esmaspäev, 2. november 2015

45. nädala ilm (2.–8.11.2015)

Kommentaariumi link

8. novembri öösel arenes mitmel pool advektsiooniudu, sest saabus soe ja eriti niiske õhumass (kastepunkt saartel üle 10 °C), samas ilm püsis suhteliselt tuuline.
Päevaks tormas edelast kohale osatsüklon, mis muutis Eestis ilma vihmaseks, aga üsna tuulevaikseks, tormine ilm jäi merele, eriti saartest edela poole. Sooja oli 5...8 °C, saartel koguni kuni 12 °C.

Öösel tõusis õhutemperatuur kiiresti, millega seostus advektsiooniudu teke (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).


Advektsiooniudu levis öösel pea kõikjale, kuid ilm püsis üsna tuuline (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Osatsükloni kese on baarilisel väljal ja tuule suundade järgi hästi jälgitav (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

7. novembril lõppes mõnel pool mitmepäevane udu, sest tuul tugevnes ja segas piirkihi korralikult läbi. Muutuse põhjuseks on kompleksse ilmasüsteemi – jugavoolu, polaarfrondi ja tsüklonite – kohalejõudmine (http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606), sest antitsüklon jõudis Lõuna-Venemaale ehk piisavalt kaugele.
Õhtu jooksul liikus üle Eesti vihm, mis oli kohati väga tugev, sekka tuli ka lörtsi (näiteks Pärnumaal), kuid ei kesta kaua. Sooja oli 2...7 °C, õhtul läks saartel soojemaks.
Suurbritannia kohal on otse polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis kihutab kirdesse. See jõuab juba ööpäevaga otse Eesti kohale ja toob kaasa suurema saju. Kuna õhumass on jätkuvalt ebatavaliselt soe (nullisoterm kuni 2000 m kõrgusel), siis pole ka advektsioonide puudumisel põhjust oodata vihma muutumist lörtsiks, ent üllatusi võib ette tulla.
Ebatavaliselt sooja aega, nagu see on viimastel aastatel sügisel tavaks saanud, on oodata ka edaspidi (http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html).

Esialgu võiks radaripilti vaadates arvata, et ju ongi tegu väga tugeva sajuga (vihm), kuid pealtnägija tunnistus ja Pärnu-Sauga ilmajaamas kell 19 registreeritud lörts viivad mõttele, et tegu on pigem siiski sulamispiirist tingitud võimendatud radarikajaga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).

6.11,2015.Keskpäev Lepassaares. Foto: Leili Kommer‎

6. novembril jäi baariline gradient jätkuvalt väga väikeseks, mistõttu udune ilm püsis.
Öösel haaras udu pea kogu Eesti territooriumi (sooja frondi mõjul isegi saared), sisemaal langes õhutemperatuur alla 0 °C, mistõttu tekkis härmatist ja jäidet. Paljudes kohtades jäi udune ilm püsima taas kogu päevaks, kuid lisandus rohkelt ka ülemise ja keskmise kihi pilvi. Sooja oli 3...9 °C

Endiselt oli udu moodustavad kihtpilved katmas pea kogu Eestit (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Huvitav loojang Tallinna Teletornist (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php). 

5. novembril vaikset ja kohati, õhtul mitmel pool väga udust ilma põhjustas Eesti kohale jõudnud antitsüklon. Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaal püsis udu kogu päeva – see on märk, et ilm on väga rahulik ja tingimused stabiilsed, sest baariline gradient on väga väike (antitsükloni kese, väljakujunemata baariline väli või sadul, harvem kõrgrõhuhari või osatsükloni põhjaserv).
Rahulik ja mitmel pool üliudune püsib veel kogu eeloleva öö, sest antitsükloni liikumine ei ole kuigi kiire. Lõpuks suureneb siiski kaugete läänetsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks. Nädala lõpuks peaksid kohale jõudma ka märkimisväärsemad sajud.



Udu levikut näitab nähtavuskaugus ilmajaamades. Antitsüklon nihkub tasapisi itta, mistõttu õhk hakkas lõunast põhja liikuma ja ühes sellega ka udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Kogu päeva jooksul oli vaade Pärnu lahele selline (http://romantic.spa.ee/hd.html).

