Kommentaariumi link
5. juunil oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna idaserv. Selles kandus Eesti kohale niiskem õhumass, mistõttu pilvisus tihenes ja siin-seal sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest. Arktilises õhumassis püsis õhutemperatuur valdavalt 15 °C madalamal.
4. juunil liikus tsüklon Koola poolsaarelt itta, kuid selle tagala oli Läänemere kohal. Seetõttu asendus poolmeridionaalne tsirkulatsioon meridionaalse tsirkulatsiooniga põhjast, mille mõjul kandus arktiline õhumass Eesti kohale. Tuul tugevnes hommikuks ja õhutemperatuur langes – valdavalt päikeselisele ilmale vaatamata jäi õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C (sooja oli enamasti 14...19 °C).
Ülitugev nn Islandi maksimum on nõrgenemas ja kuumus annab seal järele.
Kuni 6. juunini arktilise õhumassi kohalolu süveneb, mistõttu võib tulla öökülma ja päeviti on sooja kindlalt alla 20 °C. Seejärel kandub Eestisse oluliselt soojem ja niiskem õhumass. Suureneb vihma- ja äikesevõimalus, eriti 8. juunil. Sadu võib olla laialdane ja märkimisväärne.
Lämmijärv ja Venemaa rannik 4. juunil Salusaare lähedalt nähtuna; ilm oli üsna tormine ja esines ka miraaže (külm õhk sooja vee kohal).
3. juunil jäi Eesti põhjatsükloni sooja sektorisse, kus valitses lämbe kuumus (õhutemperatuur oli valdavalt 24...28 °C, ainult Vilsandil oli oluliselt jahedam).
Kuna õhumass oli väga labiilne, siis esines kohati pikseid rajuhoogudega. Juba hommikul oli üksik äike Võrtsjärve kohal, mis hajus siiski üsna kiiresti. Päeval arenes sisemaal mitmel pool äike, oli pagisid ja rahet (pildid allpool).
Valik erinevaid prognoose:
GooFuSe andmetest homme kella 18 jaoks 58.5°N 25.5°E. GooFuS = GFS. Ega mudelid seda ei ütle. Mudelitest saad signaali, et atmosfäär võib olla labiilne aga kui ikka äikesed juba tekivad, siis tuleb ise silmad lahti hoida...
Enne äikest Tartus ja päeva tugevaim äike Tartu lähistel (meeletu pidev kõmin kestis üle 20 minuti, oli ohtlikke lähivälke).
2. juunil oli Läänemere kohal on lagunev kõrgrõhuvöönd. Väga tugev antitsüklon on Islandi kohal nn Islandi maksimumina, mis põhjustab seal tavatult tugevat kuumalainet (mõnes kohas koguni 26 °C), kuid NAO indeksis see ei kajastu (http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao_index.html).
Eestis muutus õhumass taas niiskemaks, mistõttu taevasina kahvatus ja ilmus palju kõrgeid pilvi, nähti halosid. Niiskemas õhumassis arenes ka rünkpilvi, kuid sadu neist enamasti ei tulnud (üksik rünksajupilv tekkis õhtul. Lõuna-Soome kohal on tunda põhjatsükloni mõju, millest annab tunnistust äikese areng.
Õhutemperatuur oli valdavalt 22...29 °C, kuid kohati rannikualadel jäi oluliselt madalamaks.
Põhjatsüklon toob hoovihma- ja äikesevõimaluse, eriti suur on see õhtusel ajal Ida-Eestis. Ilm püsib esialgu kuum, aga hakkab siis jahenema.
1. juunil püsis Läänemerel jätkuvalt antitsükloni edelaserv (ilmategijaid tuli siiski juurde, nt Poolast ulatuv madalrõhkkond ja Soome kohal tekkinud termaalne madalrõhkkond), milles õhumass oli väga soe, kuid see muutus kuivemaks, mistõttu taevasina tuli paremini esile ja pilvi ei olnud (isegi mitte rünkpilvi, v.a äärmises kagunurgas), alles õhtul tihenes Loode-Eestis pilvisus (kiudpilved).
Õhutemperatuur oli valdavalt 22...29 °C (Kihnus kõige soojem 28,5 °C), ainult kohati rannikualadel (Pakril) jäi jahedamaks.
Antitsüklon püsib Eesti kohal, alles 3. juunil hakkab ilma mõjutama põhjatsüklon. See võib tuua hoovihma ja äikest, kuid võib ka kuiv püsida. Prognoosid on siiski üha vesisemaks ja äikeselisemaks muutunud, nt Ilmateenistuse prognoos:
Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub läänekaare tuul 3-9, õhtul põhjarannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 21...26, rannikul kohati 17 °C. (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Pilvitu ilm, v.a üks joonpilv Tartu kohal.
