esmaspäev, 30. november 2015

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015)

Ei uuendata 15. detsembrini! Kuna 5.–14. detsembril tuleb olla Suurbritannias (ees seisab Exeteri ja Met Office külastus), siis 50. nädala ilma postitust ei tule.
Tormiteave

4. detsembriks
jõudis tsüklon Oslo lähistele (õhurõhk keskmes 984 hPa) ja liikus sealt Põhjalahe suunas. Eesti jäi sellesse tormisesse ja sooja lõunaserva (õhutemperatuur 5...9 °C), aeg-ajalt sadas vihma, ajuti tugevalt. Tuul tugevnes pärastlõunaks saartel kuni 24 m/s, õhtuks puhanguti 20...27 m/s ja enamgi (Sõrves, Osmussaarel).
Tsüklon liigub üle Soome Loode-Venemaale ja selle järel libiseb kiiresti üle Eesti kõrgrõhuhari, mis toob lühiajalise tuule vähese nõrgenemise. Uus tormivöönd jõuab Eesti kohale juba 5. detsembri jooksul, kuid tsüklon jääb ise Norra merele, hiljem liigub üle Skandinaavia põhjaosa Barentsi merele.
6. detsembriks saabub tormi hari. Lohkude või osatsüklonite üleminekul võivad puhangud olla eriti tugevad. Seejärel asendub läänevool loodevooluga ja rekordiliselt soe ilm taandub. Uut ilma soojenemist on oodata juba 8.–9. detsembri paiku.

Tsüklon sooja konveierilindiga (http://en.sat24.com/en), skeem.

3. detsembril liikus üle Eesti põhjatsükloni lohk sooja sektoriga. See tõi sajuse ilma (enamasti sadas vihma, aga hommikul Peipsi ääres ka märga lund hiiglaslike räitsakatega) ja märkimisväärse õhutemperatuuri tõusu. Õhtuks sai sadu läbi, kohati ilm selgines, mitmel pool arenes udu.
4. detsembril jõuab Skandinaavia ja Põhjalahe kohale tsüklon, mis toob tormise ilma, kusjuures merel on tegu arvatavasti tugeva tormiga (puhangud üle 30 m/s), sisemaal võimalikud tuuleiilid kuni 20 m/s (avaldatud arvamust, et Viljandis ja Väike-Maarjas ka veidi rohkem, vastav võimalikkus 50% lähedal ja kuni 90%).
Selle kohta andis Ilmateenistus välja ka eelhoiatuse, (http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eelhoiatus-tormide-ja-veetaseme-tousu-kohta/) ja 3. dets õhtul Läänemerele-saartele 3. astme (punase) hoiatuse, mis tähendab, et ilm on potentsiaalselt eluohtlik.
Sellele tormile järgneb kiiresti uus, nii et tuul ei jõua vahepeal eriti nõrgeneda. Järgmine torm on seotud Norra merele jõudva ülitsükloniga, mille lõunaossa jääb ulatuslik barokliinne tsoon – suur tõenäosus lohkude ja osatsüklonite tekkeks, need aga omakorda suurendavad õhurõhugradienti.

Ilmateenistuse avaleht 3. detsembri õhtul. Hoiatused: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/

3. detsembril oli tormi toov tsüklon Suurbritannia kohal. Selle sooja sektori isobaarid näitavad tsükloni liikumise suunda (see on üldine seaduspärasus parasvöötmetsüklonite puhul) (DWD).

Kihtpilvedes Tõravere 3. detsembril.

