esmaspäev, 23. mai 2016

21. nädala ilm (23.–29.05.2016)

Kommentaariumi link 
2015. a kokkuvõte on viimaks valmis: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm

29. mail  ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. Öösel ja hommikul tihenes pilvisus taas, kohati tekkis udu, aga seekord kagust saabuva sooja frondi mõjul, sest õhk muutus tunduvalt niiskemaks. Ilm püsis siiski sademeteta.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C, rannikualadel jäi madalamaks.
30. mail on väike võimalus, et mõni äike jõuab Eestini või tekib koha peal, aga see on igal juhul suure küsimärgi all. Kui niiske õhk võimaldab piisavalt päikesepaistet, võib mitmel pool oodata 25 °C ja rohkemgi, kuid pilvise ilmaga jääb madalamaks.
Soe õhumass jääb valitsema mitmeks päevaks. Muutus võib toimuda alles 4. juuni paiku, kui suureneb ka vihmavõimalus.

29. mail 2014 oli väga jahe ja uduvihmane ilm Kääriku lähedal.

28. mail määras ilma Loode-Venemaa antitsükloni edelaserv. Selle mõjul muutus ilm ühest küljest soojemaks (õhutemperatuur tõusis valdavalt 20 °C lähedale, Lääne-Eestis kõrgemalegi), aga teisest küljest jahedamaks: Virumaal pilvisus tihenes, sest sinna jõudis külma frondiga seotud pilvemass, kuid püsis sademeteta, pilves ilma tõttu jäi seal õhutemperatuur valdavalt alla 15 °C. Õhtul jahenes ilm ka mujal, kõige soojemaks jäi Liivi lahe ümbrus.
Vaatamata külma frondi mõjule hakkab ilma üha enam ikkagi määrama antitsüklonis loodesse kanduv soe õhumass. Selle piiri tähistav soe front on ilmakaardil hästi näha (DWD). Soe front jõuab kohale ilmselt ööpäevaga, nii et 29. mai õhtuks on vast kogu Eestis soojas õhumassis (tegelikult oli õhumass juba 27. mai õhtul soe ja püsis sellisena, aga madalamates õhukihtides jõudis jahe ja niiske õhk tervenisti Virumaale, vt eespool).
Antitsüklon hoiab ilma vähemalt juuni alguseni sooja ja tõenäoliselt kuivana (hoovihma ja äikest nt 30. mail ei saa siiski välistada), mõni päev võib olla lausa palav. Sajuvõimalus on suurem 3. ja eriti 4. juuni paiku.


Janek Pärn. täna oli hommikul simunas meeletu udu ja paistis ,et ka öökülma oli. selles udus oli nähtavus vaevu 5 m. hea oli ,et tuul millalgi tuli muidu oleks ära eksinud smile emotikon

27. mail täitus osatsüklon Gotlandi lähistel ja tugevnes põhjapoolne kõrgrõhuhari, hiljem juba antitsüklon. Sellises sünoptilises olukorras tuul nõrgenes ja ilm selgines, kuid päevase konvektsiooni tõttu tihenes pilvisus kohati uuesti, ent ilm püsis sajuta. Eelmisest päevast selgema ilma tõttu tõusis õhutemperatuur 20 °C piirimaile.
Antitsüklon tugevneb ja õhumass selles soojeneb. Nii on oodata suviselt sooje päevi. Saju- ja äikesevõimalus on suurim alates 29. maist lõunapiiril (üle 50%). Suures osas Eestist võib jääda siiski sajuta.
Juuni algul ilm küll jaheneb, aga püsib ikka üpris soe.

Vaade rünkpilvedele 25. mail Kesk-Euroopa kohal

26. mail asendus antitsüklon tsükloniga. Seoses õhumassivahetusega arenes hommikuks mitmel pool erakordselt tihe udu, mis hajus lõplikult alles ennelõunal. Kohati, peamiselt Ida- ja Põhja-Eestis, sadas hoovihma. Sajuhooge oli öösel rohkem Ida-Eestis, kuid hommikul ja päeval Virumaal – seal esines ka äikest (kõige rohkem Vasknarva ümbruses, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160526).
Eriti tugev ja kestev oli sadu Lõuna-Soomes, nt Vaasast andis D. L. teada: Eilse päeva ja tänase öö jooksul on maha sadanud 70 mm vihma ja lisaks saime täna öösel äikest kah :D.
"Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma", ütleb rahvatarkus. Teine vanasõna täpsustab: "Sügisene udu tähendab kolmeks nädalaks sooja, kevadine aga kolmeks päevaks külma". Jah, see on ka nüüd tõsi, sest ilm soojeneb päev-päevalt ja kolme päeva pärast ongi südasuvine soojus tagasi: kui 26. mail jäi õhutemperatuur valdavalt alla 20 °C, siis 29. mail tõuseb 25 °C piirimaile, ehk kõrgemalegi.
Sademete ja äikese osas on 29.–31. mai endiselt väga segane: Euroopa mudel näitab südasuvise kuumuse saabumist, rohkelt sademeid ja äikest, aga GFS eriti mitte. Paistab, et kindel on ainult see, et läheb tunduvalt soojemaks.

Ilmakaardil on näha, et antitsüklon asendus lõunatsüklonilaadse tsükloniga, milles jahe ja niiske õhumass voolas Eestisse, tekitades tiheda udu (DWD).

Janek Pärn. Siin võib väita ,et tegu on õietolmutaraga. Tuvastamisel oli abiks Jüri Kamenik (viide: http://www.atoptics.co.uk/droplets/pollen1.htm).


Vahetult enne õhumasssivahetust Laagris muutus kuuketas oranžiks ja ilmus intensiivne õietolmutara.
Les Cowley kommentaar:
Thanks Jüri, That was a spectacular pollen corona. The bright spots on the rings show very good orientation of the individual pollen grains. I wish I had been there!

25. mail antitsüklon lagunes. Eestit mõjutas Musta mere äärest Läänemereni ulatuv lõunatsüklon, aga ka Norra mere antitsükloni kaguserv. Rõhkkondade vahele jäi õhumasse eraldav frontaaltsoon, mille mõjul tekkisid ulatuslikud udulaamid mere kohal, vt http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606 ja http://en.sat24.com/en/scan/visual. Lõunatsükloni mõjul arenenud äikesed lähenesid Eestile, aga üle Peipsi ei jõudnud. Küll aga jõudis õhtul kerge vihmasadu Virumaale.
Õhutemperatuur oli 20...26 °C, mõnel pool rannikualadel siiski madalam. Vilsandile jõudis udu ja seal langes 12 °C-ni, õhtul olid udused kõik saarte läänerannikud, kus õhutemperatuur langes koguni alla 10 °C.

