveetase püsis valdavalt -50...-60 cm juures.
Tuuline ja tormine idakaartetuul jääb mõneks ajaks püsima ja aitab veetasemel langeda. Vähest vihma võib tulla saartel ja Pärnumaal. Suurema sajuni on aega veel mitu päeva. Õhutemperatuur jääb enamasti 5 kraadist madalamaks.
Kas tuleb lund ja lörtsi, pole selge. Merike kirjutab ilm.ee reedeses ilmateates nii: /---/ Sadude vöönd haarab kõigepealt Saaremaa ja Liivi lahe, pühapäeval võib terve Eesti külmast vihmast osa saada, Pandivere kõrgustikule on ilmamudel ka lörtsi arvutanud. Lehti langeb rabinal ja neid võib esmaspäeva õhtuks  tuule vaibudes juba enamus maas olla. Millised sajud aga Balti riikide rannikul nõrgenevas madalrõhualas alla langevad, pole praegu veel selge. Maapinna lähedal püsib pilves taeva alla nullist kõrgem õhutemperatuur, 1,5 km kõrgusel aga -5 kraadi. Arvutuste järgi on vihma tõenäosus suurem, kuid kõrgustikel võib ka lörtsi tulla. Tähtsam on, et tuul, olgugi valdavalt idakaarest enam tugev ei ole.
Neljapäeva õhtuste viimaste arvutuste põhjal võib lumeseguse ilmamuutuse tuua neljapäeval Musta mere ääres süvenev tsüklon, kui selle loodeserv asetub Eesti kohale. Läänetsüklonite päästvat saabumist need arvutused ei kuuluta. Lume ja lörtsi osas olen skeptiline kuni 25. oktoobrini, ainult ehk kõrgustikele lubab õhumass tõepoolest lund, vt sondeeringut http://tinyurl.com/zz5pqq5. Alles siis võib tekkida tsüklon, mille sobiva trajektoori korral on lörts ja lumi Eestis võimalik. Üks võimalikest prognoosidest on selline http://tinyurl.com/h4gscex.


Siis kui udu on üle mõistuse tihe (nähtavus oli < 50 m, õhutemperatuur -5 °C). 20. okt Väike-Maarja lähedal.

Merike kirjutas oma reedeses ilm.ee reedeses ilmateates sellise kokkuvõtte. Veel ilusaid hetki kuldses sügises! Peaaegu kaks nädalat on kestnud normist 1...5 kraadi madalam ööpäeva keskmine õhutemperatuur. Öine külm oli ägedaim alles vastu neljapäeva, mil maapinnal märgiti Türil -10,4 kraadi. Pole siis ime, et mõnes kohas juba härmast teegi libedaks muutus. Kõik see külm oli seotud Lääne-Venemaale paigutunud kõrgrõhualaga. Madal veetase Väinamerel on juba sama vana teema ja põhjustab ka sel nädalavahetusel hiidlastele meelehärmi. Tahaks ka kodust lehesadu jälgida, aga ei saa riskida. 
Nüüd ootavad juba kõik leebemaid läänekaare tuuli, olgu või tormiga. Kuid neid pole sugugi näha, vähemalt nädalajagu päevi tuleb endiselt  idakaare tuultega arvestada.


