Kommentaariumi link
22. mail oli Eesti kohal antitsüklon. See hoidis ilma valdavalt päikeselise, kuid mere- ja rannikualasid kattis mitmel pool advektsiooniudu (soe ja niiske õhumass külma vee kohal), mille püsimisele aitas kaasa Läänemerele jõudnud soe front.
Õhutemperatuur oli enamasti 16...21 °C, udustel rannikualadel märksa vähem.
Soe antitsüklon esialgu püsib. Saju võimalus on väike.
Meeletu kihtpilvede rünnak Kuivastu-Virtsu trassil.
21. mail jõudis Venemaa lääneserva küllaltki võimas lõunatsüklon. Selle mõjul alates Ida-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama, kuid see sadu siiski Ida-Eestist kaugemale läände ei jõudnud, kuid päeva jooksul selgines ilm sealgi. Mujal oli enamasti päikeseline (Kesk-Eestis arenes hulgalt rünkpilvi, mis hiljem levisid ida poole).
Merelt jõudis saarteni külm front. Selle mõjul suurenes mere kohal niiskushulk ja tekkis advektsiooniudu, mis jõudis saarteni, põhjustades seal kõledat ilma (10...12 °C). Hiiu- ja Saaremaal arenes frondi mõjul konvektsioon ja tekkis mulje äikesevõimalusest, kuid see hajus päeva teises pooles üsna ruttu. Niiskuse koondumise tekkis iseloomulik niiskushämu (somp).
Õhutemperatuur oli enamasti 14...21 °C.
20. mail oli Eesti kohal kõrgrõhuvöönd. See hoidis ilma vaikse, aga päeval tekib rünkpilvi, mistõttu pilvisus küll tihenes, kuid sademeid pole oodata. Õhtul selgines taas, sest päevane konvektsioon nõrgenes. Õhutemperatuur oli enamasti 14...19 °C.
Lõunatsükloni mõjul võib õhtul Ida-Eestis tugevneda põhjatuul. See lõunatsüklon võib mitu päeva kesta, aga suurt sadu kohale ei too.
Kuigi tundus, et põud sai läbi, see nii siiski pole, mida näitavad ilmekalt ka järgmised andmed:
* Tartus ikka superkuiv juba – see 1,4 mm oli ikka väga vähe.
* Alatskivil on seni mais tulnud 2,0 mm vihma. Rekord pärineb seni aastast 1976, kui tuli mais 10 mm, sellele järgneb aasta 2002 11 mm-ga.
Karm äike 20. mail 2014 Männikjärvel
19. mail oli Baltimaade kohal väheliikuv nõrk kõrgrõhuhari. Idapoolne lõunatsüklon kadus ilmakaardilt, samas frontaaltsoon püsis ja sellel tekkis Musta mere lähedal uus lõunatsüklon.
Üsna niiskes õhumassis oli öösel siin-seal ilm pilves ja sooja üle viie kraadi, aga selgetes kohtades oli öökülma. Hommikul oli enamasti päikeseline, aga päevase konvektsiooni tõttu tihenes pilvisus, ilm püsis siiski olulise sajuta. Õhutemperatuur oli 11...17 °C.
Lõunatsüklon läheneb päev-päevalt, mistõttu ilmamuutus jõuab vähemalt osaliselt kohale. Soojenevas õhumassis tõuseb õhutemperatuur 20 °C lähedale, kuid pilves ilmaga jääb alla 15 °C.
Majesteetlik äike 19. mail 2013 Tartu kohal
18. mail oli Eesti kohal nõrk kõrgrõhuhari, kuid samal ajal lähenes kagust lõunatsüklon. Nii oli öösel öökülma, aga päev oli eelnenust päikeselisem ja soojem: õhutemperatuur tõusis 14...18 °C-ni, saarte rannikualadel oli 10 °C lähedal.
Tõenäoliselt lõunatsüklon ilmamuutust, st olulist pilvisuse tihenemist ja sadu, siiski kohale ei too. Samas paistab, et peatselt hakkab Lääne-Venemaal uus lõunatsüklon tegutsema ja see on praegusest märksa võimsam, mistõttu ilmamuutus (tuule tugevnemine, pilvisus jms) on tõenäoline. Õhumass soojeneb ja termomeetrinäit trügib taas 20 °C lähedale.
