pühapäev, 24. november 2013

Eeltalv, esimene lumi paljudes kohtades ja torm 28.11.2013

Ilm.ee-s jooksev ülevaade: http://www.ilm.ee/?511853

28. november
Järgmine torm ei lase ennast kaua oodata ja on praegusega sarnane või isegi tugevam.
Tuulepuhangute prognoos 2. detsembriks. Allikas

Kell 22
Kesk- ja Ida-Eestis sajab lund. Sajuala liigub lõunasse:

Kell 20
Tuul on seoses külma õhumassi sissetungi intensiivistudes veelgi tugevnenud, kell 19-20 vahel mõõdeti tuule kiiruseks Dirhamis 27,4 m/s ja Vilsandil 25,3 m/s.  See on rohkem kui eelmise tormi ajal, mis oli 17.11., kui Pakril mõõdeti tippväärtuseks 26,6 m/s.
Õhurõhk ja tuulepuhangud kella 20 seisuga. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Kell 18. Arvatavasti seoses külma õhu intensiivistuva sissetungiga (külm front, vt http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-11-28_14.pdf) tugevnes tuul uuesti, ulatudes kella 17-18 maksimaalselt Vilsandil 25,7 m/s.

Kell 17
Tuulepuhang ulatus kl 16-17 vahel Kundas 24,1 m/s, eelmistel tundidel jäi kõikjal alla 24 m/s. Öösel tõenäoliselt jääb tuul umbes sama tugevaks, 29.11. nõrgeneb.
Miks tekkis tugev konvektsioon ja kohati äike? Selle põhjuseks oli väga külma õhumassi sissetung troposfääri keskossa. Madalamal jäi õhk veel suhteliselt soojaks ja niiskeks. Seetõttu kujunes väga suur temperatuurigradient, mis kutsus esile konvektsiooni. Soodustavaks asjaoluks oli muidugi külm front. Seekordne juhtum on ebatavaline kindlasti seetõttu, et konvektsioon arenes peamiselt maismaal.
Rünksajupilved nähtuna Jõgevalt. Kairo Kiitsaku foto Video: https://www.youtube.com/watch?v=ybe-V9nJpNE
Vaade Pärnus kell 13.45. Targo Taggo foto

NPP Suomi satelliidi foto. Sinakate ridadena on näha rünksajupilved. Allikas

Kell 14. Hommikul tugevnes tuul. Seni registreeriti kõige tugevamad puhangud kl 8-9 vahel Vilsandil ja Pakril –25,3 m/s. Hiljem on tugevaimad puhangud jäänud alla 24 m/s.
Seoses tormiga selgines taevas suurel alal. Külma õhu sissetungi tõttu muutus õhumass märksa labiilsemaks, mistõttu tekkis hulgaliselt rünksajupilvi ja vähemalt Lätis oli ka äikest. Rünksajupilved tõid tugevaid lumekruubisadusid.

Satelliidipildil on näha rünksajupilvi, Lätis oli äikest.  http://sat24.com/en/bc

27. november
27. novembril läks kõikjal sulale. Temperatuur tõusis kohati üle 7°C. Päeva jooksul jätkus kiire õhurõhulangus (3-5 hPa/3h).
Tormi toov tsüklon liigub üle Fennoskandia põhjaosa itta. Tuule tugevnemist on oodata 28.11. jooksul seoses lohu üleliikumisega (kuni 25 m/s on tõenäoline, kuid võimalikud on tugevamadki puhangud). Torm kestab arvatavasti ka 29. novembril hommikul külma õhumassi sissetungi tõttu.
Tormi toob tsüklon Tilman, mille keskmes oli 27.11. öösel õhurõhk juba alla 980 hPa. Oodata on selle süvenemist. http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131127.gif
27.11. pärastlõunal oligi tsükloni keskmes õhurõhk langenud 965 hPa-ni. Allikas

Mõlemad arvamused – tuleb kohe vihma, sest soe õhumass jõuab enne sademeid kohale ja et külma õhu mõjul esialgu siiski sajab lund – osutusid õigeteks, sest Eesti läänepoolses osas oli läänest saabuva sooja õhumassi mõju tugevam, mistõttu sadu algas kohe vihmana, ent Eesti idapoolses osas oli külma õhumassi mõju siiski piisavalt tugev, nii et mõni tund sadas lund ja moodustus 1-5 cm paksune lumikate. Hommikul läks siiski ka ida pool sulale. Õhtuks pole ilmselt öösel ja hommikul sadanud lumest enam jälgegi (Võru kandis jäi lumi siiski õhtuni maha.
Tartus oli kell 8.14 vaatepilt selline. Maad kattis 2 cm lumekiht.

Ilmateenistuse lumekaart, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253

26. november
Sademed on Eesti kohal oleva külma õhumassiga kokkupuutudes lumeks muutunud. Seda on näha Lõuna-Soome teekaamerast:


Lumesaju tekkimist külma õhumassiga kokkupuutudes on näha ka radaripildilt, millel on lumele iseloomulik signatuur:


Selginemisefekt on võimaldanud temperatuuril juba langeda -7°C, meretuulega rannikualadel on muidugi oluliselt soojem. Kõige kiirem õhurõhulangus oli kl 21 Loode-Eestis, kus tendents ulatus -2,6 hPa/3h. Sajuala oli samal ajal veel Soomes, liikudes kiiresti kagusse. Peamiselt oli tegu vihmaga, sest soe õhumass on kõrgustes jõudnud kohale. 
Satelliidipilt tormitsüklonist. Allikas: http://nwcsaf.smhi.se/

Meenutuseks: 2012. a eeltalve ei olnud, vaid hilissügis läks kohe üle päristalveks. See juhtus 27. novembril.

26. novembril oli mitmel pool Eestis ekstreemne udu.

27. novembril tekkis lumikate, mis jäi kogu talveks.

***

Selginemisefekt enne tormi 26.11. Üsna sageli juhtub, et enne suuremat ilmamuutust, eriti enne äikest või tormi laguneb inversioon ja sellega seotud pilvisus, mistõttu ilm selgineb. Ka praegu on tegu nö tormi eelõhtuga. 