Eriti võimsad kihtpilved Rakvere lähedal

20. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv ja homme suureneb madalrõhuala mõju. Eesti jäi üsna sobivalt selge ilma oaasi, mistõttu hommikuks langes õhutemperatuur kohati -5 kraadini ja tekkis uduvine, Pandiverel arenes üsna tihe udu (vt ülal).
Päeval püsis selge (päikeseline) ilm. Sooja oli 5 kuni 8 kraadi. Idatuul oli nõrk või mõõdukas, üksnes Liivi lahel ulatusid puhangud enam kui 10 m/s (tsükloni mõju).
Öö hakul valdavalt selge ilm püsib, kuid tugevnev idavool võib Venemaalt kohale tuua pilved. Tuule olulist tugevnemist on siiski oodata 22. oktoobriks ja siis suureneb ka sajuvõimalus, kuid see jääb ikkagi alla 50%. Õhutemperatuur on selge ilma korral öösiti enamasti alla 0 kraadi, päeval üle 5 kraadi, pilves ilmaga on kogu ööpäeva vältel pisut üle 0 kraadi.
Meedias on hakanud levima uudised kohe algavast lumesajust http://ilmateade.delfi.ee/uudised/sunoptik-homse-esimese-lume-kuuldustest-see-on-ikka-vaga-suur-liialdus-ehk-haanjal-naeb-uht-lumehelbekest?id=75984239. Praegu ei näi lumesadu kuigi tõenäoline, sest esiteks jääb sadu veel üsna kaugele ja selle liikumine põhja on tõkestatud, teiseks on õhumass liiga soe, kuigi Euroopa mudeli järgi võiks isegi öisel ajal olla lumi võimalik (http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm482.gif).
Ilm muutub tormiseks. Idatorm võib kesta koguni mitu päeva, enne kui hakkab nõrgenema. Seetõttu võib veetase langeda -70...-90 cm-ni.

Kairo Kiitsak. 19.10.2016 hommikul esines nii Jõgeval kui ka mujal Eestis miinuskraade. Taevas oli enamasti selge.

19. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna (antitsükloni) lääneserv. Tugevam tuul hoidis ilma selge: nii langes õhutemperatuur hommikuks pea kõikjal alla 0 (Mustvees maapinnal kuni -9 kraadi) ja tekkis hall, vaid saartel jäi plusspoolele.
Päeval püsis Eestis vaat et Euroopa päikeselisim ilm. Nii tõusis päikese toel õhutemperatuur 6 kuni 9 kraadini. Kagutuul püsis nõrk või mõõdukas, üksnes Liivi lahel ulatusid puhangud üle 10 m/s, sest õhurõhuväli oli seal edelapoolse tsükloni mõjul kõige pingelisem (suurim õhurõhugradient).
Antitsüklon püsib Ida-Euroopa kohal. Kuigi tsüklon tuleb lähemale (Saksamaa ja Poola kohale), see edasi tungida ei suuda. Tuul tugevneb rõhkkondade vastasseisu tõttu. See annab lootust selge ilma püsimiseks, ent öösiti on õhutemperatuur ikka enamasti alla 0 kraadi ja päeval siis plusspoolel.
Antitsüklon tugevneb ja nihkub tagasi Skandinaaviasse. Selle lõunaservas tugevneb idavool lõunapoolse tsükloni mõjul. See tähendab suure tõenäosusega kontinentaalse ja juba jahtunud õhumassi kohalejõudmist ehk eeskätt päeval läheb külmemaks. Tugeva idatuule mõjul on oodata mereveetaseme madalseisu jätkumist, ja see võib veelgi langeda (kohati -80...-90 cm-ni, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/). Õhutemperatuur(ifoon) püsib novembrile vastav.

Tugev hall Laekveres. Eero Hermanni foto

18. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv. Tugevam tuul lõhkus inversiooni piisavalt, et ilm selgineks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur pea kõikjal alla 0 kraadi, v.a kohati rannikualadel ja seal, kus oli veel palju pilvi. Päeval oli päikeseline ja nii tõusis õhutemperatuur kuni 9 kraadini. Kagutuul oli nõrk või mõõdukas (kohati rannikualadel puhangud 8–11 m/s) ja tugevnes õhtu jooksul tasapisi.
Antitsüklon nõrgeneb ja edelast läheneb tsüklon, ent ilm suurt ei muutu. Ilmselt tiheneb pilvisus uuesti, sest tsüklon toob niiskust juurde, samuti tugevneb kagu- ja idatuul, mis aitab veetaseme langusele kaasa (kohati alla -70 cm). Hiljem, kui jõudu koguv antitsüklon jõuab Soome kohale, tugevneb idavool, mis toob kohale senisest külmema õhumassi.
Vaiksel ookeanil tugevnes Haima (Lawin) enam kui 5. kategooriani ja läheneb Filipiinidele, liikudes lähema ööpäevaga ilmselt üle põhjasaare. Õhurõhk on keskmes 900 hPa ja 1 min keskmine tuule kiirus 260 km/h, puhanguti üle 300 km/h. Jälgi taifuune http://www.jma.go.jp/en/typh/.

