esmaspäev, 9. november 2015

46. nädala ilm (9.–15.11.2015)

11. novembril tegin doktorantide seminaril ettekande: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximV29ZVDhYajlJT0U/view (saab alla laadida noolesümbolile vajutades).
12. novembril oli ettekanne TEUK seminarilhttps://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximQzBYYlBOb1R5YXc/view (allalaadimine nagu eelmisel). www.upload.ee-d enam ei kasuta, sest paljudel tekkis linki avades probleeme pealetükkiva reklaamiga jms. 

15. novembril püsis Eesti kohal Norra mere tsüklonist lähtuv lohk. Selles areneb osatsüklon, mis liikus lõpuks Eesti kohale ja hääbus (täitus) samal ajal.
Hommikuks arenes mitmel pool udu, eriti Ida-Eestis. Päeval küll udu kadus ja selgimisi tuli alates Lääne-Eestist juurde, aga samas arenes rünksajupilvi, mis tõid hoovihma. Sooja oli jätkuvalt 4...9 °C.

WeatherOnline prognoosib Loode-Eestisse õhtuks äikest (allikas).

Udune Jõgeva linn ennelõunal 15.11.2015. Kairo Kiitsaku foto

14. novembri ilma kujundas Norra mere tsüklonist lähtuv lohk. See tõi ööseks vihmasaju, päeval aga arenesid merel rünksajupilved, mis tõid õhtuks peamiselt Lääne-Eestisse hoovihma. 
Kairo kirjutas oma lehel: VÄLJAVAADE 14.11.2015:
14. novembril määrab ilma Norra merel pöörlevad tsükloni lohk. Selles on oodata 500 hPa pinnal (umbes 5,5 km kõrgusel) eriti madalat temperatuuri, kuni -35 °C, mis üheskoos sooja ja niiske veepinnaga loovad labiilse kihistuse. Seetõttu on äikese tekkimise tõenäosus Baltikumi rannikualadel parimal juhul isegi üle 50% (saartest Kaliningradini). Aga eks seda ole näha. Isegi kui äikest ei tule, peab arvestama rünksajupilvedega ja kõikidest neist tulenevate ohtudega.
Äikest siiski ei tulnud (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151114). Tuul esialgu nõrgenes, hiljem tugevnes ja lõunatuul asendus alates saartest läänetuulega. Sooja oli  4...9 °C.

13.11.15 Puhja kell 8.45 tee kaob uttu. Foto: Ülle Loog

13. novembril määras Eesti ilma kõrgrõhuhari. Selle mõjul tuul nõrgenes ja peamiselt Ida-Eestis arenes udu, mis püsis kohati õhtuni. Hajumise põhjuseks oli läänest saabuv madalrõhulohk, mistõttu tuul tugevnes ja pilvisus tihenes, saartel algas nõrk vihm (nullisoterm 600–1400 m kõrgusel, õhtul saartel lühiajaliselt isegi kuni 1800 m). Sooja oli 4...10 °C, õhtul saartel rohkemgi.
Edaspidi jääb ülekaal madalrõhulohkudele, kuid need jahtuvad ja seetõttu suureneb lörtsi võimalus (suurim 15.–17. novembril Virumaal, tõenäosus kuni 40%), edaspidi läheb jälle soojemaks ja vihmasemaks.

Pidin kohe hommikul telefoni haarama ja pildistama. Ei ole just tavaline, et pilved "mütsi peast viivad". 5.11.2015 Pärnus. Targo Taggo foto

12. novembri ilma määras polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis liikus üle Eesti itta. Selle eel muutus ilm hommikuks väga uduseks, kuid päeval asendus udu vihmasajuga (sest nullisoterm asus 1000–1400 m kõrgusel aluspinnast). Hommikused kohatised miinuskraadid sisemaal asendus õhtuks 4...10 °C õhutemperatuuriga.
Läänemerel ja osas Baltikumis prognoositi äikest: http://www.estofex.org/, mis tuli peamiselt Leedus ja Läti rannikul (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151112).

