pühapäev, 18. september 2016

38. nädala ilm (19.–25.09.2016)

Kommentaariumi link
Kairo Kiitsak: Natukene rohkem kui kuu aja pärast toimub Simuna rahvamaja väikeses saalis Simunapäeva tähistamine, kuhu on võimalik vaatama tulla ka minu päris esimest fotonäitust :) http://www.v-maarja.ee/?part=calendar&cal_day=28-10-2016.
Film udust ja rabast, tasub vaatamist: https://www.youtube.com/watch?v=EM5g1os5Dw8

25. septembril on Läänemere kohal kõrgrõhuhari. See muudab ilma vaikseks ja tasapisi ka selgemaks. Soojas õhumassis võib päikeselise ilmaga õhutemperatuur tõusta 17 kraadini, kuid pilves ilmaga jääb oluliselt madalamaks.
Antitsüklon püsib Eesti kohal paar päeva, hoides ilma vaikse ja soojana (öösel pikemate selgimiste korral on jahe, öökülmaohuga ja tõenäoliselt udune).

Aigar Jr Domino. 9.08.2016 Iisaku: võrratu mamma kihtrünkpilvedel.

24. septembri päeval määras ilma madalrõhkkonna edelaserv, aga öösel on  kõrgrõhuhari Läänemere kohal. Ilm oli valdavalt pilvine, ehkki kohati, õhtul nt rohkem Edela-Eestis, oli ka küllaltki palju selgimisi. 
Öökülma pilves ilma tõttu polnud, aga ka päev jäi jahedaks (kuni 12 kraadi, ainult peamiselt saarte rannikualadel kuni 14 kraadi). Olulist sadu ei olnud (öösel sadas veidi saartel, päeval oli aga sisemaal nõrku vihmahooge).
Eesti kohal tekib soe antitsüklon, mis hoiab mitu päeva ilma vaikse ja sajuta, kuid võib olla pilvise. Kui selgineb, on ööd jahedad ja udused, võib olla nõrka öökülma, aga päevad võivad olla peaaegu vananaistesuviselt soojad, st kuni 17 kraadi. Siiski asendub antitsüklon mõne päeva pärast tsüklonitega – tulevad jahedad, sajused ja ehk ka tuulised päevad, kuid see pole veel kindel.

Kairo Kiitsak. Huvitava välimusega kihtrünkpilved Simunas 24.09.2016


23. septembril oli Eesti kohal täituva madalrõhkkonna (tsükloni) lääneserv, kuid juba järgmisel päeval selle edelaserv. See hoidis ilma enamasti pilves ja jaheda, kuid olulise sajuta. Hommikul oli küll mitmel pool päikeseline, ent alates Põhja-Eestist pilvisus tihenes. Olulist sadu polnud.
Tsüklon asendub peatselt sooja kõrgrõhuharjaga, mis areneb antitsükloniks. See toob rahuliku ja sajuta ilma. Siiski võib taevas pilves olla, sel juhul öökülmaohtu pole, aga päev on jahe; kui aga selgineb, võib päev üsna soe olla (kohati üle 15 kraadi), aga ööd udused ja kohatise öökülmaga (alates 25. septembrist).
Antitsüklon asendub ilmselt üsna pea intensiivse tsükloniga, mis võib tuua tormise ilma.

Ain Vindi. Täna pärastlõunal avanes selline vaatepilt. Tartu. 22.09.2016. 14:38

22. septembril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna loodeserv, mis asendus peatselt selle lääneservaga. Öösel alates pilvisus tihenes, aga ebaühtlaselt. Kohati, peamiselt Lääne-Eestis, oli nõrka öökülma ja tekkis udu. 
Hommikul arenesid eeskätt Soome lahe rannikuvööndis rünksajupilved, mille arengut soodustas kagust lähenev tsüklon ja üsna ühtlane kirdevool, mis kandis niiskuse lahelt maismaale, kus siis pinnamood jms soodustas tõusvaid õhuvoole ja sademeteket. Seetõttu üllatas päev mitmel pool hoovihmadega, kusjuures kohati olid sajuhood tugevad ja seetõttu sajukogused märkimisväärsed. Hoogsajud levisid edelasse; sisemaal aitas nende tekkele kaasa veel ka päike, mis muutis õhumassi labiilsemaks, soosides tõusvaid õhuvoole. Seetõttu olid eriti Ida-Eestis hoovihmad sagedased, kuid neid jätkus ka lääne poole, õhtul hoovihmad nõrgenesid.
Õhutemperatuur oli pilvede ja sajuhoogude all pisut üle 10 kraadi, kus oli rohkem päikest, eriti rannikualadel, tõusis isegi üle 15 kraadi. Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, hiljem tugevnes põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 12 m/s, lõuna pool jäi nõrgemaks.
Tsüklon tuleb Karjala kohale. Selle lääneservas püsib sajuvõimalus (ilmselt hoovihmad, laussadu ehk üle idapiiri ei ulatu, kuid eks näis). Kuna tuul ilmselt tugevneb või püsib tuntav, on öökülmaoht väiksem, aga selgemas ja vaiksemas Lääne-Eestis siiski olemas.
Tsüklon täitub paari päeva jooksul. Asemele tekib kõrgrõhuvöönd või tekib antitsüklon, mis muudab ilma vaiksemaks ja rahulikumaks; kui on selge, siis võivad päevad olla üsna soojad, aga ööd-hommikud karged ja udused.
Praeguste prognooside kohaselt antitsüklon kuigi kauaks püsima ei jää: Atlandi ookeanilt võivad läänetsüklonid tungida Läänemere õhuruumi ja siis on ilm muutlikum.