Tugev äike 18. mail 2013 Tartus
17. mail täitus Läänemerel asetsev madalrõhkkond ja Eesti kohale jõudis lõuna poolt kõrgrõhuhari. Erakordselt soe maikuu esimene pool sai lõpuks tavapärasema järje ehk õhutemperatuuri maksimum püsib valdavalt alla 15 °C.
Pilvisus tihenes päevase konvektsiooni tagajärjel, kuid ilm püsis olulise sajuta. Hommikul esines mõnes kohas öökülma. Päevane õhutemperatuur oli 9...16 °C (kõige soojem oli Virumaal).
Kui lõunavool (poolmeridionaalne tsirkulatsioon) saab sõnaõiguse tagasi, hakkab ilm soojenema. Senimaani on õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C, kohati võib olla öökülma.
16. mail püsis Läänemere kohal täituv lõunatsüklon. Selle idaservas oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, kuid sajuhood oli enamasti nõrgad. Õhutemperatuur oli valdavalt 11...16 °C.
Lõunatsüklon täitub ja ühes sellega õhumass jaheneb. Pärast tsükloni täitumist on oodata poolmeridionaalse tsirkulatsiooni tugevnemist ja õhumass soojenemist.
Mitmekesine pilvestik (vaade ilm.ee kontori katuselt)
Tuleb varasemast jahedam ja sajusem nädal. Ida-Eestis on paiku, kus 15. mai seisuga pole 17 päeva sadanud, sest lõunatsükloni sajud ei ulatunud sinna.
22. mail oli Eesti kohal antitsüklon. See hoidis ilma valdavalt päikeselise, kuid mere- ja rannikualasid kattis mitmel pool advektsiooniudu (soe ja niiske õhumass külma vee kohal), mille püsimisele aitas kaasa Läänemerele jõudnud soe front.
Õhutemperatuur oli enamasti 16...21 °C, udustel rannikualadel märksa vähem.
Soe antitsüklon esialgu püsib. Saju võimalus on väike.
Merelt jõudis saarteni külm front. Selle mõjul suurenes mere kohal niiskushulk ja tekkis advektsiooniudu, mis jõudis saarteni, põhjustades seal kõledat ilma (10...12 °C). Hiiu- ja Saaremaal arenes frondi mõjul konvektsioon ja tekkis mulje äikesevõimalusest, kuid see hajus päeva teises pooles üsna ruttu. Niiskuse koondumise tekkis iseloomulik niiskushämu (somp).
Õhutemperatuur oli enamasti 14...21 °C.
Konvektsioon Muhust nähtuna.
Udu levik 21. mai õhtul (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html)
Käisin Muhus udujahil ja sain kätte!
20. mail oli Eesti kohal kõrgrõhuvöönd. See hoidis ilma vaikse, aga päeval tekib rünkpilvi, mistõttu pilvisus küll tihenes, kuid sademeid pole oodata. Õhtul selgines taas, sest päevane konvektsioon nõrgenes. Õhutemperatuur oli enamasti 14...19 °C.
Lõunatsükloni mõjul võib õhtul Ida-Eestis tugevneda põhjatuul. See lõunatsüklon võib mitu päeva kesta, aga suurt sadu kohale ei too.
Kuigi tundus, et põud sai läbi, see nii siiski pole, mida näitavad ilmekalt ka järgmised andmed:
* Tartus ikka superkuiv juba – see 1,4 mm oli ikka väga vähe.
* Alatskivil on seni mais tulnud 2,0 mm vihma. Rekord pärineb seni aastast 1976, kui tuli mais 10 mm, sellele järgneb aasta 2002 11 mm-ga.
19. mail oli Baltimaade kohal väheliikuv nõrk kõrgrõhuhari. Idapoolne lõunatsüklon kadus ilmakaardilt, samas frontaaltsoon püsis ja sellel tekkis Musta mere lähedal uus lõunatsüklon.
Üsna niiskes õhumassis oli öösel siin-seal ilm pilves ja sooja üle viie kraadi, aga selgetes kohtades oli öökülma. Hommikul oli enamasti päikeseline, aga päevase konvektsiooni tõttu tihenes pilvisus, ilm püsis siiski olulise sajuta. Õhutemperatuur oli 11...17 °C.
Lõunatsüklon läheneb päev-päevalt, mistõttu ilmamuutus jõuab vähemalt osaliselt kohale. Soojenevas õhumassis tõuseb õhutemperatuur 20 °C lähedale, kuid pilves ilmaga jääb alla 15 °C.