Tallinn 11.11.2015 kell 9.40. Foto: Päivi Palts 

11. novembril jäi Eesti madalrõhuvööndisse, kus oli pilves selgimistega ja sagedaste sajuhoogudega ilm. Selgimised võimaldasid päikesel aeg-ajalt paista vihmakardinale, tekitades mõnes paigas eredaid vikerkaari. 
Sooja oli 6...10 °C, Ruhnul tõusis õhutemperatuur korraks koguni üle 11 °C. Päeva jooksul alates Lääne-Eestist ilm selgines, mistõttu näha võis virmalisi,  õhutemperatuur langes keskööks kohati 0 °C lähedale.
Veel mitu päeva on oodata lohkude ja harjade vaheldumist, aeg-ajalt esineb osatsükloneid, kuid peatsüklonid jäävad siiski kaugemale ookeanile (Suurbritannia ümbrus, Norra meri). 
Pikkamisi on oodata barokliinse tsooni ja ühes sellega tsüklonite trajektooride nihkumist väiksematele laiustele, mis tähendab ilma külmenemist ja lörtsi-lumesadude võimaluse suurenemist. See protsess ei ole siiski kiire ega ka kindel veel.

Pilvine õhtu Jõgeval, sademeid ei esinenud, puhus väga nõrk tuul ja sooja oli kella 18 paiku 6,5 kraadi. Foto on pildistatud 10.11.2015 kell 19:12. Kairo Kiitsaku foto

10. novembril püsis Eesti kohal põhjatsükloni tugev lohk, mis põhjustas pilvist ilma sagedaste sajuhoogudega. Õhtuks arenesid sisemaa kohal rünksajupilved, mis tõid paiguti hoovihma. Tuul jäi lohu keskme (see sarnanes osatsükloniga) vahetus läheduses kohati nõrgaks. Õhutemperatuur püsis 6...10 °C vahemikus.
Järgmiste päevade osas kehtib varem antud prognoos, kuid barokliinses tsoonis on oodata suuremate häirituste teket – ilmamuutused võivad olla sügavamad kui esialgu arvatud.

​Lauspilves 03.11.2015 Tallinnas Nõmmel. Foto: Triinu Sarv

9. novembril tungis jugavoolu toel Eestisse järjekordne madalrõhulohk, mille mõjul tuul tugevnes ja õhtuks läks sajule. Sooja oli 6...11 °C.
Saabunud lohk kihutab kiiresti itta ja kagusse. Ilma jääb mõjutama jugavool ühes barokliinse tsooniga, kus on ilm muutlik, isegi heitlik. Sageli sajab vihma. Nädala lõpus õhumass jahtub tsüklonite piires, nii et lörts on võimalik, aga mingit järsku või olulist külmenemist pole ette näha.

Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto

Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas.
Nädal algab ühe läänetsüklonite lohu saabumisega, muutes ilma tuuliseks ja sajuseks. Lohkude ja laugete kõrgrõhuharjade vaheldumine kestab ilmselt kogu nädala, kusjuures tsüklonid tulevad tasapisi lähemale, tõrjudes sooja õhumassi üha kaugemale lõunasse. Seetõttu peaks nädala lõpp ka jahedam tulema, kuid siiski mitte veel oluliselt – kui nädala sees võib kohati veel 10 °C soojagi olla, siis lõpus enam mitte; suureneb ka öiste miinuskraadide ja lörtsi tõenäosus.

Tihe udu Lääne-Virumaal Simunas 6.11.2015 pärastlõunal. Kairo Kiitsaku foto

54 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Õnneks tuleb vihma rohkelt, aga tuult vähevõitu. Esimese puhul on hea veevarude taastumine, teise puhul see, et võimaldab esimese varju kasutada.
Tuul + vihm on üsna ebameeldiv olukord, samas kui üks on teiseta või kumbagi pole, on igapäeva elus mõlematpidi mugav.

Jüri ütles ...

Sademeid peaks jätkuma. Mõned on lootnud kuivuse rekordit, kuid selle võimalus üha väheneb.

Anonüümne ütles ...

Jah, oktoobri sajusumma peaks novembris juba ületatud olema. Eks pärast sademetekaardi uuenemist ole näha - eilne on salvestatud ning sealt on näha, et vaid kolmandikus Eestis jäi sajuhulk alla 5 mm.

Anonüümne ütles ...

Tartus on juba oktoobri sademete summa ületatud.
Nädalavahetusega tuli üle 16mm sademeid.