Inga Sõelsepp.  Tere, sügis! Pilvemasin on tööle lükatud! 22.09.2016 kell 13.44 Tallinnas

21. septembril oli Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv, kuid juba järgmisel päeval madalrõhkkonna loodeserv. Jätkus kirdevool. Selge ja vaikse ilmaga oli mõnel pool hommikul öökülma ja maa hallane, tekkis udu. Ida- ja Lõuna-Eestis oli soojem ja öökülma polnud.
Päev oli enamasti päikeseline, eriti lääne pool, kuid alates Ida-Eestist pilvisus tihenes (sadu siiski polnud). Sooja onliüsna mitmel pool üle 15 kraadi, pilvisemas Ida-Eestis märksa vähem.
Musta mere ääres hakkab loode poole liikuma tsüklon. See muudab ilma pilviseks ja jahedaks (öökülma tõenäosus väheneb, aga päeviti sellevõrra jahedam). Sadu on oodata paari päeva jooksul, aga arvatavasti jõuab see üksnes Ida-Eestisse, kusjuures sajuhulk ei pruugi olla märkimisväärne.

Juba nädalajagu kestab sügis ja on pilvedki vastavad, valgus kollasem jne. 18.09.2016 Laagris.
Lehtede värvumisest artikkel http://www.eestiloodus.ee/artikkel3407_3387.html (lihtsustatud variant ilmub sel neljapäev Maa Elus).

20. septembril laienes Soomest Läänemerele uus kõrgrõhuala, aga Venemaal püsis madalrõhkkond (tsüklon). Sellises sünoptilises olukorras jätkus kirdevool ja pilvi oli veel küllaltki pilvi, mis hoidsid suurema öökülma ära, kohati tekkis udu.
Päeva jooksul pilvisus hõrenes ja kohati tõusis õhutemperatuur üle 15 kraadi, mujal (pilves kohtades) jäi jahedamaks. Õhtul selgines mitmel pool, kuid niiske õhu tõttu langes õhutemperatuur oodatust aeglasemalt, kohati, eriti Kesk-Eestis, tekkis udu.
Euroopa pilvepilt oli erakordselt kirju: http://en.sat24.com/HD/en/eu/visual.
Blokeering oludes on oodata haruldase kagu- või idatsükloni saabumist. See hoiab jahedat ja niisket õhumassi Eesti kohal, nii et enamik päevi on ilmselt pilvised, ja sel juhul pole ka öökülmi eriti oodata. Päev-päevalt suureneb küll sajuvõimalus, kuid sajukogused (juhul kui sajab) ei ole tõenäoliselt märkimisväärsed. Õhutemperatuur jääb alla 15 kraadi, v.a kohati rannikualadel.

Raikki Luik. see oli enne kooli :D. 27.08.2016 Jõgeva

19. septembril oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. See tõi kohati selgineva taevaga öökülma, aga päeval kuni 15 kraadi sooja, sest hommikune pilvisem ilm asendus alates Virumaast selgema (päikeselisema) ilmaga. Siiski oli kõige soojem rannikualadel ja jahedam sisemaal.
Prognoospilt pole oluliselt muutunud: antitsüklon püsib Läänemere kohal, aga kagust hiilib lähemale tsüklon. See tõotab jahedaid ja pilviseid, kuid olulise sajuta päevi. 

kõrgkihtpilved,kõrgrünkpilved,19.09.2011 Viljandimaal. Ülle Mürksepp.
Sel päeval liikusid üle Eesti rohked äikesed, sest Baltikumi kohal oli kitsas kuuma ja niiske õhu keel.

Sügiseselt jahe ja pilvine nädal.

Tekkinud blokeering määrab ilma kogu nädala vältel. Blokeeringu tingimustes on oodata haruldase kagu- või idatsükloni saabumist. See hoiab jahedat ja niisket õhumassi Eesti kohal, nii et enamik päevi on ilmselt pilvised, ja sel juhul pole ka öökülmi eriti oodata. Päev-päevalt suureneb küll sajuvõimalus, kuid sajukogused (juhul kui sajab) ei ole tõenäoliselt märkimisväärsed.

