pühapäev, 25. september 2016

39. nädala ilm (26.09–2.10.2016)

Kommentaariumi link

Piltide lisamine lõppenud! Kairo, Raikki ja paljud teised on juba osa võtnud pilvefotojahist "Pilvepiir 2016", vt galeriid: http://ilm.ee/index.php?515419116121590.
Kuni 1. oktoobrini saab oma töid esitada! Tutvustus: http://ilm.ee/?515416

Ajakirja Horisont poolt korraldatud fotovõistluse "Pilvepiir 2013" võidutöö: Indrek Vendelin. Ilmselt varsti müristab. 12. augustil 2013 Suurupis.


2. oktoobril liikus madalrõhkkond (tsüklon) Läänemere lõunaosa kohalt kirdesse, seejärel tugevnebsSkandinaavial kõrgrõhuala (antitsüklon). 
Muutunud sünoptilises olukorras nõrgenes tuul (edelatuul asendus idatuulega) ja seetõttu arenes hommikul kohati udu. Uus madalrõhkkond põhjustas alates Lõuna-Eestist pilvisuse tihenemist ja nii läks seal sajule. Saartele ja põhja poole sadu ei jõudnud, kuid eeskätt Soome lahe ümbruses arenes konvektsioon ja pilved olid pisut äikese-eelsed. Õhtuks paranes ilm kõikjal ja selgines.
Õhutemperatuur langes hommikul enamasti alla 10 kraadi, kuid päeval tõusis 10...15 kraadini.

Orkaan Kariibi merel tugevnes 1. oktoobril 5. kategooriani, aga siis nõrgenes tagasi 4. kategooriani ja on püsinud üsna stabiilne. 3. oktoobril hakkas orkaan triivima põhja.

Orkaan püsis  2. oktoobril 4. kategoorias (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14L/14L_floater.html)


1. oktoobri päeval on Eesti kohal aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv, seejärel öösel väike kõrgrõhuhari ja homme päeval juba madalrõhkkonna põhjaserv. Selline heitlik sünoptiline olukord tõi öösel paljudesse kohtadesse hoovihma ja äikest, eriti Soome lahele, kuid päeva jooksul ilm veidi paraneb, st sajuhooge jääb vähemaks (siiski sisemaal sajab hoovihma). 
Edelatuul on endiselt väga tugev: puhangud rannikualadel üle 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 15 kraadi lähedale. 
Uus tsüklon hakkab ilma kujundama, kuid selle mõju ilmselt mere lõunakaldast suurt põhja poole ei ulatu. Tegu on rahumeelse tsükloniga, nii et tuul nõrgeneb. Samas tekib Skandinaavias antitsüklon, mis muudab õhuvoolu suunda ja nii saabub väga külm õhumass (ilmselt koos tuule tugevnemisega). Kui ilm on selge ja vaikne, on oodata öökülma ka õhus, kui sajab, võib tulla sügise esimene lörts või lumi. 
Näib, et tuleb lõunatsüklonitega variant, kuid veel on selgusetu, kas ja kui palju need Eesti ilma mõjutavad. Varem või hiljem asendub väga külm õhumass tunduvalt soojemaga, tõenäoliselt juba nädala jooksul.

Tormise ilmaga mere ääres (30. sept Meriväljal).

Orkaan arenes 5. kategooriani ja jõudis Colombia põhjarannikule. Praegu hakkab see liikuma põhja ja püsib eriti tugevana.

 5. kategooria orkaan tabamas Lõuna-Ameerika põhjarannikut (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14L/14L_floater.html).

Wikis 5. kategooria orkaani artikkel (https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Matthew).

Kariibi merel tekkis orkaan Matthew, mis tugevnes 3. kategooriani ja sel on potentsiaal jõuda 4. või 5. kategooriani. Orkaan on ebatavalistelt väikestel laiustel (15. pl koguni lõuna pool) ja liigub läände või isegi edelasse, mistõttu Lõuna-Ameerika põhjarannik, eriti Colombia, on ohustatud (hoiatused Colombia Ilmateenistuse kodulehel: http://www.pronosticosyalertas.gov.co/alertas).
Paari päeva möödudes prognoositakse orkaani pöördumist põhja, vt täpsemalt http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at4.shtml?5-daynl#contents

3. kat orkaan lähenemas Colombiale (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14L/14L_floater.html).