2. detsembril jõudis Eesti kohale kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm õhtuks selgines ja tuul nõrgenes. Seetõttu langes õhutemperatuur mitmel pool alla 0 °C.
Kauaks see nii ei jää, sest kõrgrõhuhari nihkub siit itta ja asemel tuleb märksa soojem ja niiskem õhumass, mida kannab mandri sisealadele järjekordse põhjatsükloni soe sektor. Seetõttu pilvisus tiheneb ja läheb sajule, õhutemperatuur tõuseb oluliselt.
Ka järgmised päevad on kaugete ülitsüklonite meelevallas. Üks sellistest jääb mitmeks päevaks püsima arvatavasti Norra merele, mis tähendab sooja ja tormist ilma.
Esitati igasuguseid küsimusi nädalaprognoosi uuendamata jätmise kohta, näiteks: miks ilmateenistus pole täna nädala prognoosi uuendanud? Kuna käimas on Metobs 150 sündmused (http://metobs150.to.ee/), siis tuleb mõista seda, et ilmatöötajatel on paar vaba päeva ja pole kedagi, kes uuendaks nädalaprognoosi (tegijad on ju ka nendel sündmustel).
Huvitavaid tähelepanekuid Priidult Halliste vallast: Terve talve kohta saab teada-mida hiljem varusid koguma [koprad] hakkavad seda pehmem talv tuleb,karmi talve tulekul hakkavad juba augusti lõpus koguma...kui aga novembri lõpus ka pole liigutama hakanud siis mingit õiget talve ei tulegi. Kuigi ilmselt paljude jaoks voodoo jms, tuleb tunnistada, et aastakümned vaatlusi näitavad tugevat korrelatsiooni (isegi 0,9), samas see ei tähenda põhjuslikku seost.
Veel: Kuidas sipelgate järgi ennustatakse? V: See on lühiajaline kui kiirelt pesaavasid kinni topivad kapitaalselt siis külm tulekul. K: Kuidas kobraste järgi suve prognoosida? V:  Suve kohta pole aimu.



2. detsembril oli huvitav päev: esialgu ettekanne globaalmuutuste õppaines (slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximVHhyLU5jV3p1Q28/view), seejärel jätkus päev Metobs 150 sündmustega (http://metobs150.to.ee/est/ajakava). Põnevamatest ettekannetest võiks esile tõsta nt Tiina Tammetsi oma, kus räägiti sellest, kuidas andmetöötlus on muutunud ja mis probleemidega kokku puututud. Õhtul oli pidulik õhtusöök, mis kippus lõpuks ära vajuma ja nii pidin suunduma järelpeole Wernerisse.

1. detsembril mõjutas Eesti ilma Soomes okludeeruv tsüklon. See tõi sagedasi sajuhooge nii hooglörtsi, hoogmärglumena, jää- kui lumekruupidena. Tuul oli mõõdukas, eriti sisemaal, aga kohati, peamiselt rannikualadel, puhanguti tugev kuni tormine (kuni 21 m/s, Osmussaarel rohkemgi).

1. detsembril hankisin endale asenduskaamera (Nikon D3100), sest kaamera on juba 3. kuud garantiis. Sain käest hoides 1-sekundilise säriajaga 1.12.2015 kl 19.33 Sauel sellise foto.

30. novembril jõudis osatsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa) Ahvenemaa kohale. Selle lõunaservas oli tormine ilm eeskätt saartel (tugevaim puhang Sõrves – 31,4 m/s), aga ka mandri lääneservas, samas kui sisemaal oli tuul tunduvalt rahulikum. Hooti sadas vihma. Pärnus kerkis mereveetase 130 cm-ni üle keskmise (130,1 cm mõõdeti kell 12.10, vaata pikemalt http://tinyurl.com/pwnmgfw).
Värskeid andmeid: *Laupal novembri sajuhulk: 76,5 mm.
*Marul  novembri sajuhulk 85 mm
*Tartu novembri sademete hulk 52,1mm
Järgmised paar päeva määrab Eesti ilma Soome kohal tasapisi täituv tsüklon. See toob vihma- ja lörtsihooge ning hoiab ilma tuulisena. 2. detsembriks tugevneb kõrgrõhuhari, mis toob vaiksema ja kuivema ilma, kuid kohe seejärel on uued ülitsüklonid liikumas Norra merele ja Skandinaaviasse, tuues kaasa üha uusi soojalaineid.