Kairo Kiitsak. Rabav pilvestik 5. juulil Kariväraval

80 kommentaari:

Kalle ütles ...

Ilmarindel on kõik äkitselt väga vaikseks jäänud, lähimad suuremad äikesed on Itaalias ja Musta mere kandis. Eestis pole vist niipea midagi huvitavat oodata. Äikesevähesusel on siiski vähemalt üks hea külg: saab mõnusasti raadio ees istuda ja lühilainetelt igasugu kaugetelt maadelt tulevaid saateid kuulata (võimsad ja lähedased äikesed segavad ikka üsna tugevalt). Seega, kel igav on, tasub kuuri alt, pööningult või keldrist mõni vana Okean, VEF või Sakta "välja kaevata" (või siis mõnest netipoest hoopis uus ja kaasaegne world band receiver tellida) ja nautida... Rohkem vastavat infot siin: http://www.short-wave.info

Jüri Kamenik ütles ...

Priit saab teha levihäirete alusel kindlaks udu asukoha ja tiheduse; Einar oli just Itaalia ringreisil ja sai karme pikseid.

Kalle ütles ...

Lühilaine-, samuti harilikku kesklaineraadiot saab kasutada ka primitiivse välgudetektorina. Ultralühilainet äike ei häiri, aga vanasti, kui Eesti raadio veel kesklainel saateid edastas, sai heinaajal maal olles äikesele iseloomulike eetriraginate abil kusagil tekkinud ja lähenevat pikset küllaltki edukalt ennustada. Lühilaineid häirib tugevalt päikese aktiivsus (magnettormid), millega kaasnevad virmalised. Linnaoludes virmalisi ei näe (liiga palju segavat valgusreostust), aga kui öösel lühilainetelt suurt midagi ei kuule, võib kindel olla, et järgmisel päeval on ajalehtedes ja ka siinsamas blogis ridamisi ilusaid fotosid virmalistest.

Jüri Kamenik ütles ...

Tarmo ütles nii: Aga ma kuulasin parasjagu lühilainelt digiraadiot Indiast.
http://www.rtl-sdr.com/buy-rtl-sdr-dvb-t-dongles/ - viimane aeg olen sellisega hullanud. Direct Sampling modes kuuleb ka lühilainet ja kesklainet. Aga korralikku antenni vaja. Mul on lihtsalt pikk traat antenniks.
Kaugeim jaam vist oli Uus-Meremaal lühilainel. Ja kesklainel Lõuna-Korea.
Öösel kuuleb kesklainelt mõnda inglise jaama ka vahelduva eduga. Mitmetel raadiotel on kesklaine AMiga märgitud kuigi AM tähendab amplituudmodulatsiooni.

Anonüümne ütles ...

Soomes Lahtis juba praegu õhus +1 kraad vaid. Päikesetõusuni on 7 tundi jäänud. Praeguste jahtumistingimuste püsimisel langeb selleks ajaks -2,5..-3 kraadini.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris õudne langus. Ärevaid signaale tuleb mujaltki...

priit retsep ütles ...

Fm laineala raksub samamoodi äikese ajal.

Anonüümne ütles ...

Kuumast rääkides, siis eile aasta tagasi oli 1 imelisemaid septembri päikesetõuse, mida näidud. Väga lopsakad kõrgrüngad, mis tekitasid kontrastseid videvikukiiri. Nagu juulis 2010.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas oli kella 16 paiku päris selgepoolne, nüüd taas õnneks pilves. Nii võikski praegu olla ja jääda, et öösel pilves ja päeval selge.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, õnneks ilm on kätte mänginud soodsad olud päeva ja öö kohta.

Anonüümne ütles ...

Jõgeval annab ebasoodsus juba tunda - kl 23 vaatlusandmed näitavad sinna vaid 3 kraadi, kuid seeeest udu.

Jüri Kamenik ütles ...

Kahju, aga samas loodame, et udu tiheneb ja päästab olukorra.

Murphy ehk Möörfi ütles ...

Sügisvihmad ja tsüklonid saabuvad siis, kui 1 ja ainus korralik ööklmalaine on üle Eesti käinud. Seniks hoidkem hinge kinni, et lisaks kruusateedele ja põldudele ka kaevupõhi tolmama ei hakka..

Jüri Kamenik ütles ...

Kagust on korralik tsüklon tulekul, aga see ei soosi korralikke öökülmi ja suuremat sadu ka ei paista.

Anonüümne ütles ...

