esmaspäev, 5. september 2016

36. nädala ilm (5.–11.09.2016)

ilm.ee reedene ilmajutt: kuna tekkis väike segadus kuupäevadega, siis palus Ellu ilmateate teenuse Peebul maha võtta, aga Helve Meitern kirjutab järgmiseks reedeks. Seekord tegin ilmajutu ise: http://ilm.ee/?515564.

11. septembril oli Läänemere kohal madalrõhuala kaguserv. Öösel arenes pea kõikjal udu. Päeval jäi udu ja madalpilvisus püsima mere kohale ja mitmele poole Lääne-Eestisse, kus see tuule mõjul triivis põhja poole. Mujal udu hajus ja päike tuli välja. Õhutemperatuur tõusis 24 kraadini, pilvede all jäi alla 20 kraadi.


Nii tekkis udu Laagris. Eero Hermanni fotod

10. septembril oli Läänemere kohal kõrgrõhuala põhjaserv, mis sisaldas fronte. Õhumass oli selles suviselt soe – kus päikeseline, oli sooja 22...24 kraadi, aga frontide all olid madalad pilved ja isegi udu ja õhutemperatuur jäi seal alla 20 kraadi (peamiselt saartel ja Lääne-Eestis); sademeid ei olnud. Õhtul selgines ilm pea kõikjal.
Soojahari on Eesti kohal 11. septembril, kui päikeselise ilmaga võib sooja tulla 20...25 kraadi. Öösel ja hommikul võib olla mitmel pool udune. 
Edaspidi läheb ilm tasapisi jahedamaks ja südasuvine soojus asendub tavapärasemaga. Siiski on selles prognoosis teatavat määramatust.


Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi. 
Margus Vilisoo. Lisaks, ühel pool päike ja teiselpool ... 09sept2016 u 8:30 Laagri

9. septembril liikus kõrgrõhuala Baltimaadelt aeglaselt kagusse. Öösel saabus Läänemerele madalrõhulohk. Sellises sünoptilises olukorras tekkis taevasse juba rohkem pilvi (hommik oli mitmel pool udune, päeval massiliselt kiudpilvi, saartel läks ilm sooja frondi mõjul lihtsalt pilve), kuid sademeid polnud. 
Õhutemperatuur tõusis hommikuselt 3 kuni 6 kraadilt suvise 20 kraadini päeval, aga saartel jäi jahedamaks. Päikeseloojang oli läheneva pilvemassi mõjul mitmel pool väga värviküllane (vt näidisena Inge fotot allpool).
Euroopa kuumalainest saab osa ka Eesti: päikeselise ilmaga tõuseb õhutemperatuur päeviti üle 20 kraadi ja öökülmaohtu esialgu pole, aga kui prognoos muutub oluliselt, võib arktiline õhumass riivata Eestit ja siis on öökülm võimalik (pärast 12. septembrit). Udude tõenäosus suureneb.

Inge Baikov. 9.sept.2016, kl.20.06 Raplamaa, Kumma. Pilvedraama loojangukumas :)

8. septembril tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. See puhastas taeva pilvedest ja muutis ilma päikeseliseks. Vaatamata kargemale õhumassile tõusis õhutemperatuur siiski kohati 20 kraadini ja kõrgemale.
Järgmised päevad on kõrgrõhuharja toel suvises õhumassis soojad ja rahulikud. Nädala lõpus võib ilm siiski pilvisemaks minna, ka vihma võimalus on suurem.

Suvised ilmad veel jätkuvad (WeatherOnline).

Kuldseid päikeseloojanguid võib septembris sageli näha. 7. septembril Laagris. Aigar Tellingu foto

7. septembril liikus aktiivne madalrõhkkond (tsüklon) Põhja-Skandinaavia kohalt kagusse. Selle mõjul pilvisus tihenes öösel, kohati esines vihmahooge, aga sajukogused jäid väikesteks. 
Päeval jätkus pilves ja tuuline (läänetuul Soome lahel puhanguti kuni 18 m/s), kuid alates merelt ilm selgines. Õhutemperatuur tõusis soojas õhumassis ja kus vähegi päikest, üle 20 kraadi. 
Tsükloni eemaldumisel tuleb asemele kõrgrõhuhari. See toob kargema, aga siiski mõõdukalt sooja ilm. Tuul rahuneb, mistõttu öösel võib kohati tekkida udu. Õhutemperatuur jääb päikeselisele ilmale vaatamata ilmselt enamasti alla 20 kraadi. 
Kõrgrõhuharja jõudmisel itta hakkab mööda selle serva saabuma soojem õhumass. Suviselt soojas õhumassis võib mitmel pool olla üle 20 kraadi, kui päikest jätkub, öökülmaohtu ei ole.