Rõhuväli ja tuuled 30. novembri hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
29. novembri õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.
Satelliidipilt näitas, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles oli rohkelt rünksajupilvi, milles registreeriti ka üksikuid välke, lähimad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  
Tormi toov (osa)tsüklon jõuab kohale 30. novembri öö jooksul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on 30. nov õhtuse seisuga selline: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib kiiresti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 6–12, puhanguti 15, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, pärast keskööd 25–30 m/s Õhutemperatuur on -1...+3, saartel ja kohati rannikul kuni +5°C.
Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 

Infrapunapildil on aktiivne osatsüklon väga selgelt valge pilvespiraalina näha, selles on ka välke registreeritud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv

64 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

tänane päikeseloojang oli vähemalt siin sakus väga huvitav - kesk- ja kõrgpilved lõõmasid, samas kui madalad räbalpilved olid tumedad ehk varjus ning samas liikusid üsna kiiresti oranžikas-roosa taeva taustal. sellist vaadet ju ei näe ju kuigi sageli.

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri,

millal lund tuleb?

Tänan😶

Jüri ütles ...

Pilvegrupist: Sooja novembri viimane tormine päev (kahes mõttes) lõppes samuti soojades toonides. 30.11.2015 15:31 Kiilis: https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xta1/v/t1.0-9/12308373_908676382515450_4078186475058187121_n.jpg?oh=b51a972175dc3a28ab1e7b40936ad221&oe=56E6AAF9


Lähemad päevad võivad tuua lörtsi- ja märja lume hooge, kuid maha see ei jää, sest hiljemalt 3. detsembril tulvab uus soojalaine üle maa. Esimene talve võimalus oleks alles 10. detsembril.

Anonüümne ütles ...

martini pilt, õigemini selle sinu viidatud pildi suumivariant, oli igatahes eile kella 18.55ses ak ilmateates ka.

Anonüümne ütles ...

Kas gfs on hulluks läinud, järgmine pühapäeval merel üle 35 m/s...

Anonüümne ütles ...

On jah. Eriti oma möödapanekutega.
Teiseks, pole 35 m/s selles väljundis, vaid need on sõlmed, mis on m/s-dest umbes poole väiksemad - seega napp 20 m/s antud juhul.

Anonüümne ütles ...

Kolmandaks, hirmutan sind veidi - juba SEL pühapäeval, 5 päva pärast, on see väidetav raju!

Anonüümne ütles ...

Mina jälgin Weatheronline kaarte, mis põhinevad erinevatel mudelitel.
GFS selleks pühapäevaks- http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2015/12/01/basis12/plpl/boen/15120618_0112.gif
60knots- üle 30 m/s

Anonüümne ütles ...

Aitäh!
Sinnani on siiski veel 5 päeva jäänud, st seda ennustust ei tasu usaldada. Sama ruttu kui selline torm sinna väljundisse arvutati, võidakse ka uuesti sealt kaotada.

Anonüümne ütles ...

Kui see torm tõesti peaks tulema, siis peale märkimisväärset tuult on oodata rekordiliselt kõrget õhutemperatuuri (viimaste prognooside järgi kohati üle 10 kraadi).

Anonüümne ütles ...

paraku lääne-eestis on see kuupäev (6. dets) rekordiületuseks halvim, sest see on ilmavaatlusajaloos ainus üle +10 kraadiga päev - sooja oli aastal 2006 tallinnas peaaegu 12 kraadi. http://ilm.pri.ee/päevarekordid

just sellele ühele ja ainsale kuupäevale 30-st paremast see soojus prognoositud :/.

Jüri ütles ...

Kahju kuulda sellistest arengutest.

Anonüümne ütles ...

minu arust ei ole kahju. arvestades, et augusti keskpaigast novembrini oli ilm tavatult rahulik ja põuane, siis nüüd las tormab ja sajab.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et Lätil-Leedul tuleb reedel silmitsi seista taas üsna raju tormiga.

Jüri ütles ...

Praegu on jah ülitsüklonid liikvel.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti see saabuv maru nõrgeneb Briti saarte ja Skandinaavia maapinna hõõrdumise tõttu ning see 30 m/s jääb ehk ära, kuna mul on aias kõrvalhoone ehitustööd veel pooleli.. :/.

Anonüümne ütles ...

4 päeva jutti saartel ja rannikualadel tuuled 30 m/s ümbruses.
Ilmateenistus väljastas eelhoiatuse.