Öökülm tulebki juba homsel ööl ja varahommikul, Tallinnast vaadatuna on pilved läände ja lõunasse kaugele taandunud ning kirre, kust pilvede õhuvool tuleb, on täiesti selge.
------------------
Tallinnas ilmselt väikestki sadu ei tule. Hakkab sadama ikka seal, kus niigi on ülearuselt sadanud.

Jüri Kamenik ütles ...

Kastepunkt peaks suuremaks öökülmaks olema madal. Praegu on selge ja vaikse ilmaga udu oht suur.

Anonüümne ütles ...

Udu ei pruugi päris kaitsev olla. Võimalik, et ilm on nn külma uduga, et puud on hoopis härmas hommikuks. Tallinnas täiesti selge ja tuulevaikne. Suurim öökülmaoht paistabki olevat Raplamaal ja Harjumaa lõunaosas ning Läänemaa idaosas. Idas on suurim oht Jõgeval.

Olen jälginud ka Tallinna tuult - täna öösel oli siin isegi kerge lõunatuul. Viimast on päris tõenäoliselt ka saabuval ööl oodata. (Maabriis)
Seega ei paku meri mingit kaitset, kui tuul maa poolt.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame, et see toob udu kohale.
Kuidas hetkel, kas kuskil on märgata udu teket? Ja õhutemperatuur, kas kuskil loob juba öökülma?

Anonüümne ütles ...

Nõmmel udu ega selle algeid pole, aga külm küll juba, +6 kraadi vaid. Ülinõrk tuulehingus loodest.

Anonüümne ütles ...

Ilmat. 22 andmed näitavad, et Harkus tuul juba lääneedelast ning õhukülm karguselt 2. kohal ametlikest jaamadest. Tundub, et Tallinna ja Kuusiku vahelistes valdades tulebki Eesti külmim öö, kuna siin on tuultelahknevuse vöönd.

Siin oli varem 1 Saku elanik ka kommenteerimas, aga mitu kuud pole enam teda siin kohanud. Just nüüd olekski ta infot külma suhtes hea lugeda, kuna Saku on 1 neist selle lahknevusvööndi valdadest. Teine kommentaator oli Kiilist siin, aga teda olen siin kommenteerimas veelgi harvem näinud.

Jüri Kamenik ütles ...

Saku kohta ei teagi, kuidas lood, aga Kiilist on minu meelest koguni kaks huvilist. Ühega olen suhelnud aeg-ajalt, aga viimastel nädalatel pole kätte saanud, võib olla tal koolis / tööl ülikiire või ära kolinud vms.

Anonüümne ütles ...

Võibolla on neil (nii sel sakukal kui ka kiilikal) ilmahuvi üldse kadunud? Mul ühe oma tuttavaga oli sedasi. "Uus" huviala on tal hoopis toiduteadus/kokandus. ("Uus" ehk mõni aastat vana huvi)

Jüri Kamenik ütles ...

Kahju, oleme näinud selliseid huvimuutusi küll. Mõned tulevad, teised lähevad, aga keegi jääb ikka.

Anonüümne ütles ...

Sakukas ilmselt otsustas viimase suve veel Harjumaal veeta, et vaadata, kuidas äikeserajudega läheb, aga kuna ka see aasta asja ei saanud, siis võib oletada, et võttis soovitusi kuulda, pakkis asjad kokku ja pani Kagu-Eestisse elama. Eeldavasti kaevab nüüd järgmiseks suveks omale tonaadovarjendit ja valmistub varakult ette, mistõttu pole tal aega siin blogis vahtida. Küll ta tuleval aastal meid varustab kõige hea ja paremaga.

Margus Arge ütles ...

Kõvad ennustajad siin, aa mitte ilma osas...

Anonüümne ütles ...

@ 21. september 2016 11:31
Jah, ega siin Nõmmelgi midagi huvitavat polnud. Peaks ka ise kakku kolima, aga paraku rahalised ja sobiva kodumaja mitteleidmise võimalused seda ei luba. Sobiv kodukoht oleks selline, mis ise asuks pisikeses madalas metsatukas (kaitse otseste tormituulte eest katusele), ümber lagedad heina- ja põllumaad. Väike jalutuskäik ja oledki juba lagedal, vmt.

@ 21. september 2016 12:51
Hea et mitte pehmod vähemalt :D.

Anonüümne ütles ...

Sauel igaltahel öökülma ei tulnud aga +1 oli maapinnast 10 cm kõrgusel päikesetõusu ajal. Mis oli omamoodi huvitav. Õhus +2,9 (2 m kõrgusel) ja maapinnal samal ajal +1. Tavaliselt on see vahe suurem

Anonüümne ütles ...

@ 21. september 2016 14:05
Nagu järeldada võib, siis ka Sauel udu polnud? Nõmmel igatahes mitte. Õnneks siingi öökülma polnud, minimaalne näit oli +3,6 kraadi, maapinnalgi +kraadid, kuna muru oli kastene, mitte hallane.

