pühapäev, 1. mai 2016

18. nädala ilm (2.–8.05.2016)


8. mail oli Eesti kohal väheliikuv antitsüklon. Selle mõjul oli ilm päikeseline, kuigi kohati (peamiselt Lõuna-Eestis) tekkis rünk- ja joonpilvi. Sooja oli enamasti üle 20 °C, rannikule lähemal jäi madalamaks. 
Antitsüklon püsib mõne päeva veel, siis laguneb: asemele tuleb põhjatsüklon, mis viib sooja õhumassi, aga sademeid tõenäoliselt ei anna, seejärel lõunatsüklon, mis toob kuuma ja niiske õhumassi ning võib anda palju sademeid ja äikest.



Täna 6 aastat tagasi oli kuumalaine ja tugevad äikesed. Fotod on tehtud Viljandimaal Holstrest Abja-Paluojani.

7. mail oli Eesti kohal väheliikuv antitsüklon. Ilm oli enamasti vaikne (puhangud ligemale 10 m/s Jõhvis, aga ka Toomal, Väike-Maarjas) ja päikeseline (vaid lõunapiiril oli rünkpilvi). Õhutemperatuur oli valdavalt 20 °C ja kõrgem, merele lähemal, eriti rannikualadel, vähem. 
Järgmiste päevade ilm on samasugune: enamasti rahulik ja selge, püsib öökülmaoht, aga päeviti on mitmel pool üle 20 °C.
Pärast 10. maid antitsüklon laguneb ja asemele tuleb tsüklon. 

Kairo Kiitsak. Oreool Jõgevalt vaadatuna 3.05.2016. Pildistamisel olid abiks tumeda klaasiga päikeseprillid.

6. mail oli Eesti kohal antitsüklon. See hoidis ilma vaikse (kuigi tuul siiski tugevnes võrreldes eelmiste eriti vaiksete päevadega, seda siis rohkem Soome lahel) ja päikeselise (kohati esines massiliselt kiudpilvi). Õhutemperatuur oli valdavalt 20 °C ja kõrgem, merele lähemal, eriti rannikualadel, vähem. 
Järgmiste päevade ilm on samasugune: rahulik ja enamasti selge. 

4. mai fatamorgaana (liikuv ja kuju muutev liitmiraaž) Türisalust nähtuna. Foto: Tarmo Lukk

5. mail tugevnes antitsükloni mõju. Kuivas õhumassis oli ilm päikeseline (pärastõunal arenesid Ida-Eestis rünkpilved, mis suundusid lõunasse) ja sooja enamasti 15....20 °C, kohati rohkem, rannikualadel aga märksa jahedam.
Kuna õhumass soojeneb päev-päevalt, siis väheneb öökülmaoht ja õhutemperatuur tõuseb kindlamini üle 20 °C, merel ja rannikualadel on endiselt oluliselt jahedam (suur tõenäosus näha efektseid miraaže, vt http://www.atoptics.co.uk/atoptics/mirtemp.htm). Sajuvõimalus on väga väike (< 5%).


4. mai õhtul esines fatamorgaana (liikuv ja kuju muutev liitmiraaž): Türisalust oli näha Soome rannik ümberpööratult, näha oli liikumisi jms. Päikeseketas jagunes hilisemas faasis kaheks (tume triip on tagurpidi pööratud Soome rannik).

4. mail oli Eesti kohal nõrk kõrgrõhuvöönd. Selles arenes taaskord konvektsioon, üksikud hoovihmad sattusid eeskätt lõunapiirile ja Pärnumaale. Õhtul selgines. Õhutemperatuur oli valdavalt 15....20 °C, kohati kõrgemgi, merel ja rannikualadel vähem. 