Einar Laretei. Peipsi ääres selline seis. Venemaa poolt läheb järjest tumedamaks.

Ehkki äike võib kuhugi sattuda, näib siiski, et 26. mail on äikesevõimalus ikkagi suurem, eriti Ida-Eestis. Sama öö jooksul võib udu haarata saared ja Lääne-Eesti, kus õhutemperatuur langeb 10 °C lähedale, aga sisemaale ei pruugi udu jõuda. Ilm jaheneb mõnevõrra.
Norra merelt triivib antitsüklon itta, jõudes viimaks Loode-Venemaa kohale. See on soodne võimalus kuuma ja niiske õhumassi kohalejõudmiseks idast või kagust. Seega hakkab ilm taas soojenema. 29. maist alates suureneb ka äikesevõimalus.
NB! Kuna Ida-Eestis on mais sadanud vaid 1–5 mm (samas kui Pärnumaal sadas ühe ööpäevaga kohati enam kui 40 mm) ja viimane korralik sajupäev oli seal 28. aprillil, siis on tekkinud tugev meteroloogiline põud (pole kaua või on väga vähe sadanud), mis areneb ka hüdroloogiliseks põuaks (veepuudus pinnases, põhjaveetaseme langus). Kahjuks pole ulatuslikku laussadu veel niipea ette näha, aga hoovihmu võib tulla küll. Tuleoht on jõudnud isegi suviste kriteeriumite järgi erakordse tasemeni, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.

25. mail 2014 arenes Viru raba kohal tugev äike.

24. mail oli Eesti kohal nõrgeneva antitsükloni edelaserv. Ilm püsis jätkuvalt päikeseline ja rahulik, sooja oli 20...25 °C, vaid kohati rannikualadel vähem.
Venemaalt läheneb lõunatsükloni lohk. Selle mõjul suureneb hoovihma ja äikese võimalus, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis. Õhumass püsib väga soe.
26.–27. mail on tsükloni või madalrõhulohu mõju suurem ja ilm jahedam. Uus antitsüklon tekib Skandinaavia kohal ja laieneb ida-läänesuunalise vööndina üle Soome Loode-Venemaale. Selle lõunaservas tugevneb idavool, mis toob kohale kuuma õhumassi.

Vaade Tõraverest kagusse ja itta. Silmapiiril on sombu sees näha Venemaal tegutsenud äikeseid.

23. mail oli Eesti kohal antitsüklon ja Skandinaavias madalrõhuvöönd. Ilm oli rahulik ja päikeseline, õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C. Udu mere kohal hajus hommikuks, mistõttu rannikualadel oli samuti suviselt soe.
Antitsüklonivahetusega kaasneb õhumassi jahenemine ja madalrõhulohkude või madalrõhkkondade mõjul suurem saju- ja äikesevõimalus, eriti 25. ja 26. mail. Siiski näib, et jahenemine ei ole nii suur kui esialgu tundus. Arvatavasti püsib õhutemperatuur paar päeva siiski alla 20 °C (või tõuseb selle piirimaile), aga uus antitsüklon peaks jääma lõpuks põhja poole lääne-idasuunalise vööndina: see tähendab, et mandri sisealadelt võib kuum ja labiilne õhumass kohale jõuda.

Äike 23. mail 2013 Tartust nähtuna

Tuleb antitsüklonaalne nädal: esialgu on küll väga soe, aga uue antitsükloni tekkimisega seotud õhumassivahetusega suureneb hoovihmade võimalus ja ilm jaheneb. 
Nädala alguses on Eesti kohal soe antitsüklon. Selles on päevane õhutemperatuur 20...25 °C, kohati võib olla koguni 27 °C, kuid rannikualad võivad olla udused ja seetõttu väga jahedad (alla 15 °C); ka öökülmaohtu ei ole. Nädala keskel see antitsüklon laguneb ja Skandinaavia kohal tekib uus, kuid jahedam antitsüklon. Sellega seotud õhumassivahetus suurendab hoovihmavõimalust, kuid on vähetõenäoline, et sajud on ulatuslikud. 
Nädala teises pooles antitsüklon tugevneb ja tuleb ilmselt Soome kohale. Õhumass selles soojeneb, nii et õhutemperatuur tõuseb kohati taas 20 °C-ni (suurema tõenäosusega alates 29. maist).

Nädala vältel on õhumass enamasti suviselt soe, ent 26. mai paiku võib jaheneda ja vihma sadada (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

115 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Millal see antitsüklonite seeria lõppeb ükskord ometi?

Anonüümne ütles ...

Soomes on kolmapäeval üsna kindlalt äikest tulemas, Eesti äikesetuse mõistes Läänemere ainsa idakaldamaana jääb tõenäolisimalt äikeseta jälle.

Jüri ütles ...

Jah, vast saavad antitsüklonid ka lõpuks otsa ja mõjule pääseb Accu´ prognoos.

Anonüümne ütles ...

HILRAMi järgi on kolmapäeval lootust õnneks isegi laussajule.

Jüri ütles ...

Loodame siis vaheldusele.

Anonüümne ütles ...

Tasub vist taas hakata prognoosidest pilte tegema, et võrrelda, kui palju need aja saabudes muutuvad nagu eelmistel aastatel. GFS'i viimases väljundis arvutatud labiilsus järgmiseks nädalaks võtab kõhedaks küll. Samuti peaks siis ka selle aasta esimene tõeline kuumalaine saabuma.

Anonüümne ütles ...

kõhedaks võtab hoopis gfsi uskumatu ebatäpsus. ei julgegi pesu õue kuivama viiagi, hakkab äkki sadama, kuigi gfs näitas lõõskavat päikesepaistet, jne

Anonüümne ütles ...

@ 23. mai 2016 20:50
Pigeb ju vastupidi - GFS ennustab sadu, aga ei saja ja/või isegi päike paistab. See iseloomustab tänavust aastat ideaalselt.

Jüri ütles ...

Priit kommenteeris ka viimaks: https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=2564692806863729516

Anonüümne ütles ...

Kas praegune agressiivse äiksetegevus pika vööndi läbi Horvaatia - Saksamaa - Taani - Rootsi põhjus võib olla ka viimaste päevade Etna aktiivsusega? Minule teadaolevalt vulkaanipurske ajal tekib peaaegu alati tolmupilves pikne, mis on lõunatuulega laetud osakese edasi kandnud? Saksamaal on kõva äike!

Jüri ütles ...

Põhjuseks on terav õhumasside vastasseis (polaarne vs. troopiline). Üldiselt on tugevaimad äikesed seotud meridionaalse frontaaltsooniga, mis siit hästi näha: http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png
Praegu on sisuliselt 2001. a juuli olukord, kuid seekord Kesk-Euroopas.