31. mail ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna edelaserv, milles õhumass oli südasuviselt soe (sondeerimisandmed). Selle mõjul püsis ilm päikeseline ja kuum: sooja oli enamasti 22...29 °C (samas näiteks Pakril 16 °C).
Kuigi keskpäeval algas Kagu-Eestis kiire rünkpilvede areng nagu eelnenud päevalgi, osutus antitsüklonis valitsev laskumisinversioon tugevamaks, pärssides pilvede arengut – see tähendas, et hoovihmade ja äikese võimalus jäi väga väikeseks (< 15%) ja ilm oli kõikjal sajuta.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale, hoides ilma valdavalt päikeselise ja kuuma. Alles 4. juunil toob põhjatsüklon olulise ilmamuutuse jahenemise suunas. Kuigi suureneb ka vihma- ja äikese tõenäosus, on üsna ebatõenäoline, et see põuda leevendaks (võib olla ei tule kuskil sademeid, võib olla tuleb). See täpsustub lähema paari päeva jooksul.
Äikesejaht ääretutel Läti avarustel.
30. mail ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selles saabus Eesti kohale kuum ja veidi niiskeem õhumass, milles algas lõuna paiku üsna tormiline rünkpilvede areng, kuid hoovihma ega äikest ei tulnud. Sooja oli enamasti 22...27 °C (kohati, nt Kihnus, rohkemgi).
Väga soe ja kuiv ilm püsib antitsükloni mõjul 3. juunini – alles siis suureneb hoovihmavõimalus, kuid on vähetõenäoline, et põud saab leevendust.
Äikeseotsingutel Kesk- ja Lõuna-Lätis
Tuleb soe ja enamasti päikeseline ilm. Ilmamuutust on oodata 3. juunil jaheduse poole, ühtlasi võib olla siis ka suurim sajuvõimalus kogu nädala vältel, kuid see veel selgub.
5. juunil oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna idaserv. Selles kandus Eesti kohale niiskem õhumass, mistõttu pilvisus tihenes ja siin-seal sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest. Arktilises õhumassis püsis õhutemperatuur valdavalt 15 °C madalamal.
Eestisse jõudis arktiline õhumass, kuid see on niiske, mistõttu sajab hoovihma (DWD)
4. juunil liikus tsüklon Koola poolsaarelt itta, kuid selle tagala oli Läänemere kohal. Seetõttu asendus poolmeridionaalne tsirkulatsioon meridionaalse tsirkulatsiooniga põhjast, mille mõjul kandus arktiline õhumass Eesti kohale. Tuul tugevnes hommikuks ja õhutemperatuur langes – valdavalt päikeselisele ilmale vaatamata jäi õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C (sooja oli enamasti 14...19 °C).
Ülitugev nn Islandi maksimum on nõrgenemas ja kuumus annab seal järele.
Kuni 6. juunini arktilise õhumassi kohalolu süveneb, mistõttu võib tulla öökülma ja päeviti on sooja kindlalt alla 20 °C. Seejärel kandub Eestisse oluliselt soojem ja niiskem õhumass. Suureneb vihma- ja äikesevõimalus, eriti 8. juunil. Sadu võib olla laialdane ja märkimisväärne.
3. juunil jäi Eesti põhjatsükloni sooja sektorisse, kus valitses lämbe kuumus (õhutemperatuur oli valdavalt 24...28 °C, ainult Vilsandil oli oluliselt jahedam).
Kuna õhumass oli väga labiilne, siis esines kohati pikseid rajuhoogudega. Juba hommikul oli üksik äike Võrtsjärve kohal, mis hajus siiski üsna kiiresti. Päeval arenes sisemaal mitmel pool äike, oli pagisid ja rahet (pildid allpool).
Valik erinevaid prognoose:
Piltidel: prognoos Pärnu kohta; NOAA prognoosib meile 2000+ CAPE.
2. juunil oli Läänemere kohal on lagunev kõrgrõhuvöönd. Väga tugev antitsüklon on Islandi kohal nn Islandi maksimumina, mis põhjustab seal tavatult tugevat kuumalainet (mõnes kohas koguni 26 °C), kuid NAO indeksis see ei kajastu (http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao_index.html).
Eestis muutus õhumass taas niiskemaks, mistõttu taevasina kahvatus ja ilmus palju kõrgeid pilvi, nähti halosid. Niiskemas õhumassis arenes ka rünkpilvi, kuid sadu neist enamasti ei tulnud (üksik rünksajupilv tekkis õhtul. Lõuna-Soome kohal on tunda põhjatsükloni mõju, millest annab tunnistust äikese areng.
Õhutemperatuur oli valdavalt 22...29 °C, kuid kohati rannikualadel jäi oluliselt madalamaks.
