esmaspäev, 23. november 2015

48. nädala ilm (23.–29.11.2015)


29. novembril mõjutas Eesti ilma veel Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, aga ka selle äärealal olev lõunalohk / frontaaltsüsteem, mis eraldas Venemaale jäävat troopilist õhumassi läände jäävast merelisest polaarsest õhumassist. Viimase mõjul sadas Ida-Eestis päeva esimesel poolel lund ja lörtsi, kuid seejärel liikusid need sajud Venemaale. Enne uut tsüklonite rünnakut Atlandilt selgines ilm alates Lääne-Eestist lühiajaliselt.
Õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.
Satelliidipilt näitab, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles on rohkelt rünksajupilvi, milles on registreeritud üksikuid välke (rohkearvulisemalt küll Taani kohal ja ümbruses, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  
Tormi toov (osa)tsüklon peaks kohale jõudma 30. novembri öösel või hommikul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on hetkel selline. Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib üle Eesti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 813, puhanguti 17, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 1418, puhanguti 22, hommikuks 2530 m/s Õhutemperatuur on -1...+5°C.
Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu alloleval YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 
*Lisaks (arutelu 30. nov õhtul): 
Priit Retsep: Marult kaugel läänes välgu kuma silmaga nähtud!
Jüri Kamenik: Jah, see välk oli Saaremaa lähedal.
Gerto Tiitson: Sõrve-Läti vahel võib kõige enam märgata.
Jüri Voit: Hiiumaa lähistel välku.


Siiri Telling. Tartu 09.45 25.11.2015

28. novembril tugevnes Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni mõju. Seetõttu alates Kagu-Eestist ilm selgines ja külmenes, kõige pilvisemaks ja soojemaks jäi Loode-Eesti ja Hiiumaal, ent selginemine levib üha põhja poole. Tuul nõrgenes, kuid püsis lõunast ja edelast.
Järgmistel päevadel suureneb ookeanilt saabuvate ülitsüklonite mõju. Need toovad tormise ja sajuse ilma. Ilmateenistuse prognoos 30. novembriks: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib üle Eesti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 8–13, puhanguti 17, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, hommikuks 25–30 m/s. Õhutemperatuur on -1...+5°C.

Taevapuna Jõgeva kohal 26.11.2015. Kairo Kiitsaku foto

27. novembril jõudis Läänemere kohale mitmekeskmelise põhjatsükloni soe sektor ühes ebatavaliselt sooja õhumassiga. See tõi tuulise, merel tormise ilma, kuid kohati ka selgimisi ja kerge vihma. Sooja oli 5...9 °C, külmem oli üksnes kagunurgas.
Järgmiste päevade ilmad on tuulised või lausa tormised, sest üksteise järel tormavad itta üha uued tsüklonid või osatsüklonid. Üks sellistest võib 30. novembril Soome kohale jõudes tuua päris tormi (tuule poolest, seega puhanguti merel 30 m/s ja enamgi). 
Ettevaatust, prognoos võib kiiresti ja oluliselt muutuda! 

Skandinaaviasse jõudis ookeanilt kuuma õhumassi keel (kuni 10-kraadine isoterm, ebatavaliselt kõrge tropopaus H 470), mida ümbritsevad mõlemalt poolt justkui pihtidena soojad frondid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

26. novembril püsis Eesti enamasti Venemaa antitsükloni mõjuväljas, mistõttu eeskätt mandril valitses kontinentaalne polaarne õhumass väheste miinuskraadidega, kuid saartel ja läänerannikul püsis õhutemperatuur 0 °C-st kõrgemal. Samas Läänemere ja saarte kohal oli õhumasside piir, nii et ilm oli seal pilvine ja sadas vähest vihma (saartel) ja lund (mandril). Õhtul nihkus see õhumasside piir tasapisi ida poole ja sademed jõudsid Virumaani, lumi aga asendus järk-järgult vihmaga. 
Antitsükloni mõjul selgines hommikuks ilm Kagu-Eestis, kuid läks õhtul uuesti pilve. Seoses sooja ja niiske õhumass advektsiooniga vähenes nähtavuskaugus õhtu jooksul pea kõikjal Eestis, kohati arenes udu, sadas uduvihma.
Edaspidise ilma määravad ookeanil järjestikku tekkivad ülitsüklonid. Esialgu on tegu pigem põhjatsüklonitega, sest need liiguvad 70ndatel laiustel, aga hiljem nihkub barokliinne tsoon lõuna poole ja see võimaldab tsüklonitel või osatsüklonitel tekkida ühtlasi väiksematel laiustel. Kuna Venemaa antitsüklon laguneb, saavad need liikuda ka otse itta ja toovad Eestissegi nii sademeid kui tuule tugevnemise, aga ka niiskema ja soojema õhumassi.

