laupäev, 9. november 2013

Tsüklon 9.-10.11.2013

Äikesehuviliste koosolekule tuligi üle 20 inimese.

16. novembril veereb üle Eesti võimas kuumalaine. Temperatuur võib üle 10 kraadi tõusta.

Tugevaim puhang registreeriti Visandil kl 5-6 vahel hommikul, 23,8 m/s.

10. novembri ööks jõudis tugevam laussadu juba idapiiri taha. Kella 22ks registreeriti mõnel pool ka enam kui 20 m/s tuulepuhanguid. Õhurõhk langes süveneva tsükloni keskmes ööpäevaga 995st 985 hPa-ni.

9. novembril jõudis Skandinaaviasse kiiresti süvenev tsüklon. See toob Läänemerele ilmselt tormi, tormisest  tuulest saavad mingi osa ka saared, kuid mujale jätkub taas paduvihma või vähemasti tugevat lausvihma. Kell 16 ulatus mõnel pool Eesti õhurõhulangus isegi üle 5 hPa/3h.
Merikese prognoos. Ilmateenistuse hoiatus:
Eesti   09.11.2013 15:47
10.11. öösel tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 15-17 m/s, saartel, rannikul ja Liivi lahe ääres 15-18, puhanguti kuni 25-27 m/s.
9.11. kl 16 oli väga tugevaid puhanguid juba Saaremaal. http://laguja.meteo.net.ee/obs/

9. november pakkus suurepäraseid kõrgkihtpilvi:


Satelliidipilte:
Tsüklonil olid iseäranis hästi arenenud kõrgkiht- ja kihtsajupilved. http://sat24.com/en/scan


Tsükloni areng infrapunapildil. http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252

GFS prognoos tuule kohta

68 kommentaari:

Kairo Kiitsak ütles ...

Olen sellel tsüklonil juba 2 päeva silma peal hoidnud! Keskööl saavad saared esimesena tugevat tuult tunda. Ka Jõgeva linnas on juba tuul mõõdukalt tõusund, võrreldes seda kella 15:00 omaga. Tuleb üks põnev öö!

Anonüümne ütles ...

kaugel sisemaal ja kaugel avamerel pole kiiruse mõttes vahet, mis suunast tuul puhub.

Anonüümne ütles ...

arvan, et max puhangud üle 23 ms ei tule

Anonüümne ütles ...

Tuul on saartel märgatavalt nõrgenenud! (Kella 19 40 seisuga)

Anonüümne ütles ...

kas täna õhtul ja öösel Tallinnas äikest tuleb

Anonüümne ütles ...

Tänavune november on Põhjamerel äikeselisem, kui keskmine Eesti juuli :D

Jüri ütles ...

Kell 22ks on juba registreeritud enam kui 20 m/s tuult, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,770,771.

Kairo Kiitsak ütles ...

Mõntus on 21.5 m/s tuule kiiruseks registreeritud! Tuleb vinge öö seal saartel!

Anonüümne ütles ...

imelik, et see aasta on kõik tormid olnud öösel ja varahommikul, mitte päeval ja pärastlõunal

Jüri ütles ...

Ilmselt on sattunud sellise ajastusega vaheldumine sünoptilises olukorras (nt tsüklonite seerias).

Anonüümne ütles ...

aitäh, kuid pigem oleks hea päevase ja pärastlõunase ajaga, muidu on suht kõhe magada.

Anonüümne ütles ...

kas belgias oli tõesti selle aasta 06. augustil derecho?

http://www.youtube.com/watch?v=ziH44lNiBvA

kerige video 44. sekundile.

Anonüümne ütles ...

originaal: http://www.youtube.com/watch?v=VfzB9LUgYII

Jüri ütles ...