30. septembril liikus aktiivne madalrõhkkond Norra merelt üle Põhja Rootsi kirdesse ja selle lõunaserv laienes üle Läänemere. See hoidis ilma tormise ja hooti sajuse.
Hommikul sadas mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest, kuid seejärel ilm selgines. Õhutemperatuur tõusis 16 kraadini. Edelatuul ulatus puhanguti 25 m/s (Soome lahel oli veelgi tugevamaid tuuleiile), päeva jooksul tugevnes ka sisemaal kuni 19 m/s ja asendus rohkem läänetuulega.
Õhtu ja öö jooksul asendus soe õhumass jahedamaga, mistõttu õhutemperatuur tasapisi langes, ent püsis üle 10 kraadi. Muutused õhumassis põhjustasid muutusi kihistuses: õhumass muutus labiilsemaks, mistõttu õhtul algasid saartest hoovihmad, oli äikest.
Peterburist: vene uudistes näidati sadas 5 cm suurused rahed ja äike oli ka seal meeletu. (Andreselt info, kirjaviisi parandatud).
Järgmised paar päeva on veel tsüklonite mõjutada. Üks märksa rahumeelsem tsüklon tekib Läänemere kohal, kuid näib, et see ei suudagi põhja poole liikuda, vaid jääb mere lõunakalda kohale ja sajud siia eriti ei jõua. Hiljem võib liikuda Venemaale ja sel juhul Eestist mööda.
Skandinaavia kohal on oodata antitsükloni teket. Kui see jääb lääne poole, jõuab Eesti kohale väga külm õhumass ja siis peab arvestama öökülmaga ka õhus. Näib, et õhumasside piiriala on lähedal ja seetõttu on päris keeruline prognoosida, mis hakkab juhtuma. On ka selline variant, et lõunatsüklonid aktiveeruvad ja toovad olenevalt trajektoorist tugevaid sadusid ja kõledust või hoopiski sooja õhumassi. Elame-näeme!

Tormine tsüklon jõudmas Läänemerele. See tõi kohale väga sooja õhumassi ja ühtlasi labiilsuse (FMI, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta). 

Aigar Telling. Räme alasi Iisakus.

29. septembril taandus üks madalrõhulohk Soome kohalt itta. Teine lohk lähenes Läänemerele läänest. Sellises sünoptilises olukorras oli öösel põhjarannikul äikest ja kohati sadas paduvihma, mujal oli rahulikum. Õhu ülisuure niiskussisalduse tõttu arenes hommikuks vaatamata tuulisele ilmale mitmel pool udu, mis hajus kohati alles lõunaks ja seda üksnes tuule tugevnemise tõttu.
Päeval saartest pilvsus tihenes ja läks sajule. Edela- ja lõunatuule puhangud ulatusid õhtuks 21 m/s, kuid tuul tugevnes veelgi.
Tormiga saabus soojem õhumass: mitmel pool tõusis õhutemperatuur üle 15 kraadi ja järgnev öögi oli väga soe (üle 10 kraadi). Laussadu saab ööga läbi, kuid hoovihmad ilmselt jäävad. Seoses jahedama õhu sissetungiga suureneb äikeseoht, eriti merel (30. septembri õhtul ja järgneval ööl).
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Reede (30.09.) jätkab madalrõhkkond liikumist piki Skandinaaviat põhja suunas ja jõuab päevaks Nordkapi lähistele. Edela- ja läänetuul jätkab öösel tugevnemist merel, lahtedes ja rannikul 15-17, puhanguti 25-28 m/s, mandril puhanguti 15, Lääne- ja Harjumaal ning Lõuna-Eestis pole kohati välistatud kuni 20 m/s. Kõige tugevam on tuul öösel ja ennelõunal, pärastlõunal hakkab tuul aeglaselt nõrgenema. Öö on vihmane, päeval sajuvõimalus väheneb. Õhutemperatuur on öösel 10...14, päeval 14...16 °C.
Seejärel on tulekul veel üks tsüklon, kuid see on rahumeelsem ja kannab endaga põhiliselt sademeid. Eesti võib jääda sooja ja külma õhumassi piirile.