27.11. öösel jõuab tsükloni soe sektor kohale, tuul tugevneb ja hakkab sadama. Kuna saabuv õhumass on väga soe ja võib jõuda enne sademeid kohale, siis tuleb ilmselt lörtsi ja lund lühiajaliselt kui üldse, suur võimalus on jäävihmaks, jäiteks ja kiilasjääks, sest õhk jõuab enne sademeid üsna palju jahtuda.
Arvatavasti 28. novembrini on sademed vihmana, ent siis asendub vihm lörtsi ja lõpuks lumega. Ühtaegu saabub ka tormi kõrghetk.
Ilmselt 30.11. jõuab kohaleküll  uus tsüklon, kuid see on väheaktiivne ja nõrgeneb, mistõttu sellega väga tugevat tuult oodata ilmselt pole.
Sügavam ja tunduvalt aktiivsemat tsüklonit on oodata detsembri algul.

27.11. Skandinaaviasse jõudev põhjatsüklon paistab sisse juhatavat tsüklonite seeria*. Seega on  oodata nädal või kaks väga muutlikku ja ajuti tormist ilma.
Tuule poolest tormi on ilmselt oodata 28. novembriks, kui üle Eesti liigub praeguse seisuga suure õhurõhugradiendiga lohk või osatsüklon. See tähendaks tugevamaid kui 25 m/s puhanguid.

Tsüklonite seeria (cyclone families)* – polaarfrondil järjestikku arenevad tsüklonid, kusjuures tavaliselt koosneb 5-7 tsüklonist ja neid võib korraga näha igas arengustaadiumis. Põhjapoolkeral on sel juhul läänepoolseim alles tekkiv (laine polaarfrondil), samal ajal kui kõige idapoolsem on juba okludeerunud (hääbunud). Iga järgnev tsüklon liigub eelmisest tavaliselt enam või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda.
Näide ideaalsest tsüklonite seeriast 25.12.2011

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just üleminekuaastaaegadele või pehmetele ja soojadele talvedele, sest tsüklonid liiguvad siis Eestist põhjapoolsemaid teid pidi. Samal ajal on Ameerika poolel pikaajalisest keskmisest külmem ilmastik (hetkel näiteks lumetorm).
Mõnikord tekib väga ulatuslik tsüklon, mis viimaks okludeerudes jääb väheliikuvaks ja eraldub samal ajal üldisest läänevoolust (cut-off low). Tsükloni mõjualal muutub atmosfäär barotroopseks, aga äärealadele, eriti lõunaossa, taandub polaarfront ühes barokliinsusega, st piirkond, mis on tsüklogeneesiks soodne. Seetõttu arenevad peatsükloni lõunaservas polaarfrondil uued lained või tekivad vana tsükloni lõunaservas osatsüklonid, mis võivad moodustada sekundaarse tsüklonite seeria.
Näide läänevoolust eraldunud väheliikuvast tsüklonist Hergen (15.12.2011). Selle lõunaserva taandus polaarfront, millel arenes sekundaarne tsüklonite seeria. Üks neist (Iven) muutus seerias väga aktiivseks ja liikus otse üle Eesti, tuues ohtralt sademeid, paiguti sadas kokku üle 30 mm ööpäevas.

Tsüklonite seeriaga saab seletada ka seda, miks on pehmetel või soojadel talvedel tavaliselt mõni nädala või kahe pikkune talvise ilma periood: see on seeriatevaheline periood. Külma õhumassi toob põhjast kohale seeria viimane tsüklon. See õhumass püsib seniks, kuni algab uus seeria. 
25.11. ilmakaart. Suurbritannia kohal on Assoori maksimum selgelt väljakujunenud antitsüklonina. Selle lääneosas on suurtele laiustele haaratud troopiline mereline õhumass, mistõttu õhumasside vastasseis on tugev, soodustades sügava põhjatsükloni arengut. See jõuab 27.11. Skandinaaviasse, tuues Eestissegi tormist ja sajust ilma.

25. november
Sondeering kinnitab, et 1,5 km kõrgusel jõudis Eesti kohale -10 kraadi isoterm (link). Sealt võib näha, et 850 hPa rõhupind on 1,5 km oluliselt madalamal. Külmas õhumassis on isobaarpinnad madalamal kui soojas õhumassis.
Õhtul ja öösel sadanud lumi püsib maas. Ehkki näiteks Harkus oleks vaatlusandmete järgi justkui kaks kraadi sooja, lumi ei sula. Ilmselt on maapinna soojusbilanss piisavalt negatiivne, et sulamist vältida. Pilves ilma korral tugevneb atmosfääri vastukiirgus ja lumi hakkaks sulama.
Läänemerel tekkis väga tugev mereefekt, mida on  näha lõunasse liikuvate rünksajupilvedena:
Vilsandil registreeriti kell 14 lume- ja jääkruupe, mis on rünksajupilvedele tüüpiline. http://sat24.com/en/scan

25.11. pärastlõunal tundus mõõtmisandmeid vaadates, nagu oleks temperatuur plussis, kuid lumi ei sulanud päeva jooksul. Ainult asfaldil puuvõrade all võis näha lume sulamist.

24. november
Uus aastaaeg – eeltalv – algas hommikul väikese üllatusega: öösel alanud sadu jätkus vihmana, ainult Pärnus registreeriti lörtsi. Päeva jooksul muutus õhumass järjest külmemaks, mistõttu üha rohkematest kohtadest tuli teateid lumest ja lörtsist: Virumaalt, Viljandimaalt, Võrumaalt... Eesti piires ei olnud see sügise esimene lumi, vt http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/mida-sadas-sugise-kolmandal-paeval.d?id=66831255.
Õhtul arenes Soome lahe suudme kohal mereefekt*, mida on hästi näha nt Harku radarilt: 

Ehkki tundus, et sademed jõuavad peamiselt Hiiumaale, Läänemaale ja Harjumaa lääneossa, sai ometi üks pilvekogum üsna ootamatult ka Tallinna kohal küpseks, vallandades nt Laagris tõelise lumemöllu.