Välimus ei ütle midagi selle kohta, kas tegu oli hiidpagiga või mitte.
Et tegu oleks hiidpagiga, selleks peab konvektiivsüsteem vastama väga spetsiifilistele kriteeriumitele: kui konvektsiooniga seotud tuule tekitatud kahjustuste või pagituulte (puhanguti üle 26 m/s) ala pikkus on vähemalt 400 kilomeetrit;
jälgitav peab olema kahjustuste või pagituulte ajaline järgnevus, mitte aga juhuslik esinemine;
tormialal on vähemalt kolmes, üksteisest vähemalt 64 kilomeetri kaugusel asuvas kohas registreeritud konvektiivse tuule või selle puhangute kiirus 33 m/s ja rohkem, või on alal F1 tornaadole vastavad kahjustused; selliste kahjustuste teke või ägedate tuulte vahe ei ole alla kolme tunni (Johns, Robert; Hirt, William 1987. Derechos: Widespread Convectively Induced Windstorms. – Weather and Forecasting 2 (1): 32–49).
Kahjuks Euroopas ei saa infot nii lihtsalt kui nt USAs, mistõttu pole kukilt nagu vaadata, kuidas sellega on täpselt. Ei ole kuskil leidnud viiteid selle kohta, et tegu võiks olla hiidpagiga. Nagu öeldud, siis välimus on selles osas väheütlev.

Anonüümne ütles ...

minule tundub et see on hiidpagi, kuna sarnaneb 08.08.10 eestis olnuga. kui teile ei tundu, siis ei tundu. olgu pealegi.

Jüri ütles ...

Tegelikult ei väitnud, et ei ole tegu hiidpagiga, vaid asi järgmises. Kui kuskilt pole andmeid võtta, siis kuidas vastav otsus tuleks teha? Kohvipaksult? Või et kuna vaatepilt on nii dramaatiline, siis järelikult on hiidpagi? Kui andmeid ega infot lihtsalt pole, siis järelikult ei saa midagi kindlat öelda ehk et ei tea. Kui on esitada selle kohta midagi (satpildid, radaripildid, vaatlusandmed), siis saab juba edasi vaadata. Sat24 arhiivist kahjuks vaadata ka ei õnnestu, annab ainult sellise lehe ette: http://www.sat24.com/history.aspx?aspxerrorpath=%2fhistory.aspx
Muide, varem levis arvamus, et 4.7.2002 oli Eestis hiidpagi, kuid Soome uurijad näitasid, et tegelikult oli järgmisel päeval, vt: https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/81950.pdf‎

Anonüümne ütles ...

Kas keegi saab öelda millal tuleb esimene lund?

Jüri ütles ...

Esimene lumi on ilmselt mõnel pool juba olnud, kuid ulatuslikuma lumesaju aja hindamiseks tuleb pilk pöörata atmosfääriprotsesside poole. Endiselt on tsüklonaalne tegevus väga aktiivne ja tee läänetsüklonitele avatud. Vähetõenäoline, et lähema nädala jooksul on lund oodata. Pikemaks ajaks pole võimalik midagi usaldusväärset öelda.

Anonüümne ütles ...

16.11-ks võib eestini jõuda isegi +10 kraadi isoterm, mis suvel lubaks u. 27 kraadi.

Jüri ütles ...

Jah, suvel päikeselise ja rahuliku ilmaga tuleks sellele isotermile vähemalt 15 kraadi juurde liita, kui mitte rohkem.

Anonüümne ütles ...

kas homme võib äikest tulla

Jüri ütles ...

Jah, pisike äikesevõimalus on olemas.

Anonüümne ütles ...

uus torm tuleb 17.11 ÖÖSEL ja VARAHOMMIKUL.

Jüri ütles ...

Tormi lõunaserv ulatub ilmselt Baltimaade kohale.

Anonüümne ütles ...

ja kui tugevaks võib see torm tuule sakus tõsta?

Jüri ütles ...

Vara ehk veel öelda, mudelid on eriarvamusel, sest Eesti jääb üsna tormi lõunaserva lähedal. Hetkeseisuga näivad kuni 20 m/s puhangud võimalikud.

Anonüümne ütles ...

Tundub,et peale 20-ndat läheb külmaks?

Anonüümne ütles ...

kust sa seda võtad? aina kuumemaks läheb! kuu lõpus tekib soe kõrgrõhkkond

Jüri ütles ...