Anonüümne ütles ...

Teine oluline erinevus 2001 juhtumiga see, et praegune õhumass seal on veidi külmem tollasest siin.

Anonüümne ütles ...

Võib juba vist täie kindlusega hõisata, et mai tuleb keskmisest tublisti soojem. Loodetavasti siis ikka talvekuude arvelt, mitte juuni.

Kalle ütles ...

Saksamaal näib hetkel tõepoolest päris ilus ja suur äikesekolle olevat. Ulatuse poolest kataks pea kogu mandri-Eesti ära. Tuleks Eestisse taolise ulatuse ja intensiivsusega öine äike, siis mäletaks seda vist aastakümneid.

Jüri ütles ...

Ega ükski juhtum ei olegi täpselt samasugune, see on lihtsalt sünoptiliselt analoogne.

Anonüümne ütles ...

GFS'i ja GEM'i viimase väljundi järgi on kuumalaine ja labiilsus peaaegu olematuks arvutatud, aga Euroopa mudel ei jäta jonni ja prognoosib hoopis leitsaku intensiivistumist.

Isotermi võrdlused järgmiseks kolmapäevaks:
GFS: http://postimg.org/image/j9asdyayj/
Euroopa: http://postimg.org/image/7jr82swl7/
GEM: http://postimg.org/image/5ovonacmz/

Anonüümne ütles ...

@ 24. mai 2016 10:49
See on kergendav uudis!
Mingi vastik kuumalaine oleks nagunii küll ülim viimane asi mida oodata praegu. Päevi kestvat padukat on enne vaja :/.

Kas kuumalaine 15 kraadise isokaga või külm -10 kraadise isokaga, siis pigem teine variant!

Anonüümne ütles ...

HIRLAM näitab homme õhtuks Lõuna-Soome sademeteala järgi nagu midagi pagijoonelaadset.

Anonüümne ütles ...

GFS on 30. mai keskpäevaks päris muljetavaldava mudeli tekitanud Lõuna-Eestile. On lootust, et sellised kenad päikesepaistelised ilmad lõpuks ka merevee juunikuu jooksul soojaks kütavad, mis on olnud suhteliselt ebatavaline viimastel aastatel, põhjarannikuvetest rääkimata.

Anonüümne ütles ...

Mis seal lõuna-eestis see muljetavaldav mudel on siis? See, et Eesti jälle sünoptilises piiripunktis? See piiripealisus on Eesti puhul sama tavaline kui sügisel puude raagumine.

Anonüümne ütles ...

http://ilm.pri.ee/cape-ja-li-indeksid

Jüri ütles ...

Kisub kuumaks ja põnevaks!

Anonüümne ütles ...

Soomes peaks homme tulema suht korralik äikesepäev, sest norrakate portaal eraldi kuvab vastava ilmaelemendi ikooni tekstiga "regnbyger og torden". Eesti puhul pole ma sel aastal mitte ühelgi korral mitte üheski linnas seda täheldanud ning ka lähipäeviks ei kuvata seda ikooni.
Ju siis Soomes midagi erilist homme. Seda siis Tammeforsist Kuopioni eelkõige.

Jüri ütles ...

Jah, see tähendab rain showers and thunder. Ju siis on eriline või väga suur äikesevõimalus.

Anonüümne ütles ...

@23. mai 2016 20:50

Kas mitte Euroopa mudel polnud esimene, kes seda kuumalainet prognoosis? Nüüd on hea võimalus võrdlusest näha, kuidas too GFS'i ja GEM'i imiteerima hakkab ja kolmapäevaks arvutatud 14 kraadise isotermi meie territooriumilt kaotab. See, kui GFS ei prognoosi ootustele/lootustele vastavat ilma, ei tähenda see seda, et ta ebatäpsem on. Arusaamatuks jääb hoopis Euroopa mudeli haipimine.

Anonüümne ütles ...

Äikese tavalistest TOP 3-e riikidest on Valgevenes lähema 7 päeva jooksul pidev olukord, kus mõõdukas labiilsus katab peaaegu kogu riigi ehk et piiripunkti dünaamikat pole. Aga Eestis peaaegu kõigil neil päevadel see on.

Olen päris kindel, et labiilsuse lõunasse taandamine jätkub, st piiripealisus siit igavama variandi kasuks taandatakse.

Jüri ütles ...

Euroopa mudelit kasutavad ka suuremad ilmakeskused, kuid eriti usinalt Ilmateenistus. Ilmselt on sel mingi põhjus.

Anonüümne ütles ...

Eesti võiks jah olla 500 km kagu või lõuna pool. Oleks 7 järjestikust äikesepäeva siingi siis..

Jüri ütles ...

Kahju, et see piiripunkti dünaamika on järjepidev.

Anonüümne ütles ...

Homse võimaliku äikesejahi sihtkohtadeks soovitan valida V.-Maarja ja/või Jõgeva.

Anonüümne ütles ...

Nii, Soomes esimene välk registreeritud.

Anonüümne ütles ...

Tere, Jüri

Mul on suur mure põua jätkumise pärast ning seetõttu sooviks teilt teada, millal laussadu oodata võib? Tartus on maapind minu hoovis juba ca pool meetrit kuiv, pealt tolmkuiv, kuid terve hoovi kastmine on väga kulukas. Muru on juba laiguline nagu sõdurivorm:(. Kardan, et tänavused loodusandid ja kultuurtaimed ikalduvad.
Tartus korralik laussadu oli viimati 28. aprillil.

Ette tänades.

Jüri ütles ...

Jah, neisse kohtadesse tahaks homme minna, ehk saab midagi.

Tere. Tartus on sadanud kogu mai jooksul vist ainult 2 mm, kusjuures kõik kahjuks ei mõista olukorra tõsidust.
Laussadu on mais vähetõenäoline, aga 26. mail siiski sademeid võib tulla, samuti 30. ja 31. mail, ent laussaju võimalus on <15%. Võib olla juunis siiski olukord muutub. Häid uudiseid lauassaju osas pole anda.

Anonüümne ütles ...

Kahju :(

Anonüümne ütles ...

Soovitan jälgida Ilmateenistuse radaripilti. Minu meelest, õhtupoole on täitsa võimalik ju sademeteks Tartus küll. Peipsi poolt liigub kõrgeid pilvi Eestisse. Viljandi ümbrus on samuti juba rünkpilvedega ümbritsetud.

Jüri ütles ...

Üle Peipsi jõuab harva midagi ja ka siis peab see olema laussadu või mingi eriti tugev äike. Kui Tartus üldse tuleb hoovihma, siis peab see arenema siinpool järve. Muidugi pole välistatud, et hoovihmad muutuvad järve ületades laussajuks.

Anonüümne ütles ...