Anonüümne ütles ...

jüri, su reis on mõnes mõttes üsna vastikul ajal - just siis, kui ilm on muutlikkuselt haripunktis, ja oleks sinu professionaalset ilmainfot vaja. minu arust on sinu ilmatekstid alati lugemakutsuvad, st sa teed seda täie tõsiduse ja huviga, seletad konkreetselt ja arusaadavalt.

olen üsna kindel, et keegi teine paraku sellist nädalateemat ilma kohta ei tee paraku.

Anonüümne ütles ...

@ 3. detsember 2015 17.07

Ilmselt Eesti uus omalaadne rekord. Arvan.

Anonüümne ütles ...

Suur mure Pärnu pärast, pidevad väga tugevad tuuled tõstavad veetaset, isegi kui tuul pole edelast. Pühapäeval on tuul täpselt edelast.
Homme prognoositakse 145cm üle nullpunkti.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus on pannud eraldi lahtri
Ilmaprognoos
Mudelprognoos
Mereilma prognoos
EELHOIATUS

Anonüümne ütles ...

Lisaks tuulele tuleb kindlasti märkida ka erakordset sajuhulka - lähema 4 ööpäevaga võib sadada lääne- ja loodepoolses Eestis 30..40 mm. Seega keskmiselt 10 mm ööpäevas.

Mõnus turgutus janusele salvkaevule.

Anonüümne ütles ...

Kas keegi oskab pakkuda millal viimati oli sama tugev torm Eestis nagu nüüd tulemas on? Ka sisemaal.

Anonüümne ütles ...

13.12.2013.

Anonüümne ütles ...

Mnjaa ilmateenistus väljastas homseks III taseme hoiatuse.

Jüri ütles ...

Jah, see reis planeeriti juba mitu kuud varem, et midagi pole teha. Väga kahtlane, et Exeteris õnnestub mingeid sissekandeid teha, eriti kuna arvuteid jms kaasa ei võta. Mobiiliga saaks sissekandeid teha, aga siis tuleks olukorda eelnevalt uurida jne. Üks variant on osa ülesandeid delegeerida Ellule, kes siis ilm.ee kaudu teeb mingeid jooksvaid ülevaateid, ja lisaks loota, et Ilmateenistus on võimalikult paindlik ja ajakohane.

Mõned inimesed teatasid (Metobs 150 sündmustel), et saatsid Ilmateenistusele soovituse lisada blogi nende kodulehele lingina kui alternatiiv. Kahjuks nädalane paus on halb aeg soovituse tegemiseks, sest uuendused ei ole ju igapäevased.

Anonüümne ütles ...

"..., sisemaal võimalikud tuuleiilid kuni 20 m/s."
Julgen arvata, et Viljandis ning Väike-Maarjas ka veidi rohkem. (Esimeses võimalikkus 50% lähedal, viimases 90%-i)

Jüri ütles ...

Jah, vastav lisandus tehtud.

Anonüümne ütles ...

Tänud!
Üks põhjustest, miks nende jaamade 20 m/s ületuses peaaegu ei kahtle, on see, et õhtul on suurim sisemaa õhurõhugradient tõenäolisimalt Viljandimaal, laupäeva öösel Põhja-Eestis.
Teine põhjus on vaatlusandmete kogemused. Iga suurema (vahel ka väiksema) tormiga on Väike-Maarjas ALATI puhangud üle 20 m/s olnu.
2011. a. jõulutormi ajal oli Väike-Maarjas maks.puhang 28,4 m/s, mis on üsna võrdväärne seesamuse Viljandi ilmajaama jaanuaritormi maks.näiduga.
Just kogemused ongi see, miks V.-Maarja hinnang kuni 90% on.
Viljandi 50% on sellest, et seal pole iga tormiga üle 20 m/s olnud, st on vaja tugevamat tormi. Ennustuste kohaselt selle homse tormi "teravik" ongi just Viljandimaale suunatud, nagu eespool mainisin.

Jüri ütles ...

Loodame, et seda kommentaari ka ikka loetakse, sest muidu ei pruugita aru saada, miks just nii.