Põhjatsüklon toob hoovihma- ja äikesevõimaluse, eriti suur on see õhtusel ajal Ida-Eestis. Ilm püsib esialgu kuum, aga hakkab siis jahenema.
Islandi maksimum on tugevnemas (DWD).
Soomes möllas meeletu äike. 2. juunil 2016 Nõmme.
1. juunil püsis Läänemerel jätkuvalt antitsükloni edelaserv (ilmategijaid tuli siiski juurde, nt Poolast ulatuv madalrõhkkond ja Soome kohal tekkinud termaalne madalrõhkkond), milles õhumass oli väga soe, kuid see muutus kuivemaks, mistõttu taevasina tuli paremini esile ja pilvi ei olnud (isegi mitte rünkpilvi, v.a äärmises kagunurgas), alles õhtul tihenes Loode-Eestis pilvisus (kiudpilved).
Õhutemperatuur oli valdavalt 22...29 °C (Kihnus kõige soojem 28,5 °C), ainult kohati rannikualadel (Pakril) jäi jahedamaks.
Antitsüklon püsib Eesti kohal, alles 3. juunil hakkab ilma mõjutama põhjatsüklon. See võib tuua hoovihma ja äikest, kuid võib ka kuiv püsida. Prognoosid on siiski üha vesisemaks ja äikeselisemaks muutunud, nt Ilmateenistuse prognoos:
Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub läänekaare tuul 3-9, õhtul põhjarannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 21...26, rannikul kohati 17 °C. (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Labiilsus on muutunud prognoosides üha võimsamaks (http://www1.wetter3.de/Archiv/).
31. mail ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna edelaserv, milles õhumass oli südasuviselt soe (sondeerimisandmed). Selle mõjul püsis ilm päikeseline ja kuum: sooja oli enamasti 22...29 °C (samas näiteks Pakril 16 °C).
Kuigi keskpäeval algas Kagu-Eestis kiire rünkpilvede areng nagu eelnenud päevalgi, osutus antitsüklonis valitsev laskumisinversioon tugevamaks, pärssides pilvede arengut – see tähendas, et hoovihmade ja äikese võimalus jäi väga väikeseks (< 15%) ja ilm oli kõikjal sajuta.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale, hoides ilma valdavalt päikeselise ja kuuma. Alles 4. juunil toob põhjatsüklon olulise ilmamuutuse jahenemise suunas. Kuigi suureneb ka vihma- ja äikese tõenäosus, on üsna ebatõenäoline, et see põuda leevendaks (võib olla ei tule kuskil sademeid, võib olla tuleb). See täpsustub lähema paari päeva jooksul.
30. mail ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selles saabus Eesti kohale kuum ja veidi niiskeem õhumass, milles algas lõuna paiku üsna tormiline rünkpilvede areng, kuid hoovihma ega äikest ei tulnud. Sooja oli enamasti 22...27 °C (kohati, nt Kihnus, rohkemgi).
Väga soe ja kuiv ilm püsib antitsükloni mõjul 3. juunini – alles siis suureneb hoovihmavõimalus, kuid on vähetõenäoline, et põud saab leevendust.
Tuleb soe ja enamasti päikeseline ilm. Ilmamuutust on oodata 3. juunil jaheduse poole, ühtlasi võib olla siis ka suurim sajuvõimalus kogu nädala vältel, kuid see veel selgub.
Mai lõppeb tulise õhumassi piiril soojade või isegi palavate päevadega, sest selge ilmaga võib õhutemperatuur tõusta üle 25 °C. Kohati on hoovihmade ja äikese võimalus (< 50%). Pole välistatud, et öö jooksul tekib udu või madalad pilved, sest õhk on küllaltki niiske.
Põud ilmselt jätkub, isegi kui 3. või 4. juunil ilma muutudes tuleb sademeid, kuid see alles selgub.
Põud ilmselt jätkub, isegi kui 3. või 4. juunil ilma muutudes tuleb sademeid, kuid see alles selgub.
Jana Kuusemäe. 27. mai 2016 Raplamaal
109 kommentaari:
Kas see praegune peipsitagune pilvesäbru ongi see labiilne ala kuupäevaliselt tänaseks?
Jah, sealt see tulebki. Päevakuumuses on võimalus, et võib midagi tulla.
Õhuniiskus on küll eilse õhtuga võrreldes märgatavalt tõusnud - peaaegu poole võrra Viljandis (41% vs 78% nüüd).
Arvan, et kordub 3. mai juhtum, ehk et paar rünksajukat ehk tekib, aga muidu piirdub asi kihtrünksajupilvedega, ehk et äikeseks ebasoodsate rünksajukatega.
Ülikiire rünkade areng algas – Raldo sõitis juba äikesejahile.
Tema üksi läks? ja mis sihtkohaks?