Jüri ütles ...

Jah, sademeid peaks üha juurde tulema. Varsti on septembri summa ka ületatud, kui nii läheb edasi.

Anonüümne ütles ...

Nii et variant - Leedus uputab, meil kuivus püsimas läks "vett vedama". Hea võrdlus jah...

Jüri ütles ...

Jah, kahjuks on elu selline - täis ebaõiglust.

Anonüümne ütles ...

jüri, mis moodi täpsemalt tsüklonid eestile üha lähemale tulevad, nagu sissejuhatuses mainisid? eile 1 tsüklon liikus ju üle eesti lausa, ehk et enam lähemalt ei saa. prognooskaarte vaadates pigem aina kaugenevad, liiguvad üha enam lõuna poolt..
---------------
hetkel sakus üsna tugev vihm - kohin tuppa kuulda ning räästad voolavad.

Jüri ütles ...

Jah, peab parandama: pigem nihkub trajektoor (teekond) üha lõuna poole, mitte asümptootiliselt Eestile lähemale.

Anonüümne ütles ...

radari järgi on soome lahe lääneosas praeguse aja kohta tugeva sajuga rünksajukad, mis tüürivad otse itta, ehk riivamisi ka põhjarannikule.

Anonüümne ütles ...

Mulle küll kuidagi tundub, et tsüklonid ise hakkavad võtma hoopis põhjapoolsemat trajektoori. Lääne- ida suunaline jugavool muutumas veidi edela- kirdeliseks. Kas pole ?

Anonüümne ütles ...

pole vist jah, pigem loogelisemaks muutub, üsna kindel on esialgu see, et antitsükloneid pole oodata lähema 10 päeva jooksul. las kallab mõnuga, sest kaevudesse jõudmiseks peab mitukümmend mm sademeid nädalas arvatavalt kindlasti tulema. vastasel juhul piirdub asi "muru kastmisega".

Jüri ütles ...

Ehk tuleb mõni ekstreemselt sajune päev ka (ööpäevane sademehulk >20 mm).

Anonüümne ütles ...

loodame, kuigi sademeteprognoosid on eesti - eriti kirde-eesti - kohta aina lahjemaks jäänud-jäämas. nüüd neljapäevane, 12.11 sadu, ei pruugi sinna üldse jõudagi.
--
karpmaja elanikuna loodan, et ka mõnd ekstreemselt tuulist ilma saab sel hooajal eestis kogeda, kuigi läti ja leedu sellega meile üsna lähedal kauguse mõttes, mitte taseme.

Jüri ütles ...

Jah, loodame parimat!

Anonüümne ütles ...

GFS on oma sadude pideva lõunassetaandamisega jõudnud niikaugele, et praegune uuendus näitab lausa nädalast talvise ilma perioodi - algamas on sel juhul eeltalv.

Jüri ütles ...

Jah, isegi Euroopa mudel jõuab 240 tunni arvutustes sarnasesse seisuga, ent siiski oluliselt soojem.

Anonüümne ütles ...

eestis ma äikest ei usu, sest meile pole aktiivset fronti saabumas. küll aga võib eestis selleeest saada mitmes kohas uduga tugevat vihma. sakus hetkel nähtavus mõnisada meetrit, radari järgi sajualad tulekul.

Anonüümne ütles ...

Lätis äike.

Anonüümne ütles ...

GFS näitab nüüd blokeeriva kõrgrõhkkonna teket Skandinaavia kohale järgmise nädala lõpuks. Siis on kadripäeva külm ja lumi täiesti tõenäoline.

Anonüümne ütles ...

Kiilis sadaski täna lõunal udu ajal vihma, kuid sadu oli üsna nõrk, kuna rünksajupilv möödus siit riivamisi.
Sadu märkasin (kell 12:51) tänu piiskade klõbinale vastu aknalauda.
Hiljem oli paar tundi udu asemel uduvine, nüüd taas udu.

Anonüümne ütles ...

sakus pole midagi sadanud täna. nüüd õhtupimeduses mingi nõrk sadu on ja seda koos uduga. halva ajastuse tõttu (kõigest 1 tund sadu hilines) ei ole paraku võimalik jäädvustada, kuna telefon on nagu ta on :(

radari järgi tundub, et tallinna lähivaldades tuleb paar mm vihma, sest sajuala on kiirelt hajuma hakand, lõunaeestis aga 10x rohkem sadama.