Anonüümne ütles ...

jüri, miks peaaegu kõik supertormid (30 ja üle m/s) jäävad öisele ajale, mil inimesed just kõige abitumad on loodusjõudude ees? (pimedus, ehk et ohuallikaid (kõrged puud maja kõrval, jne) ei näe, väsimus, kodused toimingud, paljud magavad jne)

pühapäevase tormiga on täpselt sama lugu, et päevavalges on nõrgim, öösel vastu esmaspäeva kella 4 ajal tugevaim!
ka 29.10.2013 01.12.2013 ja 13.12.2013 tormid olid julgeoleku seisukohast totraimal ajal, ehk et maksimum kella 0 ja 6 vahel öösel.

paluks selgitust.
ise arvan niipalju, et mingi tormitsüklon tekib peaaegu alati mingil kindlal osal ööpäevast ning siis selle liikumisel Eesti poole satubki samuti peaaegu alati selleks ajaks siia. Eesti puhul siis öösel.

rootslased, jne saavad rahulikumalt magada, kuna nendel on peaaegu alati kõik supertormid päeval ja varaõhtul.

Anonüümne ütles ...

Tagantjärele tarkusena lisan 20+ m/s sisemaa ilmajaamade loetellu ka Kuusiku ning Jõhvi.
------------------
Lääne-Eestis tekkis vaid poole tunniga detsembri kohta võimas rünksajupilvede vöönd, mida on radarilt hästi näha. Mis pagitorm sealt tulla võib, et taha mõeldagi. Nõmme linnaosa on ju Tallinna puuderikkaim.

Anonüümne ütles ...

@ 4. detsember 2015 18.06
Seepärast, et tormihuvilistel oleks võimalikult vähe motivatsiooni tormi mereäärde, metsa, jm filmima minna, st võimalikult vähe oma eluga riskida :D

Jüri ütles ...

Jah, mingi kriitiline tekkimisaeg võib olla osa põhjusest, lisaks teatud keskmine kiirus, kui on tegu ikka päris tormiga, lisaks seaduspärasused arengus (kolm nimetatud põhjust annaksid nt 60 % põhjusest) ja juhuslikkus (nt 30 % põhjusest), lisaks ehk veel midagi. Aga hetkel tegu pigem spekulatsiooni kui põhjendatud oletustega.

Anonüümne ütles ...

sakus vahelduva eduga alates kella 16:30-st vihma ladistanud/tuisanud, mis veel praegugi jätkub.

Anonüümne ütles ...

Paide külje all tugevad tuule puhangud.

Anonüümne ütles ...

Senine kokkuvõte kella veerand 4se seisuga:
Kõikides minu pakutud sisemaa jaamades olid puhangud üle 20 m/s, tõsi küll, Viljandis ja Jõhvis (ning ka V.-Maarjas) üheaegselt kella 0 ajal, muul ajal mitte.
V.-Maarja max puhang 23,1 ning Viljandi 22,2 m/s. (Viimast väärtust on eriti lihtne meelde jätta ;))

Margus Arge ütles ...

Minu kokkuvõte:-Reede õhtul algas lääne poolt tuule vähene nõrgenemine ja edelast- läände pööramine seoses tsükloni keskme liikumisega meist põhja pool.
Kui enne olid puhanguid 26...27 ms, siis kella 18...20 vahel mõned meetrid vähem.
Alates 20 (kaheksast õhtul ) alustas läänetuul uut tugevnemist ning
saavutas maximumi kümne- üheteist ajal.
Tuulekiirus kellaaja järjestuses 9-10-11-12
Osmussaar- 29,9 -29,2- 27,5- 27,0 m/s
Sõrve- 28,3- 29,0- 30,6- 28,0 m/s
Vilsandi 26,1- 25,6- 25,2- 25,6 m/s
Edasi tormituul öö jooksul rauges.
On ju aru saada, et tegemist oli suht tõsise tormiga vaadates/kuulates teateid
kahjustustest. Seepärast on arusaamatu virisevate kommentaaride puhangud
hoiatuste eel !Alati on hea kui hoiatatakse selmet torm saabuks ootamatult !

Margus Arge ütles ...