Minu 1 tuttav paar aastat tagasi teatas, et sai piki Peipsit läheneva äikese eel vapustava elamuse üsna raevuka tuule ja pritsiva vee näol (mitte vihm!). Ta oligi kusjuures läheneva äikese ootuses Peipsi ääres, kuna talle meeldib ööpildistamine, eriti äike vee kohal. Äike olevat lõunast tulnud ning liikunud Jõhvi peale. Pidavat ikka korralik märul olema, aga see kestis lühikest aega.

Anonüümne ütles ...

Aeg oli tema sõnade kohaselt ööl vastu 21. maid 2014 kui õigesti meeles.

Samas Tallinnas pole tormist äikest vist olnudki oma 15 aastat vähemalt. (20+ m/s pagi)

Anonüümne ütles ...

Assa raks, milline rünksajukate areng on Edela-Soomes käivitunud. Tallinnassegi paistab hästi välja. Ehk peavad pimedani vastu, saab vähemalt põuavälkegi näha.

Selle kõige juures ei saa mainimata jätta, et Eesti ainsa valge varesena on idakaldamaadest taas äikeseta jälle!

Oskad Jüri ehk sünoptiliselt seletada Soome juhtumi tagamaid ning seda, miks Eestis jälle midagi pole?

Jüri ütles ...

Jah, see on midagi erakordset, kui äike tuleb üle Peipsi, igal aastal ei juhtugi seda. Aga see kirjeldatud juhtum tuli lõunast ja kagust, st Lätist. Peipsilt tuleku mulje pidi tekkima siis Peipsi põhjarannikul.
Kas kellelgi on statistikat, millal loodenurgas oli viimati äikeseraju?

Eestit ümbritsevad igast küljest, v.a lõunast, veekogud, teiseks on Soome palju suurem. Aga peamiselt on äikeseid mujal rohkem seetõttu, et Eestit ümbritsevad igast küljest veekogud (Eesti on poolsaar tegelikult, maakaardil hästi näha). Eestis ümbritsevad veekogud vähendavad äikeste hulka umbes 60% võrra.
Enamik äikeseid, mis Eestis, tulevad siia kas lõunakaartest, merelt või siis arenevad koha peal.
Postituses on link, kus näeb Soome juhtumi kohta selgelt (DWD ilmakaart).

Anonüümne ütles ...

Vastikud veekogud jah. Lisaks äikeste hajutamisele rikuvad nad meie kliimat, jne.

Jüri ütles ...

Jah, need veekogud on suures osas kurja ja hea juur.

Anonüümne ütles ...

Valgamaal pidavat suur ala metsa põlema, on kellegil informatsiooni?

Anonüümne ütles ...

Oligi aja küsimus, millal kuskil tulekahju puhkeb.
----------------------
Ka homme peaks Lõuna-Soomes üsna suure tõenäosusega äikesepäev tulema. Eestis on äike üsna vähetõenäoline.

Jüri ütles ...

Video http://valgamaalane.postimees.ee/3707893/latist-tuli-teade-metsapolengu-kohta-eestis

Anonüümne ütles ...

Jep, hetk tagasi lendas üle Viljandi piirivalve kopter ka ilmselt asja uurima.

Margus Voitk ütles ...

Kopter läks vett viima. Uurimine käib nüüd droonidega. Minu juurest linnulennult ehk 7-8 km sinna.

Anonüümne ütles ...

Sooviks Peipsi järve kohta üht täpsustust, kas praegu juba piisavalt soe pole seal vesi? Tegu on ju madalaveelise järvega, mistõttu soojeneb üsna kiiresti. Kas mõnesmõttes võib Peipsi olla hoopis toiteks Venest saabuvatele pilvedele?

Anonüümne ütles ...

@ 23. mai 2016 13:01
Paningi oma "ilmatarga ennustusega" täppi, veenduda saab siit:
http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160525

Jüri ütles ...

Ei ole kunagi kuulnud, et Peipsi võiks midagi võimendada, neid jutte on tulnud peipsiääreelanikelt. Küll võib kevadel olla udu, mis püsib järve mõjul kogu päeva.
Sademed tulid Virumaale ka just Soome lahe ja Peipsi vahelise maakitsuse kaudu. Siit on ka ilmekalt näha, et järve kohal sajud kaovad, aga Eesti poolel tekivad taas (ilmselt frondi tõttu): http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/

Anonüümne ütles ...

Soomes päris raju äike tekkinud...

Jüri ütles ...

Jah, see võtab juba joonpagi mõõtmed.

Anonüümne ütles ...

Olen päris kindel, et see 30. mai ainus lähiaja, nii piiripealne labiilsus kui üldse olla saab, taandatakse Eesti kohalt lõunapoole.

Juuni algus toob hoopis ilmselt tugevapoolsed kirdetuuled ning külma ilma.
Seega see ennustuste 180 kraadi pööramine toimib imehästi. (Keegi ju lubas suure suuga kuumust ja meeletuid ööäikeseid juuni algusesse)

Anonüümne ütles ...

@26. mai 2016 12:02

Jah, isegi 24 tunni prognoose ei saa tõsiselt võtta. Veel eile arvutati tervele idapoolsele Eestile korralikku äikesevõimalust, CAPE ja Li indeksite järgi oli Väike-Maarja piirkonnas koguni kollane ala(CAPE kuni 700), millest pole enam midagi järel. Minimaalne labiilsus on veel ainult kirdenurgas. Ilmateenistuse prognoositud 28-kraadist järgmisel kolmapäeval tuleb ka ilmselt 10 kraadi madalam temperatuur.

Jüri ütles ...

Jah, praegu möllab äike Virumaal, eriti Vasknarva kohal.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas aga "möllab" taaskord päike. Õnneks täna sai ärgata lauspilves ilma saatel, mis siin oli viimati alles 14. mail.

Anonüümne ütles ...

Soomes taaskord ägedad äikesed.

Anonüümne ütles ...

GFS ei näita Lääne-Eestile vähemalt 5. juunini sademeid, mujale paar mm.
Samas Edela-Soomes peaks olema mitmes paigus ööpäevaga juba mitukümmend mm sadanud.
----------------
Varsti tuleb 1 kuu niru suusailma üle elada, mis kannab nime "juuni", ning alles pärast seda tasub uuesti äikest ja suvesooja loota..

Vähem kui kuu aja pärast päevad juba lühenevad!

Anonüümne ütles ...

Oleks see tsüklon Ojamaa juures, siis ka Eesti saaks palju äikest täna.

Kalle ütles ...

Tartus on taevas hetkel lauspilves ja on küllaltki jahe (ainult 13 kraadi). Varahommikul sadas natuke vihma. Tõsi, sajuhulka võiks mõõta mitte millimeetrites vaid piiskade arvuga ruutmeetrile. Asfaldi tegi pealt õrnalt niiskeks. Samalaadse efekti võib mõnikord anda ka tugev kaste.