Erakordse tugevusega orkaan (seal nimetatakse taifuuniks) 18. oktoobril Vaiksel ookeanil (http://rammb.cira.colostate.edu/ramsdis/online/images/loop_of_the_day/20161018000000/video/20161018000000_haima.gif).

17. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna (antitsükloni) lääne-loodeserv. Selle mõjul oli ilm pilves, ehkki Lääne-Eestis esines selgimisi ja kohati läks üsna selgeks. Pilves kohtades oli õhutemperatuur üle 0 kraadi, selgetes kohtades langes -3 kraadini. Päev oli samasugune, ainult pisut soojem: kõikjal üle 0 kraadi. Õhtul tugevnes kagutuul, aidates ilma selginemisele kaasa (tugevam tuul lõhub inversioonikihi).
Antitsüklon nõrgeneb Venemaa kohal ja seetõttu tulevad tsüklonid lähemale. Mõjule viimased ei pääse, ent tuul tugevneb ja ilm selgineb. Nii on öösiti mitmel pool õhutemperatuur alla 0 kraadi, päeval napilt plusspoolel, ainult rannikualadel võib kuni 6 kraadi sooja olla.
Nädala edenedes tugevneb antitsüklon, mis tuleb esialgu Karjala, hiljem ilmselt Soome või isegi Skandinaavia kohale. Selle lõunaservas tugevneb idavool ja see alandab veetaset ja muudab ilma külmaks (850 hPa isoterm võib 22. oktoobriks -9 kraadini langeda).
Atlandi ookeanil tegutseb endiselt orkaan Nicole. See peaks siiski paari päevaga muutuma parasvöötmetsükloniks ja lõpuks ühinema mõne teise tsükloniga. Eesti lähedusse on selle jäänuste jõudmine vähetõenäoline.
Vaiksel ookeanil on kaks taifuuni: Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja suundub Hainani saare poole, suurt intensiivsust sellest karta ilmselt enam pole; Haima (Lawin) on tugevnenud 4. kategooriani ja liigub Filipiinide poole, kuid võimalik, et otse üle saare ei liigu, vaid põhja poolt, see võib tugevneda isegi enam kui 5. kategooriani (ülitaifuuniks), sest keskkonnatingimused on ebatavaliselt soodsad. Jälgi taifuune http://www.jma.go.jp/en/typh/.


Tuleb jahe ja peamiselt sajuta nädal, kuid läheb tuulisemaks.

Nädala alguses liigub kõrgrõhkkond (antitsüklon) Eesti kohalt aeglaselt kagusse ja nõrgeneb. Tsüklonid ilmselt siiski mõjule ei pääse, aga tuulisemaks ja ehk ka selgemaks läheb  küll. Õhutemperatuur on päeviti enamasti kuni + 5 kraadi, öösiti selge ilmaga mitmel pool alla 0 kraadi, pilves ilmaga ja rannikualadel kogu ööpäeva vältel plusspoolel.
Nädala teises pooles ootab oma järge uus ja palju külmem antitsüklon. Eesti jääb tõenäoliselt selle külma lõunaserva, kus ööpäeva keskmine õhutemperatuur võib jääda 0 kraadi lähedale või isegi madalamale. Siiski ei ole lund veel ette näha ehk selles osas kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ arvatavasti ei täitu. Aga enne novembrit võib olla näeb lume ikkagi ära.
Vaiksel ookeanil on kaks ohtlikku taifuuni: Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja tugevneb uuesti, suundudes Hainani saare poole, kuid eriti suurt intensiivsust enam ei prognoosita. Vaikse ookeani avaosas on taifuun Haimal erakordne potentsiaal muutuda ebatavaliselt tugevaks 5. kategooria orkaaniks (ülitaifuuniks), milles õhurõhk võib langeda alla 900 hPa ja 1 min keskmine tuule kiirus jõuda enam kui 300 km/h, vt täpsemalt http://www.jma.go.jp/en/typh/1622.html. See suundub Filipiinide poole. 

Ain Vindi. Tartu. 10.10.2016.

Ain Vindi · 14. oktoober · Vaade Võru poole ülemisest pesast.