Hommikune udutuisk Laagris

28. septembril liikus aktiivne madalrõhulohk Läänemere kohalt itta. Öösel (vastu 29.09.) oli Läänemerel kohal kõrgrõhuhari, päeval läheneb järgmine aktiivne madalrõhulohk.
Selline sünoptiline olukord viis udu minema, sest tuul tugevnes. Saartest pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Tuule poolest veel päris tormi välja ei andnud, kuid rannikualadel olid lõunatuule puhangud kuni 20 m/s (Naissaarel).
Järgmised päevad on tsüklonite päralt. Kui tänane-homne vaevalt midagi korda saadab, siis reedene tuul annab juba sügistormi mõõdu välja (edelatuule puhanguid on sisemaal 15-18 m/s, üksikutes kohtades pole välistatud kuni 20 m/s, rannikul 25 m/s, vastu Läänemerd ning Soome ja Liivi lahel on võimalikud puhangud kuni 28 m/s). 
Tsüklonid toovad ookeanilt soojust, mistõttu järgmised päevad on üsna kõrge õhutemperatuuriga. Hiljem võib põhjapoolsematel laiustel tugevneda antitsüklon, mis suunab õhuvoolu kagust loodesse. Sealtki peaks veel sooja tulema. Kui antitsüklon tekib või nihkub läände, siis läheb oluliselt külmemaks (kindlad külma õhumassi suunad on põhjast ja kirdest). 

Eda Varis. Pilte 27.09.2016 Väätsa ja Röa piirkonnas.

27. septembril nõrgenes kõrgrõhuala Baltimaade kohal. See hoidis ilma rahuliku, kuid väga uduse. Eriliste uduolude tõttu küsis Lääne Elu kommentaari: http://online.le.ee/2016/09/27/galerii-haapsalu-mattus-tihedasse-udusse/.
Päeva jooksul udu hajus ja ilm selgines lääne poolt. Pilvisema ilma tõttu oli sooja vähem: 14...19 kraadi. 
Antitsüklon asendub juba vähem kui ööpäevaga tsükloniga, mis toob sajuse ja tormise ilma.

Aigar Jr Domino. Iisaku, Ida-Viru County · Less noise, More stars.... :) :)

Veel keskpäeval oli näiteks Viljandis udu (http://ilm.ee/viljandi/).

26. septembril oli Baltimaade kohal kõrgrõhuala (antitsüklon). See muutis ilma vaikseks ja kohati ka selgeks, aga hommikul arenes udu, eriti Loode-Eestis. Kaugemal sisemaal oli pilvisem ja udu polnud või oluliselt vähem. Paiguti oli nõrka öökülma. Udu hajus alles keskpäevaks, mis näitas eriti soodsaid tingimusi udu tekkeks ja püsimiseks.
Päeval ilm selgines, kuid mitmel pool nähti pilvelumestust (see tekib allajahtunud kõrgrünk- või kiudrünkpilvekihi korral). Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur päikese toel 15...20 kraadi. Õhtul arenes mitmel pool udu, sest tingimused on udu tekkeks ja püsimiseks erakordselt soodsad (sooja ja niiske õhumassiga antitsüklon).
Antitsüklon püsib veel ühe ööpäeva, siis on sunnitud taganema ookeanilt saabuvate tsüklonite survel. Seega võib udu püsida mitmel pool keskpäevani, ei ole välistatud, et kohati koguni terve päeva (septembri lõpus on see juba võimalik). Kui selgineb, on päev soe, ehk isegi ligi 20 kraadi võimalik. 
Nädala teine pool on tsüklonite päralt.

Kairo Kiitsak. Udu Jõgeva linnas 26.09.2016

Ennelõunane udu Raplas (http://ilm.ee/rapla/).

Näib, vananaistesuvi on käes (kus on muidugi selge), kuid see ei pruugi püsima jääda.

Eesti kohal tekib soe antitsüklon, mis hoiab mitu päeva ilma vaikse ja selge.
Selge ilmaga on ööd jahedad ja udused, võib olla nõrka öökülma, aga päevad on lausa vananaistesuviselt soojad, st sooja on kuni 19 kraadi. Siiski asendub antitsüklon mõne päeva pärast tsüklonitega – tulevad sajused ja tuulised päevad.

Aigar Jr Domino. 3.09.2016 Iisaku: kas tõesti ülirünksajukas? Foto tehtud sõidu pealt läbi autoklaasi.