Jüri ütles ...

Siis tuleb telefoni asemel kaamera muretseda. Ilmahuviliste kogukond areneb ja ühise toetusega on kindlasti võimalik vähemalt mingi lihtsam kaamera muretseda huvilisele, kellele vaja.
Kuna Ilmahuvikeskus hääbub, on plaan sellessegi elu sisse puhuda, sest õnneks on piisavalt aktiivsed inimesed olemas, isegi ülikoolis.

Anonüümne ütles ...

Leedul paistab ka nüüd uus moodne ilmateenistuse leht olevat.
http://www.meteo.lt/

Jüri ütles ...

See on jah juba mõned nädalad või isegi kuud. Mais Vilniuses käies meile näidati seda, aga siis ei olnud seda veel avalikustatud.

Anonüümne ütles ...

@ 9. november 2015 14.57
Nüüd näib, et rohkelt ei saja. Mõnel pool peaks november keskmisest kuivemgi tulema.
Praegune rekordiliselt madal põhjaveetase täiendust ilmselt ei saagi, praegused sajud on niisutanud pealmist pinnasekihti vaid ning sedagi mitte "lirtsuvalt märjaks".
Kraavid, jne, kus on hilissügiseti vesi, siis need jäävadki kuivale kogu talveks, kuni "õige talve" järgse suurveeni.
---------------
Põhjavesi jõuab normini siis, kui sama arv kuid, mis olid kuivemad, tuleb nüüd ka sama arv kuid normist sajusemad. (Mis on väga ebatõenäoline) Vaja oleks alternatiivina väga lumerohket talve.
---------------
Tänavune talv tuleb sün.olukorra poolest eelnevast 2-st kindlasti teistsugune; kas ka temperatuuri, on iseasi. Esiteks seepärast, et mõnekuulise blokeeringu järel tekkis novembris tsüklonite seeria, mis siiani on Eestist enamus tsükloneid üle või lõuna poolt saatnud. Eelnevatel aastatel pole midagi sellist esimese sügisseeria järel ju olnud. Tavaline olukord on pigem selline, et ikka loode ja põhjapoolt mööduvad tsüklonid.
Teiseks seepärast, et tänavune sün.olukord on rahulik, tormid üksikud/juhuslikud. Eestis tsüklonaalsuse kohta ilm tavatult tuuletu, mõned üksikud päevad ju tavalise hilissügisese tuulega olnud.

Rahulikkus omakorda tähendab seda, et õhumassid siin jahtuvad ning talv peaks tulema pehmepoolne, aga lumisem kui eelnevad. Sademeid vähevõitu.
Torme Eestisse oodata pole (,nagu keegi teinegi vist siin juba mainis). Tormisus ja jugavool jääb meist enamus talvest lõunasse, Briti saartest üle Saksamaa-Poola Leedu Venemaani, kuid sellest hoolimata on talv pehme ja heitlik, üksikute pakastega. -30 kraadi ja madalam pole tõenäoline, miinimum jääb pehmele talvele omaselt -25 kraadist kõrgemale.

Jüri ütles ...

Jah, mõni torm võib lähedusse sattuda, aga kui selline tormitsüklon jääb lõuna poole, siis on Eesti kohal selle rahulikum põhjaserv ehk torm avaldub üsna rahumeelselt.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Põhjavesi jõuab normini siis, kui sama arv kuid, mis olid kuivemad, tuleb nüüd ka sama arv kuid normist sajusemad. (Mis on väga ebatõenäoline) Vaja oleks alternatiivina väga lumerohket talve.
---------------

Ma ise mõtlen samuti, et huvitav, millega see põud lõpeb ja veetase normaliseerub. Loogiliselt võttes on meil siis oodata kas sademeterohket talve või vihmast kevadet-suve tuleval aastal. Viimased talved just erilise lumerohkusega silma paistnud pole, seega minu arvates peaks keskmisest lumisem (või siis vesisem-porisem) talv üsna tõenäoline olema.

Anonüümne ütles ...