Anonüümne ütles ...

Kindel on see, et millalgi loodus selle põua tasa teeb, iseasi millega ja kuidas. Eelmise aasta põud tasandati detsembris vihmatormiga ning jaanuaripõud ülisajuse veebruariga ning märtsi-aprillipõud aprillilõpu padusadudega.

Ilmselt taastub juunis lõpuks ometi edelavool ja läänetsüklonid ning seda kogu suveks!

Jüri ütles ...

Aprill oli väga sajune, põuast saab vist rääkida ainult kuuüleselt ehk kui mingi osa aprillist pidada märtsi kuivuse jätkuks. Meeletult sajune aprill – nii öeldi nt Tõraveres, sest seal oli see kuu uskumatult sajune.
Mai võib saada rekordkuivaks, mõnel pool on alates 29. aprillist ju alla 5 mm sadanud.
Juuni jah on pigem kevadkuu, mai on sagedamini suvise näoga. On huvitav, et juuni on ainsa kuuna aastas keskmiselt jahedamaks ja sajusemaks läinud, teised kuud on kas soojemaks muutunud või jäänud samaks (sügisel). Sellest tegi ettekande H. Meitern (http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2015.htm).

Anonüümne ütles ...

Nagu näha, siis külm veekogu pole hetkel suureks takistuseks äikese tegevusele (Botnia lahe lõunaosas).

Anonüümne ütles ...

@ 26. mai 2016 16:32
Et siis umbes nii, et klimaatiline suvi näib jagunevat 2ks, 1. osa mais ja 2. osa juulist?

Kui juunid on külmenenud (iseasi kas ka sajunenud - 2015 juuni oli eriti põuane), on detsembrid minuarust juuni arvelt tublisti soojenenud. Viimased 3 aastat lausa järjestikku, mis on erakordne.
------------------------------
Seega tulevikus on nii:
Juunis suve tasub oodata ehk Musta mere ääres?

Jüri ütles ...

Botnia laht -> Põhjalaht. Jah, seal on tegu aktiivsete frontidega https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. 25. mail lähenes Eestile idast väheaktiivne oklusioonifront ja äikesed ei arenenud / ei pääsenud üle Peipsi. Siiski on neid juhtumeid palju rohkem, kui mere kohal on äike, olgugi, et meri on külm, aga Peipsist üle äike ikka ei tule (mere pindala lihtsalt suurem; idast, kagust, kirdest vähem fronte?).

Jah, mingil põhjusel on nii, et mais on mingi suvise ilma periood, aga juunis tavaliselt see ei jätku või tuleb vähemalt katkestus sisse, eriti teravalt oli 2010., 2011., 2014. aastal nii, aga neid näiteid leiab kindlasti veel ja veel. Mitmed tuttavad on koguni öelnud, et nende jaoks on pigem mai suvekuu, aga mitte juuni. See tähendab, et sooja maiga on juuni tõenäoliselt jahe (või on seal oluline jahe periood), aga kui mai on jahe, siis ei tähenda see juuni kohta midagi.
Ei ole suudetud tõestada, et mingite kuude soojus tuleb teiste arvelt. Pole näidatud, et kusagil on keegi, kes vajutab nuppe, et kui nüüd juuni on jahe, siis peab detsember olema soe jne. Kui jätta üleloomulikud jõud kõrvale, siis saaks mõnede kuude vastasfaasilisust selgitada nt tsirkulatsioonis esinevate seaduspärasustega, aga samas minu teada puudub nondel ilmamustritel teadvuslik seisund, mis teeb midagi millegi arvelt.


Anonüümne ütles ...

Siin oli hiljuti juttu veekogudest ja Eestist.
HIRLAMi järgi on näha, kuidas Soome laht Põhja-Eestis ilusa suveõhtu ära rikub - "sooja" siin kell 21 vaid 14 kraadi, samas Lõuna-Eestis üle 20 kraadi (ja mujalgi Euroopa sisemaa riikides üle selle)

Anonüümne ütles ...

Jutt siis 28. mai õhtust.

Jüri ütles ...

Võib olla pakub huvi see Botnia lahe-Põhjalahe küsimus, täpsustan siis: algul tundus, et nüüd soovitatakse Põhjalahte, aga kui tegu pole teadustöö või populaarteadusliku artikliga, siis pole vaja parandada, võib ka Botnia olla, ent kontrollisin ja viimase seisuga polegi Botniat mööndavaks jäetud. St õige ongi ainult Põhjalaht, vt http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=Bothnia&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb (sest kui Botnia oleks mööndavaks vormiks jäetud, oleks see KNAB-is kirjas, aga pole.)
Kuna sel kevadel lõpetab kaks minu juhendatavat (ja üks ootab sügisel oma järge, diplomitöö tuleb joonpilvedest) ja olen pedantsusega rohkem harjunud, sest pean ju üliõpilaste lõputöid läbi vaatama, parandama ja retsenseerima, siis kandub see harjumus ka siia edasi.

Jah, veekogudel on suur mõju, vahel tundub, et seda mõju on koguni raske üle hinnata, ehkki juhtub sedagi. Loodame siis imele, et seda suveõhtu rikkumist ei tule.

Anonüümne ütles ...

Kirdetuulelt on seda imet paraku liiga hea loota.

Jüri ütles ...

Kui just lõunatsüklon vahele ei astu, mida on aeg-ajalt mõnes mudeli väljundis esinenud.

Anonüümne ütles ...

Praegune ilm sunnib lausa kolima, mis värk selle Eesti ja äikesega on.

Anonüümne ütles ...

Jüri ütles, et värk on selles, et Eesti on kui poolsaar, mida ümbritsevad veekogud vähendavad äikesi siin umbes 60%, seega üle poolte äikestest "lähevad lihtsalt kaduma".

Ehk et 10 äikesest tervelt 6 tuleb n.ö. maha kanda.

Ega jah, Soome edestab äikeselisuselt Eestit pika ninaga. Seda nii eelmisel kui sel aastal.

Anonüümne ütles ...

Viimases GFS'i väljundis on taas labiilsust kõvasti kärbitud ja olulist sajuvõimalust lähima nädala jooksul see ei lubagi. Ei kujuta ette, kui ekstreemseks tuleoht ja põud niiviisi läheb, sest juba praegu on Ilmateenistus hoiatuse väljastanud.
Mis äikest puudutab, siis selle osas tahaks tõesti mingit head seletust kuulda, kui samal lainel sügiseni välja läheb nagu möödunud aastal, aga praegu on veel pikk suvi ees ja kõik võib muutuda.