Suvised ilmad veel jätkuvad (WeatherOnline).

22-kraadine halo Tallinna kohal. Eero Hermanni foto

6. septembril määras ilma Assooride maksimumist lähtuv kõrgrõhuhari, kuid see taandus kagusse ja Norra merelt liikus üle Põhja-Skandinaavia aktiivne madalrõhkkond (tsüklon). 
Harja mõjul oli öö rahulik ja udune, enne keskööd olid jälgitavad virmalised. Päeval püsis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kuid nõrk muutliku suunaga tuul asendus edela- ja läänetuulega, mis tugevnes põhjarannikul ja Soome lahel puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur jäi 20 kraadist madalamaks.
Tsüklon liigub Norra merelt üle Skandinaavia ja Soome põhjaosa itta, nii et selle lõunaservas tugevneb tuul, aga samas õhumass püsib soe (kohati võib 20 kraadi sooja tulla). Suureneb ka sajuvõimalus, kuid tõenäoliselt on need hoovihmad, mitte laussadu.
Tsükloni eemaldumisel Venemaale õhumass jaheneb, aga sooja on ikka mõõdukalt. Kõrgrõhuharja mõjul pilvisus hõreneb ja tuul nõrgeneb, kuid ööd ja hommikud võivad olla udused.
Kuna aktiivne tsüklonaalne tegevus Atlandi ookeanil jätkub, siis see peaks kindlustama valdavalt edelavoolu ja üsna soojade õhumasside ülekaalu. Venemaal olevad tsüklonid ja antitsüklonid on läänevoolule vastukaaluks, hoides tormised ja sajused läänetsüklonid Eestist tõenäoliselt eemal. Siiski on ilmakaart väga muutlik ja seetõttu ei pruugi see prognoos olla kuigi usaldusväärne.

Ene Mägi. Raigu 4.09.2016 19.30

5. septembril oli vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, hommik oli kohati udune. Õhutemperatuur tõusis 20 kraadini (Viljandis, vastavat pilvekaamera huvitavat salvestust kogu päevast vaata http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/old/play.php?20160905).
Assooride maksimumist sirutub soe kõrgrõhuhari Eestini, muutes ilm kuivaks ja päeval üsna soojaks (pikad ja selged ööd on siiski juba jahedad). 
Nädala keskel on oodata küll põhjatsükloni mõjul tuule tugevnemist, aga õhumass jääb suhteliselt soojaks. Ka edaspidi näib, et Eesti kohale jõuab Kesk-Euroopa antitsükloni toel ajuti lausa suviselt soe õhumass, nii et õhutemperatuur võib parimal juhul üle 20 kraadi tõusta ja öökülmaohtu esialgu pole (muidugi mõni öö on küll vaikne ja selge, mistõttu õhk jahtub tugevasti, nii et öökülma tekkeks eriti soodsas kohas nõrka öökülma siiski päris välistada ei saa, ei ole ikkagi minu arvates vaja karta, et külmaõrnad taimed kahjustada saaksid).

Kalmer Saar 05.09.2016.a. kell 6:45 Muhu, Simiste

Tuleb mõõdukalt soe nädal – kohati võib õhutemperatuur tõusta 20 kraadini, öökülmaohtu veel pole, kuid ilm on üsna muutlik.

Ilmateenistuse kuuprognoosist: Kuu alguses jääme Lääne-Euroopa kõrgrõhuala ja Atlandilt üle Skandinaavia itta liikuvate madalrõhkkondade piirialale, kus kuivem ja soojem ilm vaheldub madalrõhulohkude poolt transporditud niiskema ja tuulisema ilmaga. Alates 5.-ndast kuupäevast tugevneb Skandinaavia kohal uus kõrgrõhuala ja see jääb pikemalt Eesti ilmale mõju avaldama. Kujunevas loodevoolus võib Eestit riivata jahe õhumass ja 5.-7. septembrini on maapinnal öökülmaoht. Teine öökülmaohtlik periood on kuu keskpaiku.