@ 13. november 2015 20.47
Sõnad "torm" ja "põhjaserv" tuletasid miskipärast mulle kohe meelde ühe haruldase tormi novembri lõpust 2012, mis räsis Soome lahte ning selle rannikut ning oli peaaegu kuu aega kestva külmaperioodi ja sellega ka haruldase talve alguseks. Too talv tõi ju poolsajandi külmima märtsi ning talv ise kestis 10. aprillini, olles 1 pikimaid. (Samal aastal pikim suvi ja mõnenädalane kevad)

Miks see torm haruldane? Minu jaoks 2 põhjuse pärast: Esiteks seepärast, et tegu oli idatormiga, mitte meile nii tavalise edela- ja/või lääne-loodetormiga. Idatormid (ka idakagu tormid, kui üldse on olnud) ongi minuteada Eestis kõige haruldasemad. Põhja-Eestis puhus vaadluandmete kohaselt ju tuul täpselt idast.

Teiseks kiirus sellest suunast: Vaindlool (Soome lahe avaosast parem ärme räägigi) oli IDAtuule KESKMINE kiirus 24 m/s puhangud 32 m/s! Meil annavad selliseid tulemusi ikka läänekaare tuuled ehk et tuuled edelast loodeni. Isegi meil tavaline lõunatuul (mis juba jälle mühiseb koralikult!) pole minuteada nii tugev olnud.
---------------------------
Selgeltnägija ma pole, aga kaldun arvama, et 30 m/s idatorme ei tule lähiaastal kindlasti.

Jürilt paluksin selle tormi kohta võimalusel täpsemaid andmeid. (Tuulekiirused - keskmine ja puhangud max, miks sellesuunalised tormid nii haruldased on ning mis seda tormi põhustas ja millal enne seda eelmine samaväärne idatorm oli. Aitäh!)

Anonüümne ütles ...

@ 13. november 2015 22.16
Las olla sademeterohke ja tormine talv, et kui samalaadne suvi. Läinud suvi juba oli keskosas selline. Juunitormid juba omajagu pahandust tegid ning ega ka see liigvihmane suvi põlduritele hea pole.
Samas ega midagi hullu mulle kui ilmahuvilisele pole, kui kõik kuud tuleval aastal 85% normist tänavuse oktoobri asemel vastupidiselt sajusemad tuleksid. 2004. ja 2011. aastat 30. juuli suvine suurvesi siin Tallinnas on mul siiani eredalt meeles.

Jüri ütles ...

Kuidas 1996. a läks? See võiks olla võimalik stsenaarium (kuivus ja sademed).

Tormi kohta peab siis infot otsima.

Anonüümne ütles ...

sakus ka tuul tugev, aga vihm nõrk. radari järgi ongi siitkandist jälle sajuala "pudelikael" üle minemas. paar mm sadu tiksub ehk juurde, aga rohkem vist jalle ei :(.
ei imesta, kui sademetekaardilt homme näha, et jälle tallinna ümbrus pärnu-narva joonest loodes taas kõige vähem sademeid saanud.

oma 12. november 2015 16.48 kommentaari ennustasin osalt õigesti selle koha pealt. tallinna lõuna- ja idalähivallad saidki vaid 2 mm sadu, mujal rohkem.

Jüri ütles ...

Väga tubli, need saavutused ja tabamused tuleks vast kuidagi üles märkida, sest muidu ununeb lihtsalt ära.
Laagriski oli vihm üsna mõõdukas, mitte aga raju, nagu võis esmapilgul oodata.

Anonüümne ütles ...

Siin Tallinnas Nõmmel polnud samuti sadu kuigi hiilgav, aga hea, et üldse sadas :).
GFSi järgi on lootust saartel üsna heale äikesevõimalusele homme hilisõhtul ja 16.11 öösel. Võimalus praeguse uuenduse järgi umbes sama kui ööl vastu 26. oktoobrit oli. (See väljund salvestatud; võrdlesin praegusega)

Jüri ütles ...

Praegu on juba näha, kuidas läänest lähenevad nn äikesekobarad.

Anonüümne ütles ...

Ma prognoosiksin Tallinna äikese leppemärgi asemel äikest pigem ikka Haapsallu või Kuressaarde. Jutt siis seesamusest Weatheronline väljundist.
Prognooskaartegi vaadates näha, et labiilsusalasse jäävad need kohad kindlamalt sisse kui Tallinn + võttes arvesse ka juhtvoolu lääneloodest, mida Weatheronline ei arvestagi vist.