18. mail oli Eesti kohal nõrk kõrgrõhuhari, kuid samal ajal lähenes kagust lõunatsüklon. Nii oli öösel öökülma, aga päev oli eelnenust päikeselisem ja soojem: õhutemperatuur tõusis 14...18 °C-ni, saarte rannikualadel oli 10 °C lähedal.
Tõenäoliselt lõunatsüklon ilmamuutust, st olulist pilvisuse tihenemist ja sadu, siiski kohale ei too. Samas paistab, et peatselt hakkab Lääne-Venemaal uus lõunatsüklon tegutsema ja see on praegusest märksa võimsam, mistõttu ilmamuutus (tuule tugevnemine, pilvisus jms) on tõenäoline. Õhumass soojeneb ja termomeetrinäit trügib taas 20 °C lähedale.
17. mail täitus Läänemerel asetsev madalrõhkkond ja Eesti kohale jõudis lõuna poolt kõrgrõhuhari. Erakordselt soe maikuu esimene pool sai lõpuks tavapärasema järje ehk õhutemperatuuri maksimum püsib valdavalt alla 15 °C.
Pilvisus tihenes päevase konvektsiooni tagajärjel, kuid ilm püsis olulise sajuta. Hommikul esines mõnes kohas öökülma. Päevane õhutemperatuur oli 9...16 °C (kõige soojem oli Virumaal).
Kui lõunavool (poolmeridionaalne tsirkulatsioon) saab sõnaõiguse tagasi, hakkab ilm soojenema. Senimaani on õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C, kohati võib olla öökülma.
Enne äikest 17. mail 2012 Tapa lähedal. Eesti idaservani ulatus tugeva kuumalaine teravik Venemaalt.
Sissekanne Ele Pedassaarelt http://ilm.ee/?510225: 17.05.2012 ulatus Musta mere äärest üle Baltimaade madalrõhuvöönd, mille all oli Eesti ilm sajuhoogudega ning mitmel pool äikesega. Öösel sadas kohati 9-12 mm, päeval läänes 1-6, ida pool 14-20, Väike-Maarjas kuni 40 mm. Äikest registreeriti Võrus, Tartus, Väike-Maarjas, Tallinnas, Pärnus. Tuul pöördus idakaarest läänekaarde, tuule kiirus ulatus 9-13, äikesepilvede all 15 m/s. Öösel oli sooja 7..16, päeval saartel ja mandri läänerannikul 9...14, ida pool 15...22, Narva-Jõesuus 26,4 °C (nädala maksimum).
Ilmateenistuse sademekaardil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/) on ebatavaliselt tugevate sadude vöönd hästi näha.
16. mail püsis Läänemere kohal täituv lõunatsüklon. Selle idaservas oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, kuid sajuhood oli enamasti nõrgad. Õhutemperatuur oli valdavalt 11...16 °C.
Lõunatsüklon täitub ja ühes sellega õhumass jaheneb. Pärast tsükloni täitumist on oodata poolmeridionaalse tsirkulatsiooni tugevnemist ja õhumass soojenemist.
Tuleb varasemast jahedam ja sajusem nädal. Ida-Eestis on paiku, kus 15. mai seisuga pole 17 päeva sadanud, sest lõunatsükloni sajud ei ulatunud sinna.
Nädala alguses jääb lõunatsüklon Läänemere kohale täituma ja õhumass jaheneb. Seetõttu ilmselt enam 20-kraadist soojust ei tule, samas püsib hoovihmade võimalus.
Nädala teisel poolel, kui tsüklon on ilmakaardilt kadunud, on oodata poolmeridionaalse tsirkulatsiooni tugevnemist. See toob kaasa soojema õhumassi ja õhutemperatuur võib taas tõusta 20 kraadini. Ilm võib kuivemaks muutuda, aga pikka kuivaperioodi ilmselt lähiajal ei tule.
Mihkel Maasepp. Millest tekib must joon lennuki oma kõrvale.
07.05.16 : kell 15.55 Sürgavere lähistel (vastus: vahel jätab joonpilv varju madalamal olevale pilvekihile, aga vahel ka atmosfääri, kui õhk on "paksem", niiskem).