Jüri ütles ...

Midagi pole teha, veekogudel on suur mõju, sest vee ja maismaa omadused aluspinnana on ju täiesti erinevad. Ja see asjaolu vist ei kuulu ka vaidlustamisele, et Eestit ümbritsevad pea igast küljest, v.a lõunast, veekogud. Vaielda võib selle üle, kui palju need veekogud mõjutavad ja kuidas see mõju täpselt avaldub.
Teine kogum põhjuseid on seotud pindalaga: kas ja kui palju loeb nt Soome ja Eesti suurus.

Jüri ütles ...

Mõnel aastal on olnud palju äikest ju Eestiski. Kui me arvestame erinevaid põhjuste kogumeid, mida juba mainisin, siis peab selgitama aastatevahelisi erinevusi tsirkulatsiooni iseärasustega. Näiteks: missugused tsirkulatsioonitüübid on Eesti jaoks nn äikesetüübid ja millised mitte? Õnneks on seda uuritud, ühe ettekande slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBU0dSTk95d3BuZFU/view?usp=sharing

Anonüümne ütles ...

@ 26. mai 2016 22:45
Eelmisel aastal oli ju täpselt sama mõte mais, et pikk suvi ees, aga tegelikkuses lühike suvi augustis.

Juuni võite suvest juba välja jätta, pea kõik mudelid näitavad põhjavoolu kehtestumist, mis aga äikest 2/3-s Eestist ei soosi.

Anonüümne ütles ...

@ 26. mai 2016 22:45
Eesti ja Soome suurus on tõesti erinevad, aga ei saa ju jätta arvestamata asjaolu, et suur osa lõunapoolsest Soomest on veekogude rägastik. Eestis aga seda pole.

Anonüümne ütles ...

Mõned portaalid on sademete osas ikka eriti pessimistlikud. Yr.no ja Weather.com prognoosivad Tartusse lõputut põuda.

Jüri ütles ...

Eesti ja Soome suurus on tõesti erinevad, aga ei saa ju jätta arvestamata asjaolu, et suur osa lõunapoolsest Soomest on veekogude rägastik. – Just, et suurus iseenesest ei kuulu vaidlustamise alla, aga kuidas see põhjuste kogumina äikest mõjutab, on omaette küsimus. Või teine põhjuste kogum veekogud vs. maismaa: et palju pisikesi järvi liigestatud maastikul soosib äikest nagu ka rabad, aga monoliitne suur järv (mitte järvestik) pärsib äikeste arengut? Selliseid küsimusi peaks selle põhjuste kogumi kohta esitama. Ja kolmas põhjuste kogum on siis seotud tsirkulatsiooniga.
Isegi kui suudame iga põhjuste kogumi täpsed mõjud äikesele välja selgitada, siis jääb ikkagi küsimuseks, kuidas need põhjuste kogumid omavahel suhestuvad (maismaa ja veekogude jaotus, maismaa-veekogude osatähtsuse mõju jne) ja nõnda edasi.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel sadas 15. mail viimati.

Anonüümne ütles ...

2010.aasta Virumaa tuleoht oli üle 10000 ühiku. Seega Kagu-Eestil on umbes 10 päeva jäänud, et see piir ületada.

Kalle ütles ...

Parandagu mind keegi, kui ma eksin, aga minu mäletamist mööda 2002. aasta suvel küündis tuleohuindeks lausa umbes kusagil 25000-ni. Venemaal Pihkva oblastis olid tohutud metsapõlengud, Tartu taevas oli põuasombust ja kaugete tulekahjude suitsust pruunikashall. Võrumaal oli üldse kõik mingisse pruunikasse hämusse mähkunud. Toona oli ka siiamaani ainus kord, kus ma olen töötavate vilkuritega operatiivautost mööda sõitnud - kimasin Võru-Sänna teel oma Kadetiga rahulikult ühest GAZ-53 baasil tuletõrjeautost mööda, mis millegipärast üle 80km/h kuidagi liikuda ei suutnud :D.

Anonüümne ütles ...

2002. ei mäleta, kuna polnud siis veel ilmahuvi. Huvi tekkis 2007. aasta mais.
2010. tuleohu juhtum on meeles, kuna jälgisin radareid ja oli näha, et Virumaale ei tahtnud ega tahtnud sadu kuidagi jõuda.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus eksitab saju osas mõnuga 31. mai öö kui ka päeva kohta.
Öö:
"Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib äikest olla. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10, rannikul puhnaguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 12..17°C."

Päev:
"Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib äikest olla.
Pärastlõunal sadu lakkab. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10, rannikul puhnaguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 19..25°C."

Mudelid näitavad selleks ööpäevaks Eestisse täiesti selget ilma, ühes taevaluuana puhuvat mõõdukat kirdetuult, mis pühib sajulootuse ja labiilsuse edelasse.

Anonüümne ütles ...

@27. mai 2016 13:34

Loodetavasti siis ei tule enne 1.juunit sadu, et võiksid rekordid sündida, kui juba nii kaugele on asi läinud. Aga ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui lõpuks sajud algavad. Pärast sellist kuiva ja sooja maid ilmselt liguneme terve ülejäänud suve.

Vähemalt nüüd saavad sajuhuvilised tunda sama, mida eelmine suvi pidid kogema kuivade ja ilusate ilmade nautijad.

Anonüümne ütles ...

@ 27. mai 2016 14:12
Eelmine suvi olid kuivi ja ilusaid ilmu küll ja veel - nii juuni kui august olid põuased.

Anonüümne ütles ...

Teine asi 1. juuniga seoses rekordiga on see, et sadu pole vähemalt 4. juunini oodata. Põua jätkumine 1. juunini on Lõuna-Eestis umbes 80%-lise tõenäosusega, Põhja-Eestis ja Hiiumaal-Vormsil 100% lähedase tõenäosusega. (Sest 30. mai pisikese labiilsuse ajal on õhuvool põhjast ja tuul kirdest - mõlemad siin põhjas äikest välistavad tegurid)

Jüri ütles ...

Parandagu mind keegi, kui ma eksin, aga minu mäletamist mööda 2002. aasta suvel küündis tuleohuindeks lausa umbes kusagil 25000-ni. Jah õige, tegelikult see 2010. a juhtum 10 tuhande ühikuga ei vääri selle kõrval isegi mainimist (tegelikult väärib, aga ikkagi erinevus niivõrd suur). Tuleohukaardi skaala ülempiir 30 tuhat ühikut ongi võetud just 2002. a järgi. Tollal ei sadanud mõnes kohas 40 päeva tilkagi ja ei esinenud isegi hommikust kastet, sest oli niivõrd kuiv.