74 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti oktoober tuleb siis (väga) sajune.

Jüri ütles ...

Loodame!

Anonüümne ütles ...

Keegi ütles eelmise nädala lõpuks ,et tema jaoks algab suvesoojus +18 piirist. No harjumaa loodeosas tuli eile see +18 ära. Seega järelsuvi on alanud. See vananaistesuve nimetus mulle ei meeldi. Siin pole vanade naistega midagi pistmist. Soomlastel on ta näiteks "intiaanikesä" ehk siis tõlkes võiks öelda Indiaanisuvi vms. Kui kellegil häid nimetuse ideid järelsuve kohta pange kirja.

Jüri ütles ...

Indiaanisuve mõistega pole meil nõustutud.
Aga see nimetus - vananaistesuvi - on metafoorne ja pärit rahvalt, mingi inimrühma või kohordiga pole siin mingit pistmist.

Anonüümne ütles ...

Aga kaugele ajas tagasi see mõiste ulatub? Või on jälle midagi mis on tõlkes kaduma läinud ? Kus on esimest korda kasutatud sõna vananaistesuvi ?

Vanameestetalv ütles ...

Vanameestele võib see nimetus olla sooliselt diskrimineeriv. (Nagu meestele ka naistepäev vs meestepäev).
Pakun välja idee, et uue mõistena (ja lohutuseks meestele) võetaks vananaistesuve kõrval kasutusele mõiste "vanameestetalv", mis on täpselt vastupidine aastaaeg. Ehk et päristalv lõppeb nt veebruari algul, siis märtsis ja aprillis naasev miinuskraadidega periood on vanameestetalv. Näiteks 2014. märtsis oli vanameestetalve näide.

Kas ettepanek sobib?

Anonüümne ütles ...

Ahjaa, tuli veel meelde, et kas siis mu 2 aasta tagune mõiste "eelsuvi" vastupidisena "eeltalvele" on tunnustatud uue mõistena? Meelde tuletas selle otsemaid 26. septembri 2016 kellases 8:30 kommentaaris olev "järelsuvi".

Mõisted "järelsuvi" ja "järeltalv" (ehk lõo(kese)talv") on tunnustatud:
http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=j%C3%A4relsuvi
http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=l%C3%B5oke&F=M&O=0&E=0

Siis võiks ka eelsuvi tingimata olla aastaajana olemas nagu eeltalvgi?

Anonüümne ütles ...

Ülehomne sadu paistab üsna tühine tulevat. Kagu-Eesti võib üldse sajuta jääda.

Anonüümne ütles ...

Näib, et Ruhnus oli täna kõige soojem. Ligi 20'.

Anonüümne ütles ...

Ilmselt küll. Mul harjumaal tuli maksimumiks +18,6

Anonüümne ütles ...

Nõmmel juba tihe üldudu.

Jüri ütles ...

Vanameestetalv sobib mõistena küll. Võin teha keelekorraldajatele ja klimatoloogidele vastava ettepaneku.
Kui kaugest ajast vananaistesuvi mõistena pärineb - aastakümneid kindlasti, sajandeid ei julge arvata, aga peab uurima.

Jah, udu oli nii võimas, et Lääne Elu palus lausa kommentaari. See sai õige pikk ja huvitav.

Anonüümne ütles ...

Neljapäevane-reedene tsüklon võib tuua reede ÖÖSEL Läänemere lõunaossa koguni 20-kraadise soojuse.
-----------------
Meie siin saime PÄEVAL ja sedagi PÄIKESE KAASABIL hädavaevu 20 kätte.

Jüri ütles ...

Ime et see üldse juhtus.

Anonüümne ütles ...

Ei usu isitlikult seda 28 m/s osa. Ka täna pidi algul rohkem olema aga ei tule seda tormipiirigi (21 m/s ) ära.

Jüri ütles ...

Nähh! Eks ta nii ole, et prognoos pole alati täpne.

Anonüümne ütles ...

Nähh-nähh tõesti. Ka nõrk vihmasadu on TÄIELIK pettumus - HIRLAMI hetkeandmete järgi peaks sadu tulema Tallinnas 4 mm piires, aga reaalselt pole praegu isegi 1 mm täis tilkunud!

Jüri ütles ...