Tiina Kattel. Tänane vikerkaar Nõmba Hiiumaa 24.11.2015 kell 14.30

25. novembril jäi Eesti põhjatsükloni kaguserva ja Venemaal tugevneva antitsükloni lääneserva. Põhjatsükloni servas hoovas Lääne-Eestisse soe ja niiske õhumass (õhutemperatuur 0...5 °C), kuid antitsükloni servas saabus lõunast ja kagust Ida-Eestisse külm ja kuiv kontinentaalne õhumass (õhutemperatuur 0...-2 °C). Sellistes tingimustes saabus kahe Eesti päev. Õhtul läks kogu Eestis, eriti mandriosas, külmemaks.

Jüri Voit. Kuuvalgus.23.11.2015.Kuusalu.

24. novembril sattus Eesti kauge tsükloni äärealale. Öösel tekkis selginenud ilma ja jahtumise tõttu udu, mis püsis Pandiverel veel pärastlõunalgi, kuid Loode-Eestisse jõudsid merel tekkinud rünksajupilved lume- ja lörtsihoogudega.
Enne udu tekkimist jõudis õhutemperatuur langeda -5 °C-ni, kuid hiljem veidi tõusis. Päeval jäi vaid sisemaal, eriti Pandiverel, miinuspoolel, mujal tõusis plussi, õhtul valitsesid juba kõikjal plusskraadid (kaugemal sisemaal vaid mõni kümnendik üle 0 °C). Peamiselt Lääne-Eestis sadas vihma ja lörtsi.
Venemaal toimuv antitsüklonaalne areng takistab edaspidi intensiivsete tsüklonite otse itta liikumist, kuid soojus peaks nädala jooksul siiski kohale jõudma, mistõttu talvisus väheneb: ülekaalu saavutavad siiski plusskraadid.



Käisime Raivoga lume- ja lörtsijahil. Saime Kloogal, Padisel ja Madisel mõnusaid sahmakaid ja igas faasis sademeid.

23. novembril jäi Eesti vähemärgatavasse madalrõhuvälja. See tõi karge ja rahuliku ilma. Õhtupoolikul tabasid Loode-Eestit tugevad lumehood, kuid kerget lund jagus kohati sisemaalegi. Õhutemperatuur jäi sisemaal valdavalt miinuspoolele, kuid rannikualadel ja merele lähemal tõusis vähemalt päevaseks ajaks üle 0 °C.
Saabunud külmem periood püsib veel mõne päeva. Selle stabiliseerumist soodustab antitsüklonaalne areng Venemaal, mistõttu intensiivsed tsüklonid ei suuda tormata otse itta, vaid jäävad oma kaugete äärealadega siiski Eesti ilma mõjutama. See võib lisaks tuule tugevnemisele kaasa tuua ka sademeid, sh lund.
Ei tundu küll usutav olevat, et sama olukord jääb pikemalt püsima. Detsembri alguses saavutavad tsüklonid läbimurde ja suur soojus koos niiskusega tuhiseb üle Ida-Euroopa lauskmaa – tuleb võimas sula.

Tallinnasse saabus tugev lumesadu. Selle saabumine nägi väga hea välja. 23.11.2015 kell 15.20 ilm.ee kontori aknast.

Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.

Triinu Sarv.  Lumepilved Pärnus 21. november 2015. a. Autori kommentaar: Pärnus vedas sedasi , et sain aknast välja pildistade lume saju pilve pilte, nii ägeda kujuga. Ma võin puuse panna, aga selline tunne nagu oleks mammad plus veel mõnus pilve sopistus.

40 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

loodetavasti see detsembrisula toob rohkelt vihma ka, vähemalt siia loode eestisse saku valda. sakus pole täna midagi veel sadanud ega ilmselt tule ka.

põuane hilissuvi ja sügis tekitasid minus sademete puudumise tõttu nende vastu suurt huvi, mistõttu niimõnelegi võib tunduda veider, et mõni lausa igatseb hilissügisel sademeid ;).

Jüri ütles ...

Seepärast saigi tehtud sademehuviliste grupp, et seda haruldast nähtust jagada, kui on kuskil: https://www.facebook.com/groups/1639341483006907/

Anonüümne ütles ...

sakus on praegu udu, kuid mitte kuigi tihe. kuu paistab läbi, nähtavus kuni pool km.