Jüri Kamenik ütles ...

Laagris polnud kumbagi. Aga Raplamaalt anti teada suurest hallast ja udust.
Siin on igasugused ilmateemad, mitte ainult ilmaennustamine ja -prognoosimine. Ma ei tee tavaliselt põhjalikke pikaajalisi prognoose ja väljavaateid (kuni nädala ilma kohta mõni enamasti üldine lause ikka), aga kes tahab, võib seda seda teha ja avaldada.

Anonüümne ütles ...

Taaskord tuleb tõdeda, et Lääne- ja Loode-Eesti ainus sajulootus on läänetsüklonid. Olenemata isegi aastaajast. Seega alles nädalapärast on siin lootust põhjavee taseme taastumisele ja sedagi 50% lähedase võimalusega :(.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, lõunatsüklonitest võib suurt sadu loota vaid siis, kui see kaldub Läänemerele või läheb üle saarte, aga juba Kesk-Eestisse sattudes võib siin sadu väheldaseks jääda.

Anonüümne ütles ...

No mul ennustus üleval ka Meteo.net peal ja mina ootan siiani suht varajast talve kus esimesed lörtsid üllatavad juba Oktoobris ja Novembri lõpus võib sisemaal juba korraks suusadki alla panna. Novembris tulevad ehk ka esimesed tõsisemad tormid. Üldse ootan ,et Detsembri,Jaanuari ja Veebruari keskmised on selgelt miinuspoolel - Harjumaal vähemalt. Kevadel peaks ka korralik suurvesi tulema seega ilmselt talvel lund jagub. Põhjapooluse jää taastub ka kevadeks nö keskmisele tasemele.Hetkel näiteks kõvasti normist jääd vähem. Lihtsalt Põhjapoolkera jugavool lukustub talveks sellisesse asendisse ,et siin on külm. Ja 4 aastane rütm mõjub ka siin ja lihtne statistika. Kui normaalset talve nüüd ei tule siis on CO2 sisaldus juba liiga kõrge. Kuskilt saatest ükskord kuulsin ,et kriitiliseks piiriks pidi olema jääpuurimisi analüüsides olem 450 ppm ja nüüd liigume juba vahemikus 401 - 405 ppm. Aastane kasv on keskmiselt viimastel aastatel olnud 2,5 ppm. Seega ehk 20 aastat ja ongi kliima täiesti tuksis.

Anonüümne ütles ...

@ 21. september 2016 14:27
Talve saab ennustada ka sügise järgi, mitte vaid tsüklite. Põuane sügis tähendab üldjuhul sooja ja sajust talve, kuna sügisel kestnud pikk K-de periood saab lihtsalt ükskord otsa ja algabki tsüklonite periood. Ootaks pigem sajust ja sooja talve selgi korral.

Anonüümne ütles ...

Seega siis juba neljas soe talv järjestikku tulemas, mida prognoosib ka NOAA. Keegi rääkis kunagi, et ainuüksi kolm sooja talve järjestikku on juba äärmiselt ebatõenäoline, aga paistab, et kliimamuutused annavad üha teravamalt ka siin tunda.
Loodetavasti ei hakka siis külmade suvede muster sarnaselt soojade talvedele jätkuma, vaid järgmine suvi tuleb ikka leitsakuline.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame siis parimale. Näib et praegu on sügise ja talve osas veel kõik võimalik.

Anonüümne ütles ...

Just nimelt statistika näitabki järgmiseks aastaks sooja ja kuiva suve aga seda ei saa tulla ilma korralikku talveta. Aasta keskmine temperatuur (mis siiski üsna kindlas vahemikus) läheks nö lõhki.

Jüri Kamenik ütles ...

Kui kliima muutub, on aegridades trend sees ja neid keskm.temp.plaksatusi võib järjest tulla.

Anonüümne ütles ...

Seda küll aga esialgu veel lähiaastail ei oota ,et Harkus aasta keskmine üle +7,5 tõuseks. Eelmine aasta juba oli +7,5. Arvan ,et paariks aastaks tõmbab natuke tagasi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kui aastaajalisus nõrgeneb ja keskmine temp. tõuseb, läheneme Šotimaale kliima poolest, vt siit ka 7. slaid: http://www.geograafia.ut.ee/sites/default/files/geograafia/kati_sepp_200215.pdf

Anonüümne ütles ...

Nonii, kas hoopis saabuval ööl ja varahommikul on siis lõpuks ometi negatiivses tähenduses oodata öökülma? Näiteks Kuusikul on täna kell 20 lausa NELI kraadi külmem kui eile kell 20. Paljudes muudeski jaamades on täna külmem 2..4 kraadi samal ajal võrrelduna eilsega. Võiks ruttu pilve minna..