Sajuks küpseks saanud pilv 24.11. õhtul Tallinna kohal. http://testbed.fmi.fi/



Kell 22.20-22.30 oli Laagris hetkeks tõeline lumemöll. Maa sai järsku valgeks ja puudki omandasid talvise ilme. Lumi oli kuiv ja sajuhoo lõppedes pulbritaoline, mitte märg.

* - järveefekt (meil õigem nimetada mereefekt) on nähtus, mis seisneb sademete tekkes sooja veekogu tõttu. Järveefekt on oma nime saanud Põhja-Ameerika Suure järvistu järgi, kus see on üsna sagedaseks nähtuseks. Eestis on see nähtus tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka (Soome) lahe või lihtsalt mereefektiks (Rootsis on tuntud nt "lumekahuri" nimetuse all). 
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel, mis on järgmised. Väga külm õhumass suhteliselt sooja veekogu kohal – temperatuurigradient peab avatud veekogu ja umbes 1,5 kilomeetri paksuse õhukihi vahel olema 8-13 või enam kraadi (nt veekogu temperatuur on +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel -5...-7°C). Sel juhul on esmased tingimused konvektsiooniks. Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 kilomeetrit lai (ei maksa seetõttu nt Tamula järvel oodata). Et arenevad pilved püsiksid koos ja kasvaksid, peab tuule suund olema suhteliselt püsiv, st ei või olla suurt tuulenihet. Kui tuulenihe on umbes 3 km paksuses õhukihis veekogu kohal üle 60°, siis ei teki mereefekti (või avaldub see väga nõrgalt) isegi enam kui -15°C temperatuurigradiendi puhul. Soodustavateks asjaoludeks on kindlasti mõne frondi, tsükloni või lohu mõju. 
Üks ekstreemne juhtum oli 17.12.2009, kui Sõrve tipus ja Kolkas sadas ööpäevaga koguni meetri jagu lund: http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/sorves-sadas-oopaevaga-maha-meetri-jagu-lund.d?id=27646491.
Mereefekti tuntakse eelkõige (ohtra) lumetoojana, aga võib avalduda ka lörtsi ja vihmana. See tähendab, et advektiivset konvektsiooni ja äikest saab käsitleda samuti mereefekti ühe esinemisvormina. Näiteks suve teisel poolel ja sügisel, kui sooja mere kohale voolab jahe õhumass, areneb sageli konvektsioon ja võib tekkida advektiivne äike. See oleks siis üks mereefekti vormidest, ehkki tavaliselt seda nii ei käsitleta.
2009. a viimaseks päevaks tõi mereefekt Tallinnasse tõeliselt paksu ja koheva lume.

30.8.2007 arenes Soome lahe kohal advektiivne äike. Kas ka mereefekti üks vormidest?

***

Mis saab edasi? Paar päeva püsib õige jahe, isegi talviselt karge ilm. 27. novembril on oodata põhjatsükloni lõunaservas läänest oluliselt soojema õhumassi saabumist, mistõttu lume asemel tuleb jälle vihma. Ilmselt ööpäevaga tsükloni soe sektor sulgub ja õhumass ise samal ajal jahtub, nii et hiljemalt 29. novembril tulevad sademed ilmselt taas lume ja lörtsina.
Selline eeltalvele omane muutlik aeg jätkub arvatavasti ka detsembri algul ehk kord on soojem ja lume asemel on vihm/lörts, siis jälle meenutab ilm talve.

89 kommentaari:

EestiLoodus ütles ...

Tere, sain video laetud :).
24.11 hilisõhtune lumesadu Kiilis: https://www.youtube.com/watch?v=Tv3RVVNUKTg

Jüri ütles ...

Aitäh. Pärast esimest tugevat lumehoogu Laagris on lund pisut juurdegi puistanud.
Mõned pildid lisatud!

Anonüümne ütles ...

Praegu on juba ka ida pool tekkinud mereefekt (viinistust natuke kirdes merel).
Loodame et laieneb veelgi

Jüri ütles ...

Jah, on küll näha. See võib-olla seotud õhuvoolu pöördumisega, sest on nüüd rohkem loodest ja eks õhumass on külmemaks ka läinud.

Anonüümne ütles ...

ausaltöeldes ei meeldi see uus kujundus :/, aga eks harjub ära :)

Jüri ütles ...

Jah, peab ise ka harjuma, midagi pole teha.
Uue kujunduse kohta on saabunud senimaani järgmine tagasiside:
a) On küll nats parem. Võib-olla enne siis hoopis mummud hakkasid häirima.
b) Mummud kippusid tähelepanu hajutama. Praegu ka tume taust, aga saab lugemisele keskenduda paremini. Aitäh!
c) Toredad taustaelemendid on nüüd. Vihmapiisad teevad üldmulje ehedaks. Tõesti tore!
d) Kiri on vist ka kriipsuke suurem, aitäh-aitäh!
e) Nüüd märkasin isegi seda teksti: "Blogi totipotentsetele inimestele." Enne see pilku ei tõmmanud.

Mida varasemale ette heideti: a) Aga miski rusikareegel on, et tumedal taustal hele tekst ei ole silmasõbralik, kui teksti on rohkem kui väikse reklaami jagu. Esmamuljena on see küll efektne, aga mitte eriti praktiline.
b) Muide, kas sa oma blogi värvilahendust pole mõelnud muuta? Natuke rusuv ja pisut raske on lugeda.

Varem olid ehk kõige suuremaks probeemiks segavad hiidtäpid (mummud) ja väga pisike kiri. Postituses olid küll variandid kirja suuruse muutmiseks, kuid ülejäänud olid väga ebasobivad (suurus kas 6, 10 või 20 punkti, mitte sobivalt vahepealne). Praegu paistab kiri olevat suurem ja on kergem lugeda.