Vaevalt et mingit äikest siin tuleb. Pigem pidanuks eile tulema aga ei tulnud. Kuna sisemaal õhuniiskus kell 14 täna vaid 40..45% - eile samal ajal 50..60% - siis oleks loogiline järeldada, et täna võimalused isegi kasinamad kui eile?
õhtuks tõuseb õhuniiskus jälle 90% kanti, pane tähele
Rünkpilvi on juba päris palju aga kahjuks pole piisavalt vertikaalselt kasvanud. Põud on meil kohalike äikeste võimalust ka kindlasti pidurdanud, sest evapotranspiration (aurumine) on väike ja ei teki vajalikku tsirkulatsiooni looduses. Maa on väga kuv. Lähen uurin ka Viljandi ümbruses, mis olukord on.
@ 30. mai 2016 14:52
Seda kutsutakse kui suletud ring, vms. Hoogsajupilved vajavad päikese kaasabil toidet maapinna niiskusest, aga maa on purukuiv ja niiskust seetõttu pilvede tekkeks ei jagu. Läänest-edelast saabuv laussadu on Eestile ainus leevendust toov võimalus, aga seda pole veel nädalaid ilmselt loota.
Rahvatarkuse kohaselt on jaanilaupäeval suurim vihmavõimalus, küll siis saate oma igatsetud vihma.
Tundub, et asi piirdub isegi vaid lamedate rünkpilvedega, sest siiani pole sajualasid tekkinud.
See-eest on Euroopas hetkel väga ilus kaarekujuline äikestevöönd (hiiglaslik joonpagi?) Rumeeniast läbi Ukraina, Poola ja Saksamaa Belgiani välja.
Jah, ainult madalaid pilvi on näha, kaugemad paistavad ka natuke punakat tooni. Aga GFS järgi on suurim CAPE/Li väärtus Eesti territooriumi kohta märgitud alles peale kella 21te (18 UTC)). Ootame edasi siis seda niiskuse juurdevoolu. Mis Jüri arvab asjast, on mingi võimalus, et peale üheksat asi muutub?
Mis te seda äikest ikka ootate (meile lähedal Lätiski nõrgad), pigem udu või helkivaid ööpilvi lootkem. Viimased samuti ju suve lahutamatu osa. Päikesetõus tõotab tulla vist erepunane, seda nii niiskuse lisandumise kui ka õietolmu sombu tõttu.
@ 30. mai 2016 16:51
Õhumassi ajastus on jah paraku vale jälle. Pidanuks u. 6 tundi varem või 18 tundi hiljem saabuma. (Labiilseim ala langeks siis kokku pärastlõunase soojamaksimumiga)
Njah, tegin tiiru ümber Viljandi, pilvisus on hajunud. Läti poolt on vähe vines aga muud midagi.
@ 30. mai 2016 18:08
Ega see hommikune kerge kaste pole jah piisav äikesepilvede tekkeks. Vaja on ka pinnase niiskust.
Tallinnast kadusid pilved juba kella 13..14 vahel. Sest alates ka jube tuuline olnud, aga tuul just mõnusalt soe (mida juhtub põhjarannikul suht harva), nii 21 kraadi ringis Nõmmel.
Eesti täna taas ainus äikeseta Läänemere maa..oh meid vaesekesi küll.
Ilmselt ka Euroopa põuaseim maa!!
Täna jäi jälle puudu midagi. Isegi polaarpiiri ääres Kemijärvil või keset Põhjamerd on ka hetkel paremad tingimused nagu näha. Jääb siis 3.juuni peale lootma.
Tema üksi läks? ja mis sihtkohaks? - Sihtkohaks oli Lõuna-Läti äikesed, kaasas oli Jaanus, Regina ja mina.
40..45% - eile samal ajal 50..60% - siis oleks loogiline järeldada, et täna võimalused isegi kasinamad kui eile? - loeb kastepunkt (ja laskumisinversioon, vt edaspidi): kui see on 15...17 kraadi, äikesevõimalus ~50%, kui 18 kraadi ja rohkem, siis >90%, v.a inversiooni ja veel mõningate eritingimuste korral. Praegu on oluline mitte niiskus, vaid laskumisinversioon, mis pärsib pilvede arengut olenemata niiskusest.
Mis Jüri arvab asjast, on mingi võimalus, et peale üheksat asi muutub? - meil polnud Läti sisealadel Interneti ühendust. Vähetõenäoline, et õhtud toovad muutusi, suurim võimalus on veidi pärast keskpäeva või pärastlõunasel ajal.
Jah, oli meeletu üle-Euroopaline joonpagi.