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, eile oli temp.langus oodatust aeglasem, nüüd aga selline, nagu võiks selge ja vaikse ilmaga oodata.

Anonüümne ütles ...

Kahju. Ma olen päris kindel, et tänane öö toob rikkuva öökülma mitmele poole Lääne-Eestisse, pärast mida on ööd raudselt pilvisemad ja öökülmaohtu pole. Kella 19 ja 20 andmeid võrreldes on näha, et Kuusikul on temp-i langus 4 kraadi tunnis (ega mujalgi suurt vähem pole), sel juhul on juba keskööks seal miinused olemas. Ei imesta, kui -5ni lausa langeb. Jutt siis ikka õhukülmast, mitte maapinna-...

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, keegi ju ütles vist eelmisel nädalal, et sellise õhumassiga võib ju koguni -7 kraadi õhus oodata, maapinnal külmemgi.

Anonüümne ütles ...

Õnneks on Tallinna kohale juba pilved ilmunud, mis ehk muutuvad lauspilvisuseks. Temperatuur pole suurt langenudki.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, on pilved: https://estonian.wunderground.com/ee//tallinn/zmw:00000.1.26038

kalda kristjan ütles ...

Lõuna-Eestis on olnud viimased päevad üsna jahedad. Päevane maksimaalne temperatuur on küündinud 15 soojakraadini ja õhtul langenud 6 soojakraadini või isegi alla. Täna, 21.septembri hommikul oli meie pere autodel tuuleklaasid õrnalt jääs.

Anonüümne ütles ...

Siis oli teil isegi õhus miinuskraad(id). Kuidas lõunas muidu puude lehtedega lood on? Kas öökülm on lehtede langemist kiirendanud?

Anonüümne ütles ...

Kella 23-sed andmed laekusid ning Kuusikul vaid 3,7 kraadi ja udu. Nõmmel on ilm lauspilves ja sooja endiselt üle 8 kraadi. Loodetavasti hommikuni on pilves. Päeval minugipoolest las selgineb :)

Anonüümne ütles ...

Selge taevaga jahtuvad pinnad kiiresti, eriti klaas ja metallpinnad, jahutades ise õhku. Kogemus näitab, et autod hakkavad jäätuma kui õhk on veel +2. Seega ei pidanud ka 22.55 kommentaari puhul õhus siiski veel miinust olema

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame, et Kristjan siis vastab huvilisele ka. Kahjuks näib, et on magama läinud või hõivatud millegi muuga ega satu hetkel siia.

kalda kristjan ütles ...

Kuidas lõunas muidu puude lehtedega lood on? Kas öökülm on lehtede langemist kiirendanud?
Valdavalt on veel rohelised lehekesed aga veel ei ütleks, et nad hakkaksid järjest maha langema.

Hommikused tervitused Lõuna-Eestist.

Ilm hetke seisuga pilves, õhutemperatuur +11,4 ja on ka tunda kohati tuuleiile. Paistab, et öösel oli pilves kuna tagasiside hommiku kohta vanematelt oli üsnagi positiivne. Jahe oli aga pilves. Värske info kohaselt Tartus vist vaikselt sajab kuid midagi kindlat veel ei tea.

Anonüümne ütles ...

Aitäh info eest!

Tallinnas oli nii öösel kui on praegu ka pilves, vaid loodest edelani on väheseid selgimisi näha.
Siin on mõned puud, eriti vahtrad, juba värvilised. Linna servas on toomingad üsna raagunud, kohati ka kased. Valdavalt siiski roheline ka lehtpuudes veel domineerib. Roheline on siin domineeriv kogu aasta, kuna mänd on Nõmme nn sümbolpuu ehk teda kasvab siin kõige rohkem.

Jüri Kamenik ütles ...

Kibunas on veidral kombel päikeseline ja üsna soe, öösel oli pilvi, aga mitte kuigi palju, kuu paistis, öökülma polnud. Üldmulje on väsinud roheline, pigem pruuni kui kollast jt värve. Sookased on praktiliselt raagus.

Anonüümne ütles ...

@21. september 2016 20:10

Osade stsenaariumite kohaselt toimub kliima soojenedes hoopis edela- või lõunasuunaline nihkumine, vt pilti.

Anonüümne ütles ...

Eestis oleks siis ilm nagu Poola idaosas praegu aga mis aega see puudutav või kui palju peaks nende arvates maakera keskmine tõusma ,et sinnamaale jõuda ?

Anonüümne ütles ...

Kuspoolt puhub tuul pööripäeval.... oli selline ütlus. No selle järgi peaks jahe sügis tulema. Elame näeme. Samas andmed näitavad ,et Mihklipäeva tuulesuund on parem näitaja

Anonüümne ütles ...