Lisaks andis erikEST sellise hooajalise äikeseprognoosi: Kahtlemata mõni võimas ööäikeste periood juuni alguses... Accuweatheri suveennustus ütles ka, et sel aastal on suvi nn. märjem ja nagu sealt näha, siis see frontaalne piir tundub pidevalt sel suvel pendeldavat üle Eesti...ja see muidugi tähendab rämedaid frontaaläikeseid, kuna Venemaalt imbub kuuma õhku ja lääne-euroopast jahedamat...
juuni algus...pange tähele...midagi sellist pole kaua olnud nagu siis tuleb...jätke mu prediction meelde grin emotikon. Ülejäänud suvel on ka mõned võimsamad äiksed, aga Juuni algus...ohohoo...tongue emotikon. Vb on Väike-Maarja ja Jõgeva maatasa lausa unsure emotikon. Lääne_eestis tuleb ka midagi mõnel sellisel päeval. Keila jääb ette ja vb ka Saue.
56 kommentaari:
Elame-näeme... Ei mäletagi enam, millal Tartus viimati tõeliselt korralikku ööäikest oli. Aga vihma hakkas just praegu sadama.
See prognoos on metsik, aga las see olla; igal ühel oma viis, kuidas ja mille alusel prognoosi esitab.
Ilmselt midagi erilist sel äikesehooajal ei tule. Aiman, halba, ehk et tuleb möödunud aastaga sarnane suvi - st külmad frondid saabuvad äikesteta või lausa sademeteta.
Võib-olla algas äikesevaesuse ja külmade suvede ajajärk Eestis?
On mainitud raudset reeglit: 1996, 2000, 2004, 2008, 2012 jne, kui suved on jahedad ja sajused. Aga kas ka äikeselisus on niiviisi tsükliline?
2012. suvel polnud äikese poole pealt midagi viga. Isegi raevukaid äikeseid ju oli.
@16. mai 2016 19:20
Tihtipeale jäävad need üksikud raevukad äikesed väga hästi meelde, mis hiljem jätab lihtsalt mulje väga äikeserikkast aastast ja siis meenutatakse: "Küll oli too suvi alles karm". Võib-olla mõne aja pärast vaadatakse tagasi 2015.aastale kui erakordselt äikesetormisele suvele, sest ühel päeval oli tugev rahetorm, mis põhjustas suurt kahju.
Üks reisiguru avaldas sellise prognoosi: http://trip.ee/content/suur-suvine-ilmaprognoos-2016-missugune-tuleb-suvi-euroopas.html
Arvestades seda, et Accuweatheri eelmiste suvede prognoosid on kümnesse läinud ja kõik ülejäänudki tänavu jahedat ja vihmast suve siia prognoosivad, siis ilmselt nii ka läheb, mis suure tõenäosusega tähedab eelmisele aastale sarnast ning äikesevaest suve. Samuti on ju Accuweather meid kuuma/äikese tsoonist välja arvutanud erinevalt teistest Balti riikidest.
Huvitav, et see piir nii järsult läheb läbi Baltikum.
Seda peaks uurima, miks see on jalustrabavalt täpne (vrd mõõdukalt täpse Marko Kaasiku hooajaprognoosiga).
@ 16. mai 2016 19:50
2012 oligi äikeserikas. Tallinnas minu poolt kuuldud-nähtud äikesed, sh nn põuavälkudega:
16. ja 21. mai, 7., 12., 13., 21., 28., 29. ning 30. juuli, 1., 4., 6., 7., 8. ning 27. august, 8. ja 27. september, 20. oktoober.
Kindlasti oli ka juunis midagi, aga täpset kuupäeva ei tea, kuna olin ilmselt hõivatud.
@17. mai 2016 1:15
Põuavälgud ei lähe äikesepäevade loendamisel arvesse, aga samas ma pole ka eitanud, et 2012. aasta oli äikeserikas, sest juuli oli tol korral ju väga kuum erinevalt möödunud aastast.
Kuna Võru hoiab Eesti kuumarekordit, siis võtsin näitena just selle jaama. Huvitab on see, et alates 1950. aastast on igal kümnendil olnud vähemalt kolm(tavaliselt viis või enam) sellist aastat(ehk kehva suve), mil aasta maksimum jääb alla 30 kraadi(ilmselt vastab see ka ülejäänud Eestile). Ainult käesoleval kümnendil on siiani kõigil aastail järjest(enneolematu) üle 30 kraadi sooja mõõdetud hoolimata kahest jahedast suvest. See tähendab seda, et kõigest neli aastat on veel jäänud selle erakordse fenomeni nurjamiseks.
ilmateenistus täna ööseks öökülma ei maininud, aga seda siiski oli, sh ka saku servas ise nägin mõnel pool.
ei tea kas homme ööseks läheb ka ennustus mööda ning külma on ka maast kõrgemal?