4. novembril määras ilma kuuma antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor. Selle mõjul oli ilm pilves, sadas uduvihma (kohati oli uduvihm väga tugev), aga õhtul ilm alates Põhja-Eestist selgines ja kohati tekkis udu, kuid lõuna pool jäi pilve. Sooja oli 8...10 °C.
10 aasta eest oli mitmel pool Eestis Saaremaast Virumaani äikest, legendaarne ilm eile oli 5.11.2005 EMHI kodulehel selline:

Ilm eile, 4.11.2005
Eile päeval oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas vihma, Hiiumaal ja mandri loodeosas oli äikest. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 7,8°C Väike-Maarjas kuni 11,6°C Võrus. Ööl vastu laupäeva sadas vihma, sajuta oli vaid Kagu-Eestis. Minimaalne õhutemperatuur oli 5,0°C Väike-Maarjas kuni 9,0°C Ristnas. 5.11. kell 8.00 oli õhurõhk Tallinnas 763 mm, muutub vähe. Suhteline õhuniiskus oli 95%.


Tugev uduvihm kihtpilvedest (Tartus)

3. novembril hoovas antitsükloni põhjaservas Eestisse troopilist soojust, mis tõi uusi rekordeid, sest õhutemperatuur tõusis koguni 10...15 °C-ni. Kuna õhumass oli kuiv (niiskus on kogunenud ainult piirkihti, kus on ebatavaliselt kõrge kastepunkt), siis päeval pilvi eriti ei olnud, v.a Lõuna-Eestis kihtpilved, mis keskpäevaks hajusid. Õhtuks ilmusid kiud- ja kiudkihtpilved, pimeduse saabudes läks kihtpilve, mille põhjuseks oli arvatavasti piirkihi jahtumine kastepunktini.
Edaspidi suurem kuumus taandub, kuid soojaks jääb ikka. Tsükloneid ja sademeid on praegu seisuga oodata nädala lõpuks.
Enamasti oli sooja üle 10 kraadi, ainult tuulepealsetel rannikualadel oli jahedam (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

2. novembril püsis Eesti Musta mere lähedal paikneva kuuma antitsükloni servas, kuid kohale jõudis uus põhjatsükloni soe sektor. See tõi kaasa lisaniiskust ja soojust, nii et kõikjal tõusis õhutemperatuur üle 10 °C, kastepunkt Loode-Eestis aga 10 °C lähedale (madalaim Lõuna-Eestis –  vaid 6...7 °C).
Kuuma hari peaks saabuma ööpäevaga, kui on võimalik ka mõni rekord (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid), aga seejärel annab palavus järele ja nii peaks edaspidi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C jääma. Nädala lõpuks prognoositakse üha suurema tõenäosuse tsükloneid ja sademeid.

Õhutemperatuur 2. novembri pärastlõunal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Nägid milline pilvetekk täna harjumaalt lõunaaeg üle ( lõunapoole ) triivis ? see oli ilmatu lai ja suur.. pilti ei olnud võimalik teha. erakordne oli. [30.10.2015 Ääsmäe külas] Foto: Kalju Kotkas

Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike.

29.10.2015 Tartumaal, kell 16:36...mõne minuti möödudes oli taevas sinine, kaetud roosade pilvetupsudega-see oli eriline vaatemäng. Silvia Viru foto


Juba kaks päeva kagusse kihutav antitsüklon peatub lõpuks Musta mere ääres. See väga soe, troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon, ulatub oma põhjaservaga Eesti kohale. Samal ajal liiguvad Arktikasse põhjatsüklonid. Selline sünoptiline olukord hoiab niiskele ja soojale õhumassile tee avatud, kuid ei soosi vihmasadu. Vaatamata tuntavale tuulele püsib ilm enamasti pilves ja valitseb uduvine.
Ebatavaliselt soojaks võib osutuda 3. november, kui sooja võib tulla 10...14 °C, seejärel läheb veidi jahedamaks, tuul nõrgeneb. 
Nädala lõpus võib antitsüklonite ülekaal püsida, aga võib ka teisiti minna ja märkimisväärne vihmasadugi tulla.

28 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

GFSi viimase paari päeva uuendused näitavad Eestisse sademete kogusummaks 07 kuni
13.11-ks 40..50 mm.
Seega vähem kui nädalaga umbes 2 kolmandikku kuu normist.

Anonüümne ütles ...

sakus hoov putukaid päris täis, isegi kärbsed veel lendamas. mõnus kevadilm, ainult et lindude poole pealt on peaaegu hiirvaikus.
hommikul oli aluspind nii märg nagu oleks vihma sadanud, teed otseses mõttes märjad, kohati madalad veeloigudki, muru täiesti märg; puud ja vihmaveerennid tilkusid enne päikest. ilmselt see mainitute kastepunktini ja alla selle jahtumisest. öö oli ju lausselge ilma kohta erakordselt soe novembri kohta - kõikjal tugevad plusskraadid. jüri ehk täpsustab kui eksisin.