Külma õhu advektsioon Teravmägedele saabuva ülitsükloni tagalas puudutab Eestit vaid riivamisi. Ilmselt tuleb 18.11. öösel öökülma, aga seejärel saabub Venemaale taanduva antitsükloni lääneservas või uue Skandinaaviasse jõudva tsükloni idaservas lõunast soe õhumass.

Jüri ütles ...

Erakordsest ülitsüklonist ja lõunatsükloni soojast kirjutab Merike: http://www.ilm.ee/?511819

Anonüümne ütles ...

mulle need merilaini jutud alati meeldinud deitalsuse poolest

Jüri ütles ...

Tema ilmateadetega on ju samamoodi. Aeg-ajalt veel loeb ilmateadet, ehkki ikka harvemini ja harvemini.

Anonüümne ütles ...

kahju, mul ikka meeles, et uuest aastast teda enam pole tööl :(

Anonüümne ütles ...

erakordne lisaks kuumalainele on ka see, et nädalavahetuse tugevaimad tuuled jäävad taas öödesse ja varahommikutesse.

Jüri ütles ...

Võib-olla tasuks siis uurida lähemalt seda erakordsust, miks ikkagi nii?

Anonüümne ütles ...

võiks tõesti eestis nii talvläbi olla nagu seal keskeuroopas:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3722.png

Jüri ütles ...

See tähendab sombust ja ebameeldivat ilma; vaikne, külm ja lumine on igal juhul meeldivam. Laupäeval saab tunda, milline on siis see ilm, mida talv läbi soovitakse.

Ülitsükloniga seotud tormihoiatus: http://www.yr.no/spesialvarsel/ekstrem.html

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel võib Tallinnas äikest tulla

Jüri ütles ...

Sooja õhumassi advektsioon põhjustab õhumassi stabiilsemaks muutumist, mistõttu äikesevõimalus oleks isegi nullist madalam, kui see oleks võimalik.

Anonüümne ütles ...

heltermaal +10,8 kraadi! (kl 12 andmed)

Anonüümne ütles ...

aga kas siis tsükloni tagalas võib homme äikest tulla

Anonüümne ütles ...

tänane maksimum siis 11,3 kraadi kell 13:00 heltermaal. kas uus kuupäeva soojarekord?

Anonüümne ütles ...

@ Jüri
15. november 2013 20:39

Selline +10 kraadine ja päikeseline on küll igati soovitud talvläbi :)

Anonüümne ütles ...

kas homme tuleb torm või lihtsalt tugev tuul

Jüri ütles ...

Mõned pool tuligi uus kuumarekord, vrdl: Harku http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072 ja http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid

Öösel liigub üle Soome osatsüklon. See peaks hommikuks tugeva tuule tooma, rannikul on ehk ka tormiseid iile (üle 21 m/s).
Õhumass muutub hommikuks veidi labiilsemaks, aga äike pole tõenäoline.

Anonüümne ütles ...

"See peaks hommikuks tugeva tuule tooma, rannikul on ehk ka tormiseid iile (üle 21 m/s)."

kas sellise ilma tulek on ebakindel, et tingiv kõneviis?

Jüri ütles ...

Eesti jääb tormi lõunaserva. Ega päris kindel pole see senini, tuul küll tugevneb, aga kui palju, täpselt ei tea. Ilmselt ikka puhangud üle 20 m/s ulatuvad.

Anonüümne ütles ...

tänane imeline ilm +10 kraadiga näitas, et talv võikski selline olla. Soe talv ei pea tähendama sompus ja koledat ilma, vaid ka rohetavaid välju, päikesepaistet ja küllaldaselt valgust

Anonüümne ütles ...

Erakordne on seegi, et selge ilmaga on öösel sisemaal +5 kraadi.

Küsin, et miks tänane kuumalaine oli selge ilmaga, mitte sombune ega pilves?

Anonüümne ütles ...

Vastu kuud vaadatuna liiguvad pilved üsna kiiresti.

Anonüümne ütles ...

ja ka tuul on juba tugevamaks läinud.

jüri, kas tänases kokkutulekus näidati siis äikesevideoid ja seda näiteks 09.08 äikesest just!

Jüri ütles ...