Jõgeva 3.05.2016. Kairo Kiitsaku foto

3. mail kujundas ilma kaks rõhkkonda: nõrgenev antitsüklon ja Vahemere ääres paiknev lõunatsüklon (ei olnud Läänemere regioonis ilmakaardil nähtav). 
Öösel ja nii mere kohal kui rannikualadel oli tugevam antitsüklon, kuid päeval ilmnes lõunatsükloni mõju: areneb konvektsioon, esines hoogsademeid (eeskätt Kagu-Eestis), üksikutes kohtades oli äikest (lähimad kolded jäid teisele poole Peipsit ja Läti piiri).
Sooja oli enamasti 15....20 °C, ainult sajuhoogude ajal ja rannikualadel vähem.
Edaspidi tugevneb antitsüklon ja ilm muutub päikeselisemaks, hoovihma võimalus väheneb. Õhutemperatuur tõuseb tuulevaikse ilmaga sisemaal kuni 20 °C-ni.

Tarmo Lukk. Meeletud kiudpilved haarasid kõik enda alla. 1. mail 2016 Viimsis.

2. mail määrab ilma antitsüklon, mis ulatub vööndina otse üle Eesti, aga lõunatsükloni mõju on ka üsna tugev (ei väljendu ilmakaardil) – lisandub niiskust.
Seetõttu hakkas öösel alates Kagu-Eestist vihma sadama, hiljem oli kogu Ida-Eestis pilvine. Päeval suurenes labiilsus ja arenesid rünk(saju)pilved, üksikutes kohtades on äikest (sajualasid saab jälgida http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Merel ja mere lähedal on ilm enamasti päikeseline ja sajuta (lõunatsükloni mõju ei avaldu). 
Sooja on enamasti üle 15 °C, ainult väga pilves kohtades ja rannikualadel on vähem.

Merle Poll. Aprilli viimane päev pakkus huvitavaid pilvi. 30.04.16 Kiviõli ümbrus.

Tuleb valdavalt päikeseline ja soe nädal. Kuivuse tõttu suureneb metsade tulekoht kiiresti (ca 200 ühikut ööpäevas)!

Eesti kohal on antitsüklon, kuid see pole väga tugev. Lõunatsüklonist saabub Ida-Euroopasse niiskust ja labiilsust. Seetõttu on 2.–4. mail hoovihma ja äikesevõimalus, aga see on kogu Baltikumis siiski lahtine ja ebaselge: ilm võib jääda ka päikeseliseks, saatjateks vaid kiud- ja rünkpilved.
Viimased andmed näitavad, et niiskust peaks äikese tekkeks jätkuma, sest sajab: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.
Nädala teisel poolel on ilmselt antitsükloni mõju vältimatu ja sajuvõimalust siis enam pole. Soojas õhumassis on õhutemperatuur 15...20 °C, öösiti on vähemalt kohati öökülma.

Janek Pärn Simuna, Lääne-Virumaa. Udune.2016.04.30.

66 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti algab siis eeloleval nädalal suvi.

Jüri ütles ...

Jah, kui kõik läheb ideaalselt.

Anonüümne ütles ...

Käisin täna metsas. Aluspind krõbises juba kõrvulukustavalt, nagu poleks nädalaid sadanud. Imelik, et nõrga tuulega ja veel varjuline koht nagu mets nii kähku pärast paduvihmasid kuivab. Ilmselt ülivähese õhuniiskuse tõttu.

Jüri ütles ...

Jah, päikeseline ja madala suht.niiskuse koosmõjul on auramine meeletult suur: nädalaga võib pinnasest aurata 100-150 mm vett, mis tähendab, et enam kui kahe kuunormi jagu sademeid.

Anonüümne ütles ...

Kurb küll siis. See pmst tähendab, et iga päev või üle päeva peaks 10 mm sadama.
------------
Äikest ilmselt ei tule, sest vähemalt Nõmmelt vaadatuna on rünkpilved kihtrünkpilvedeks muutunud. Tänane ja paari järgneva päeva äikesevõimalus tipneb ilmselt sellega nagu 29.04 oli, ehk et sajujoontega kihtrünkpilved ja "õhulised"/lamedad rünksajukad.