Kehv suvi on ju ka siis, kui on näiteks üks-kaks päeva üle 30 kraadi, aga muu aeg on väga jahe ja sajune? Ja hea siis, kui üle 30 kraadi ei ole kordagi, aga 20- ja 25-kraadiseid päevi on üsna palju?
@ 17. mai 2016 16:16
see suvi vb nurjabki selle, kuna sissejuhatus on äikese poolelt nadi nagu eelmisel mail. loodame et nii ei lähe ning saab ka sel suvel telk ööseks püsti pandud.
sel korral võiks juuni hoopis kuumim tulla.
@ 17. mai 2016 16:53
oleneb, kuidas võtta.
nt äikesehuvilisele on põuane pidev 30 kraadine päikeseline suvi ülikehv, aga päikesehuvilistele ülihea.
kui on 15 kraadi kogu suvi, aga sadu ja äikest rohkelt, on see mulle mõnes mõttes parim üldse äikese- ja sajuhuvilisena. (kuigi eelistan kuumalainete äikeseid fotogeensuse, jne pärast)
Jah, mai ja juuni on tihti antagonistlikud või vastasfaasis; kui mais ei ole ühtki märkimisväärset äikese- või kuumaperioodi, siis on see sageli märgiks, et suvi ei ole selline, nagu oodatakse (palju kuuma, päikest ja äikest), sest ühtlased maid ja halvad suved on tihti koos esinenud.
Kuu esimene pool on siiski eelmise aasta omast tunduvalt soojem, ehk on lootust mitmekesisemale suvele kui mullu.
See erikEST tahab lihtsalt tähelepanu, nagu kuuse-totugi. Paanikaks EI ole põhjust. Selliseid äikeseid tuleb Ameerikas enim, siin niru äikesekliimaga Eestis ei taha isegi mõõdukat äikest tihti tulla.. Lätis ja Leedus (ehk Soomeski) võib midagi purustavat karta.
Tundub, et alanud on uus põuaperiood. Õnneks on ilm vähemalt külm, mis leevendab põuda.
Põuaperioodiks peab vist mingi sademeteta perioodi minimaalne kestus täis saama, see võib olla 7 või 10 päeva.
Muideks, ilmateenistus arvutab selle nädala algusest tuleohtu suviste reeglite järgi.
Ega jah. Minu kogemusedki näitavad, et roheline taimestik on üsna raskelt süttiv kui et kevadine kulu.
Huvitavad kogemused. Aitäh!
Võta heaks!
Kagu-Eestis, kus elan, pole ma oma äikesevaatluse algusest saati veel nii hilist aasta esimest äikest täheldanud kui tänavu. Tavaliselt jääb see ikka mai esimesse dekaadi.
Tegelikult võib ju öelda, et õiget äikesepäeva pole veel Eestis tänavu olnudki, vaid ainult tiksutamine üksikutes paikades, mida vaevu detektoridki fikseerivad.
Jah, äikest pole veel olnud. Eks näis, kas tuleb uus rekord.
Tallinnas Nõmmel kuulub rekord eelmisele aastale - esimest äikest kuulsin siin täpselt jaanipäeval, järgmist 16. juulil!
Jah, 24. juunil oli suur äikesepuhang http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150624
@ 18. mai 2016 19:48
Läänepoolsesse Eestisse pole sademeid mõtet enne juunit mõnede ennustuste kohaselr oodata.
Loodame, et tuleb ülivihmane suvi, see korvab põua.
Eelmine aasta oli rekordiks vähe äikest. Sel aastal lõunatsüklonite üleküllus?
Jah, praegu on täpselt nii.
Möödunud aasta oli äikese poole pealt igati tavaline ju. Jüri 2 väidet, mis meeles, kinnitavad seda. Esimene oli, et "Inimesed on harjunud 2009..2014 äikeselisusega" ning "Eesti on karmi kliimaga põhjamaa/piirkond. Märtsis kevadet ja mais suve tasub ehk oodata Musta mere ääres."
Neist jääb mulje, et nii 2015 kui 2016 senini on äikeselisuselt normis, mitte alla normi olnud. Karmi kliimaga Põhja-Euroopas oleks järelikult ju äikest oodata liig mis liig, eriti siis mais, või kuidas?
Jah, selle üle võib vaielda. Kes elab kagunurgas, saab äikese kätte tavalisemalt hiljemalt mai alguspoolel, aga kes saartel või mere ääres, võib olla alles juuniks.