Olukord liigub ikka jah tormi poole. Niipalju siis arvamusest, et selles kuus enam torme ei tule.
Jah, näidati äikesevideosid, sh 9. augusti erakordsest tormist, kui minutis oli vähemalt 40 välku ja 15 min registreeriti üle 1200 välgu (südaöö paiku).

Tsüklonites, eriti frontide järel, võib-olla ka hilissügisesel ja talvisel ajal ilm selge või vähese pilvisusega soojaski õhumassis, sest tugevam õhu liikumine lõhub inversiooni. Tasub aga õhu liikumine rahulikumaks jääda, kui tekivad madalad pilved ja ilm muutub sombuseks.
Nii suur osa oktoobrist kui kogu senine november on ju väga soe olnud ja seetõttu ka pilves. Mida soojem on hilissügis/talv, seda rohkem on madalpilvisust.
Seega soe talv ei saa olla selge ja päikeseline (mõned selged päevad ju üldist pilti ei muuda). Selge võib-olla ikka külm talv. Ei maksa tegelikkust unistustega segi ajada!
Kohapeal kurdeti nt seda, et soe ja lumeta aeg on kõige hullem, sest pea kogu aeg on pime - soe tähendab praegusel ajal enamasti ka pilves ilma. Märksa rõõmsamaks teeks olukorra ikka lumi, olgu või mõni cm. Seepärast ei maksa ka üldistada kõikidele inimestele seda, et oodatakse sooja ja lumeta talve. Vaatamata suurematele küttearvetele jms ebameeldivustele, mida külm ilm ja lumi võib kaasa tuua, on üllatavalt palju neid inimesi, kes tahaksid ikkagi lund.

Need pilved vastu kuud asuvad väga madalal (300-400 m kõrgusel), mistõttu näivad väga kiirelt liikuvat.
Mida lähemal mingi objekt võrdsete kiiruste juures asub, seda kiiremini näib liikuvat. Muidugi kiire õhu liikumine muudab efekti veelgi ilmekamaks.

Jüri ütles ...

16. november 2013 21:06 - praegusel ajal määrab temperatuuri õhumass, mitte päike. Kui õhumass on erakordselt soe, siis on temperatuur erakordselt kõrge niikaua, kui see õhumass on kohal. Eks muidugi tugev õhu liikumine segab ka õhku ega lase õhul nii kiiresti jahtuda.

Anonüümne ütles ...

Kui päike temperatuuri praegusel ajal üldse ei määraks, siis miks eile päeval muutus minu musta värvi jope pind päikese käes märgatavalt soojaks? samuti oli näol tunda ümbruskonnast selgelt soojemat päikese lõõska. ühel hetkel pidin jope hõlma eest avama, et natuke ventileerida. istusin ilma klaasideta bussipeatuses (st pingil).

Margus Arge ütles ...

Tore laupäev. Pidulas tähistasime isadepäeva (kalakasvatus Põhja-Saaremaal) õhk +10`, vesi +9`. Kolm korda sai ujumas käidud saunast !
Aga nüüd üks füüsika-alane küsimus kuu kohta.
Novembri "Imelises teaduses" lk. 4 ütleb vanemteadur Tõnu Viik järgmist: "...Kuul on tõusud ja mõõnad 20 m kõrgused, kuigi tegu on tahke pinnaga! Need kühmud liiguvad Maa ja Kuu pöörlemise tõttu ümber kummagi taevakeha... " Jüri, kas Kuul tõusukühm ikka liigub -kuna Kuu Maa suhtes ei pöörle ju enam, vaid on jäänud ühe küljega siiapoole pidama ???

Anonüümne ütles ...

pole mingit tormi enam. sakus oli kell 5 varahommikul küll kõva tuul, kuid nüüd isegi nõrgem kui eile hommikul.

Anonüümne ütles ...

@ jüri 17. november 2013 0:29

arvamus on siiani õige ning selleks ka jääb. täna on rannikul lihtsalt tugev tuul, mitte torm. keskmine tuulekiirus pole kusagil üle 21 ms olnud ega tule ka. emhi andmete kohaselt on tuul nõrgenemas. nt ristnas puhanguti vaid 13 ms. keskmine 4..5 ms.