@22. september 2016 12:35

Vastav arvutus on tehtud käesoleva sajandi kohta, kui keskmine tõuseks ~2-4 kraadi.

Jüri Kamenik ütles ...

Periood siis ca 2000-2099 ehk mis sajandi lõpuks saab.

Jah, pigem ootame septembri lõpu tuuled ära, siis on selgem. Üldse on nende pööripäevadega veidrad lood.
Mina kirjutasin (aastaid tagasi): Tavaliselt öeldakse, et pööripäevi on neli: talvine, kevadine, suvine ja sügisene. Sel juhul peaks 20. märts olema siis kevadine pööripäev. Aga minu arvates pole see õige. Kõneleda saab ainult kahest pööripäevast, milleks on talvine ja suvine, sest siis tõesti toimub pööre. Aga ülejäänud kaks on võrdpäevsused, sest pööret siis pole.
Seega saame rääkida ainult kevadisest ja sügisesest võrdpäevsusest, kui öö ja päev on sama pikad. Pööret siis ei toimu, vaid varem alguse saanud protsess (näiteks päeva pikenemine) lihtsalt jätkub.

Piia: Kui on ainult kaks aastaaega, mis vahetuvad päikeseseisakute ajal, siis kuidas neid kutsuda? Nad pole kumbki ei suvi ega talv. Kui aga rääkida kahest aastaajast võrdpäevsusel vahetuvatena, siis üks neist oleks külm poolaasta ja teise soe. Kuna meil on suur osa ilmadest importilmad, siis määrab aastaaegade vaheldumise tegelikult atmosfääri tsirkulatsiooni režiimi vaheldumine sooja poolaasta ja külma poolaasta režiimi vahel. Need vahetused toimuvad tavaliselt aprillis ja oktoobris. Tegelikult pole päikeseseisakud mingid pööripäevad, sest peale päikese näiva liikumise ei muutu miski. Juba nimi ütleb, et miski ei muutu, vai seisab. Kõige suuremad muutused toimuvad looduses ikkagi võrdpäevsuste ümbruses (päeva väga kiire pikenemine, kiired temperatuurimuutused, tsirkulatsioonimuutus jne).

Martin Vällik: natuke võib ikka ju öelda, et pöörab, nohet Päike liigub (näivalt, loomulikult) üle taevaekvaatori, kevadel siis taevasfääri põhjapoolkerale, sügisel lõanapoolkerale ja niikuinii pöörleb ja tiirleb seal taevas ju kõik, iga päev on pöörane päev :)
Bad Astronomer Phil Plait arvab aastaaegade algusest hoopis sedasi: http://www.badastronomy.com/bad/misc/badseasons.html

Anonüümne ütles ...

See eeltoodud kaart - nii ja naa. Loode-Eesti kliima jõuab ehk praeguse Kagu-Eesti kliimani kui sedagi. Äikeselisuselt ei pruugi sellegi tasemeni jõuda. Kagu-Eesti temperatuurikeskmine ja äikesekliima tõepoolest võivad tõesti Poolani jõuda, aga Loodepoolne-Eesti üsna kindlasti mitte mõlemast lähtuna.

Anonüümne ütles ...

Kae imet - Nõmmel hakkas sadama :)

Anonüümne ütles ...

Mõtlesin sama Taanit vaadates. Ümberringi meri ja nii kaugele lõunasse nüüd küll ei lähe

Jüri Kamenik ütles ...

Jah. Kohati on sajuhood päris tugevad. Prognoos osutus valeks.

kalda kristjan ütles ...

Tere ööset ka siis minu poolt.

Eile, kui sai sõidetud läbi Viljandi Tartu poole, sain nii vihma kui ka päikest vaheldumisi. Temperatuur oli valdalavalt 10 soojakraadi ringis. Hetkel Tartumaal, Laeval selge taevas (linnutee väga hästi näha), enne seda tuli väikest vihmasabinat. Udu olemasolust ei tea hetkel midagi.

kalda kristjan ütles ...

Tartumaal, Laeval sajab vihma. Suhteliselt naljakas on vaadata seda, kus ühelpool on selge taevas ja teiselpool sajab vihma(meie oleme siis hetkel teiselpool). Temperatuur tunde järgi ütleks +9. Loodan, et päeval on enam-vähem stabiilse ilmaga, st vahelduva pilvisusega ilm :)

Anonüümne ütles ...

Eile sadas Nõmmel üsna tugevat hoovihma, aga sadu polnud pikk, kuna põhiosa möödus siit napilt loode poolt.
--------------------------
Öö vastu pühapäeva tõotab mandril lausalist öökülma nii maapinnal kui ka õhus :(

Jüri Kamenik ütles ...