Ega see hommikune kerge kaste pole jah piisav äikesepilvede tekkeks. Vaja on ka pinnase niiskust. - määravaks asjaoluks on õhumassi tasakaal (erinevat tüüpi inversioonid kuuluvad ka sellesse põhjuste kogumisse) ja absoluutse niiskuse näitajad, kuid kaste olemasolu või puudumine loeb vähe või üldse mitte. Niiskus transporditakse tavaliselt mujalt kohale, aga kontinentaalsete õhumasside korral tuleb see niiskust kas eelnenud õhumassist või erinevatest auramistest, sh transpiratsioonist (keegi mainis seda, aga esines tähevigu ja seetõttu oli raske aru saada, kas mõeldi just seda).
Täna jäi jälle puudu midagi. Isegi polaarpiiri ääres Kemijärvil või keset Põhjamerd on ka hetkel paremad tingimused nagu näha. - seda siis ka märksa madalama niiskuse juures. Võib taas kahtlustada teatavat veekogude ebasoodsat asendit ja et valitseb Eesti jaoks tsirkulatsiooni mitteäikesetüüp (need on väga spetsiifilised)?
Täna varahommikul päikesetõusu ajal olid Nõmmel näha üsna võimsad kõrgrünkpilved, igas ilmakaares, sh seniidis. Päikesetõus oli vaarikapunane.
Kella 7 ajal olid hajumas ning 9 ajal oli taevas juba lausselge.
Jah, midagi sarnast oli ka Tartus, peab siit ööpäevaanimatsiooni vaatama: http://meteo.physic.ut.ee/et/showvid.php
Millest need tekkisid ning miks päikese tõustes hajuma hakkasid kuni lõpuks kadusid?
Mai oli tõesti ida pool kuiv - vt homset ilmateenistuse uudist ja neljapäevast Maalehte.
Jah, arvata võib, et on rekord.
Kuskil pidi olema niiske ja labiilne õhukiht (segusuhte järgi eriti hästi näha http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=05&FROM=3100&TO=3100&STNM=26038), vajaliku labiilsuse ja pilvi genereerivad lained konvektsiooniks andis front (http://www.upload.ee/image/5848518/Analysekarten31.5.2016.png).
kuumusele järgneb äike, ok mitte praegu, aga tuleb küll
Vahel tuleb äike, aga üpris tavaline on ka mitteäike, eriti kohapõhiselt rääkides.
Jah, eelmine aasta oli suurepärane näide, et kuumus võib raudreeglina ka äikeseta lõppeda. KÕIK kuumalained lõppesid mullu Tallinnas ja mujalgi läänes äikesteta! Kohati isegi sademeteta.
Terves Ida-Eestis punane tuleohutase.
Imelik et ilmateenistus reedeks hoogsadu Tallinnasse näitab. Mõõduka läänetuulega on siin labiilse õhumassiga alati selge olnud; kogemused!
@ 1. juuni 2016 11:38
Ja juba põlebki L.virumaal mets :/.
1. juuni 2016 14:48
Kus täpsemalt, linki? Uudistes ei kajastata veel.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/someru-vallas-poleb-kaks-hektarit-metsa?id=74702697
http://virumaateataja.postimees.ee/3716641/laane-virumaal-poleb-ule-kolme-hektari-metsa
Tallinnas igatahes on äike täiesti välistatud, kuna tuul läänest-loodest ja juhtvool loodest-põhjast.
Sisemaal siis esimest korralikku äikesepäeva oodata, kui just mingi tegur jälle puudu ei ole. Jüri plaanid äikesejahti ka?
Puudu on vaid niiske maapind. Seega jääb loota vaid importniiskusele ehk õhumassiga mujalt saabuvale!
-----------------
Lõuna-Soomes on head äikesepäevad nii homme kui ülehomme.
Norrakate raevukas ennustus Kagu-Soomele reedeks: Heavy rain showers and thunder.
Seda 5..6 tunniks järjest sinna.
Eesti linnade puhul pole hetkeandmetel kuskil äikest oodata reedel.
Aga nüüd on pilved. Tallinnas päris kiudpilviseks läinud.
Jah, ilmus massiliselt kiudpilvi.
3.juunil kutsuti ka peole Sveni poole (ta on Met Officest ajutiselt tagasi) ja droonide võidulennutamiseni. Arvan, et pigem jääb äikesejaht valikuks.
Näib, et Ida-Eestis on äikeseoht suurim, üle 70% küünib see Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal.
Homsest või ülehomsest päevast räägite?
Arvan, et Jõgevamaal ja Lääne-Virumaalgi üle 70%.
Jutt käib 3. juunist.
Jah, 3. juunist ikka. Lihtsalt peab proovima jahtidega, kuni lõpuks tabab. Pealegi, äikesejahtidel on muidki funktsioone, kui üksnes äikese kättesaamine.