Edasi on täna (laupäev) oodata jällegi tuule tugevnemist aga
25 m/s ära ei tule. Ühtlaselt tugev tuul (puhangud 20 ringis)
puhub pühapäeva õhtuni-SIIS ON AGA oodata uut tormi -
Pühap. hilisõhtul lõõtsub läänetuul rannikul jälle 30 m/s
ON SOE --- kraade tulemas üle Eesti ligi +10, siis paar jahedamat päeva
aga kolmapäevaks lisandub uut sooja ja tuultki. AASTALÕPUST-
Jällegi tuleb muutus, või pööre, just pööripäeva paiku !
ilm siis külmeneb ja mandril algavad lumesajud, nii, et VALGEID
JÕULE ON eeskätt oodata/loota Mandri- Eestis.
Suht sooja mere tõttu kipub ka saartel siis pigem vihma tulema.
Mingi valge kirme võib maas nähtav olla ainult hommikuti !!!
Sama seis võib olla ka vana-aasta õhtul
mandril miinused- saartel plussid...nuuks

Jüri ütles ...

Aitäh kokkuvõtete eest!
Teel Suurbritanniasse viibis lennuk jugavoolus, mistõttu oli kogu aeg tugev turbulents, esines ka lennuki loopimist. Istekoht oli halb, sest välja ei näinud, aga niipalju kui siiski näha õnnestus, võis näha väga palju huvitavaid pilvekihte. Lennuk oli kogu tee pilvedes, ka 12 kõrgusel.

Anonüümne ütles ...

see võis päris jube kogemus olla..vähemalt mulle.
su lennuk lendas seega kogu lennu vastu jugavoolu, mis peaks loogiliselt järeldades lõppsihtkoha kellaega edasi lükkama. kas hilines?
--------
sakus oli möödunud tormi tipphetk öösel kella 0 ja 1 vahel, siis mürises peaaegu vahetpidamata. sajuhood jätkusid ilmselt hilisööselgi, igatahes kella 2 ajal kui magama läksin, sadas veel)

tänane hommik oli vähese pilvisusega, aga kella poole 11-st läks pilve ning sadugi ei lasknud end kaua oodata.
----
suurm sajuhulk oligi loode-eestis.

Anonüümne ütles ...

Järgmised 2 tundi peaks tuul veidi vaiksem olema. Kella 18 paiku peaks tuul järsult tõusma hakkama jälle. (HIRLAMI järgi)

Anonüümne ütles ...

Katkend ESTOFEXist:

A dangerous situation takes place at the beginning of the forecast period when a shortwave on the geopotential will take place over United Kingdom. Mentioned wave will move eastwardly with an impressive speed and is expected in the end of the forecast period to reach W Russia. CAPE along the wave's axis will be marginal (50-100 J/kg, locally 200 J/kg) but the presence of the powerful QG-lift and a very dynamic wind field (MLS ~ 20-25 m/s) may result in a low-topped convective line (and/or distinctive bowing lines) capable of producing severe to damaging wind gusts of more than 33 m/s. The best signal from PVA starts in the afternoon hours in the S Sweden and remains supportive for the line until the end of the forecast period (up to W Russia). In the low levels a wave will significantly amplify over the North Sea around 12 UTC and with well-pronounced cold front will move eastwardly to fade over the Baltic Countries. Increased lightning activity is forecast in the S edge of Finland behind the cold front where an advection of steep lapse rates will take place along with the convective cloud tops reaching the graupel zone. In the rest of the area the overall lightning threat remains marginal since the convective cloud tops along the cold front are likely to be near 0C. The overall threat for the severe convective wind gusts may locally meet the requirements for the level 2 threat, but due to the questionable presence of the instability along the wave's axis only a level 1 is issued. Apart from the convective activity, a widespread severe wind gusts exceeding 25 m/s (locally 33 m/s) due to non-convective mechanisms are also expected in the level 1 threat. However, these are outside the scope of the ESTOFEX.

Jüri ütles ...