GFS on Eestile pmst lõpmatut põuda näitamas.
Äikest ei tule seepärast, et seda ootavate huviliste arv hüppeliselt kasvanud. Sademeid ei tule ka seepärast, et seda pikisilmi oodatakse. Eks tuleb siis põuda pingsalt oodata, siis ehk ladistab lõpuks ometi pidevalt.
Äikese- ja sedemehuvilised on viimase paari aasta ilmategijad olnud!!
@ 19. mai 2016 13:24
Eelmise aasta rekordini - 24. juunini - on tublisti aega veel.
HIRLAM näitab esmaspäevaks juba kohatist 25 kraadi.
@21. mai 2016 12:17
Ma ootasin siin Kagu-Eestis põuda juba tüdinemiseni, ja nüüd lõpuks siis tuli. Võib öelda, et märkimisväärset sadu pole juba 22 päeva olnud ehk 28. aprillist alates. 16. mail natuke tuli, mis tegi teed kergelt märjaks, aga juba järgmisel päeval kõik tolmas, puude-põõsaste alused jäid täiesti tuhkkuivaks.
Põud näib jätkuvat, nii et kellegi prognoos osutub järjekordselt õigeks.
Õnneks Tallinnas sellist purukuivust pole veel, 14. mai tsüklon päästis "viimasel minutil" taimed närtsimast.
@ 21. mai 2016 13:10
Pikka pidu pole - 24 ja 25 mai on suurim äikeseoht just kagus. Ega imestada pole midagi, sest sadu seal, kuis huvilist pole, põud lõppeb, kus just vastav huviline tahaks seda pikalt, jne.
@ 18. mai 2016 19:25
Aga nüüd läheb üha soojemaks ning 23. ja 24. mai tõotavad 25 või enamgi kraadi.
Kuumus, äike jne terendavad - eks näis, kas tuleb.
Millal läänetsüklonite rünnet loota võib? See annaks ju 100%-lise sajugarantii Eestile, eelkõige Lääne-.
NAO negatiivne faas on lõpmatusse arvutatud ning juuni algusesse prognoositakse veel märkimisväärset langust, seega loodetavasti enne sügise teist poolt läänevool ei taastu ja
poolmeridionaalne tsirkulatsioon säilib. GFS ja Euroopa mudel on 00Z väljudis ühelmeelel, et järgmise nädala lõpus saabub kuumalaine vägeva labiilsusega, aga kindlasti muudetakse see jälle ära, sest ilma osas kehtib ju reegel nagu keegi juba eelpool vihjas: Mida ootad, seda ei tule ; mida ei oota, see tuleb.
HIRLAM näitab teisipäevaks Soome kuni 28 kraadi ning Eestisse kuni 27 kraadi. (Mida lõunasse, seda vähem)
Kagus läheb tuleoht punaseks peaaegu kindlasti. (Sõltub hoogsadudest)
@ 22. mai 2016 12:29
Loodame, et selle K kese arvutatakse Eesti kohale või läände, siis peaks lõõskav päike ühes mõõduka soojusega või jahedusega kindlustama põua jätkumise ning seetõttu rekordkuiva mai.
@22. mai 2016 13:51
Jah, loodetavasti kordub tänavu ka 2002.a põuane suvi.
ja võiks nii palju taimi närtsida kui võimalik
Just – külm, tuuline, põuane.
Irooniast aru saadud ! Aga kus ta külm on kui teisip lausa 27 ära viskab. Pealegi K keskme ümbruses pole tujlt ollagi.
Jah, paistab, et kuumame päevakese või kaks.
Lisaks põuaanomaaliatele on ka tuultega midagi sassis - sel aastal on olnud umbes 3veerand kuumalaitestest põhjatuultega (loodest kirdeni). See anomaalia jätkub ka edaspidi. Põhja-Eestile on see elu ja surma küsimus, aga lõuna pool on kama2 kust tuul puhub.
Siiski 8.-10. mail oli ka Põhja-Eestis väga soe, tublisti üle 20 kraadi, eriti 10. mail, ainult päris mere ääres oli jahe.
Kagu-Eestis olid14-17 mai ööd külmad,mõnel ööl oli telkmantlil härmatis peal(möllasin Kevadtormil).Halliste vallas,Marul algas 14 mai hommikul vihmasadu ja sadas õhtuni,sajuhulk 26,4 mm
Postita kommentaar