Saartel ja rannikualadel pole sedagi loota.

Jüri ütles ...

Loodame siiski, et see kurbmäng ei osutu üleliia dramaatiliseks.

Anonüümne ütles ...

Mõnesmõttes hea, et püsivalt päikeseline ilm tuleb. Meri saab soojeneda ning seeläbi ka suvi rutem rannikule jõuda, hea õnne korral varsti ka Väinameres supelda.

Üsna kindel on see, et see ilm juuini ei püsi ning umbes 25. mai paiku läheb külmaks tagasilöögiks, mis ka juuni alguses püsib.
Lähtun sellest, et talvised kõrgrõhkkonnad püsivad umbes 3 nädalat ning siis on taas sajuste tsüklonite läbimurre.

Seega saarte ja (loode)ranniku elanikele tunnen sajuootuses kaasa!

Anonüümne ütles ...

Suur soojalaine mais - huvitav, kas vihje kuumale suvele?
Nii 2010. kui 2014. mais oli samuti ülearust soojust, kuid suved tervikuna palavad. Tõsi, juunid olid külmad.

Jüri ütles ...

Jah, sama oli ka 2013. See võib vihje olla - jääme siis ootele.

Anonüümne ütles ...

Ei tahaks liiga vara hõisata, aga viimase GFS'i väljundi järgi peaks järgmine nädal äikesehuviliste unistused täide minema.

Anonüümne ütles ...

Loodame.

Lähipäevade äikesevõimalus piirdub ilmselt võimsate kihtrünkpilvedega ja/või lamedate rünksajukatega.

Loodetavasti siis edaspidised äikesevõimalused eelmist suve ei korda.

Anonüümne ütles ...

6. aprill jäigi aprilli maksimumiks. Seega ligi kuu aega pole 20 kraadi olnud.

Jüri ütles ...

Vaatame, kas venitab 30 päeva välja või mitte.

Andres Tuzberg ütles ...

millal tuleb suvi 40 +

Jüri ütles ...

Selle kohta võib leida siit: http://www.ohtuleht.ee/108862/soojarekord-35-6-kraadi-pusib-tanaseni

Kalle ütles ...

Eesti oludes oleks +40 ikka üsna talumatu, niiske ja lämmatav kuumus. Muidugi äikestest, mis sellega kindlasti kaasneks, saaks küll sajandi fotosid. Paraku kaasneks ilmselt ka küllalt ulatuslikud kahjud.

Anonüümne ütles ...

@ 3. mai 2016 1:58

Võib ka vaid nõrga hoovihmaga piirduda. Eelmise aasta 6. august tõi kohati küll üle 30 kraadi, (mitte 40) aga äikest oli sellegi poolest minimaalselt.

Eelmise aasta ainus nn õige külm front oligi vaid 12. augustil, mil kuumuse taandudes olid raevukad äikesed. Ülejäänud sooja- ja kuumalained lükkas "külmasahk" äikes(t)eta
minema.
-------------------
Täna ilmselt ka äikest ei tule - näha on pilvede lamenemist.

Jüri ütles ...

Räpina lähedal on mõned teravatipulised pilved.

Anonüümne ütles ...

Oled/olid seal kohapeal?
Radari järgi on seal lähedal jah üksikud sajualad, mujal Eestis veel röögatu tühjus paraku.

Anonüümne ütles ...

Äikesefännid ärge muretsege järgmiseks nädalaks lubab kohati 25 kraadi, küll siis saate oma äikese.

Anonüümne ütles ...

Ei maksa rõõmustada. Mõni päev tagasi tõotas tänaseks ju head äikeseilma. Reaalsus, et kihtrünksajupilved äikest ei paku.

Anonüümne ütles ...

Sooja osas näitab GFS tänavu küll tavatut järjekindlust. Kui eelmine suvi muudeti pidevalt saabuma pidanud kuumalained lahjemaks või kaotati üldse ära, siis nüüd tundub vastupidi olevat(loodevasti ei sõnu ära). Viimases väljundis on õnneks labiilsut ja sademeid ka edasi lükatud, seega võiks nüüd võimalikult pikalt põuane ja suvine ilm püsima jääda, mis eelmine suvi olemata jäi.