12 km*. Jah, kiirus oli jugavoolu tugevuse võrra väiksem (ca 70-80 m/s) ja hilinemine 20 minutit. Turbulents oli jugavoolu tõttu, eks pilved samuti.
Täna oli Exeteris 15 kraadi sooja ja üsna tuulevaikne.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Minul polegi veel sedasi lennukiga sõites trehvanud, et terve tee üks suur ja hall pilvemass akna taga oleks. Viimane kord, kui Londonist tulin, oli maa peal ikka väga masendav kaamos - külm, tuuline, vihmane ja südapäevalgi hämaravõitu. Aga nagu laulgi ütleb, pealpool pilvi paistab päike. Minu jaoks on see alati olnud selline omalaadne moment, kui lennuk pilvekihist läbi jõuab ja maapealne nädalaid kestnud suur hallus korraga imekena päikesepaistega asendub. Kõige vapustavamat vaatepilti pakkus aga päikesetõus India ookeani kohal. Üks hädisevõitu pilt sai sellest ka tehtud, keda huvitab, võib ju vaadata: http://y.delfi.ee/norm/154655/8197295_Cqq329.jpeg
Mis aga Eesti ilma puutub, siis vähemasti Tartus pole torm just väga märkimisväärne. Vihma pladistab, tuuline on, ei enamat. Tuule tugevust Beauforti skaala järgi üle 6 palli ei julgeks pakkuda. Mõni tugevam puhang ehk annab 7 bufoori välja. Võrumaalt Rõuge lähedalt sugulastega võtsin õhtul kontakti, seal üldpilt üsna sama. Jõgevamaal tundub olukord olevat hullem, inimest, kellele proovisin lauatelefonile helistada, ei saanudki kätte. Küllap siis on voolukatkestus. Elektrilevi koduleht näitas mõned tunnid tagasi samuti Jõgevamaal päris paljusid elektririkkeid (Võrumaal vaid üksikuid).

Jüri ütles ...

Jah, see oli küll huvitav kogemus, et 12 km kõrgusel ja ainult hall mass, ei mingit päikest. Maandudes (Stanstedi lennuväli) võttis vastu nagu soe kasvuhoone - niiske 14-kraadine soojus, mistõttu talveriided võis jätta kohe pagasisse. Täna on Exeteris sombune ja 16 kraadi, nagu oli meil suvelgi mitu korda.

Öösel läks külm front üle, sellega seoses raporteeriti raevukatest tuuleiilidest ja kahjustustest, eriti sisemaal. Pärast frondi üleminekut olla jäänud kõik vaikseks ja taevas selginenud, saadi fotosid virmalistest.

Anonüümne ütles ...

sakus oli täna hilishommiku-ennelõuna paiku päris korralik raju, maksimum umbes kella 11 ümbruses. ega see torm eelmistele sugugi alla jäänudki, eriline oli see sellepoolest, et haripunkt jäi päevavalgele!

Jüri ütles ...

Exeteris läks päeva jooksul päikeseliseks, tuul väga tugev ei olnud ja õhutemperatuur oli ligi 16 kraadi, nii et peaaegu suvine. Alles õhtul muutus vihmaseks.

Anonüümne ütles ...

Ilm on jahenenud (Võrus on ka vist lumi maas) ning õhutemperatuurid langevad järgmisel nädalal üpris kiiresti. Mingeid erilisi sademeid vist ei ole oodata. Võib-olla homme hääbuva tsükloniga võib kuskil lund puisata ja teisipäeval paistab ka, et tuleb lörtsi ja vihma. Aga praegu jääb silma (mudelid juba üpris pikalt viitavad) meie maale esimest tõelist tihedat lumesadu järgmiseks nädalavahetuseks. Viimased mudelid näitavad, et tsükloniga seotud lohk toob 10-20cm lund mandrile. Ainuke miinus on see, et õhtuks muutub see lumesadu vihmaks, teedel võib küll kaos tekkida. Eks näeb...

klassikaline eestlane ütles ...

loodan, et see õudukas jääb ära, sest küttearve on mu elu. praegune pori on niiiii mõnus!

Jüri ütles ...

Jah, Sven näitas siin Exeteris oma arvutis ka, et Võrus lumine (Piia postitus Facebookis), veebikaamera näitas lund ka Haanjas.
Kui lund ei taha, peab lootma, et uus tsüklonite seeria viib selle kiirelt.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et lumi saab harulduseks. Jõulud tulevad suure tõenäosusega mustad.