Anonüümne ütles ...

Teie blogi on telefonis äärmiselt aeglane!! :(

Jüri ütles ...

Kas varem oli kiirem? Kas mobiiliversiooni lubab?

Anonüümne ütles ...

Eelmises kujunduses oli jah kiire(m). Mobiiliversiooni kohta ei tea, kuna mul suhteliselt vana telefon. (Vähemalt ei olnud seda mul seal näha)

Anonüümne ütles ...

Kui tuuliseks läheb lubatud tormis?

Jüri ütles ...

Proovisime erinevates telefonides, peamiselt aeglustavad lehe laadimist rohked pildid, eriti kui netiühendus on aeglane.
Mobiiliversioon on nüüd olemas.

Ilmateenistus koostas üsna ekstreemse prognoosi (nii pikkuse kui tsüklonite arvu ja sünoptilise olukorra muutumise kiiruse poolest): http://www.emhi.ee/?ide=19,250.
Tormi kõrghetk on ilmselt 28. novembril. Siis on lääne- ja loodetuulele avatud rannikul puhangud ilmselt kuni 25 m/s, kui mitte rohkem. Sisemaal jäävad pigem 20 m/s alla.

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri,

Kas praegu tekib selline olukord,kus tekib tsüklon tsükloni järgi(tsüklonite jada) ja lõpuks nende järel antitsüklon.
Eelmine või üle-eelmine aasta oli vist nii?

Anonüümne ütles ...

tuleb see trüklonite seeria ära kannatada ja siis ongi talv käes :).

Knut Nuudi ütles ...

Kujundus meeldib, ehk ainult blogiarhiiv ei paista selle kirjuma tausta alt nii hästi välja, muidu väga hea!

Kaarel Virroja ütles ...

Hea disain on! :)

Anonüümne ütles ...

Hea kujundus, kuna rohkem ilmalähedasem!

Kuid vahemerekatel ikka veab täiega - 0-kraadine õhk +17..+20 kraadise vee kohal :/. Peaaegu igas rünksajupilves äike.

EestiLoodus ütles ...

Tore kujundus, Jüri :). Tundub justkui ruumilisem!
See piiskade taustapilt võiks edaspidi vahetuda vastavalt aastaajale :).

Praegu pole Mandri-Euroopas temperatuuri mõttes tõesti suurt vahet, kus reisid, ainult, et valgust on lõuna pool rohkem. (Päevad pikemad)

Jüri ütles ...

Aitäh positiivse tagasiside eest! Loodetavasti õnnestub taustapilt sobivamaks muuta.

25. november 2013 17:05 - Tere! Jah, tulemas on tsüklonite seeria. Üks silmapaistvalt hästi väljakujunenud seeria oli tõepoolest 2011. a, vt ideaalset näidet: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20111225.gif
Siis järgnes üks torm teisele. Ka praegu on oodata sarnast olukorda. 2011. a juhtumi korral küll saabus uueks aastaks talvine ilm, ent see oli lühike seeriatevaheline periood. Uus seeria tõi kaasa uued tormid ja sulad, lõplikult jäi talveilm püsima tol korral alles jaanuari keskpaigast alates.

Anonüümne ütles ...

Siis on ikkagi 2011 aastaga väga sarnane sügis ja kipub ka talve algus sarnaseks.Kas tekkiv tsüklonite seeria toob ka korralikku lumemöllu või tulevad sademed pigem vihmana?

Jüri ütles ...

Jah, seda vist sai korduvalt kuskil postituses või kommentaaris mainitud, et on koguni ülisarnane 2011. aastaga, ainult et eeltalv algas siis kahe nädala võrra hiljem.
Praegu tundub, et eelseisev torm toob sademed peamiselt lörtsi ja vihmana kuni 28. nov.-ni, siis on õhumass lumeks taas piisavalt külm.
30.11. on sademed ilmselt lume ja lörtsina, neid võib tulla üsna palju, kuid mingit suurt tuisku ilmselt ei kaasne - oleme arvatavasti nõrgeneva tsükloni keskme lähedal.
Sellest järgmine tsüklon, mis saabub ilmselt detsembri algul, on aktiivsem ja toob tõenäoliselt algul pigem lörtsi, siis lund. Tuisu võimalus oleneb keskme trajektoorist: kui liigub otse üle Eesti, siis jääb tuisk tagalasse, kui liigub põhja poolt, siis on sadu vesisem, aga tuult on kogu tsükloni jooksul rohkem.

Kairo Kiitsak ütles ...

Vot praegune kujundus meeldib mulle väga! Laiused on kõik täiesti sobivad, font on kõigile nähtav, pildid on ka pisut suuremad, kui varem! Peab tõdema, et uus kujundus sobib perfektselt! :)

Anonüümne ütles ...

Loodame siiralt, et tormid jäävad nõrgaks, kuna muidu võib meie metsi ühe käe sõrmedel lugema hakata.

Anonüümne ütles ...

wetterzentrale näitab merele tuule kiiruseks vaid 35 sõlme. (sisemaast parem ärme räägigi)

Jüri ütles ...

Praeguse seisuga pole 27. ega 28. nov nii tugevat tormi oodata, kui oli oktoobri lõpus või 17.11. Soomes.

Anonüümne ütles ...

no isegi 17.11 EESTI põhjaosani jõudnust tuleb 28.11 torm tuule poolest tunduvalt nõrgem :).

"GFS tuuleprognoos 28. novembriks" - ka see mudel näitab merele max puhanguid 20 m/s :).

Anonüümne ütles ...

@ Jüri

Väga tore :). Kellele neid kahjusid ikka vaja on - mulle vähemalt mitte.

Jüri ütles ...

Kui vaadata inimeste arvamusi, siis päris paljud ootavad tõelist looduse vaatemängu. Kahjuks tähendab see ka kahjustusi, nii et kes loodab tormi, kes hoopis tormi ärajäämist.