Anonüümne ütles ...

tallinnas uus soojarekord. tuleb ehk +14 kraadi ka ära, 2 tundi veel aega tempil tõusta.

Jüri ütles ...

Uued rekordid jah, sest troopiline soojus hoovab järsult üle maa. Annab juulikuise mõõdu isegi välja, sest jahedaid ilmu oli suvel küllaga.
Niiskust on ka meeletult, aga see paistab olevat ainult maa lähedal, sest muidu oleks pilves (http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=11&FROM=0300&TO=0300&STNM=26038).

Anonüümne ütles ...

sakus läks nüüd umbes 10 min tagasi madalpilve. järelikult tulevad võimsad virmalised ;(.

Anonüümne ütles ...

@ 3. november 2015 17.51
Pihtas-põhjas! Murphy jälgib Eestit samamoodi, nagu me jälgime virmaliste graafikuid :D.

Anonüümne ütles ...

Praegune madalpilvisus on seotud piirkihis õhu jahtumisega kastepunktini?

Jüri ütles ...

Jah, see peaks õige järeldus olema.

Anonüümne ütles ...

leidsin ilm.ee uudisest 2005 aasta kohta midagi huvitavat:
"2005
04.11.2005 päeval oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas vihma, Hiiumaal ja mandri loodeosas oli äikest. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 7,8°C Väike-Maarjas kuni 11,6°C Võrus. Ööl vastu laupäeva sadas vihma, sajuta oli vaid Kagu-Eestis. Minimaalne õhutemperatuur oli 5,0°C Väike-Maarjas kuni 9,0°C"

Jüri ütles ...

Siin on viide ka selle kohta, et piirkihti tekkis ööseks küllastus: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=11&FROM=0400&TO=0400&STNM=26038 (500 m kõrgusel suhteline niiskus 100 %, järelikult pilves).

4.11.2005 satelliidipilti ei leidnud (see on vist kuskil vanas lauaarvutis), kuid tol päeval kogutud materjal on siiski kättesaadav: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximY1NPWVdNWTZXNVk/view?usp=sharing

Anonüümne ütles ...

kahju, et enam seda "ilm eile" rubriiki pole :(

Jüri ütles ...


Jah, see kadus juba 2010. a 10. aprilli paiku ära. Oli ka teade sellest, kuid siit ei leidnud enam http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/uudised/?filter_year=2010
Viimane oli selline:
Ilm eile, 11.4.2010

11. aprilli päeval ja möödunud ööl oli sademeteta ilm. Paiguti oli udu. Maksimaalne õhutemperatuur oli 4,5°C-st Ristnas kuni 16,5°C-ni Valgas. Minimaalne õhutemperatuur oli -1,6°C-st Lääne-Nigulas kuni 1,8°C-ni Paldiskis.

12. aprillil kell 8.00 oli õhurõhk Tallinnas 772 mm Hg, langeb veidi. Suhteline õhuniiskus oli 86%.

Anonüümne ütles ...

Imelik et mulle ei meenu mingit äikest tollest ajast, kuigi olen põline tallinlane. Ilmselt ikka see "toreda tööpäeva" pärast märkamata jäigi :(. Kodus olles oleks kindlasti märganud.

Jube tigedaks ajab see, et erakordse ilma puhkust pole olemas!
Nt, tuleb suvel sajandi joonpagi, 03.08.20xx kell 15.15, aga kuna olen tööl, siis jään ilma. Vb järgmine tuleb nt alles 31 aasta pärast, jne..

Jüri ütles ...

See oli koolipäev, aga õnneks algas äike siis, kui koolipäev oli juba läbi. Äikese kese läks üle Harku ilmajaama, kuid välke oli näha mitmeid kordi. Kaasa tõi tugeva vihmahoo ja lühiajalise selgimise (sest inversiooni ja niiskuse tõttu oli ilm muidu lauspilves - kihtpilved).

Jah, seda erakordse ilma puhkust oleks tarvis. Tuleb asuda selle nimel tegutsema

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Mis netist igasugu vanade asjade leidmisse puutub (sh. veebilehed, mida enam ei eksisteeri), siis on olemas selline leht nagu archive.org. Kõike seal paraku pole, aga igaks juhuks vaadata võib alati.