Thea Eensaar. Täna oli taevas pilvede näitus-Suurmetsa 04.09.2016

62 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse omad pole siiani saanud Keila sajumõõturit korda. Elan lähedal ja mul sadas 15mm ja Keila oma näitab ikka kas nulli või väikest koma. On sinna tigu sisse läinud vms.

Jüri ütles ...

Jah, kas tigu või kudus ämblik võrgu ette.

Anonüümne ütles ...

Kaevu- ja taimevaenulik ilm tulemas ning üldse igav ilm ka. Äikesehooaja lugesin Tallinnas 23. augustiga lõppenuks. Minu vaatluskogemustes halvim äikeseaasta. (üle 5 välguga LÄHIäikest polegi Nõmmel olnud see aasta!) Välkude arvu poolest jääb tipuks 10. juuli, aga see/need olid kaugäike/välgud.

Anonüümne ütles ...

Mina loen küll äikeseaasta lõppenuks 31.detsembril aga suvega on mul hoopis omamoodi arvestus. Nö soe aeg arvestustes ja oma statilistes tablites on 19 mai - 31 august. Seega jah soe aeg on läbi. Aga soe sügis jätkub.

Jüri ütles ...

Vahel kestab suvi ju täie hooga ka septembris, nt 1999. ja 2002. a.

Anonüümne ütles ...

Sul pole mõtet targutada, kui kommentaare hoolikalt läbi lugeda ei raatsi. Lugesin äikeseHOOAJA lõppenuks.

Anonüümne ütles ...

No seda ma mõtlesingi - minu jaoks lõpeb äikesehooaeg siis kui kalendriaastagi lõpeb. Vahel on veel detsembriski äikest. Jaanuari ja Veebruari ma ainult pean nö vaheajaks.

Anonüümne ütles ...

Teatavasti on Eesti pikim suvi kestnud 129 päeva 1897. aastal. Tänavu algas klimaatiline suvi 4.mail siin Kagu-Eestis ja kestab tänani, seega juba 4 kuud(~120 päeva). Nädala lõpuks ja uue nädala alguseks prognoositakse veel kuuma õhumassi saabumist, mis tähendab, et sügis nii pea ei alga. Kas saame uue rekordi?

Jüri ütles ...

Jah, võime saada - elame-näeme! Kas see 1897. a juhtum on nii tuntud, kahtlen.

Anonüümne ütles ...

Kas 2002 suvi polnudki pikem ? Poole septembrini oli soe ja siis läks järsku külmaks.

Anonüümne ütles ...

Et 2013. aastal siiski ei tulnud uut suve pikkusrekordit?

Jüri ütles ...

A. Kallise arvutuste järgi oli küll nagu 2013. a suve pikkuse rekord, nagu meenub, aga peab üle kontrollima.

Anonüümne ütles ...

vot see 2013 oli ju samamoodi pikk nagu 2002 aga endal pole aega momendil andmeid uurida.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et vastik põud on meid ees ootamas. Oktoobris teed-tänavad tänavu tolmavad taas. Ikka äärmusest äärmusesse - valida saate uppuvate või pragunevate põldude vahel.

Anonüümne ütles ...

Põuda ei saa tulla, sest päike käib madalalt. Äikest ka enam ei tule, sest päike käib madalalt! Sirje Keevallik on kõige parem ja õigem professor ja oskab ilma ka hästi ennustada!

Jüri ütles ...

Siin on midagi valesti mõistetud, st seos päikese kõrguse ja põua vahel ei ole päris selline.
Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis on põhiliseks vee varustajaks maismaal.Seega on esialgu tegemist meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem (ühtne definitsioon puudub, sest see sõltub koha geograafilistest jt iseärasustest). Ka talvel võib põud olla sademete mõttes, st väga kaua ei saja.
Kui põud saab rahulikult areneda, st pika aja vältel ei tule olulisi sademeid, siis saabub järgmine faas – agrometeoroloogiline põud, mis tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett (see on siis sooja aastaaja ehk taimekasvuperioodi puhul nii). Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks, kui see juhtub põllukultuurile tundlikus arengufaasis. Sellises põuafaasis ei pruugi isegi tugevatest hoovihmadest kasu olla, sest pinnas ei suuda vett vastu võtta, vaid sajuvesi pigem voolab ja aurab ära.
Veel räägitakse hüdroloogilisest põuast. Selle aluseks on jõgede vooluhulga vähenemine ja järvede-veereservuaaride veetaseme langemine teatud tasemeni. See tekib tavaliselt pikaajalise sademevähesuse tingimustes (esineb ka talvel).
Põua viimane faas (inimühiskonna kontekstis) on sotsiaalökonoomiline põud – kui loodusliku vee vähesus hakkab inimesi mõjutama, eriti puudutab see majanduslikke aspekte.