Jüri ütles ...

Kahju, et pole tihe. See udu jõudis täpselt 0.30 ka Laagrisse. Raplas tehti õhtul selline foto: http://www.upload.ee/image/5352151/IMG_4140__1_.JPG

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Tartus on maa valge. Esimest korda sel sügisel. Lumesadu on küllaltki nõrk, aga sadanud on õhtul ca. kella 18-st peale. Et aga maapind on all enamasti külmunud (viimased paar päeva pole lompide pealt ka päeval jää ära sulanud), õhutemperatuur samuti veidi alla nulli, siis jääb sadav lumi maha.

Jüri ütles ...

Laagrisse jõudis õhtul tugev lörts. Aga päevane lume- ja lörtsijaht looderannikul oli tore.

Anonüümne ütles ...

Paraku näib, et nüüd tuleb taluda nädala-paari pikkust põuaperioodi, kus põud tähendab sademete vähesust, mitte maapinna kuivusastet.

Jüri ütles ...

Jah, see on märg põud.

Anonüümne ütles ...

Täna taas 2-Eesti päev. Lõunatuule ja Liivi lahe koostööna on Tallinn-Pärnu joonest idas 0-lähedane temperatuur, sellest läänes tugevad plusskraadid.
Lõuna- ja lõunaedelatuule puhul ongi selline kontrast just talvise õhumassiga sage.

Jüri ütles ...

Jah, palav õhumass voolab tsükloni äärealadel, samas kui antitsüklon on juba külm - Ida-Eesti on viimase mõjuväljas.

Anonüümne ütles ...

Meedias juba agar paanika külvamine käib, et tulekul suur torm. Samas ei näita hetkeseisuga enam ükski usaldusväärne allikas meile üle 20 m/s tuulepuhanguid, mis pole ju isegi väike torm mitte..

Jüri ütles ...

Targo iseloomustas kogu seda olukorda ülikompaktselt: Tööl siin ka juba rahvas hõiskab, et tuleb kuni 30m/s.
Proovin neid ikka maapeale tuua ja öelda, et me pole üldsus. ajalehed võtavad miskise maksimumi ja hakkavad selle kallal närima.
Samamoodi on inimesed hirmul, kui räägitakse madalast temperatuurist.

Anonüümne ütles ...

Noh, kas keegi veel vaidleb vastu, et novembris +5 ja üle selle ON TAVALINE. Viimasel paaril aastal isegi aastaläbi ehk ka kõikidel talvekuudel.

Anonüümne ütles ...

Tänapäeval jah on, vanasti mitte.
------
Esmaspäevasest tormist kindlam on see, et järgmisel nädalal tekib blokeeriv K, ainuke lahtine asjaolu on selle asukoht. Tõenäoliselt Euroopa keskosa.

Blokeering omakorda tähendab pikka sajuta perioodi. Seega olgem valmis rõskeks põuaks.

Anonüümne ütles ...

ma arvan,et see 28 m/s on üle pakutud. hea kui 25gi ära tuleb.

Jüri ütles ...

Tallinnamadalal registreeriti juba nüüd üle 27 m/s: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/

Anonüümne ütles ...

aa, ma arvasin, et ainult ametlikud jaamad lähevad arvesse prognoosis.

Jüri ütles ...

Tegelikult prognoosid ei ole selles mõttes jaamapõhised, vaid jaamad ja postid võivad prognoosi verifitseerida (kinnitada). Prognoos tehakse lihtsalt mingi ala, nt kogu Eesti, Läänemere vms kohta, aga jah, olemas on ka asukohapõhine prognoos.

Anonüümne ütles ...

Kas see +10 kraadine isokas mitte fööniefektist ei tulenenud?
----
Kust seda prognoosi näha saab, mis 30.11 tormi lausa Soome lahele ehk nõnda kaugele itta näitab/näitas?
Senimaani näitavad "vanad head tuttavad" ilmasaidid, et tormi kese liigub piki Rootsi idarannikut Stockholmist üle Ahvenamaale ning sealt Vaasasse ja sealt põhja suunas.
Seetõttu mandril enamike järgi tuleb heal juhul vaid tänasega sarnane tuul, ehk et keskmised puhangud 13..17 m/s.

Jüri ütles ...

Jah, see on tõenäoliselt fööniefekt (õhumassi adiabaatiline soojenemine mäestiku ületamisel).

Praegune variant on näiteks selline: http://www.upload.ee/image/5361902/15113000_2_2712.gif

Anonüümne ütles ...