28. novembril on oodata puhanguid ilmselt ikka üle 20 m/s, sest esiteks liigub siis üle Eesti lohk või osatsüklon, mille suurimasse õhurõhugradienti jääb Eesti, teiseks algab intensiivsem külma õhu sissetung, millega on tuule tugevnemine taas seotud. Seega on olukord tõenäoliselt tõsisem, kui 17.11. Eestis, aga mitte nii ohtlik kui oli samal ajal Soomes.

Anonüümne ütles ...

Pagan!
Lootsin lund selle tsükloniga, aga tuleb vihma.
Vihkan seda vastikut vihma!

Anonüümne ütles ...

hakkab jälle see edelatuulutuse suladejada pihta

Anonüümne ütles ...

Kas siis Tallinnas ei tule ka alguses lund või lörtsi ?

Anonüümne ütles ...

ei

Jüri ütles ...

Sai hoolega otsitud vihjeid, et ehk alguses siiski külma õhumassiga kokkupuutudes tuleb lund. Õnnestus leida teekaamera Lõuna-Soomest, kus sajab lund: http://www2.liikennevirasto.fi/alk/kelikamerat/kamera-C0250402.html

Anonüümne ütles ...

Aga Jüri, mida arvad, kas ka Tallinnas võib tulla ?

Anonüümne ütles ...

harku radarikaja helesinine - mõni helves vist langeb jah ruutsentimeetrile..

see värv tähendab, et 0.2 mm sadu vaid :/

Jüri ütles ...

Lume peegelduvus on halvem, kui näiteks vihma peegelduvus. Seetõttu ei tähenda praegune kaja paari helvest.
Kui vaadata Harku radarit, siis kogu põhjaranniku poole on näha liikumas nõrka kuni keskmise tugevusega lumesadu (vt postituses).
Radarisignatuuri järgi võiks öö jooksul vähemalt 2-5 cm lund tulla.
Miks siis vihma asemel järsku lumi? Vahel jõuab saabuv soe õhumass külma õhumassiga kokkupuutudes ikkagi niipalju jahtuda, et sademed muutuvad lumeks. Aga sula tuleb hiljemalt päeval ikka.

Anonüümne ütles ...

hirlam näitab, et kl 7 juba tallinnas +4 kraadi :(

Anonüümne ütles ...

Kas see kahe õhumassi kokkupuude ja ka soe meri annavad sademetele.veel nagu tugevust ka?

Jüri ütles ...

Lumesadu on jõudnud Forssasse: http://www2.liikennevirasto.fi/alk/kelikamerat/kamera-C0450301.html
Kokkupuude võib mõjutada sademete intensiivsust, sest õhumassid on erineva tihedusega ja ehk soe õhumass kerkib siis kiiremini; meri ehk mitte, sest soe õhumass ei puutu merega kokku vähemalt esialgu ehk pealetungil.

Anonüümne ütles ...

Gfs 9-10 dets-ks lubab päris huvitavat stsenaariumi, lämbet lõunatsüklonit ja meridionaalset troopilise õhumassi sööstu otse põhja.

Anonüümne ütles ...

pole küll mingit lämbust prognoositud - tavaline -7 kraadi isoterm

Jüri ütles ...

Jah, lõunatsüklon on siin küll selgelt näha: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3242.png, aga selle järgi see kuum õhumass meid ei mõjuta. Kahjuks jääb prognoosi mõttes liiga kaugesse tulevikku.

Anonüümne ütles ...

ja miks taimi paljak enam ilmateateid ei loe?? etv-s jah, aga emhis tunduvalt harvemini kui merike merilain!

Anonüümne ütles ...

öelge palun sünoptikutele, et tormide aegu esitagu palun ilmateateid ainult taimi, merike, ele, helve, ülle, või maile.

Anonüümne ütles ...

Hirlami järgi tuleb mandriEesti tugevaim tuul täna õhtul. Homme merel ja saartel.

Looduse vaatemäng jääb mandril vähemalt küll ära. Ei tule meil see tuul tugevam midagi kui 17.11 põhjarannikul.

Anonüümne ütles ...

kas homme võib äikest tulla

Anonüümne ütles ...

emhi ennustas täna ööseks tuult kuni 23 m/s - aga emhi kaardilt nägin, et tegelikult oli max 21 m/s.

Jüri ütles ...

Jah, seda saab edasi sünoptikutele öelda.

Täiesti võimalik, et reedel on tormi mõju tugevam, kui oli 17.11.

Anonüümne ütles ...

reedel?

Anonüümne ütles ...

homme on 28.11 ja neljapäev :)

Jüri ütles ...

Tuleb täpsustada, et 28.11. õhtust kuni 29.11. hommikuni (kuupäevadena antult ikka täpsem).

Äikese kohta jäi vastamata. Jah, lohu üleliikumine ja selle tagalas külma õhu sissetung muudab õhumassi vähemalt mere kohal labiilsemaks. Seega rünksajupilved võivad tekkida. Äikest lubada siiski ei julge.

Sünoptikutelt pole vastust saanud.

Anonüümne ütles ...

aga öelge siis palun kui saate

Anonüümne ütles ...

Eeltalv ei jõudnudki saartele: mitte ühtegi külmapeäva, ajutise lumikatte puudumine, ööpäeva keskmine temp 2-3 kraadi. Ka talvine -10 isoterm 1,5 km kõrgusel ei ulatud üle terve Lääne-Eesti.

Jüri ütles ...

Jah, muidugi, kui vastus tuleb, siis saab siia edastatud.

Sondeeringud viitavad, et ikka jõudis küll ja ajutise lumikatte tekkimisest raporteeriti ka saartelt. See, et vaatlusjaamades midagi ei olnud, ei tähenda, et lund ei sadanud.
-10 kraadi isotermi kui kriteeriumi põhjendamatust juba käsitleti kommentaariumis. Aga olgu siis veelkord öeldud, et kuna eeltalve kui aastaaja määramisel on kesksel kohal temperatuur (mitte 1,5 km, vaid 2 m kõrgusel) ja lumi (olgu siis sademetena või andmeanalüüsis lumikattena), siis -10 kraadi isoterm ei sobi, vaid sademetefaasi üleminek on umbes -5 kraadi isotermi juures.