Anonüümne ütles ...

@ 6. september 2016 14:21
Jüri Kamenik on parem :-)

Anonüümne ütles ...

Kes see Sirjega soiguja koguaeg on ?! Muud ei loe. Samasugune oli ka seal meteo.net.ee peal kes ei olnud küll ühega ega teisega rahul.

Anonüümne ütles ...

2013. aasta suvi polnud siiski rekordpikk ega ka mitte 1897. a. Täpsemalt on sellest juttu siin: http://ilmajaam.postimees.ee/2092118/tanavu-kestis-klimaatiline-suvi-130-paeva

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi mudel taas eksitab, et alles saabuval varahommikul kl 5 pilve põhjapoolt alates läheb. Sat24 järgi tundub, et juba keskööst pilvineb.

Jüri ütles ...

Kahju. Juba pilvisus tiheneb, kuigi väga ebaühtlaselt.

Anonüümne ütles ...

Ilmselt pilve ses mõttes jääbki, et sajule ei lähegi ning õhtul selgineb taas. Siin seal millimeetrike ehk tiksub täis, aga vaevalt see koht just Tallinn on. Suurim sajuvõimalus on Hiiu- ja Virumaal.

Anonüümne ütles ...

1975 oli jah vist üldse kõrge aastase keskmisega temperatuurilt.

Anonüümne ütles ...

Kuna edasine september ja ehk ka oktoober näivad põuased tulevat, siis ootab meid taas soe talv.

Anonüümne ütles ...

Kas tugined mingile statistikale ? Ise pole sellist seost märganud. Eelmise aasta näitest on vähe. Too mõni aasta veel välja.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, kas nüüd tuleb september ka samamoodi kuum ja põuane nagu oli mai? Kuu teise poolde prognoositakse veel kuni 14-kraadist isotormi.

Jüri ütles ...

Nii näib küll. Elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Huvitav kui oleks juulis olnud täpselt sama olukord kas tõesti oleks isegi 20-kraadine isoterm siinmail olnud ?

Jüri ütles ...

Jah, ekstrapolatsioon annaks mingi sarnase tulemuse.

Anonüümne ütles ...

19.05.2014 juhtum võrdunuks juulis vist 22 kraadise isokaga.

Jüri ütles ...

Päris karm. Eks näis, kui palju Euroopas möllav kuumalaine meid puudutab.

Anonüümne ütles ...

Viimastel andmetel kuumem osa kaldub rohkem Rootsi poole ja meil tekib nädala pärast isegi öökülmaoht.

Anonüümne ütles ...

Hetkel päris tavatu (viimase paari suve puhul tavaline vist) olukord satilt näha - Läänemere lõunaosas on pilvitu frondiosa - õhumassi sumestuse piir hästi näha!

Anonüümne ütles ...

K-d arvutatakse muudkui läänepoole, javeel mõnisada km ning varsti avastamegi end arktilisest hingusest.

Jüri ütles ...

Varane lumi? Jah, aasta läheb erakordsena kirja selle frontide asja pärast.

Anonüümne ütles ...

Mõtled seda ,et süstemaatiliselt panevad külmad frondid siiapoole tulles tempot juurde ?

Jüri ütles ...

Täiendasin postitust, et lisada öökülmavõimalus, kui prognoos muutub oluliselt.

See erilisus / erakordsus on mõeldud: Hetkel päris tavatu (viimase paari suve puhul tavaline vist) olukord satilt näha - Läänemere lõunaosas on pilvitu frondiosa - õhumassi sumestuse piir hästi näha!
Frondid on kuivaks muutunud!

Jüri Kamenik ütles ...

Uuendasin blogi küljendust (vt paremat serva). Kas miski häirib ja peaks olema teisiti paigutatud? Võimalusel saaksin korda teha.

Anonüümne ütles ...

Mind häirib hoopis see, et paljudes vanemates postitustes on hoiatusmärgiga pildid, justkui oleks nende piltide sisu häiriv.

Anonüümne ütles ...

@ 9. september 2016 20:39 ja 9. september 2016 23:08
Mõtlesin jah eelkõige frontide kuivust, kuid ega see frontide ruttav tempo oletuski päris vale pole - see anomaalia olekski kuivuse järel kohe 2. kohal.