63 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tundub, et Jüril vist kibedad ajad ees, kuna ei udu ega kihtsajukaid vähemalt 2 nädalat ei prognoosita.

Jüri ütles ...

Jah, kisub rämedaks.

Anonüümne ütles ...

Praegune põuaolukord on ajastuselt niigi hea - suvel tähenda(nu)ks see pidevat 30 kraadist kuumust ja säravat päikesepaistet mitu nädalat jutti. Kui praegune aeg teisendada nt juunisse, siis 8. oktoobri ehk 8. juuni vähene vihm on senini viimane ja ennustuste järgi ei tule järgmist sadu oktoobris ehk juunis enam üldse. Kuum põud kestaks seega justkui 9. juunist x. juulini oma 30 kraadise kuumuse ja lõõskava päikesega!

Anonüümne ütles ...

Veel hullem, kui see põud oleks tulnud südatalvel.

Anonüümne ütles ...

Minesatea, vb kestabki praegune sademetetus kuni järgmise suveni välja. Talvel ju siiski auramine väike ja ilm külm, seega hiliskevadel ja suvel, mil ka soe kui mitte kuum, peaks põud hullem olema.

Anonüümne ütles ...

Olge üldse õnnelikud, et põud praegu on. Äikesehuvilised ju teavad, mida põud soojal aastaajal tähendab. Tänavune soe mai:
https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=201605

Anonüümne ütles ...

Pärnus on sellel kuul kõigest 0,9mm sademeid tulnud. Huvitav, kas tuleb rekord?

Anonüümne ütles ...

Väga tõenäoliselt tuleb, kuid see sõltub otseselt oktoobri viimasest viiest päevast. Kuude viimased viiepäevakud on tavaliselt olnud ülejäänud kuust tunduvalt erineva ilmaga kui mitte isegi vastupidise. (2012 okt lõpp, 2015 dets lõpp, 2016 jaan lõpp)

Seega tuleb oodata 26. oktoobrini, kas rekord tuleb või jääb ära.

Anonüümne ütles ...

Ei tasu siin mõelda kuivale talvele (ilma erilise lumeta teisiti) kui te just ei taha veel ühte sajust suve.

Jüri ütles ...

Jah, karmid lood ilmavallas. Eks näis, mis edasi hakkab saama. Antitsüklonite voog paistab jätkuvat...

Anonüümne ütles ...

Mina just loodangi sajusele suvele, sest sajuse ilmaga on alati mingi võimalus äikeseks (+ niiskusest tulvil maapind selle toiteks), aga põuase ilmaga on äikesevõimalus olematu. Seega las niigi äikeseks ebasoodsal ajal ehk hilissügisest kevadeni olla kasvõi pidevalt antitsüklonid. Suvel aga tahaks kuhjaga sademeid ja äikest. 2012. aasta suvi oli ses vallas super, kuna isegi siin Tallinnas oli nii sademeid kui ka äikest - võiks öelda, et keskmise Kagu-Eesti suve jagu.

Anonüümne ütles ...

Nädalvahetuseks lubatakse jälle suht korralikku tuult ja merevesi saab mõnuga edasi langeda. (Ning Eesti maismaa pindala ajutiselt rekordilähedaseks suureneda)

Jüri ütles ...

2002. a oli 15.aug haruldane sündmus, kui intensiivse põua ajal arenes ootamatult kohalik äike (oli üksainus pilv), mis kokku kestis alla tunni. Seda jälgisin Laitsest.

Anonüümne ütles ...

See vist siis nn sajandi sündmus.

Jüri ütles ...

Ju siis. Aga idavool läheb karmiks.

Margus ütles ...

Nii ongi. Ennustasin "Maalehes" kuiva sügist. Olin kindel, et oktoobris on valdavaks kõrgrõhkonnad. Mööda panin aga sellega, et lubasin kuu algul vananaistesuve. Kirdetuuled toimetasid siiski arvatava päevase temp.fooni ligi 10 kraadi madalamax.see ei and nüüd vn. suve mõõtu välja. Nuuks.

Anonüümne ütles ...

Ma arvasin ,et ikka vähemalt norm sajuhulk tuleb Oktoobris alla aga hea kui kolmandiku saab kokku. Ka läks varem külmaks. No novembri lõpuks saab juba sisemaal suusatada - no vaatame kuidas siis Novembriga läheb.