Anonüümne ütles ...

Mitte üksi Teie nimetatud sondeering ei tõesta -10 isotermi jõudmist 100% üle terve Eesti, st saartel kindlasti -10 ei olnud, sest sellisel juhul oleks vaikse ja selge ööga seal temperatuur langenud kindlasti alla 0. Teie nimetatud link käis Tallinna kohta.

Saartel EI SAANUD 27.11.2013 sulale minna, sest seal pole külma olnudki, et sulale minna. Leppige faktiga!


Olgu jätame välja siis selle -10 isotermi. Aga selle faktiga peate nõustuma, et saartel ei langenud temperatuur nulli lähedalegi. Külmapäevi seal ei esineneud. Ajutist lumikatet ei registreerinud seal ükski ilmajaam.

Kui väidate vaatlusjaamade kinnituseta, et saartel raporteeriti lumest, siis see pole mingi näitaja eeltalve saabumisest. Lund võib sadada juunis ja septembriski.

Mitte ükski nähtus ei kinnitanud Teie absoluutset väidet, et eeltalv on Eestisse jõudnud. Te peaksite ometi kord leppima sellega, et eksite ning ajate päris korralikku sousti.

Siinsed lugejad võiksid sellele kordki tähelepanu pöörata.




Anonüümne ütles ...

Võttes aluseks temperatuuri ja sademed võiks eeltalveks pidada siis ka hüpoteetilist olukorda septembri lõpus või oktoobris, kus paariks päevaks sajab kusagil lund ja on külm, aga järgneb nädalatepikkune soe periood. Ei saa ju nii! Aastaaega ei määratleta ju 1-2 päeva puhul, eriti ettevaatlik tuleb sellega olla terve Eesti kohta absoluutseid väiteid tuues, arvestamata faktiga, et meil on Köppen-Geigeri klassifikatsioonis KAKS kliimatüüpi Eestis.

Selline absolutiseerimine ning kohatine algajalik eneseuhkus Eestisiseste eripäradega arvestamata jätmise näol maksab kätte autori usaldusväärsuse ning professionaalsuse tasemel.

Jüri ütles ...

Igatahes siin ülikoolis ollakse päri, et algas eeltalv. Selle info, et 24.11. algas eeltalv, sain Jaaguselt. Miks sellega võib nõus olla, on juba kommentaarides välja toodud. Aga olgu järgnevalt veelkord lühidalt esitatud.
Arvestades seda, et lund on viimasel paaril päeval sadanud korduvalt, sh ka mõnel pool saartel (saarte vaatlusjaamades registreeriti lörtsi, lumekruupe, jääkruupe - sadas mereefekti tõttu arenenud rünksajupilvedest), samuti on temperatuur mingil osal ööpäevast olnud pea kõikides vaatlusjaamades alla nulli, v. a. Vilsandil ja Ristnas, kuid saarte jaamadest on nt Heltermaal mõõdetud -1,4°C, Lugusel -3,4°C jne, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&liigu=2013-11-26&gtund=23.
Kui me räägime lihtsalt sellest, kas on saartel miinuskraade olnud või mitte, siis võib veenduda vaatlusandmeid uurides, et teie väide, et pole olnud (kui sain teist õigesti aru), on igal juhul vale (paar näidet tõin). Vaevuge natukenegi uurima!
Seda omistate mulle ise, et väidan midagi absoluutselt ja kategooriliselt. Ilmselt on asi kindlas kõneviisis, mis teid häiris. Aga selleks kõneviisiks on põhjust, vaatame edasi.

Kui nüüd rääkida õhumassist, siis päris rangelt võttes peab muidugi arvestama, et sondeerimisel atmosfääri vertikaalprofiili tegelikult ei saa, sest pall liigub õhuvooluga kaasa, antud juhul siis kagusse. Aga võtame andmeid juurde, saarte kui merega ümbritsetud alade kohta sobib paremini võib-olla see: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2013&MONTH=11&FROM=2600&TO=2600&STNM=02591, mis samuti näitab vastava isotermi olemasolu. Ja see käib Eestist lõunapoolsema ala kohta! Seega, jah, kättesaadav faktiline materjal toetab ikkagi arvamust, et siis -10 kraadi isoterm ei olnud üksnes nt Harjumaa kohal. Aga nagu ütlete, siis ei saa seda ilmselt tõestada terve riigi kohta, seega olete lihtsalt valinud variandi, et nii ei saanud lihtsalt olla ja kaitsete kiivalt seda seisukohta.
Kui jätame õhumassi kõrvale, siis peaksime toetuma vaatlusandmetele. Siin saate tõepoolest apelleerida rannikujaamadele, eriti saartel, millest oli ühes kommentaaris juttu. Kui nüüd teha andmeanalüüs, siis see ei kinnita eeltalve algust nt Ristnas või Vilsandil. Ka mõnede teiste jaamade puhul on see kaheldav.
Kuna siin otseselt andmeanalüütilist eesmärki ei ole, vaid on tahetud tugineda pigem sünoptilistele protsessidele ja õhumassi omadustele, siis võib Jaaguse üldise arvamusega päri olla.
Praegune paaripäevane soe periood on vaadeldav nt õhumasside jms järgi eeltalve-sisese sündmusena, samas kui andmeanalüüsi seisukohast vähemalt mõnedes jaamades on tegu veel hilissügise-sisese sündmusena.
Muide, sügise lõpu kohta on samuti mitu arvamust. Ise olen võtnud selleks 22. septembri, kui suvepäevi võimaldav soe õhumass tõrjuti lõplikult Eesti kohalt lõuna poole. Samas nt vaatlusjaamades (andmeanalüüsi järgi, arvestamata õhumasse!) algas sügis nt Tõraveres 13. septembril, kuid saartel 22. septembril. A. Kallise kommentaar: "See (suve pikkus) tuli Tartus 130 päeva (7. mai kuni 13. september). 17.-20. septembril olid ka suvised ilmad, kuid kolm päeva vahel olid liiga jahedad. Lootsin, et tuleb rekordilähedane aastaaeg pikkuselt, kuid 1975.a oli see Jaak Jaaguse rehkenduse järgi isegi 144 päeva Võrus. Astronoomilise ja klimaatilise sügise saabumisajad kattusid saartel." Tegelikult ka kolme suvise päeva väljaarvamine suve hulgast on üpris kahtlane otsus - saab vaadelda nii suve osana kui juba alanud sügise-sisese sündmusena.