Siit küsimus - kas olete tähele pannud, et tänavusel aastal on (vist isegi kõik külmad frondid) saabunud Tallinnasse juba keskmiselt kella 12 ajal +/-paar tundi? Nt õhtust külma fronti (ÄIKESTEKS SOODSAIM!) mina siinmail pole sel aastal täheldanud! Õhtune ehk näiteks kell 19 paiku alles saabub.
Ida-Eestis on neid õhtuseid külmi fronte juba oi-oi kui palju olnud ja vastavalt sellele ka vihaseid äikeseid palju. Tallinnas pole üle 10 välguga äikest sel aastal olnud, aga merelise kliimaga saartel on samuti tugevaid äikeseid olnud.

Kell 12 päeval on seega Tallinna puhul sel aastal justkui graafikuks külmadele frontidele.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas vedas taevas lauspilve. Läänekaar loodusetult hall.

Anonüümne ütles ...

@ 9. september 2016 20:32
Lund ei tuleks, kuna K idaossa jäädes on tegu väga kuiva arktilise õhumassiga. Lume jaoks on vaja tsükloni vahetut tagalat.
GFSi 06Z uuendus näitab esimest sajulootust alles 26. septembril ehk oma kõige viimases väljundis. Olukord on murettekitav. Viimane sadu senini oli Tallinnas 4. septembril, millest homme saabki JUBA nädal mööda! Tolmav oktoober polegi võimatu ka sel aastal.

Jüri Kamenik ütles ...

Hüüumärke ei oska ära võtta, v.a postitustest ükshaaval välja noppida, aga milline on ajakulu! Kui keegi viitsib seda teha, võin palgata ja tehku siis.

Anonüümne ütles ...

Ei usu mudelite ennustusi, et homne pärastlõuna mandril selge tuleb. Front peaks ju loodest meile päris lähedale tulema.

Jüri Kamenik ütles ...

Kui on udune ja ilm rahulik, võib see peaaegu lõunani püsida, aga muul juhul jääb hetkel lahtiseks, mis juhtub.

Anonüümne ütles ...

Käisin täna õhtul õues ja päris lämbe oli - käed isegi hakkasid niiskusest kleepuma.
Võimalik, et homne ilm on inversioonipilvisusega. Umbes nii, nagu nt 22. juuli paiku oli.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, lämbust oli kõvasti tunda, vahel näis, et siseruumides oli isegi parem olla kui õues. Ilmselt tuleb pööraselt udune öö ja hommik.

Anonüümne ütles ...

@ 10. september 2016 19:18
Selge ei tule homne ilm kindlasti mitte, isegi kui inver.pilvisust pole, sest päike kulgeb veel piisavalt kõrgelt, et toetada rünkpilvede teket, mis tõenäoliselt muutuvad edasi suurteks kihtrünkpilvedeks. Umbes nii nagu eile kaugemal sisemaal või 2014. aasta sept.-i esimeses dekaadis mitmel päeval oli. Arvestagem ka seda, et loodet lähenev külm front peaks konvektsiooni soodustama ja tänu lõunaedelatuulele olema pilvine ka põhjarannikul.

Anonüümne ütles ...

@ 10. september 2016 21:33
"Peabki tulema ju", sest homme 2 aastat tagasi oli isegi pöörasest pöörasem. Nähtavus tipphetkedel eriti üle 10 meetri ju polnud.

Jüri Kamenik ütles ...

Eks näis, kui karmiks olukord läheb, kuid Jõhvis raporteeriti juba nähtavusest <3 m(!).

Anonüümne ütles ...

Päris jõhker. Siis seal ju autost järelkäru tagaosa ei näegi. Tallinnas ka nüüd õnneks udune. Loodetavasti udud ja selle pilvisused on nii karmid ja kestvad kui võimalik, kuna see leevendab põuda ja selle edasist süvenemist.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, loodame maksimaalselt ülikarme udusid, muidu on põud liiga kiire tulema.

Anonüümne ütles ...

Harjumaa kaguosa just soovib teie põua jätkumist. Saaks allesjäänud kartula kätte ilma kummikuta.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siis peab soovima kuhugi udu ja kuhugi põuda.

Anonüümne ütles ...