Margus Arge ütles ...

Vaata kui tuul loodesse pöördub võivad iilid põhjarannikul ikka üle 20 ulatuda, seda kella 11... päeva kolmeni

Anonüümne ütles ...

iilid jah, kuid torm algab 21 ms KESKMISEST tuulekiirusest.

Jüri ütles ...

Novembrist veebruarini on soojusbilanss Eestis negatiivne, temperatuuri määrab õhumass, mitte päike, sest insolatsioon (kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0) on väga väike (kiirgus langeb aluspinnale suure nurga all). Võrdluseks: jopele või näole langeb kiirgus väga väikese nurga all või isegi risti, mistõttu insolatsioon sinna on suur ja päikese soojendav mõju on tugev. Paluks selliseid asju mitte segamini ajada!

Siin paistab olevat keegi jonnakas, kes ei talu teadmist, et öösel jõudis Eestisse torm ja ilmselt pole ta ka aru saanud, et nt meteoroloogiastandardis ei defineeritagi tormi tuule kaudu, vaid tuul võib olla ainult üheks otseseimaks tormi aspektiks, mida saab tajuda, vt http://glossary.ametsoc.org/wiki/Storm
Tugevaimad puhangud on mõnel pool juba üle 26 m/s ulatunud ja kahju võivad need juba kindlasti teha.

Õhumass oli jah ebatavaliselt soe, nullisoterm ulatus õhtul-öösel isegi kolmest km kõrgemale. Praegugi on veel väga soe, aga läheb jahedamaks.
See on küll õige, et Kuu on pidevalt sama küljega Maa pool. Siiski libratsiooni jms efektide tõttu võib Maalt näha umbes 55% Kuu pinnast.

Kairo Kiitsak ütles ...

Ei ole vaja vaielda! Tormiks loetakse tavaliselt (püsi)tuuli, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s.
Hetkel on mõõdetud pakril maksimum tuulepuhanguks 26 m/s. Tuulepuhangud võivad täna veelgi rohkem tugevneda. Hetkel on juba tegemist tormiga.
Vaata ka siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Torm

Jüri ütles ...

Puhangud ja püsikiirus on ikka erinevad asjad. Vikipeedias on räägitud tormist kui teatud tugevusega tuulest ja mitte ükskõik millisest tuulest, vaid 1 või 10 min tuule keskmisest kiirusest.
Tähelepanu võiks pöörata ka sellele, et nt Ilmateenistuses on räägitud orkaanist, kui puhangud on vähemalt 35 m/s, ehkki keskmine tuulekiirus võib 32,7 m/s vähem olla: http://www.emhi.ee/?ide=29,720,729, sama kehtib ka siis tormi kohta. Antud juhul on puhangud üle 25 m/s, ehkki keskmine tuulekiirus ei küüni 21 m/s lähedalegi.
Vaidluse sisuks on siiski laiem ja mitmekülgsem nähtuse mõistmine. See tähendab, et torm defineeritakse atmosfäärihäiritusena, mitte nt tuule kaudu. Sama on ju ka äikesega, mis varem defineeriti vaid välkude kaudu, kusjuures polnud erilist vahet, kas välgud tekivad rünksajupilvedes, laboris või lumetormis, ent uues definitsioonis räägitakse äikesest kui komplekssest atmosfäärinähtusest, kus kesksele kohale on asetatud rünk(saju)pilved ja välkude roll on üksnes marginaalne.
Tormiga on siis samamoodi, et kesksel kohal ei ole tuul, vaid atmosfäärihäiritus. Tuul on enamikes kohtades esile tõstetud lihtsalt pragmaatilistel põhjustel. Ka äikesevaatluste tegemisel on endiselt asjakohane lähtuda välkudest.
Aga tormi, mis ööpäevaga liikus üle Norra mere, Skandinaavia, Soome ja edasi Venemaa, lõunaserv ulatus ikka üle Eesti. Seda tormi tajusime nii erakordse kõrge temperatuuri (atmosfäärihäiritus!) kui tugeva tuule kaudu, mis sellest, et tuulekriteeriumile ei vastanud.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et külma õhu sissetung põhjustab sekundaarse tuule tugevnemise.