Anonüümne ütles ...

jah, piltlikult öeldes on äike varsti tavalisem, st äikesepäevi rohkem kui lumikatet. seega võiks iga lumist päeva pildistada.
ilmselt 2010,2011 ja 2013 aasta lumerohked pikad talved olidki viimaste aastate arvelt. loodus tühja ju ei salli - kõik tasakaalus nagu veeringlus.

Jüri ütles ...

Lumised talved asenduvad siis äikeseliste talvedega.
Exeterisse prognoositakse paari päeva pärast 16 kraadi sooja, mis kohalikke eriti ei üllata.

Anonüümne ütles ...

Ega Eestiski vist +5 ja enamakraadine detsember ei üllata - tavaline juba.

@ 13. detsember 2015 14:57 ja 14. detsember 2015 0:25
Seda oligi arvata juba oktoobris, et talv algab/tuleb tsüklonaalne. Siililegi selge, et kui 3 kuud jutti (aug.,sept.,okt.) on põuaste K-de meelevallas, siis justkui peaks M-de meelevallas ka järgnevad 3 kuud olema; ehk et nov.,dets.,jaan. Seega pool seailma ootab meid veel ees. Tõepoolest, vähemalt minu kaevuvesi on jõudnud umbes poolele tasemele oktoobrikuise miinimumi ja tavapärase vahele. Ilmselt see "loodus tühja kohta ei salli" ütlus peab paika; st jaanuari lõpuks peaks põhjavee tase normaliseerunud olema.

13. detsember 2015 14:57-le veelkord täpsustavalt:
Oktoobris näis, et sademed üldiselt on Eestis harulduseks saamas/saanud, kuid hilissügisele kohane ilm novembrist praeguseni siiski tõestab, et õnneks siiski mitte.

Anonüümne ütles ...

sakust on viimase tunni-paari jooksul käinud üle mitu üsna tihedat märga hooglumesadu.

Anonüümne ütles ...

13. detsember 2015 14:57
päike on ka talviti harulduseks saamas. sakus oli päikeseenamusega päev viimati möödunud teisipäeval, vaadeldava päikeseloojanguga päev möödunud esmaspäeval.

Jüri ütles ...

Exeteris on talvel rohkem päikest kui Eestis, suvel vastupidi. Aga vastu võttis lumine Riia.

Säärast siili pole kohanud, aga mingi loogika selles vist on ikkagi.

Anonüümne ütles ...

Mina olengi see siil, siis pole ime, et pole kohanud - mina sind vähemalt mitte :).

Anonüümne ütles ...

Umbes 10 tunni pärast peaks Eestis ilm taas pilve minema - Norrast kihutab kõrgpilvisus siiapoole.

Jüri ütles ...

Ettenägelikke ja kogenud inimesi on Ilmateenistuses kindlasti vaja, arvan, et tasuks mõelda vastava töö peale kui seda veel pole.

Tartumaal läks hommikuks üha selgemaks.

Anonüümne ütles ...

sakus oli hommik pilvine (mitte pilves!), kell 10 oli selginemise hari, nüüd taas pilve minemas - loodes lauspilves, liigub üsna kiiresti siiapoole.
taaskord just loojanguks läheb jälle pilve, vastik murphy :(.
päikesetõus oli värvikas, aga jääb enamus puude/majade taha. loojangud on nähtavuse tõttu paremini nähtavad, aga paistab, et sel aastal enam loojanguid ei näegi, sest soe niiske tsüklonaalsus hakkab homse õhtust taas peale.

Anonüümne ütles ...

nii, sakus läkski pilve. selgem ala taandunud üsna kaugele lõunasse-kakku. lootus loojangu nägemiseks on nullilähedane, sest ka edelas, kuhu päike talviti loojub, on kuni horisondini lauspilves, rääkimata üle loode kuni idakaguni välja.
miks ma loojangut niiväga tahan, ongi see, et ilm on täna tunduvalt talvisema meeleoluga kui muudel päevadel.

Jüri ütles ...

Tallinnas on päikest ja selgimisi küllaga – vast jõuab ka Sakku.