Kella 18:00 seisuga on Naissaarel mõõdetud kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 19,7 m/s (70,92 km/h).

Jüri ütles ...

Naissaare sai 20,0 m/s kätte.

Anonüümne ütles ...

Reedel siis saab tõenäoliselt just Sõrve 25 m/s hädavaevu kätte?

Anonüümne ütles ...

Soome lahel ja Hiiumaal on nõrk äike.
----------------------------------------
Tallinna senine sajuhulk on 0,7 mm prognoositud 4 mm asemel!

Anonüümne ütles ...

Oi müristabki

Jüri ütles ...

Jah, välke on https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/, aga madalate pilvede tõttu ei näe vist midagi.

Anonüümne ütles ...

@ 26. september 2016 0:37
Kahjuks ei tule. Näib tulevat põuane ja külmapoolne oktoober.

Anonüümne ütles ...

Viimsis peaks tulema mitukümmend mm sademeid, aga Nõmmel ikka veel ei tule ega tule sademeid.
Kardetavasti tuleb ka homne-ülehomne sadu hoovihmadena, mis muidugi Nõmmest mööda lähevad, või õrritavalt riivmisi mööduvad.

Jüri ütles ...

Kahju, see on juba kriminaalne, et sademed niiviisi diskrimineerivad.

Jüri ütles ...

Öösel paukus pikne vähemalt Laagris. Nüüd meeletu udu.

Anonüümne ütles ...

Hmm ja mina Sauel ei kuulnud midagi. Mis kella ajal see ligikaudu võis olla ?

Jüri ütles ...

See oli vist kella 1 ajal. Välkude kaardilt peaks kellaaegu vaatama.

Anonüümne ütles ...

Välgukaardi järgi olid lähimad välgud sellel ajal Suurupi kandis ja lähemale ei tulnudki aga ilmselt kostis kaugemale ja teoreetiliselt pidi ka nõrgalt kostma Sauele.

Jüri ütles ...

Nüüd jälle tormilised ilmamuutused käimas.

Anonüümne ütles ...

Tundub et see oodatav sadu jääb jälle nõrgemaks prognoositust. Viljandis ja Võrus on juba 4. klassi tuleoht, mis minu kogemuste põhjal tähendab, et pinnas on/peaks olema mõnekümne cm sügavuseni juba kuiv.

Anonüümne ütles ...

See arktiline külm tulevast nädalast on 90% kindel. Tuginen kõikvõimalikele ilmaportaalidele.

Õnneks on sel korral saabuva külmaga positiivne see, et tuul peaks koguaeg tuntav olema, mis peaks saared ja põhjaranniku öökülmast päästma. (Merelt saabuv soe ei jõua piisavalt jahtuda)

Anonüümne ütles ...

Mnjaa, sadu kui selline nagu prognoositud jääb ära jah vist kui radarit vaadata, tolmu ehk paneb tõesti kinni paariks päevaks ajaks. Kagu-Eesti aga jääb selgi korral ilma vist, kuigi seal peaks põhjavesi niivõinaa augusti sadudest vist normaalsel tasemel olema.
Võib järeldada, et ka prognoositud torm jääb max puhangutega 18 m/s peale.

Anonüümne ütles ...

Jah, Kagu-Eestis pole korralikku sadu juba kuu algusest saati olnud, teed tolmavad nagu suvel põuaga - lihtsalt suurepärane! Loodetavasti jääb selline kevadiselt kuiv ilm ka järgmistel kuudel püsima.

Jüri ütles ...

Kas ma saan õigesti aru, et põud võiks ja peaks süvenema, sest see pakub meelerahu ja teeb meile kõigile head?
Mõnel pool on puhangud olnud üle 20 m/s – ei saa olla, et torm jääb 18 m/s peale.

Anonüümne ütles ...

@ 29. september 2016 19:12
Niisama vastu lahmida pole mõtet. See põud on paras nuhtlus juba. Eriti sellega kaasnev tolm. Nii suuri autopesuarveid polegi mul varem olnud kui viimasel paaril aastal.
Tallinnas õnneks teed ei tolma, enam.
----------------------------------------
Jah, selle kaguka vaatevinklist küll ilmselt. Soovin talle sinna igavesti kestvat kuivust.

Anonüümne ütles ...