Jüri ütles ...

Muidugi ei määrata aastaaega paari päeva järgi. Seda illustreerisin sügise alguse näitel eelmises lõigus.
Klimatoloogiliste aastaaegade määramisel on kasutusel perioodi võimsuse põhimõte. Kuna 24.-27.11. olid selgelt eeltalve tunnustega, 27.11. lõunast (saartel varem) kuni ilmselt 29.11. on jälle hilissügisele sarnane ilm ja edasi taas eeltalvine, siis see paar soojemat päeva ei ole piisavalt võimas periood, et 24.-27.11. lugeda hilissügise hulka (nagu eespool oli juttu, siis mõnede jaamade puhul andmeanalüüsist rääkides see nii siiski pole). Kuna aga nt septembri lõpu isegi eeltalve tunnustega jahedale episoodile järgnes pikalt, eriti oktoobri lõpus ja novembri esimesel poolel, väga soe periood, mis oli selgelt võimsam kui eelnenud jahe, siis kuulub see jahe, olgugi et eeltalve tunnustega, ikkagi sügise koosseisu. Samas nt 2002. a algas eeltalv juba 5. oktoobril, sest sellele ei järgnenud piisavalt võimast sooja ilma perioodi, et lugeda eeltalve algust hilisemaks ja seda nt Kunda kohta isegi ainult andmeanalüüsist lähtudes.

Jah, Eesti on kaks kliimatüüpi, saared kuuluvad parasvöötme lääneranniku kliimatüüpi (Cfb). See on siiski alles päris viimase aja teadmine, kahtlustati küll juba varem (nt A. Kallis).

Minu meelest ei ole tegu uhkusega. Kui seisukohti on ikkagi võimalik faktide ja vettpidavate argumentidega toetada, siis võiks seda tõsiselt võtta.
Aga eks igaühele oma, nagu tuli ühes ilmaga seotud vaidlusel välja. Nimelt Tallinnas üks inimene ei uskunud, et sadas lund, sest tema nägi ainult lumekruubisarnast ollust (fotod, vaatlusandmed jne ei lugenud), samas kui Laagris oli selgelt tegu ikkagi lumesajuga (pildid postituses olemas). See on relativism, et igaühel on oma tõde.

Margus Arge ütles ...

Kes see sonib siin saarte kohta. oli küll kerge lumikate ja Kuressaarest väljas teatati siin-seal kuni kolmest külmakraadist.

Anonüümne ütles ...

@ Margus Arge

Teie sonimine Kuressaare kohta ei käi saarte kohta. Ei tasu suurusehullustuse all kannatada! Kellegi aiataga võis olla ka vähem kui -3 kraadi. So what?

Mismoodi see peaks minu ja Jüri vaidlusse puutuma? Probleem on eeltalve defineerimises ja prognoosimises.

Jüri ütles ...

A. Kallise arvamus: "Eks nende nn vahepealsete aastaaegadega on tegemist, nii eeltalve, kevadtalve kui varakevadega. Mõned agroklimatoloogid (Kulla Kivi) on jätnud oma artiklites just eeltalve välja. Teisalt on Eesti NSV agroklimaatilises teatmikus 1962 7 klim aastaaega, välja jäi aga kevadtalv!
Kaunis subjektiivne värk. Vt uus kliimaraamat lk 401: kriteeriumid pole Eesti rannikupiirkondade jaoks pehmete talvede korral kõige sobivamad. Ja lk 389: eeltalv...ebamäärane periood, mille jooksul vahelduvad sula- ja külmailmad.
Isotermidega atm kõrgemates kihtides poleks nagu mõtet siinkohal manipuleerida, sest neid pole varasemate aegade ega paljude paikade jaoks leida.
Taolisse kriitikasse tuleb külma kõhuga suhtuda."

Anonüümne ütles ...

küsisin eile äikese kohta - juhtus see, et rünksajupilved tekkisid valdavalt hoopis maismaal, mis on mu arvates väga haruldane novembri lõpus!

Anonüümne ütles ...

Mis siin eeltalve üle ikka vaielda, kui leiti faktilisi tõendeid, et see algas, siis on asi ju selge.

Jüri ütles ...

Jah, see pakkus üllatusi, nt S.-E. Enno teade: "Hommikul kella 8 ajal ühika 5. korruse trepikoja aknast hakkas silma alasikujulise tipuga pilve siluett kaugel kaguhorisondil. Ja nüüd vaatan, et see ei olnudki valehäire - Põhja-Lätis on viimase tunni jooksul äikest registreeritud (sat24 ntks)."
Äikest kuskil lubada ei julgenud, kuid tundus, et külma õhumassi sissetung põhjustab õhumassi labiilsuse suurenemist, nii et rünksajupilvede teke on täiesti võimalik. Siiski paistis see olevat tõenäolisem mere kui soojema aluspinna kohal. Tegelikult osutus see arvamus või hinnang valeks, sest konvektsioon arenes ainult maismaa kohal.

Anonüümne ütles ...

Kas täna õhtul ja öösel Tallinnas ka lund oodata ?

Jüri ütles ...

Tõenäoliselt midagi ikka tuleb, sest Soomest on kiiresti kagusse liikumas sajualasid. Õhumass on praegu lumeks ja lörtsiks piisavalt külm (1,5 km kõrgusel temp. umbes -5...-7°C, kuid öö jooksul läheb külmemaks, päeval juba jõuab kohale ilmselt -10°C isoterm.

weathermanx ütles ...