Anonüümne ütles ...

Kas ikka ei usu,et peale 20-ndat läheb külmaks?

Anonüümne ütles ...

@ jüri 17. november 2013 12:59

need definitsioonid kipuvad juba absurdseks minema.

on olemas välkudeta äike, eks.. nii - seega siiski rünksajupilv=äikesepilv, ainult et alati pole välke lihtsalt...

Jüri ütles ...

Tormi definitsioon on ikkagi rahvusvaheline standard, tuul ei ole seal kesksel kohal.
Varasem äikese definitsioon keskendus üksnes välkudele. See tähendab seda, et äikeseks saab lugeda ükskõik milliseid olukordi, kus tekib nt sädelahendus, olgu siis laboris, juuste kammimisel või mujal. Aga see pole ju äike. Seepärast on vaja täpsemat ja sisukamat definitsiooni.
Jah, äike võib ka välkudeta olla.

Marguse küsimus esitati ka Tõnu Viigile, kes ütles järgmist: "Suur tänu terasele tähelepanijale, sest tõepoolest pole see lause tõene. Õnneks asja see ei muuda, sest Päike on ka mängus ja tema gravitatsiooniline mõju Kuule on kaks korda suurem kui Maa oma.
Nii et need tõusukühmud Kuul liiguvad küll."

17. november 2013 19:11 - küsimus ei ole uskumises, vaid seda, kas prognoosi saab pidada usaldusväärseks või mitte.

Anonüümne ütles ...

"Tormi definitsioon on ikkagi rahvusvaheline standard, tuul ei ole seal kesksel kohal.
Varasem äikese definitsioon keskendus üksnes välkudele. See tähendab seda, et äikeseks saab lugeda ükskõik milliseid olukordi, kus tekib nt sädelahendus, olgu siis laboris, juuste kammimisel või mujal. Aga see pole ju äike. Seepärast on vaja täpsemat ja sisukamat definitsiooni.
Jah, äike võib ka välkudeta olla."

välgukeskne definitsioon oleks võinud siis olla selline, mis hõlmab sädelahendust pilvedes. olgu siis inimtekkeliste konvektsioonipilvede äike või looduslike.

mujal tekkiv "välk" ei seega ei puudutaks seda definitsiooni.

Jüri ütles ...

Jah, mõte ongi selles, et kuidagi muuta definitsiooni ikka äikesele sobivamaks. Kui lähtuda üksnes välkudest, unustades ära selle, kus ja mis asjaoludel need tekivad, siis võib äikeseks pidada ju mistahes olukorda, kus mingi sädelahendus tekib. Aga ei pea seda õigeks, et suvaline sädet tekitav olukord on äike.
Definitsioon peaks keskenduma sellele, et tegu on kompleksse atmosfäärinähtusega, milles kesksel kohal on rünksajupilved (võivad olla erikujul, nagu tuumaplahvatuse või vulkaanipurske korral), kusjuures nendel pilvedel on märkimisväärne potentsiaal tekitada nt välkusid. Aga see potentsiaal ei pruugi alati realiseeruda, vahel on vaja mingit häiritust või vallandajat, nagu kõrghooned, raketi laskmine pilvedesse või startivat lennukit. Seepärast on võimalik, et välkusid äikesega alati ei tekigi.
Tegu on teoreetilise lähenemisega, millel on praktilisi väljundeid, kasvõi äikesehoiatuse andmine lennuväljadele vms olukordades juba teatud omadustega rünksajupilvede korral, mitte ainult siis, kui välk on tekkinud.
Kui räägitakse äikesevaatlustest, siis võib seal praktilistel põhjustel ja lihtsuse huvides ikka edasi kasutada üksnes välkudel põhinevat määratlust, sest sel juhul on välk äikese väliseks tunnuseks.
Selle uue definitsiooni on soojalt vastu võtnud mitmed uurijad või asjatundjad (S.E. Enno, A. Kallis) , mitte pole see enda põikpäine ristiretk autoriteetide vastu.