Siiagi ilmunud äikesevõimalus: https://estonian.wunderground.com/ee//tartu/zmw:00000.1.26242
GFS mudeli järgi on ka tänaseks hea äikesevõimalus illustreeritud mandri Eestile, ei erine väga palju homsest pildist. Mis arvate?
Arvan seda, et Eesti jääb ikka ilma vähemalt täna, aga Soomes pagutab nii täna kui homme korralikult.
Juba praegugi Tallinnast üle lahe Soomes Cumulus Congestusi näha.
Jah, Eestis vist ei tule praegu veel midagi, aga Nõmmelt on üle lahe meeletud pilved näha.
Jep, ilmselt 5. suur äikesepäev Eestiski (mitte vaid Põhja-), kui seda vastikut Soome lahte poleks.
Nõrk äike lagunebki mere kohal, olen seda ise ka tähele pannud. Põhja-eesti saab täna ehk mõned räbalad endale. Ei imestaks, kui natuke sademeidki tuleb.
Mudelid ennustavad üsna head äikesevõimalust homme (3.06.2016) pärastlõunal sisemaale, eriti idapoolsetesse maakondadesse. Antitsükloni mõju ka nõrgeneb juba järk-järgult. Mina olen homme valmis Jõgeval äikest vastu võtma, kui see peaks siia tulema. Prognooside kohaselt liiguvad pilved loodest kagusse. Tuleb parimale loota.
Isegi Soome lahel mere peal on äikest esinenud praegu. Kiudpilvede viirg on minu asukohast ka taeva ületanud, järelikult õhumass on vahetunud ja nüüd soodsamad tingimused.
@ 2. juuni 2016 15:47
Eelmise aasta statistikale tuginedes on üle 80% tõenäosus, et iga pot.äikesepäeva puhul tuleb Jõgeval (ja Simunas) äikest. Tallinna jms ranniku puhul on täpselt vastupidi, ehk et vaid 20% on iga äikesepäeva puhul siin võimalus äikeseks.
Ehk järgmine suvi on äikeselt parem.
Tundub, et peab oma varasemate aastate mõtteid muutma ning kolima hoopis Lõuna-Soome sisealadele (no nii 30 km rannikust), mitte Kagu-Eestisse, sest viimane jääb sel aastal esimesele ikka suuresti alla. Missest, et ca pooltuhat km lõunakagu pool. :D
Kas Tallinna poolt seda sajuala on juba ilusti silmaga näha, mis seisus see on?
Sajuala hajub.
--------------
Eesti täna taas ainus äikeseta Läänemere maa!
Kui Soome lahte poleks, siis ilmselt tugevaim äike jääkski Soome lahe alale, sest äikesed on ju äärmises Soome lõunaservas, mitte tükk maad põhjapool.
Peab leppima geograafilise eripäraga, et meil siin on Soome laht ja nõrk äike seda ei ületa. Jõgevamaal on rünkpilved kerkima hakanud, paistavad ilusti Viljandisse ka.
Äikesepealinn saab juba täna oma äikese.
@2. juuni 2016 19:06
On see ka ametlikult äikesepealinnaks tituleeritud või miski omaalgatus?
Mingi omaalgatus eriti eelmise aasta põhjal, kui Jõgeval oli vist 20 äikesepäeva.
@ 2. juuni 2016 20:12
Seal on alati rohkem äikest kui mujal ja eelmisel aastal.
See pilv ei kasva ega kahane, aga vaikselt liigub lähemale küll, et mul õnnestub seda aina paremini vaadelda.
Mis kellast alates võiks homme äikest oodata? Kas pigem õhtul?
Need äikesed võivad tekkida kella 14ks. Eeskuju selleks saab võtta Soomes toimunust.
Viljandimaal on juba äikest. Päris varakult alustab.
Ilmselt Viljandimaa äike haripunktiks jääbki. HIRLAMi mudel ei näita Eestile täna mingit sadu peale Viljandimaa mõne piisakese. (Vaadake järgi kui ei usu)
Kella 12:55 seisuga arenevad Jõgeval võimsad rünkpilved.
Eesti äikestele saab saatuslikuks kiudkihtpilvede kiht. Ilma selleta oleksid juba välgud olemas siin kella 14se seisuga.
Nii nüüd läheb möll lahti: areneb palju äikeseid.
Alles nüüd. Selge taeva korral olnuks juba tund tagasi ning praeguseks juba raevukad.
Nõmmel igatahes päike lõõskab ning äikesest pole märkigi. Ilm aina selgineb hoopis.
Juhuslikult Jüriga Tallinn-Tartu rongis "äikesejahil" praegu.😅
Jah, ajame siin kiirestiarenevaid pikseid taga. Vaatepilt on muljetavaldav!