Nähh! Loodame siiski, et toimub ootamatuid muutusi ilmas.

Anonüümne ütles ...

Järgmine nädal võime silmitsi seista esimese tugeva sügistormiga. Troopiline torm Karl võib nädala alguses ühineda teise madalrõhkkonnaga ja sealt edasi Skandinaaviasse kihutada. Mudelid pole tormi intensiivsuses veel kindlad, aga eks see oleneb kui tugevaks Karl osutub. Ilmateenistus mainib ka seda: Kolmapäeval (28.09.) *liigub madalrõhkkond piki Norra rannikut edasi kirdesse* , kuid selle idaserv laieneb Eesti kohale. Tsükloni liikumiskiirusest sõltub sajuala ulatus. Tänastel andmetel on Mandri-Eestis öö sajuta, saartele aga jõuab vihm. Päeval liigub tihe sajuala ka mandrile. Edela- ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti 15, rannikul 20 m/s, vastu Läänemerd võivad puhangud ka üle 20 m/s tõusta.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm. Kui tsüklonite seeria kaldub Eestist lõuna poole, võime silmitsi seista koguni varase lörtsi ja lumega.
Esimene lumi: 26. septembril 1986. a Põhja-Eestis ja 27. sept 1986 Lõuna-Eestis. Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Tookord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7°C-ni. 1966. a oli esimene lumi 27. sept Põhja-Eestis ja 28. sept Lõuna-Eestis. Massumõisas oli 8. sept 1986 märgitud lund, aga õhutemperatuur oli +12°C! Seega ei arvestanud, sest vast oli rahe vms.
Rohkem: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2013/09/aastaajavahetus-ja-esimene-lumi.html

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti talv tuleb karm ja pikk, kuna see tapab viirused. Käesoleval sajandil nii 2002/2003 kui 2012/2013 aastate talvedel oli minu tutvusringkonnas nohu olemata (kellelgi nohu polnud). Ka töökollektiivis oli nohu vähestel. Enim oli nohuseid 2007/2008 ja 2014/2015 aasta talvedel.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, nullilähedane õhutemperatuur on kõige ebasoodsam tervisele ja aitab haiguste levikule.

Anonüümne ütles ...

No olen seda ennegi maininud ja ise ootangi talve mis om midagi vahepealset 2008/09 ja 2012/13 talvedele.

Jüri Kamenik ütles ...

Tormid on vist täie jõuga nädala pärast tulekul.

Anonüümne ütles ...

Kahju. Lisaks öökülmaohule veel tormid ka puudelt lehti eemaldamas.

Jüri Kamenik ütles ...

Aga enne seda tuleb Eesti kohale soe antitsüklon ja ööpäeva keskmine temp. jõudis alles nüüd praeguse aja pikaajalise keskmise lähedale (enne oli sellest kõrgem) – see ju on rõõmustav.

Anonüümne ütles ...

Ma ise arvan, et lehtede värviküllusele aitavad pigem kaasa pilves ja soojad ilmad (nii nagu nt 2013 oli) kui et päikeselised.
-----------------------------------------
Oodatav tormitsüklon toob Eestisse tavalise sügistuule (puhangud 13..15 m/s piires, rannikul 17..18), kuna möödub meist kaugelt ilmselt piki Norra rannikut kirdesse, jäävad päris tormituuled Eestist eemale. Kui lehtede värvidemäng kõrvale jätta, siis oleks torm oodatud, kuna Harjumaal oli tänavune suvi igavuse tipp. (Mis tormist me siin räägime)

Jüri Kamenik ütles ...

Kirjutasin sellest http://www.eestiloodus.ee/artikkel2956_2942.html lihtsustatud versiooni: http://maaelu.postimees.ee/v2/3845987/kuldse-suegise-pohjustest
-----------------------------------------
Mis teema nende kahe punktiga on, st miks arvuvahemike märkmiseks kasutatakse kahte punkti (peab olema ju kolm)? Ilmateenistusega võeti sel teema ühendust, tagamaadest: Monika Salo kirjutas nii: Kahe või lausa ühe punkti tarvitusest arvuvahemiku märkimisel ei olnudki kuulnud. Saadan selle tähelepaneku eesti keele instituudi keelekorraldajale Maire Raadikule, kes ühtlasi on õigekeelsussõnaraamatu toimetaja (ja minu kursuseõde).

Anonüümne ütles ...

Noh, prognoositavast tormist ongi väljundites vaid riismed järel kui see Läänemere juurde jõuab.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah. Näib, et paariks päevaks on vananaistesuvi.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi järgi tuleb homme Kesk-Lääne-Eestis isegi ca 19 kraadi sooja. Seega juba päris suvine soojus. (Mulle isiklikult algab suvesoojus 18 kraadist)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ehtne vananaistesuvi.