Anonüümne ütles ...

Suusatada ka ei saa, sest uueks ohuks sellele sooja talve asemel on saamas hoopis sademetepuudus ehk ilm võib karge olla, aga lund pole ega saja.
----------------------------------
Ise ennustasin kuiva ja külmapoolset oktoobrit, seega ise samuti mööda pole ennustanud 18. okt seisuga.

Anonüümne ütles ...

Lisan ise ,et ma ei mõtle selle lumega seda ,et terve November külm oleks. Sulasi on ikka ka nagu 2012 oli. Aga Detsember hea kui üks kaks lühikest sula saab

Anonüümne ütles ...

Loodame, et sulasid ei tule. Või kui tuleb, siis sulatavad kogu lume. See taaskülmunud kõnts pole hea ei inimestele (rikub/lõhub jalatseid) ega ka loomadele (jalad veritsevad). 2013. märts oli metsloomadele paras katsumus.
Parem sadagu siis uus kohev lumi maha.
----------------
Kuna ilm muutub aina äärmuslikumaks (eriti sademeterežiim), siis võiks ka sulad-külmad sellised olla, ehk et iga sulaga sulab lumi peaaegu täielikult.

Anonüümne ütles ...

Eesti Euroopa kõige-kõigem - pilvisust meil Euroopas hetkel kõige vähem.

Anonüümne ütles ...

Minetea aga ise ootan suht sarnast talve nagu oli 2012/13. Ainult varem lõpeb.

Jüri ütles ...

Jah, tugevam tuul segab õhukihte ja hoiab ilma selge.

Anonüümne ütles ...

Üle pika aja jah Eesti taas kõige päikeselisem riik Euroopas, mistõttu viimased 2 ööpäeva on kiirgusliku jahtumise tõttu siin Tallinna lõunaservas kohti, kus hall/jää pole isegi kell 16 pärastlõunal siin sulanud.

Anonüümne ütles ...

Täna sama seis nii ööpäevaringse halla ja jää ning Euroopa kõige-kõigema osas.

Anonüümne ütles ...

Idatorm? Pole küll ühestki ennustusest näha, et idatuule keskmine kiirus isegi avamerel 21 või enam m/s tuleks...

Anonüümne ütles ...

Järgnev on ka tegelikult ilmaga seotud. Lihtsalt tahtsin kirja panna ühe jutu selle kohta miks C02 vähendamine ei hakkagi õnnestuma. Nimelt niikaua kui lennukid lendavad ja kasutavad selleks lennukipetrooli ei muutu miski. Ja nüüd asja tuuma kallale. Kõigepealt võetakse maapõuest näiteks 1000 tonni toornaftat. See transporditakse kuskile rafineerimistehasesse. Kõigepealt saab sellest 1000 tonnist umbes 5 tonni lennukipetrooli ( 5% ). Aga ega ülejäänu raisku lähe Ülejäänud 95% saab kõike alates tavabensiinist kuni plastmassideni. Nüüd aga tahavad kõik suure hurraaga elektriautodele üle minna. Aga see 95% kütusest - ega seda saa maha kallata. Tootmine peab jätkuma samas mahus ,et saada see lennunduse 5% kätte. Kui näiteks eurooplane lähekski elektritranspordile üle siis see besiin viidaks lihtsalt näiteks Aafriklasele kasvõi põletamiseks. Maailm on valiku ees kas loobuda lennundusest praeguses mõistes või leppida sellega ,et ka Pariisi kliimalepe ei hakka pidama ja kliima läheb täiesti tuksi
Aitäh

Anonüümne ütles ...

Lahendus oleks elektrilennukid.

Anonüümne ütles ...

Jah aga näed sa millalgi lähitulevikus tulemas selliseid elektrilennukeid mis suudaks praegustega konkureerida ?

Jüri ütles ...

Avaldati mingi uudis, kus näidati, et elektriautod on Eestis eriti kahjulikud.

Idatormiks nad nimetavad seda jah. Asi vist selles, et torm on defineetitud atmosfäärihäiritusena (vt AMS Glossary) ja isegi kui oleks tuule järgi, saab sellise tugevuse kätte juba 200 m kõrgusel, kus hõõrdumine väiksem.