Jüri ütles ...

Kahjuks jah ebatäiuslik selles osas. Aga vähemalt on sümbolid 15. nov kohta nüüd fikseeritud.

Anonüümne ütles ...

Accuweather näitab tänalõunase seisuga 1. kuni 13. detsembrini päevasooja 7..8 kraadi.

Jüri ütles ...

Nii et detsembris võiks oodata kuumust. Kadripäevaeelne jahenemine peaks olema ajutine ja mitte kuigi karm, vaid et napilt tuleb lund ja lörtsi.

Anonüümne ütles ...

millal viimati eestis külmarekord registreeriti?
sel kümnendil ilmselt mitte. tundub, et 1 külmarekord 100 soojarekordi kohta. kliima soojeneb tuntavalt

Jüri ütles ...

Seda tabelit uuendatakse ja siit saab ju üles otsida need andmed: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid (kõikide kuude kohta on olemas).

Anonüümne ütles ...

aitäh!
----
tänasest äikesevõimalusest, siis vihma tõenäosus loode-eesti sisealadel ehk edela-harjumaal on sama väike. sakus pole peale viimatist laussadu üldse sadanud.

Anonüümne ütles ...

neis jaamades pole aastast 2003 ühtegi külmarekordit registreeritud. 2003 oligi vist külma talvega aasta.
----
mis aga üllatas mõneti, oli see, et tallinna soojarekord on 30. juuli 1994, mitte aga 11.08.1992.

Anonüümne ütles ...

Kas ilmateenistus ei ole mõelnud maakonnapiiride lisamist radarile, sest radaril soome maakonnapiirid on ju lisatud. Samuti teeks see radaril orienteerumise veidi lihtsamaks. Jah mõned linnad on lisatud, aga see rohkem neile, kes elavad nende linnade ümbruses.

Jüri ütles ...

Jah, see 2003. aasta oli üsna eriline, millest on ka magistritöö kirjutatud: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf

Ega suurt erinevust 1992. a üle Eesti ei olnud - oli kuum tuuline päev, ja praktiliselt sama soe 1994. a 30. juuliga.

Just, see on radaripildil probleem, ka Võrtsjärv peaks olema nähtav, samuti on minu teada see siin http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/infoks/ vanalt kodulehelt ümber kopeeritud ja kirjavigu täis. Paraku pole muudatusi tehtud (või puudub info selle kohta).

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus võiks tõesti selle peale mõelda, et lisada maakonnapiirid ilmaradarile. Siis on pilvede asukohta lihtsam määrata ka maainimestel. Eriti oluline on see ju inimestele kes töötavad välitingimustes ja on asjaga küll kursis aga tihti ei suudeta sajupilvede asukohta täpselt määrata.

Anonüümne ütles ...

sest maakondade lisamisest pole ju eriti tolku, kuna radari uusim pilt uueneb alles 7..10 minutit pärast reaalsust. kiire õhuvooluga tuleb hoida pilk taevasse, et näha, kas ja mis tuleb.

seniks kuini radar uueneb, on sajupilv tihti juba kohal või eemaldumas. samuti tekivad eriti labiilse õhumassi kohal pilved vahel nii kiiresti, et radaril pole midagi veel näha kui väljas juba ladistab ja müristab.
aga jah, see teine variant on haruldane.

maakondade märkimine oleks kasulik vaid seega suurte ja püsivate sajualade korral, ehk siis laussajud ja joonpagid.
-------------------------------
tallinnlased võivad kiirema uuenemise ja suumituma kaja nägemiseks kasutada soomlaste "helsinki testbed" radarit. eriti, kui õhuvool on merelt.

Jüri ütles ...

Kas nende maakonnapiiride ja Võrtsjärve (ka selgemate piiridega Peipsi-Pihkva järve) piiride lisamine siis annaks nii vähe kasu? Kas see see info, et neid piire pole lisatud seepärast, et kuna radari uusim pilt uueneb alles 7..10 minutit pärast reaalsust. pärineb konkreetsest allikast või on üksnes kõhutunne?
Kõik sajualad ei ole kiiresti liikuvad (mida kommentaaris mainitud) ja isegi kui on kiiresti liikuvad, siis ikkagi, vastavate piiride lisamine aitab ikkagi ju orienteeruda radaripildis (või milleks siis üldse on tarvis nt linnade jms asukohti – võiks olla lihtsalt üks suur roheline väli?).