Kes iganes tänatud, et ma kagus ei ela - valida ainult põua ja uputuse vahel, kompromiss puudub.

Anonüümne ütles ...

Ega nii ongi. Kliimamuutuse avaldumine Eestis ehk siinne uus reaalsus saabki selline olema, et valida vaid kas põua või uputuse vahel.
Sageneb nähtus, mida võiks nimetada "kuivaks tsükloniks", ehk et frondid ja madalrõhulohud hakkavadki andma sademeid minimaalselt või üldsegi mitte. (Samas märgi kõrgrõhkkondi ärgem lootkemgi)
Mudelite sademeteprognoosid lähevadki põua poole mööda seepärast, et kliimamuutuse valguses tuleb muuta mudelite algoritme!
Eesti tulevikukliima on kuivenemas, aga samas rahulik - määravamaks saavadki paljudele nn tüütud ja igavad kõrgrõhkkonnad, mis suvepoolaastal toovad päikeselised ilmad ja talvepoolaastal inversioonipilvised ilmad. Tormide arv väheneb.

Kas nüüd hakkab kohale jõudma, et kliimamuutus on Eestis juba kohal, aga erinevalt paljude lootusest pole see siinmail kui kliimasoojenemine, vaid kliimakuivenemine?

Jüri ütles ...

Kallise õhtuses loengus avanes küll teistsugune pilt tulevikust: http://www.loodusmuuseum.ee/ain-kallis-r%C3%A4%C3%A4gib-%C3%B6%C3%B6kulli-akadeemias-kliimamuutustest

Anonüümne ütles ...

Aga kogemused ja reaalsus näitavad siiski midagi muud, ehk et kliima kuiveneb ja rahuneb.

Jüri ütles ...

Jah, see tähendab, et mudeleid pole vastavalt korrigeeritud.

Aga Laagrist läks rajuhoog vihmatuisuga üle.

Anonüümne ütles ...

Aga Hiiumaal juba selgineb.

Anonüümne ütles ...

Tormi tipphetk peakski südaöö paiku olema.

Anonüümne ütles ...

See 20 m/s puhang on pakutud Läänemaast, Harjumaast ja kohatisest Lõuna-Eestist kõige võimalikum hoopis Lääne-Virumaal, Väike-Maarja ilmajaamas (võimalikkus üle 90%-i). Seal on reaalselt ALATI üle 20 m/s iga tormiga olnud. Harjumaal olev Tallinn-Harku on 1 nõrgima tuulega kohti üldse Eestis, hea kui hädavaevu 15 m/s-gi ületatud saab.

Jüri ütles ...

Gismeteo näitab koguni äikest https://www.gismeteo.ru/weather-tallinn-4072/

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi öine uuendus eksitab mõnuga, et Soome lahel ladistab kogu öö ja hommiku, aga radar näitab midagi muud...Mudel ilmselt ei arvesta sellega, et ka eelmised sajud alandavad merevee temperatuuri, mitte vaid õhutemperatuur - madal veetemperatuur ju ei soosi merelist konvektiivsadu.
Sajud selleks korraks siiski läbi.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel on tuul juba taltunud, vaid mõni üksik puhang on selline, mida võib veel tugevaks pidada.
Tormi maksimum jäi kella 21 ja 23 vahele.

Anonüümne ütles ...

No paistab ,et ikkagi ei tule seda 25 m/s ära. Rääkimata mingist 28 m/s. Osmussaare kõigub seal 23m/s piiri lähedal hetkel.

Anonüümne ütles ...

No tuli pilvealuse puhangu kaasabil Paldiskis 25m/s piir kätte.

Anonüümne ütles ...

Siin Tartumaal oli hetk tagasi lähivälk, millele järgnes valju müristamine. Ehmatas korralikult ära, kuna ei osanud seda oodata.

Anonüümne ütles ...

Kaart näitab jah Elvasse tabamust.

Anonüümne ütles ...

5 aastat tagasi oli aga kuni 22 kraadi sooja ja sündisid uued 30. septembri soojarekordid.

Anonüümne ütles ...

V-Maarjas max puhang 21,1 m/s. (kell 10)

Jüri ütles ...

2007. a oli samal ajal kuni 24 kraadi ja rekordid veelgi võimsamad, öösel järgnes tugev äike, foto: https://www.upload.ee/image/6209044/P1020408.jpg

Anonüümne ütles ...