Ilmateenistus eksitab saju osas mõnuga 31. mai öö kui ka päeva kohta. Kuna kasutatakse prognooside alusena Euroopa mudelit, mis näitab tugevaid sademeid, siis sellest on ka vastav prognoos koostatud. Pole mingit ühiskokkulepet ega Euroopa Liidu direktiivi, et kasutame ainult seda või toda mudelit, vaid mudelite valik on lai ja keegi kasutab rohkem üht, teine teisi mudelit, mõni vaatab kõiki jne.

Jah, rekord võib tulla. Einaril Alatskivist on näiteks kirjas selline juhtum: Vaatasin oma andmeid ja leidsin,et suurim vihmasadu Alatskivil oli 19-20 juulil 1973. aastal ,kui ööpäevaga sadas siin 131 mm. Algul äikesega,mis kestis 5 tundi.Hiljem jätkus laussadu.Enne seda oli olnud 31 päeva sajuta.Sooja oli 19.juulil +21-23 ja 20.juulil +18-21

Ain Kallis ütles ...

2002. aasta septembris arvutati indeksiks Valgas 20581, 1992. a juulis Tartus 19608.

Anonüümne ütles ...

@ Jüri 27. mai 2016 17:17
"Tollal ei sadanud mõnes kohas 40 päeva tilkagi ja ei esinenud isegi hommikust kastet, sest oli niivõrd kuiv."

Siit siis küsimus, et kui praegune põud jätkub, siis on lõpuks niivõrd kuiv, et isegi labiilse õhumassi korral ei tekiks rünksajukaid?
-------------------------------------------------
Teine küsimus on see, et kas kellelgi on mälestusi 2002. aasta põuast? Millised olid rohttaimed heinamaadel, alusmetsas, hoovis? Milline oli saak, kas puudel lehed kollased? Jne.

Mul on ausaltöeldes sügav hirm praeguse põua jätkumise pärast. Seega teie mälestused ehk julgustavad mind, et mis ees võib oodata kui 40 päeva ei saja :/.

Jüri ütles ...

See on nii õhumassi omaduste kui sünoptilise olukorraga määratud: nt kontinentaalses troopilises õhumassis (see formeerub steppide, poolkõrbete ja kõrbete kohal) võib olla kondensatsioonitasapind väga kõrgel ja sademeid seetõttu ei pruugi tekkida. Samas õhumasside omadused sõltuvad aluspinna omadustest: kui õhumass tuleb tekkekohast teistsuguse omadustega aluspinna kohale või aluspind muutub, siis muutuvad ka õhumassi omadused. Näiteks on nüüdsetele kuivadele ilmadele vaatamata mai jooksul õhk olnud pigem niiske, sest õhumassi varustatakse aprillist jäänud sademeveega, mis tuleb tasapisi transpiratsiooniga veeauruna parajasti valitseva õhumassi koosseisu.
2002. a augustis oli tegu enamasti kuivade (kontinentaalsete) õhumassidega, mida esialgu võis küll transpiratsioon pinnasest pärit veega varustada, aga lõpuks ammendub seegi veevaru, nii et õhumass muutub kuivemaks ja hommikune kaste võib siis lõpuks kaduda.
Ometigi ei tähenda ka väga kuiv õhumass ja kuiv pinnas, isegi kui selline olukord püsib kuu aega järjest, et ei võiks sademeid tekkida. Nt tekkis 15. augustil 2002 Harjumaal ootamatult äike, mis kestis 10-15 minutit, andis meeletu sajuhoo ja siis hajus. 
Kokkuvõtlikult on küsimusele vastus ei. Vastus on jah vaid teatud inversiooni korral (CIN, vt http://www.theweatherprediction.com/habyhints/306/).

Jah, see põud on hästi meeles. Esmalt kolletusid vist kased, augustil keskel oli vähemalt Laitses üldine metsade ilme kollane. Sellises kuivuses ei olnud isegi enam rohtu või siis vähemasti see ei kasvanud.
2002 oli üldse väga kuiv, eriti kevad ja suvi. Olulisi sademeid esines vaid üksikutel päevadel, nt 31. juulil ja 1. augustil, kusjuures neil kahel päeval ei ulatunud sajud Lõuna-Eestisse.
Tagasi praegusesse. Alatskivil ja mujalgi jõudis 15. mail järjestikku sademeteta päevade hulk 17ni, siis sadas 1–2 mm, taas oli kuiv ja nüüdne õhumassivahetus tõi sinna vaid mõned piisad (Kalle kirjeldas). Palju paremas olukorras on Lääne-Eesti ja saared, sest 14. ja 15. mail sadas seal palju, isegi kümneid mm-d.
Lähiajal ei pruugi muutust tulla. Eesolevad päevad võivad ainult üksikuid hoovihmu tuua, võib olla ei saja kuskil midagi. Juuni alguses näib, et sajuvõimalus on suurem, aga elame-näeme!

Kalle ütles ...

Aitäh täpsustamast, Ain! Seega oligi mul see tuleohuindeksi arv pisut valesti meelede jäänud (mitte ca. 25000 vaid ca. 20500).
Mis põuda puutub, siis nii kuivaks Eestimaa nüüd küll ei saa, et labiilse õhumassi ja kõigi muude tingimuste sobivuse korral rünksajupilved lihtsalt niiskuse puudumise tõttu tekkimata jääksid. Märgalasid ehk soid ja rabasid leidub piisavalt, jõgesid-järvi jätkub samuti. Minu maakoduski on see hästi jälgitav - olgu põud nii suur kui tahes, aga kui muud tingimused sobivad, tuleb Endla raba kohalt mõni äikesepilv ikka üles. Mis suunas ta liikuma hakkab, on muidugi iseasi. Lisaks toovad niiskust meile ka niiskematelt aladelt pärit õhumassid.
2002. aasta suve ma mäletan üsna hästi, kuna tol suvel ehitasin ma maal omale kasvuhoonet. Täpsemalt: maikuus ehitasin ja hiljem juba hoolitsesin kasvavate taimede eest. Ilus kuiv ja soe suvi oli, öökülmadki ei kimbutanud (algasid alles millalgi septembris). Soojust oli tegelikult üsna mõõdukalt, mingit tapvat leitsakut ei mäleta. Aasta varem olid üsna troopilised ilmad ja juulis oli periood, mil pea iga päev käis Tartust mõni äike üle. Sadas ka rahet ja pilved olid vähemalt ühel korral nii võimsad, et päeval kella 3 paiku läks sedavõrd pimedaks, et tänavalambidki süttisid. Mingit märkimisväärset looduskatastroofi 2002. aastal tegelikult ei olnud. Kaevus ainult veetase langes tublisti ja peenarde kastmisega tuli omajagu vaeva näha. Puud aga olid ikka lehes nagu harilikult ja rohi roheline. Venemaal olid ulatuslikud metsatulekahjud, nende suits levis ka Eesti kohale ja taevas oli põuasombust hallikaspruun, õhus oli igal pool tunda kerget suitsulõhna. Sügis aga jäi tol aastal praktiliselt ära - suvi püsis 20(?) septembrini, 5. oktoobril tuli lumi maha ja jäigi.