Anonüümne ütles ...

Pigem olgu pidevalt sajune ja jahe kui et purukuiv läpatis ja lausselge

Anonüümne ütles ...

Pigem purukuiv ja soe, igalühel omad eelistused

Anonüümne ütles ...

Jah, maitse üle ei vaielda. Isiklikult eelistan ka pigem purukuiva ja sooja.

Anonüümne ütles ...

Mina eelistan hoopis sajust ja sooja või külma ja kuiva.

Kairo Kiitsak ütles ...

Täna (3.05.2016) nägin Jõgevalt idas suurt rünksajupilve. See paiknes täpselt Peipsi järve taga Venemaa alal. Välgudetektorid registreerisid selles pilves välke ka. Pärast seda õnnestus jäädvustada ka päikese ümber olevat oreooli. Päevane õhutemperatuur kerkis Jõgeval maksimaalselt ligi +21 kraadini. Sademeid meil kahjuks ei esinenud. Arvan, et peamiseks probleemiks oli inversioon. Rünkpilved valgusid teatud kõrgusel laiali, muutudes kihtrünkpilvedeks, halvemal juhul hajusid lihtsalt. Rohi rohetab ka vägevasti, puud on ka tunduvalt rohelisemaks muutunud. Mõnus kevad, mulle meeldib! Aga äikest võiks küll oodata.

Jüri ütles ...

Jah, sai Räpinast ja Haanjast läbi sõidetud ja äike kätte saada: http://www.upload.ee/image/5780163/IMG_3687.JPG

Anonüümne ütles ...

Ära kurvasta Kairo, täna olid sama saatusega paljud eestilmaalased, sh ka Harju maakonnast. Ka siin muutusid Congestused kihtrünkpilvedeks.

Ole rõõmus, et sul on au elada äikesepealinnas nimega Jõgeva ja äikesekülas nimega Simuna!

Anonüümne ütles ...

Öökülmaohtu enam taimedele pole. Loodus täidab selle "puuduse" põuaga.

Anonüümne ütles ...

Jah, Eestis on kliimasoojenemine=kliimamuutusega.
Muutus seisnebki äärmuste tekkimises, näiteks kas sajaki uputamiseni või ei saja taimede närbumiseni.

2012 suvi oli üks parimaid üldse mis olla saab - iga nädal kasvõi 1 kord paljudes kohtades sadas.

Tänavu sajab mitmel pool kas igapäev 2 nädala jooksul või 2 nädala jooksul kuskil ei saja. Siinjuures ei saa märkimata jätta, et SAARTE PÕUAANOMAALIA ON KA NEGATIIVSES TÄHENDUSES HUVITAV! Seal sajab korralikult keskmiselt iga 2 kuu tagant.

Anonüümne ütles ...

Suvi 2012 oli jah aiapidajaile hea, iga mõne päeva tagant kosutav hoogvihm, palju päikest hoovihmapilvede vahelt ning jahedus, mis hoidis sadanud niiskust pinnases.

Anonüümne ütles ...

Tuleohukaart ongi üleni oranž. Raplas on indeks homme juba tublisti üle 2000.

Anonüümne ütles ...

Lõunase GFSi uuenduse järgi jääb Eesti K keskmesse või sellest pisut itta/kirdesse mitmeks päevaks ning õhumassivahetus(ed) toimuv(ad) ilmselt kuivalt. Äikesevõimaluse piir jääb sellele vastavalt mõnisada km edelasse.

Näiteks Leedus peaks tulema lõunase uuenduse järgi vähemalt 8 JÄRJESTIKUST äikesepäeva alates 8. mai õhtust.

@ 5. mai 2016 12:48
Läheb ilmselt üleni punaseks ka.

Jüri ütles ...