Mis seda soojenemist täpsemalt põhjustab?

Anonüümne ütles ...

vaatasin siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed/
järgi tuuleandmed eilsest õhtust alates kella 21st ning see ennustatud 28 m/s jäigi 7 maa ja mere taha. 22 m/s oli maks, mida sel ajavahemikul sealt nägin.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas mõõdeti 27 m/s, ilmselt tuli ka see 28 m/s ära. Ennustatud 28 m/s käib kogu riigi kohta, see ei tähenda et jaamades peab selle tuulepuhangu kätte sama, Jüri alles eile ju selgitas.

Jüri ütles ...

Jah, jaamadest tuleb infot ainult nende üksikute punktide kohta, enamik väärtusi tekib ja sündmusi leiab aset jaamade vahel.

Õhumass ületab mäeaheliku, vabaneb niiskusest, kui on piisavalt niiske ja mäeahelik kõrge, selle arvel vabaneb varjatud soojus, teisel pool -ahelikku hakkab õhk laskuma, soojenedes adiabaatiliselt. Siin on arvuliselt näidatud: http://www.learninginfo.org/sandbox/images/foehn-wind.jpg

Anonüümne ütles ...

Tundub, et esmaspäevane oletatav torm meil Eestis eilsest ja möödunudöisest tugevam ei tulegi.

Jüri ütles ...

Jah, ka Kairo kurtis, et on ilmakaardilt kadunud.

Anonüümne ütles ...

Nojah, hakkabki seega jälle see nn viimase minuti trall peale mudeleis; suvel kaotati samalaadselt kuumalaineid Eesti aladelt, nüüd torme.

Jüri ütles ...

Kes teab, milleni see viib.

Anonüümne ütles ...

Analoogselt suve järgi võttes, siis viib justkui selleni, et vastavad ilmasüsteemid kas mööduvad või riivavad Eestit. Homne väiketorm kuulub teise variandi alla. (Tormituulte vööndi raevukaim ala möödub mõnikümmend kuni 100 km loodest; erinevates prognoosides isemoodi)

Kaivo Lõppe ütles ...

Jüri, kas pilvemassis olevad rünksajupilved tähendavad siia jõudes võimalikke lumekruupe/rahet ?

Anonüümne ütles ...

Põhimõttelist saame me teada milliseks see torm kujuneb, kui see on meieni jõudnud. Üks mudel lubab tormi, teine mitte midagi... eks näeb.

Jüri ütles ...

Jah, mingeid jää- või lumekruupe võiks oodata küll. Midagi sarnast sajab hetkel Laagris.

Anonüümne ütles ...

Soomlaste ennustus on ilmselgelt ülepaisutatud.
Suvel (vist 26. juuliks) näitas seesamune YLE Läänemere riikidesse samuti tõelist sügistormi, kuid seda ei tulnudki õnneks.
Õnneks on saabuva tormi jäämine lühiajaliseks ja YLE näidatust 10 m/s nõrgemaks suure tõenäosusega.
---------------------------------
See minu jutt pole niisama jonn, et ennustused jälle nihu lähevad, et siis ärgu torm parem tulgugi, vaid halbade tormikogemustega inimesed teavad, millest räägin.
Tormi ei soovi(ta) ma kellelegi!

Jüri ütles ...

Üks väljavõte arutelust: Targo:
Mulle meeldivad need tormid ja värgid. Ainuke jama nendega, et keegi alati kannatab varaliselt, halvemal juhul eluga.
Triinu:
Mind huvitab, mis homne ilm teeb! Äkki tasub ka minna mere äärde!!
See on jah kahjuks tormide miinus pool!!

Anonüümne ütles ...

Nils näeb üpris ähvardav sat-pildil välja, ma ei usu, et me nii kergelt pääseme.

Jüri ütles ...

Tugevaid puhanguid võib tulla, kui tsüklonaalse tuulega liitub pagi. Postitusse vastav täiendus lisatud!

Anonüümne ütles ...

Just, eelmise aasta 38,6 m/s oli seotud pagiga.

Anonüümne ütles ...

Et YLE on siis üks väheseid, kes arvestab tuule ennustamisel ka konvektsiooniteguritega?

Jüri ütles ...

Ilmselt ei arvesta, aga kui pagid juurde arvestada, võiks see prognoos puhangute osas siiski õige olla.

Jüri ütles ...

Laagris algas märja lume tuisk; -0,2ºC \

measured in Tallinn, Estonia at 22:40:42 on 29.11.2015.