Õnneks on põud kogueestiline ehk et pole ebavõrdsust - nt loode-Eesti jääb jälle kuivale, kui mujal sajab jne.
----------------------------------
Udu miinus on see, et nurjab soojarekordite võimaluse, kuigi täna neid niivõinaa poleks tulemas. (Vaja oleks 26 kraadi)

Eilne lähtepositsioon oli ca 3..4 kraadi kõrgem kui täna samal ajal. Seega tänane 23 kraadi ilmselt jääb suures osas Eestist ära erinevalt HIRLAMi prognoosist. Suurim võimalus kagunurgas.

Anonüümne ütles ...

Umbes paari-kolme tunni pärast läheb ilm mandri lääne- ja loodeosas taas pilve.

Anonüümne ütles ...

Jah, see on inversioonipilvisus, mida iseloomustabki püsivus ja ühtlane kihtrünkjas pilvevaip. Udujärgne pilvisus koosnes hatak- ehk räbalpilvisusest.
--------------
HIRLAMi mudelil on veel arenguruumi, sest praegu see veel inversiooniga oma ennustustes ei arvesta. Mudel näitab mandril kõikjale selget ilma kuni kella 15..16-ni, kuid reaalsuses on veerand sellest pilves ning eelkõige loodeosa pilvineb juba kella 14-ks ilmselt, Tallinnas hiljemalt 15-ks.

Anonüümne ütles ...

Mida muidu "850 hpa geopotsentsiaal" täpsemalt GFSis tähendab?

Anonüümne ütles ...

Tallinnast edelas taevas juba ühtlaselt hall.

Jüri Kamenik ütles ...

Üldkokkuvõte.
Baarilise topograafia kaardid saadakse sedasi, et võetakse mingi isobaarpind ja kantakse kaardile selle pinna geopotentsiaalsed kõrgused. Ühesuguse kõrgusega punktid ühendatakse ja saadakse samakõrgusjooned – isohüpsid.
Suhtelise baarilise topograafia kaartidele kantakse kahe isobaarpinna vahelised geopotentsiaalsed kõrgused. Isobaarpindade suhtelised kõrgused sõltuvad keskmisest temperatuurist nende pindade vahel. Baariline aste sõltub samuti temperatuurist. Mida kõrgem on pindade vahele jääva õhukihi keskmine temperatuur, seda kaugemal nad üksteisest asetsevad.
Ainult merepinna kaardile kantakse isobaarid. Vaba atmosfääri kaardid joonistatakse isobaarpindade jaoks ja neile kantakse isohüpsid. Ilmateenistuse praktikas ei kasutata vaid isobaarpindade kaarte. Koostatakse komplekssed sünoptilised kaardid, millele lisaks merepinna rõhule kantakse ka teiste maapealsete meteoroloogiliste vaatluste tulemused.

Väga oluline on baarilise välja jaoks geopotentsiaali mõiste. Isopotentsiaali e. geopotentsiaali pinnaks raskusjõu väljas võib nimetada sellist pinda, mida mööda liikumine ei nõua töö tegemist selle jõu vastu. See pind on kõigis punktides risti raskusjõuga. Esimeses lähenduses võib lugeda ka merepinda isopotentsiaali pinnaks ja lugeda seal pot = 0.
Raskusjõu potentsiaal e geopotentsiaal Φ mingis atmosfääri punktis on võrdne tööga, mida tuleb teha, et tõsta massiühikut merepinnalt antud punkti. Ühikuteks on m2/s2 , J/kg. Φ leidmiseks on seega tarvis teada raskuskiirendust g ja tema sõltuvust kõrgusest.
Et tõsta 1 kg massi 1 m kõrgusele 55-kraadisel laiusel, kus g = 9,81501 m/s2, tuleb teha tööd 9,81501 J/kg =1,00085 geopotentsiaalset meetrit. Teisel laiusel on 'Hm teine. Geopotentsiaalne meeter on ligikaudu võrdne päris meetriga, kuid on teise dimensiooniga. Seega võib öelda, et siin http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.gif on samajoon 140 (geop.dekameeter) ligikaudu 1400 m ehk see isohüps asub maapinnast ca 1400 m kõrgusel, analoogne siis ka teiste samajoonte teisendamisega meetriteks (null juurde).

Anonüümne ütles ...

No ma tänan pika ja põhjaliku selgituse eest! Katsun selle omale selgeks teha ja meelde jätta.
-------------------
Nõmmel läkski kella 15 paiku pilve.

Jüri Kamenik ütles ...

Kui juba, siis juba (korralikult). Hullult pilves jah, aga kohati tuli koguni 24 kraadi.