Jah, neid äärmusi peaks üha rohkem esinema. Loodame siis, et kordub 2012. a suvi, mis paljudele meeldis ja ei pea taimi aias pidevalt kastma.
Tuleohusuurenemisel antakse nüüd suur kiirendus. Kahju, kui kõik õhumassivahetused jäävad kuivaks.

Anonüümne ütles ...

Täna on siis mitmel pool juba kolmas suvepäev(ööpäeva keskmine >13 kraadi).

Vinguja ütles ...

Vastik palavus jah. Oleks siis leevendust pakkuvaid pilvi ja tuult või hoogvihmagi. Aga pole midagi neist. Ainult lõõskav päike tund tunni otsa.

Anonüümne ütles ...

Tuleoht on mõnes kohas ikka räigelt kiiresti suurenenud. Raplas juba punane tase ning homme ka Viljandis ning tõenäoliselt ka Valgas.

Raplas tõusis indeks ööpäevas ca 500 (!) ühikut!

Jüri ütles ...

Jah, antitsüklon andis tuleohu suurenemisele meeletu kiirenduse. Tuult on siiski rohkem.

Anonüümne ütles ...

Imelik, et Jõgeval pole tuleoht muutunud, eile oli indeks 723 ja täna ka 723, mingi viga?

Anonüümne ütles ...

Tegin täna temperatuuri katse päikeseküllase tuulevarjulise metsatuka ees - panin termomeetri ca 40 minutiks sinna mõõtma umbes 1,5 m kõrgusele maast, valge papitükk termomeetrit päikese eest varjamas. Tulemus oli 26 kraadi. Mõõtmiskatse tegin veidi enne kella 13-t.
Asukoht siis Tallinnas Nõmme lõunapiiril.

Lagedal sain tulemuseks 18 kraadi.

Pole siis ime, et metsatukkade lõunaküljed on juba päris suvised - jahe põhjatuul ei pääse päikeselise lõunapoole juurde, kus ca 10 kraadi päeviti pidevalt soojem.

---------------
Päikesevarjus olevad metsatuka põhjaküljed on alles vaevu hiirekõrvul.

Anonüümne ütles ...

@ 6. mai 2016 15:12
Olen ise küll Tallinnast, aga ehk mõjutas seal seda seisakut pilvisus? Kuuldatavasti oli eile Ida-Eestis rohkelt rünkpilvi, mis ka päikest varjasid. Läänes lõõskas päev läbi päike. Või oli Jõgeval varahommikul ka madal udu (Tallinnas midagi), mis niiskust tekitas?

Anonüümne ütles ...

@ 6. mai 2016 12:12
Ehk ongi asi ka tuules? Kuiv soe tuul kuivatabki ju ülihästi, eriti kui päike ka veel kuivatatavale alale paistab. Pesu kuivab ju praegu vaid paari tunniga.

Jüri ütles ...

Jõgeva ilmajaam või andmete edastamine on katki (veenduda võib ise, et andmeid pole http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/). Kairo saatis juba järelepärimise.
Tallinnas on tuul olnud kirdest, loodest ja läänest, mõnel ajal ka idast jt ilmakaartest - ei ole kindlat suunda. Alles nüüd peaks tuul olema kindlamini läänest. Tuul pole kuigi jahe - päeval on selle temperatuur 17 või 18 kraadi, vast päris mere peal on 12-15 kraadi, mis juba on üsna jahe. Öösel ja hommikul on tuul nii nõrk, et ei tekita tuule jahedust.
Aeglasem areng on tingitud põhja avatud kohtades kindlasti seetõttu, et päikest paistab seal vähem ja päike soojendab vähem, sest päikeseketas on enamiku ööpäevast lõunakaartes. Lisaks sellele on üks põhjus ka tuule jahutav mõju - päikese soojendatud õhukihi viib tuul ära, aga see toime avaldub mistahes tuule puhul, oluline on eelkõige see, et koht oleks tuulele avatud.

Kalle ütles ...