Viljandis nüüd alles huvitavaks läheb, õnneks tööpäev lõpeb varsti. :)
Tartus on hetkeseisuga selline nii-ja-naa olukord. Päike paistab kord pilvede vahelt, kord läbi pilvede. Tuul on natuke tõusnud, isiklik rõduilmajaam annab kastepunktiks ca. 18 kraadi, taevast paistab see, mis satellidi- ja radaripildiltki. Peaks vist fotoka taskusse pistma ja korraks Sõpruse sillale jalutama. Ehk saab mõne pildi, sest jah, pilved arenevad tõepoolest siingi.
Tartu poole liigub meeletu alasi piksega.
Kas sa mõtled seda mis hetkel asub Paidest veidi läänes? Mulle tundub et selle liikumissuund on Viljandi peale ilusti.
Ja kaege imet..Jõgeval polegi äikest veel!
Ehk ikka tuleb sinna ka midagi.
Tartus äike ja paduvihm
Tallinnas päike ja padukuiv.
Tartu sai seekord tõepoolest üsna kena äikese. Ma sain mõned pildid ka, enne äikest jalutasin üle Sõpruse silla, siis läksin kanali äärde ühe põõsa varju ootama, mis edasi saab. Edasi aga sai nii, et välguga pihta saamisest jäi vast nii 40-50 meetrit puudu - pilv-maa välk põrutas ikka väga lähedal maasse! Sähvatus ja pauk samaaegselt. Rahet tuli ka. Nii et üsna teravad elamused. Laen nüüd pildid üles ja kirjutan jutu juurde. Kui valmis saan, annan teada.
http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/fotod-ja-video-tartus-hakkas-rahet-sadama-ja-aikest-looma-uue-kaubanduskeskuse-juures-uputas?id=74723437
Pole ammu nii kõrget pilvetippu ja kaunist alasit näinud, kui praegu Võrtsjärve lõunasuudmes oleval äikesepilvel Tartumaalt vaadatuna. Müristanud on järjepidevalt juba ligi 2 tundi ja nüüd võib öelda, et tänavune esimene korralik äikesepäev siin Kagu-Eestis.
ja muru läks kohe rohelisemaks
@ 3. juuni 2016 20:04
Tunduvalt põhjapool Soomes vähemalt 4 korralikku äikesepäeva olnud. Ka mujal peale Soome piisavalt olnud, ainsana Eestis alles esimene.
http://static4.album.ee/files/1180/36/orig_29509041_qqCn.jpg
Käis see ka üle Viljandi, müristas mõned korrad. Liikus kaugusse, ühines veel mõne pilvega ja kasvas päris suureks.
Tallinnas mõnus külm tuul üle pika aja :)
Esimese selle aasta äikesepäeva kohta peaaegu rahuldav tulemus. Töö kõrvalt sai jälgitud ilusate rünkpilvede arenguid, kuigi ootasin väheke rohkem. Käisin lastega ka väiksel äikseretkel ja nägime ühe välgu. Sademeid tuli väga minimaalselt. Praegusi prognoose vaadata meil lähiajal selliseid võimalus praegu pole, tuul on tõusnud. Põhja poolt on taevas kõrgkihtpilvedega tihedalt kaetud, algab vist jahenemine.
Kaks kollet on läinud, üks üle mere ja teine üle Peipsi idanaabrite juurde ning põhimõtteliselt peale riigipiiribületamist on ka kohe aktiivsemaks muutunud. Venelased saavad öise äikse.
Tänase äikese muljed Tartust nähtuna koos kirjelduse ja pildimaterjaliga. Õhtu lõpuks õnnestus väga ilus alasi pildile saada.
http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?tid=166&pid=956#pid956
krt, ei saa aru mis seal radar tallinna kohal näitab, areneb sealt midagi praegu või...
Kahjuks läksid eilsed äikesed Jõgevast napilt mööda. Esimene äikesekolle paiknes minust 50-60 km kaugusel Lääne-Virumaa kaguosas. Peamine äike, mis Tartus möllas, tekkis Jõgevast 30-40 km lõuna pool (Tartumaa põhjaosas). Seda õnnestus ainult kaugelt jäädvustada. Kolmas äikesekolle paiknes Viljandimaal. Siin on ka üks video, mille jäädvustasin. https://www.youtube.com/watch?v=jIpyyu25Rpc
Raldo sai Tõrva lähedal võimsaid elamusi, sh hiidrahe.
Kes pole sellisest lehest veel kuulnud, nagu ohtlikud ilmanähtused Eestis, siis soovitan kindlasti vaadata. Olen ise selle lehekülje algataja. https://www.facebook.com/Ohtlikud-ilman%C3%A4htused-Eestis-930386433682884/
Võrus ja Valgas on tuleohu indeks üle 10000. Mulle suureks üllatuseks polegi Tartus tuleoht vähenenud, kuigi padutas eile mis kole. Ilmselt ka seal homme indeks üle 10000.