Anonüümne ütles ...

Kui veel tehnika (akutööstus) areneb on elektriautod päris hea keskkonna seisukohalt aga tükiks ajaks ongi just see kütuseosa mis jääb peale lennukikütuse tegemist üle. Kuhu panna - tagasi ju ei pumpa ja maha ei kalla. Lennundus aga aina kasvab ja kinni pole seda kellegil plaanis panna.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, mille arvelt praegune soodus sün. olukord on, mis talvel tähendaks tuulist külma ja suvel tuulist kuumust... Kaldun arvama, et pigem teise variandi arvelt.

Jüri ütles ...

Eks ta mineviku arvelt ole. Tulevik pole iial kindel.

Anonüümne ütles ...

Ka arvan ,et suve arvelt aga mingil hetkel hakkab ka kahjuks talve arvelt mandrituule päevi sööma. (eriti kui praegune olukord ka Novembris kestaks)

Anonüümne ütles ...

Oskab keegi kirjeldada mis Taani väinades toimub. On lüüsid avatud või võitlevad nad läbi lüüside Põhjamerre kihutava hoovusega ? Edaspidi on siis oodata soolasema ookeanivee paiskumist Läänemerre.

Anonüümne ütles ...

Täpselt sama tahaks ka mina teada ,et kui läheb tsüklonaalsemaks siin siis kas see pool meetrit tuleb juba soolasemana Põhjamerest tagasi ?

Anonüümne ütles ...

Ega ta palju soolasem vist pole, sest Põhjameri on oma olemuselt peaaegu hiigellaht. Briti saared takistavad suuresti vee segunemist. Kui neid saari poleks, siis pääseks Golfi hoovuse segunemine otsesena Taani läänerannikuni.
--------------------------------
@ 21. oktoober 2016 2:07
Just seepärast ma selle üle mõtisklesingi, et tulevik ebakindel. Mineviku puhul oleks asi kindel ja sellist arutlevat mõtisklust poleks vaja olnud.
Ahjaa, eks see praegune suvist kuumust soosiv idakaguvool jälle JUUNI arvelt ole; talvepuhul vastaskuu detsembri.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas kisub ilm ida ja kagu poolt lauspilve. Tänasega siis saigi see Euroopa selgeim kõige-kõigem otsa.

Anonüümne ütles ...

Ma nägin küll hiljuti kuskilt mingit dok filmi kus käis ka läbi see ,et juba Taani väinade lääneosas on oluliselt soolasem vesi. Kui Läänemeri oli mingi 5 promilli soolane siis Oslost veidi lõunapoole oli juba midagi 20 prom. Seega pole Põhjameri lahja midagi.

Jüri ütles ...

Kus siis on tõde soolasest veest?

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri

Miks Eestimaal enam üldse vihma ei saja?

Ette tänades.

Jüri ütles ...

Tere. Vahetevahel tekivad blokeeringud, mida on mitut tüüpi, vt http://www.theweatherprediction.com/blocking/. Siis võib ilm nädalaid olla ühetaoline ja tekkida liigsajupäevad või põud. Blokeeringute arengu määravad ilmselt Rossby lained ja stratosfääris toimuvad protsessid (vt ka https://en.wikipedia.org/wiki/Polar_vortex ja https://en.wikipedia.org/wiki/Sudden_stratospheric_warming), aga täpselt ei tea (või on vastupidi? See on natuke muna ja kana küsimus, mis kerkib ka El Niño selgitamisel: kas kõik saab alguse ookeanist või atmosfäärist); natuke on sellest juttu olnud Prantsusmaal ja Rootsis erinevates ülikoolides ja uurimiskeskustes külas käies.

Anonüümne ütles ...

Aitäh, sain vastuse kätte.
Vihmavari on igatahes kapinurgas üsna tolmuseks minemas:)

Jüri ütles ...

Tulekul on päris tugevad sajud, mis kajastuvad isegi siin http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html

Anonüümne ütles ...