Mina pesitsen Tartus ja minu korteri rõdu jääb täpselt ida suunda. Rõdul on klaasid ka ees, täna hommikul kella 11 paiku oli päike sinna juba 30 kraadi sisse kütnud. Kraadiklaas mul ikka seesama, mille näidu ma kunagi enda kehatemperatuuri etaloniks võttes niivõrd-kuivõrd õigeks rihtisin (pikemalt on sellest juttu äikesehuviliste foorumis). Oma lõbuks võib taolisi vaatlusi ju teha, aga erilist meteoroloogilist väärtust neil paraku pole. Kui jätta termomeeter nt. päikese kätte pargitud autosse, võiks Eesti temperatuurirekordiks tõesti isegi +60...+70 kraadi saada. Muideks, talvitunud emaherilased otsivad aktiivselt pesitsuskohti. Käis minulgi üks mitu päeva järjest rõdul sumistamas (aga ma polnud sellest just vaimustuses ja rohkem ta ei sumista). Nii et kel mingid kuurid-pööningud-kõrvalhooned on, neil on praegu just õige aeg silmad lahti hoida, kui ei taha, et suve lõpupoole jalgpallisuurune "üllatus" kusagil sarika küljes ripub.

Anonüümne ütles ...

Harjumaal oli kuulda täna öösel selle kevade esimest ööbikut siin. Kagu-Eestis ilmselt juba aprilli lõpus.

Anonüümne ütles ...

Tuleoht nüüd suurel alal V. Kas ilmateenistusel pole kohustust väga suure tuleohu puhul hoiatust väljastada?

Jüri ütles ...

Praegu on nädalavahetus ja tööl on vist ainult valvesünoptik. Eks nädala alguses tulevad inimesed tööle ja siis antakse kindlasti ka hoiatusi. Jõgeva ilmajaam on endiselt katki.

Kagulane ütles ...

@7. mai 2016 13:25

Ma kuulsin Kagu-Eestis selle kevade esimest ööbikut 2. mail, kui ei eksi.

Anonüümne ütles ...

Siis hiljem kui eelmisel aastal.

Jüri ütles ...

 2016 17:01Ilmselt ajaline lõhe väiksem. Aprilli lõpus ja veel nädala eest kurtsid lõunaeestlased, et puud-põõsad ei lehti - mis toimub, aga saartel ja mujal oli see protsess juba alanud.

Kagulane ütles ...

@7. mai 2016 16:46

Eelmine aasta kuulsin kevade esimest ööbikut 3.mail.

Anonüümne ütles ...

Keegi ütles, et oli juba 28. aprillil kuulnud - siis kui see suur soe sinnani ulatus.

Kalle ütles ...

Tartus ka ööbikud kohal. Hetkel vaid mõnda lindu kaugemalt jõe äärest kuulda, aga küllap hiljemalt nädala pärast on terve Karlova neid täis nagu igal kevadel.

Jüri ütles ...

See oli siiski Einar, kes Jõgeva kohta pärimise saatis. Vastust veel pole, aga jama on vist tõsisem, sest päevad lähevad, kuid andmeid pole.
Loodame, et tuleb siis linnuuputus ja ei lähe kohe külmale.

Anonüümne ütles ...

Õites toomingad; ööbikud, rukkiräägud ning võsa-ritsiklinnud, jne takkaotsa (seda kõike varahommikuti eriti!) - ilusaim aeg algamas!

Anonüümne ütles ...

@ 8. mai 2016 1:15
Veel pole hullu ju, sest üksluine ilm kestab ning sademeid-tuult ammugi pole.
Oleksid meil praegu frontaalalad ja/või lõunatsüklonid ning ka võimalikud äikesed nendega, siis oleks jama, et Jõgeva ilmajaam maas.

Seda eelkõige seepärast, et Jõgeval kui äikesepealinnas on tihti tugevaid sadusid, pagisid, jne.
Seega hea ajastus, et jaam katki just üksluise ilmaga läks..