@ 4. juuni 2016 11:25
Kairo, ole üldse õnnelik, et sedagi said. Tallinnas võis sinu pakutud vahemikele julgelt arvu "1" ette kirjutada. Saarlased ka arvu "2".
Ja kui natuke nokkida, siis see 30..40 ja 50..60 km pole ju napilt. Napilt on kuni 20 km. Ega jah, see oleneb ka asjaoludest. Kui äike tekib nt 1000 km kaugusel ja liigub sinust 50 km mööda, on see teekonna mastaabis küll napilt.
Hetkel on hea näide sellest, et veekogul (nt. Soome laht või Läänemeri) tegelikult põhimõtteliselt samasugustes tingimustes erilist tähtsust äikse kujunemisel ei ole. Muideks see on Läänemere kõige sügavam koht - Gotlandi sügavik (üle 400m, kindlasti veetemp ka ka madalaim) ja ka kõige laiem osa.
Tõraveres ei sadanud järelikult - indeks arvutatakse jaamapõhiselt ehk ametlike andmete järgi. Linnas toimunu ei lähe arvesse. Lisaks, mitmed inimesed on saatnud teateid, et peaks punane hoiatus olema, sest vastab kriteeriumile:
Erakordselt suur tuleoht, metsade tuleohtlikkuse indeks ületab V klassi 30% territoorimumist. Esmaspäeval arutatakse seda küsimust (saatsin teate).
Õige vorm käänamisel peaks olema äikese, mitte äikse (sellist probleemi esineb ilmahuviliste osas sageli ja seetõttu pälvib tähelepanu).
Veekogudel on äikese tekkimisel ja arengul (dünaamikal) määrav roll. Kevadel ja suve hakul on veekogudel äikest pärssiv mõju (eriti praegu Soome lahel, sest süvaveekerke tõttu langes pinnaveetemperatuur kümnest kraadist madalamale) - sel põhjusel ei jõudnud 2. juunil ja 3. juunil äike Põhja-Eestisse jne.
http://uudised.err.ee/v/eesti/2e35a2a0-3b3a-4e5a-acab-c79d45af7e34/saarlasi-hairib-ilmaprognooside-erinevus-tegelikkusest
Kas mulle lihtsalt tundub või see Taimar Ala keerutab, kui linn on valmis uue ilmajaama loomiseks investeerima, milles on siis probleem? Mis siin hinnata on?
Palun vabandust, et pole postitust uuendanud – eile oli äikesejaht, täna Venemaa piiri külastamine Salusaare lähedal ja sinna see aeg läheb.
Sellega on jah probleeme olnud – hind on otsustajad eemale peletanud, kuigi huvi on korduvalt olnud.
Kas edaspidi oleks mõeldav, et sa sel juhul märgiksid postitusse, et oled päeval arvutist eemal, vms? Siis ei pane ju huvilisi asjatult vastust ootama. :)
--------------------
Tahaks loota, et see sadu ka reaalselt saabub, mitte ainult ilmakaardil. Mudelid küll näitavad (veel!) et sadu saabub, aga võib juhtuda et eelõhtul see kaotatakse neist.
Jah, ma saan seda teha. Vahepeal läkski telefon kõnedest ja sms-dest punaseks.
Ilmateenistus vist eksib taas. Radari järgi peaks just läänes rohkem sadama. Ka Tallinnast esimesed rõõmusabinad üle käinud!! :)
Tundub, et kuna meri on sama soe või soojem kui õhk, siis peaks ka mereefekt võimlik olema.
Ka 17.06.2014 oli ju mereefekti sajud.
Jah, see on karm arktiline õhumass ja isegi külma vee korral (http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/) soodustab veepind konvektsiooni.
Aga lume ja lörtsiohtu ikka pole jah?
-------------
GFSi järgi on neljapäeval väike tormituuleoht.
Tundub, et 1 huvitava ilma kord (8. juunil) veel ning siis algab stabiilne igav juunile kohane niru suusailma periood. (Päevamaksimumid nii 12..16 kraadi piires ja isokas 0-lähedane nagu detsembriski)
--------------------
Jah, lumeoht jääb ca 500 km põhja poole. 8. juuni võib tuua midagi huvitavat küll.
8. juuni ilmaprotsesside ägedus on kahtluse all, sest praegused oktoobriilmad jahutavad tublisti merevett. 8. juuniks prognoositud labiilsus tuleb üle mere ning vastavalt mere jahenemisele väheneb ka äikesevõimalus. Eks 7. juuni õhtul selgub täpsemalt, kas mere kohal on roheline ala alles või ei.
Saaremaal on äikest registreeritud.
Postita kommentaar