Tallinnas küll mingit äikest öösel ei tule. Õhuvool ju edelast, mitte merelt.

Anonüümne ütles ...

Ei ole edelast, peaaegu otse läänest, mis on Tallinnale parim suund. Ja ära hõiska siin enne ööd midagi, Mustamäel hakkas ladistama juba.

Anonüümne ütles ...

Radarit vaadates tundub, et Tallinnas tuleb oktoobri sajunorm juba 1. oktoobri öösel täis, samas Tallinna lõunapiiril olevad kohad, nt Männiku, jäävad täiesti kuivaks ilmselt.
Minu lemmikaastaaeg on hilissügis, sest siis tuleb laussadusid oi-oi kui palju ning pole seda vastikut ebavõrdsust, stiilis "sajab seal, kus sajuhuvilisi pole" jne

Jüri ütles ...

Paiguti sähvib, on rahet ja pagi.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel nõrga vihmaga vaikus igatahes.

Anonüümne ütles ...

@ 29. september 2016 20:18
Unustasin lisada, et selle muutuse taga on Golfi hoovuse nõrgenemine, muud seletust ei oska pakkuda. Hoovus on soe ja seega tsüklonitele heaks energiaallikaks. Selle nõrgenemisel nõrgenebki omakorda ka tsüklonaalne tegevus. Ahjaa, muidugi äikest jääb ka siis oluliselt vähemaks, sest Eestis tavaliseks saanud kõrgrõhkkondade idaosades seda ei esine. Tulevikukliima rahunemine seisnebki justkui loius rõhuväljas.

Anonüümne ütles ...

Aga millega seletad selle ,et näiteks praegu on Atlandi ookean koos Norra merega soojemgi kui eelmine aasta samal ajal ?

Anonüümne ütles ...

Ei tundu usutav, et õhtupoolik nii selge tuleb nagu HIRLAM prognoosib. Mereefekt täies hoos.

Jüri ütles ...

Jah, ilm paugutab praegu rünkpilvede tekkega ja hoogsadudega päris intensiivselt.

Anonüümne ütles ...

Pikad prognoosid on aina enam üdini igavateks muutunud. Mingid kõrgrõhkkonnad nädalast nädalasse ainult. Ainus huvitavam ilmasündmus paistabki olevat tugev tuul järgmisel nädalal. Muud ei midagi.

Jääme siis LOOTMA niru suusailmaga talve, siis ehk taastub õige normaalsus, ehk et tsüklonid hakkavad taaskord usinalt Läänemeremaid külastama.

Anonüümne ütles ...

Eriti huvitav (ja vist ainuke omataoline lähiminevikust) juhtum oligi see, et septembris algas põuase kõrgrõhkkonna periood, mis sel nädalal katkes ühe ja kohe ka tormise tsükloniga ning pidev antitsüklonaalsus jätkub taas, nagu midagi poleks vahepeal olnudki.

Anonüümne ütles ...

Ja nagu juba varem prognoosisin ei imesta kui kuu teises pooles ka tahkemaid sadusi näeb. Ja november juba viimaste aastatega võrreldes päris talvine tundub.

Jüri ütles ...

Kisub jah külmaks.

Anonüümne ütles ...

Siin mingi põuapooldajast kagukas ütles, et teed tolmavad nagu suvel ja see võiks mitu kuud kesta.

Aga pahatahtlik Murphy teeb ilma ning saadab põuahuvilisetele uputust ning sajuhuvilistele tolmu ja põuda :D

Jüri ütles ...

Nähh! Ja keegi nägi hommikul koguni udu.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel võimsad rünkpilved, nagu hakkaks äikest tulema.

Jüri ütles ...

Jah, nii see on, kuigi äikest ei usu tulevat.

Anonüümne ütles ...

@1. oktoober 2016 23:57

Oi, see on tore uudis, et põud taas pihta hakkab. Mida paremat veel sügiselt tasukski oodata, kui et kevadisi kuivi ilmasid? Suurepärane!

Anonüümne ütles ...

Ärple palju tahad, kuid oma arvumust igavast ilmast ei muuda :). Vastates su küsimusele, siis ohtrad sajud ongi see parem, mida sügiselt oodata...