Anonüümne ütles ...

tundub et järgmine nädal tuleb huvitava ilmaga, sest vist on oodata rohkelt sademeid ning teiseks on võimalik, et kõikide tsüklonite keskmed liiguvad üle eesti - läti ja lõunapoolsemad maad peavad seetõttu peaaegu iga päev tormi trotsima hakkama.

Jüri ütles ...

Jah, oleme jõudnud muutuste lävele.

Anonüümne ütles ...

Aga paistab, et siiski mitte meile kasulikul moel. Iga GFS uuendus näitab kevadiste/suviste soojalainete itta/kakku taandamise alternatiivina nüüd tsüklonite ja sadude lõunasse taandamist. Kui veel mõni päev tagasi näis, et 08.11 saab kogu Eesti tihedat laussadu, siis nüüd ei tarvitse Kirde-Eestisse ÜLDSE sadu jõuda, mujal Põhja-Eestis jääb sadu nõrgaks.
-------------------
Ka uue nädala tsüklonid ja sajud on nüüd pea 1000 km lõunasse taandatud mõne päeva tagusega võrreldes. Läänemere lõunaosast üle Leedu kuni Põhja-Valgeveneni võib tulla 10 päevaga kuni 100 mm sadusid, samas Eestis keskmiselt 25 mm varasema 60 asemel. Uuel nädalal avastame sedasi, et põud Eestis hoopis jätkub ning Leedus uhavad tulvaveed.

Anonüümne ütles ...

Teie eilse sissekande katkend:
"...sest baariline gradient on väga väike (antitsükloni kese, väljakujunemata baariline väli või sadul, harvem kõrgrõhuhari või osatsükloni põhjaserv)."

See viimane loetletud sünoptiline olukord võib tulla juba sel pühapäeval. Selle tagalas toimub üsna järsk tuule tugevnemine kui ka pöördumine. (Tunni paariga loode- ja põhjarannikul tuulevaikusest mõõdukas-tugev põhjatuul)

Jüri ütles ...

Jah, väga hea, et on tulnud pikemaid arvamusi ja analüüse kommentaaridena.
Tormine ala on ka teistes mudelites (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html, http://meteocentre.com/models/models.php?lang=en&map=eur&run=00&mod=gemglb&mode=latest&yyyy=latest&mm=latest&dd=latest jt) lõuna poole arvutatud.

Anonüümne ütles ...

varsti saame näha haruldast ilmanähtust - vihmasadu :).

Jüri ütles ...

Jah, Viimsis valmis vastuvõtma, sest põhjarannikul peaks sademehulk suurim olema.

Anonüümne ütles ...

Põhjavee madalseisu pärast ei taha üldse sooja talve, aga tormide (olgu kasvõi kese - tuulevaikus, eemal ümber minu ju tormab), tsüklonite jne mõttes küll..
Suurvesi kui selline jääb vist saabuval kevadel niiviisi vist jälle ära, mis omakorda veevarusid ei täienda :/.
---------------
Soojade talvede tormitsüklonite puhul on ühed huvipakkuvamad olukorrad nagu nt 15.03.2014 ja 13.12.2014.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et mõned kohad näevad ka lörtsi. Sindis sadas mõni minut tagasi lörtsi.

Jüri ütles ...

Kas nägite ise seda? Ka Pärnu-Sauga ilmajaamas on märgitud lörtsi kell 19 (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed/).
Tegu on suhteliselt ootamatu anomaaliaga, homse osas prognoos kahjuks selles osas esialgu ei muutu, aga vajadusel tuleb seda siiski teha.

Anonüümne ütles ...

Pea kõik ilmaportaalid on võtnud suuna selle juurde, et järgmise nädala lõpus läheb jahedaks ning sademed muutuvad tahkeks. Ainult GFS ei adu, mis tuleb.

Anonüümne ütles ...

@ 8. november 2015 14.03

pole ime, et külmeneb. arvestades, et kõik prognoositavad tsüklonid liiguvad eestist üle ja lõuna poolt, on ilma jahenemine ootuspärane.
küll nad detsembris ja jaanuaris põhja poolt hakkavad liikuma ning ilm soojeneb taas.
-----------
PS! suuri tuuletorme sel hooajal eestisse oodata pole. ilmakaardid ja sün.olukord on sootuks teine kui paaril eelneval aastal okt.is ja nov.-is.
harva tuleb 20 ms tuult, aga 30 ms pole oodata.

Jüri ütles ...

See on jah tsüklonite seeria seaduspärasus.
Kas tuleb ka 30 m/s veel selle aasta sees, seda ei oska keegi öelda, sest määramatuse pärast saab ainult teha arvestusi, kas see võiks olla tõenäoline või mitte.