Nägin seda ennustust. Nõmmele nagunii sellist ei tule, vaid tugev sadu arvutatakse traditsiooniliselt ida ja kagu poole, kus võib uus uputav periood alata, sellal kui loodes taas kuivale jäämise oht :/.

Jüri ütles ...

Eks näis, kui karmiks kujuneb loode-kagu sajugradient.

Anonüümne ütles ...

Loodame ei kujune, vaid tulgu selle asemel pigem karm õhurõhugradient!
Muide millal viimati suvel praegusele sarnaseim sünoptiline olukord on olnud, kui üldse? (kestuselt, rõhkkondade asetus)
Milline oli temp.i foon ja millega see blokeering lõppes ning milline oli mereveetase?

Loodan, et leiad kõigile üksikasjadele täpsed vastused, kuna see teema on väga huvitav mulle ja tõen. ka teistele huvilistele!

Jüri ütles ...

Loodame, et vastused leiab. Usun, et teema on erutav ja ülipõnev. Pidage siis ainult vastu!

Anonüümne ütles ...

Lätis sadas täna juba lörtsi (allikas: Läti Delfi)

Jüri ütles ...

Prognoos lubab tugevat lörtsi ja lund 26. oktoobriks.

Anonüümne ütles ...

Just viimatise esimese oktoobrilume 4. aastapäevaks.

Anonüümne ütles ...

Ärge niiväga (l)ootusi üles kütke. GFS on selle tsükloni lõunases uuenduses arvutanud juba 600 km lõunasse, Eesti kohalt Leedu-Valgevene piirile, vastavalt sellele ka tugev sadu.

Ise pakun, et reaalselt liigub piki Läti-Leedu piiri.

Jüri ütles ...

Võib-olla siis ei tulegi sadu?

Anonüümne ütles ...

Selle tsükloniga vist mitte jah, sest õhtuses uuenduses on trajektoori erinevus lõunasest alla 50 km.

Anonüümne ütles ...

Suvel tähendaks tänane ja lähipäevade sün. olukord 20 kraadise isoka jõudmist Eestisse, kuna pidev ida-ja kaguvool/-tuul aktiivse väheliikuva tsükloni servas kannaks siia sihikindlalt kagust mandrilist kuuma õhku.

Seega suvel oleksime praegu meeletute äikesevihmade ootel ühes 22-kraadiste öödega.

Jüri ütles ...

Räme, kahjuks vale aastaaeg selleks sünoptiliseks olukorraks.
Ei ole seda ülipõnevat teemat unustanud, püüan uurida võimalusel!

Anonüümne ütles ...

Kahju jah. Suvel äikeseks soodsad olukorrad paistavad tulevat nüüd külmal aastaajal.
---------------------------
Aitäh! Kiirustama uurimisega ei pea, minugi poolest võid sellega tegeleda alles siis kui taevas ühtegi pilve pole ;).

Jüri ütles ...

Seda pilvitut aega vist ei tule, muidu on jah tore, et pilvi on külluslikult. Mitmed huvilised kiitsid siinseid vaidlusi ja palavaid (mitte tuliseid) arutelusid. Loodame, et see jätkub nii.

Anonüümne ütles ...

Sajuvõrdlus Tallinna ja Minski kohta:
http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html
http://www.yr.no/place/Belarus/Minsk/Minsk/long.html

Kaldun arvama, et reaalselt ehk tulev reede võib ehk esimese pinnastkastva saju tuua, aga teisipäevane sadu erinevalt prognoosist jääb siiski Loode-Eestis unistuseks.
---------
Erinevalt HIRLAMist, jääb ka homne päev mandril sajuta, kuna õhumass on sajuks liiga kuiv.

Anonüümne ütles ...

Õhumass on liiga kuiv sajuks, aga sadu annaks õhumassile vajaliku niiskuse sajuks. Suletud ring.

Anonüümne ütles ...

Kergelt juba tibutab vihma Sauel

Anonüümne ütles ...

Kuuvahetus peaks tooma eeltalve, kuna GFS on juba vist kaheksandat uuendust järjest näidanud novembri algusest -5 ja -12 kraadi vahelist isotermi.

Jüri ütles ...

Jah, sadas küll ja päris palju, st maapind sai ikka märjaks. Elame-näeme, kas tuleb siis eeltalv.