Anonüümne ütles ...

Aitäh põhjaliku vastuse eest!

Anonüümne ütles ...

@27. mai 2016 23:56

Kõigepealt natuke praegusest seisust siin Kagu-Eestis. Linnas kastetakse juba kruusateid veega, muru ei kasva aias ning on kiiresti pruuniks/kollaseks minemas, üldpilt looduses meenutab kangesti sügise algust, kuna lehed pole enam erkrohelised, vaid tuhmunud rohekas-pruunikas-kollased, eriti linnas sees. Kuna põud algas lehtimise alguses, siis paljud taimed on arengust maas, näiteks viinapuud ei taha kuidagi lehte minna ja tervet aeda tuleb käsitsi kasta.
2002. a palju mälestusi pole, kuid meenub see, et tollal oli linnas enamus kõrvalteid kruusakattelised, mis tekitasid tohutult tolmu. Osad vedasid tolmu vältimiseks vihmutid tee ääre, teised kastsid survepesuriga, osad puistasid teele mingit valget pulbrit, mis hoidis selle kaua niiskena. Aias oli muru nagu kulu, üleni kollane, paljud tiigid põhjani kuivanud ning täiesti veevabad jne.

Anonüümne ütles ...

GFSi öise uuenduse järgi oleks Poolas kuni 4. juunini k.a. oodata iga päev mõõdukaid ja tugevaid äikeseid. Kaetus labiilsusega keskmiselt 95% riigist.

Anonüümne ütles ...

@ 28. mai 2016 1:35
Tänud sullegi põneva lugemise eest, kuigi reaalsuses on olukord päris tõsine.

Jüri ütles ...

Kahjuks saavad põuahuvilised nüüd võidurõõmu tunda eriliste tingimuste pärast.

Kalle ütles ...

Ajakirjandus on ka lõpuks ärganud. Igaaastane klassika - oma ruuterite, digibokside jm. elektriseadmete kaitsmine välgulöögi eest.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/aikesehooaeg-on-alanud-kuidas-koduelektroonikat-aikese-ajal-kaitsta?id=74642265
Äikesehuviliste foorumis on sellest samuti juttu:
http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?tid=78

Anonüümne ütles ...

Leedukatel ja Lätlastel huvitavad päevad ees, kuum ilm ja äikesed. Meil vist ainult kuum ilm ja päike.

Anonüümne ütles ...

@ 28. mai 2016 11:07
Jah, aga Poolas paremad võimalused, eriti kui Lätiga võrrelda. Sama teemat ma oma 28. mai 2016 1:37 kommentaaris mainisin ka.

Anonüümne ütles ...

Kas keegi on tuleohukaarte salvestanud, milline on hetkel trend, mitu ühikut päevas tuleoht tõuseb (Kagu- Eestis)? Ilmateenistus on oma prognoosidest täielikult sajuvõimaluse kaotanud.

Jüri ütles ...

Võib olla tuleb äikest ainult Valgevenes ja Kesk-Euroopas. Praegu näitab Euroopa mudel kuuma ja kuiva ilma, mis kohe kajastub ka siin: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/
Esimesed tuleohukaardid on salvestatud 2004. a. 2010. a tuleohukaart 10 tuhande ühikuga õnnestus leida üles http://www.upload.ee/image/5839495/tuleoht.png (31.07.2010). Mingil põhjusel ei leidnud tollast augustit üles, võib olla on see teises arvutis või ketta peal.
Jah, kõik tuleohukaardid on olemas nii eraldi failidena kui wordis, viimase laadisin siia: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBQXYyRTFCYUEwajA/view?usp=sharing


Anonüümne ütles ...

@ 28. mai 2016 12:36
Jah, olen. Keskmiselt 300 ühikut ööpäevas.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi lõunane uuendus näitab esmaspäevaks mandrile ühtlaselt koguni 28..30 kraadi, rannikualadel ja Põhja-Eestis on lootust jahutavale kirdetuulele. Saaremaa keskosaski 28 kraadi hetkeandmetel tulemas.

Anonüümne ütles ...

Seda oli ju arvata, et Euroopa mudel hakkab taas GFSi pilli järgi tantsima. Sellest ka see Ilmateenistuse ennustuse muutus. Olnuks nad kohe GFSi järgi ennustanud, siis poleks mainele negatiivset mõju, kuna GFS kaotas labiilsuse juba 3 päeva tagasi.

Anonüümne ütles ...

"...aga Virumaal pilvisus tihenes, sest sinna jõudis külma frondiga seotud pilvemass, kuid püsib sademeteta, pilves ilma tõttu jääb seal õhutemperatuur valdavalt alla 15 °C."

Annab tunda jah siin Tallinnaski tuul päris jahe ja tugev, kirdest ehk puhubki frondi poolt.

Jüri ütles ...

Nn suvepakane Virumaal. Einar: Lääne Eestis jah kõige soojem 22-23 kraadi.Nüüd on taevas Alatskivil mähkunud kiudpilvedesse.

Kalle kirjeldus 2002.a polegi eriti märkimisväärne. Ometi mäletatakse seda kui katastroofiliselt kuiva aastat.
Iga päev üllatusi täis.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et ülehomne konvektsioon tipneb Eestis kihtrünksajupilvede tekkena. Enamat pole K keskme küljeall mõtet loota.

Jüri ütles ...

See on laskumisinversioon, mis pärsib pilvede arengut. Aga kes teab, mis üllatused ees ootavad.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on võimalus, et homme on ilm lauspilves?

Jüri ütles ...

Soe front tuleb lähemale, õhk läheb niiskemaks (absoluutse niiskuse näitaja kastepunkt võib tõusta üle 15 kraadi), samas tuult eriti ei pruugi sisemaal olla. Hommik võib olla udune ja selgineda alles ennelõunal või keskpäeval (tõenäosus ca 55%).

Anonüümne ütles ...

Meeldiv teada. Udu annab vähekenegi kuivusele leevendust. Loodetavasti püsib pilvisus niikaua kui võimalik.

Jüri ütles ...

Loodame, sest muidu läheks põud liiga karmiks liiga ruttu.

Anonüümne ütles ...

Kagupoolt hakkab vaikselt pilvisemaks minema?
Metsik äike on täna kesk-euroopas!

Jüri ütles ...

Jah, seal on lõunatsükloni kese. Aga kagu poolt läheneb pilvi ja sajualasid.