Anonüümne ütles ...

need linnad on geograafiateadmiste täiendamise eesmärgil ehk :D?

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt. Aga maakonnapiirid muudavad radaripildi kasutajasõbralikumaks. Lisaks, Soome maakonnapiirid on ju radaripildil olemas ja Eesti maakonna piirid mitte – millest selline erinevus?

Jüri ütles ...

Saabus vastus küsitud tormi kohta. Öeldi nii: Pikemat analüüsi pole mul mahti teha, aga skännisin sulle ühe ööpäeva meteoandmed. Sünoptiline olukord ei olnud küll tüüpiline, aga loogiline, kui põhjas-kirdes on võimas külm kõrgrõhkkond ja Vahemere äärest kandub väga soe õhumass põhja poole.
Failid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximWjB4NDZHWjVnNUU/view?usp=sharing
https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximNjh6WmJDN1drWWM/view?usp=sharing

Anonüümne ütles ...

jääme lootma:
http://tartu.postimees.ee/3401165/nukker-prognoos-valgeid-joule-pole-loota

siis ehk kaevud ja põhjavesi saavad normaalselt täiendust jälle üle 2,5 aasta.

Kaivo Lõppe ütles ...

Ootan juba uue nädala teemat :)

Jüri ütles ...

Sellega läheb jah aega, sest toimetada oli tarvis üht Imelise teaduse artiklit äikesest, kirjutada Maalehte artikkel ja lahendada üks juhtum, nimelt
Arutelu:
Einar Laretei
Jüri ! Ma tahan ,et Sa uuriks üht aastakümnete tagust asja.
Nimelt oli siin 22.novembril 1978 . aastal tugev äike ,samas väideti ,et samal ajal kuskil kella 16 ja 17 vahel oli äikest üle Eesti ?
Nagu oleks mandri Eestit tabanud üks hiiglaslik äikesepilv.
Jüri Kamenik
Mis kell see äike sul kirjas on?
Ma vaatasin ilmakaarti, siin on näha aktiivne lohk: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1978112212_1.gif
Einar Laretei
16.30
Jüri Kamenik
Õhumasside kaardil ei ole midagi iseäralikku: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1978/Rrea00219781122.gif
Et üsna soe õhumass oli, -2...+2 kraadi võis oodata sellega, sademed võisid olla lumest vihmani.
See esimese ilmakaardi link, et seal on näha aktiivset lohku, mis tähendab, et ilm võis tormine olla.
Einar Laretei
Mäletan et olid madalad pilved ja välgud oleks sähvinud otse nina all
Siin lähedal pani veel ühe maja põlema
Nii on mul kirjas
Õhurõhk on olnud siis 741mm,tuul läänest,mis hakkas pärast äikest kiiresti tugevnema.
Mind on huvitanud selle asja juures tolleaegsed jutud ,et äike oli korraga samal kellaajal üle mandri Eesti ?
Mind huvitab see fakt -see oleks omamoodi huvitav asi

Lahendus tuli Ilmateenistusest selline:
Vaatasin ilmapäevikust 22.11.78. Päeviku järgi on äikest märgitud kell 18 vaatluse ajal. see peaks olema kohalik aeg tol ajal(Moskva aeg) Tallinn, Lääne-Nigula, Türi, Kuusiku, V-Maarja, Mustvee, Tartu, Võru, Pärnu, Heltermaa, .Läänetuul tugevnes iiliti 20-29 m/s, Tallinna number on üle kirjutatud-koguni 35 m/s?. Kui on tõsine huvi, tuleks andmeid täpsustada ilmavaatluste osakonnast. Kaartide arhiivi vist siin majas enam pole ja mina ei teagi, kuhu see paigutatud on? Neti arhiivi põhjal liikus äge tsüklon Norra merele ja seejärel tekkis uus osatsüklon, kus aga täpselt, seda 1-2 analüüsi põhjal ei otsusta.