Anonüümne ütles ...

Tuleoht homseks punane ilmselt ka Tallinnas ning päris kindlasti Võrus.

Kalle ütles ...

Tuleohtu arvestatakse praegu veel kevadise e. lumesulamisjärgse aja reeglite järgi. Kui minnakse üle suvistele kriteeriumitele, jäävad numbrid kaardil samaks, ent värvid muutuvad ja praegusest punasest saab kollane ala (suur tuleoht algab siis mitte indeksist 2400 vaid 7000).

Anonüümne ütles ...

Ja millal see üleminek toimub täpsemalt? 1. juunist?

Anonüümne ütles ...

tundub, et äikesest tuleb suu puhtaks teha. ennustused on üleöö üsna palju muutunud - kolmapäeval ja neljapäeval on terves eestis loode- ja põhjatuultega kuiva ja külma õhu juurdevool ning üle 20 kraadi pole ka kagus enam loota.

õhumassivahetus toimubki sademeteta, nagu siin eespool keegi mainis.

Jüri ütles ...

Kevadreegel jah, vahepeal ära unustatud. Kalendri järgi võiks olla 1. juuni reegli nihe.
Juba eile ütles mitu inimest, et praegune ilm tüütab ja oleks vaheldust vaja.

Anonüümne ütles ...

@ 8. mai 2016 13:07
Jep. Tüütu on tõesti. Praegune soojalaine on sama.

Täpsemalt:
Mulle meeldivadki vaid 1..2 päevased sooja- ja kuumalained ehk et tsüklonitega seotult, kuna sellised on tihti teravad, kontrastsed ja vaheldusrikkad ning lisavad oma muutlikkusega põnevust.
Antitsüklonaalsed on enamasti igavad, kuna sama ilm tuhandete km-te raadiuses (Baltimaad ei saa "millegagi silma paista"). Tsüklonite soojade sektorite puhul on aga ala piiratud ning saame tunda ennast kui erilises õhumassis. Nagu 6. aprilli 1 päevane kuumus. Kui ka näiteks 19.05.2014 juhtum, mil Tallinn oli soojim pealinn Euroopas.

Praegusel juhul on paljudes pealinnades suht samad kraadid, aga 19.05.2014 oli vaid Tallinn erilise ilmaga, kuna kuum vöönd oli piiratud.

Seega võib omakorda 2 kategooriasse meelissooja- ja kuumalained jagada:
Tsüklonite soe sektor ja/või kuuma antitsükloni äärmine lääne- ja edelaserv. [Kuna olen suurte ilmamuutuste ja ka äikesehuviline, pole siin midagi imestada :)]
-----------------
Mu pikk jutt oli vb arusaamatu, aga lühidalt meeldib mulle kuumalainete frondieelne õhustik.

Jüri ütles ...

Mida pikem, seda parem. Lõunatsükloni kuuma ja niiske õhumassiga täidetud sooja sektorisse võime 13.mail sattuda.

Anonüümne ütles ...

Alles siis. Pidi juba 11. maist veel 3 päeva taguse ennustuse järgi äikeseliseks minema. 13. maini ka veel päris pikk maa minna. Seetõttu tundub prognoosi usutavus vähevõimalik.

Siinjuures ei saa mainimata jätta, et veel eile hommikul polnud ülehomsest põhjatsüklonist jälgegi, aga nüüd näitavad seda kõik allikad.

Seega vähemalt 11. maini peaks ennustusi 13. kohta ootama ehk?

Jüri ütles ...

Enne 13. maid äikest ilmselt oodata ei ole. Praeguseks paistab, et nädala ilm on saanud üsna selgeks (üldine sünoptilise olukorra muutus ja tsirkulatsioon), aga üksikasjades võib veel tulla muutusi (ilmamuutuse ajastus, täpne temperatuur, sademed jms).
Euroopa mudel näitas põhjatsüklonit juba nädala keskpaigast, GFS mudel oli ebaselgem selles osas.