Hello everyone!

In Latvia also has been observed thunderstorms. Today at Daugavpils was observed thunderstorm, an afternoon in the northern regions of Vidzeme(on eyewitness information)

Anonüümne ütles ...

Kas see ei loe et harku jaamas +3.9 ?
Paluksin veidi pikemat selgitust, olen algaja sel teemal.
Ka nende sademete kohta Tallinnas.

wethermany ütles ...

Hail in Latvia! https://twitter.com/meiravietis/status/406019319328292865/photo/1/large

Jüri ütles ...

28. november 2013 18:30 - Hi, actually it was quite big suprise, because didn't expect so widespread Cumulonimbus development over inland, but it happened anyway. Problably there was strong cold air advection in mid-troposphere which induced strong convection.

28. november 2013 18:32 - jah, saab ikka. Asi on selles, et praegu on tegu tugeva külma õhumassi advektsiooniga ehk tsükloni tagalas voolab põhja poolt tunduvalt jahedam õhumass meie kohale. Samal ajal on eriti rannikualadel ilmselt mere tõttu õhutemperatuur otse aluspinna kohal veel üsna kõrge. Seega langeb püstsihis liikudes temperatuur väga kiiresti: kui 2 m kõrgusel on sooja 4 kraadi, siis 0,5 km kõrgusel juba null kraadi või madalamgi. Seega tahked sademed, mis tulevad, ei jõua lihtslt nii õhukeses sooja õhu kihis ära sulada.
Sellist olukorda, et temp. on selgelt üle nulli, aga sajab lund, on korduvalt varemgi olnud, seda just siis, kui läheb külmaks.

Anonüümne ütles ...

Aitäh seletuse eest, Jüri :)
Jään lund ootama :P

Jüri ütles ...

Ohh, aga palun. Siin on näha nullisotermi kõrgus, mis paistab olevat usutav: http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=341
Tähelepanu siis olgu suunatud sellele, et kell 20 on prognoosi järgi temp. veel +4 kraadi, kuid nullisoterm on kõigest 340 m kõrgusel.

Anonüümne ütles ...

Ega lumi vast 340m vahemaaga ära ei sula ?

Jüri ütles ...

Jah, vähemalt märja lumena peaks ikka alla sadama. Aga öö jooksul läheb niikuinii külmemaks.

Tuul on taas tugevnenud, maksimumiks on mõõdetud juba üle 27 m/s.

Anonüümne ütles ...

Palju sademeid Tallinnas oodata on ? Öö jooksul nagu

Jüri ütles ...

Vähe või väga vähe, ilmselt üle 1 mm sademete hulk ei ulatu.

Anonüümne ütles ...

Kuid miks oli äikest ainult Lätis, miks mitte ka Eestis?

Jüri ütles ...

Tõenäoliselt sooja sektori sulgumise pärast, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131128.gif

Jüri ütles ...

Kahjuks vastust ettepaneku kohta sünoptikutele ilmselt ei saadeta.
Selle asemel tuli arvamus Taimilt eilse konvektsiooni ja äikese kohta:
Tere
Meie meteojaamad äikest küll ei registreerinud, kuid suvistele äikesepilvedele on need väga sarnased küll. Eile oli kõrgustes külma õhu advektsioon. Sedakorda isegi väga järsku suure kontrastiga frondiala oli raske eristada. Pigem liikus päeva jooksul mitu frondijoonele iseloomuliku kitsa pilvevööndiga tsooni üle EEsti. Neid võiks klassifitseerida kui teist järku külmad frondid.
UKMO kaartidel on sageli suvisesel ajal ebapüsivusjooned, kus äikesepilvede arenguks on soodsad tingimused. Nende alusel liikus eile üle üks selline tsoon ja õhtul veel oklusioonifront. Faktiliselt oli see küll teist järku külm front.
Mere kohal arenes eile ka konvektsioonipilvi, kuid areng ei olnud väga tormiline. Külma advektsioon ei olnud nii kiire ja järsk ning kontrast mereveega polnud nii suur. Alles täna jõuab põhja poolt -10 kraadine isoterm (850 mb).
Minu arvamus
Tervitades
Taimi

Anonüümne ütles ...

Kas siis täna öösel põhjarannikule mereefekti oodata

Jüri ütles ...

Tõenäoliselt mitte, sest läheneva tsükloni tõttu on õhu liikumine väga nõrgaks jäänud ja hakanud muutuma (tuulenihe), mis ei lase mereefektil areneda.

Äikesest veel: "Kas 28.novembril võis Lõuna-Eestis olla äikest? Kuskil lõuna ajal (kellaaeg täpselt fikseerimata) asendus päikesepaiste ootamatult kiiresti mustjassiniste pilvedega, millest sadas lumeseguseid sademeid, tõusis väga tugev tuul, mis pillutas isegi vareseid, pilvedest lähtuvad sajujooned kulgesid erinevates suundades. Ja siis oli kaks lähestikku sähvatust ja mõne sekundi pärast kõuemürinat meenutav heli. (või oli siiski miskit elektrike töömailt? - ei julge väita). Kirjeldus Tõrvast."

Anonüümne ütles ...

Kui tõenäoline on 30m/s iilid järgmisel tormil?

Anonüümne ütles ...

see tõrva äike on kokkuklopsitud vale.

Anonüümne ütles ...

millal on oodata lund mis jääbki maha

Jüri ütles ...

30 m/s jääb ehk sinna 10% piirimaile, nii et seega võimalus olemas.

Tsüklonite seeria jätkub veel vähemalt nädalajagu. Seega lähema 7 päeva jooksul või nii püsilund oodata pole. Edasise kohta on raske öelda, kas algab uus seeria või muutub tsüklonaalne tegevus rahulikumaks, mis võimaldaks talvel alata. Püsivat antitsüklonaalset arengut praeguse seisuga ei paista.

Jüri ütles ...

Tõrva äikese kohta postitati siin: https://www.facebook.com/groups/455444271171968/
Kopeeritud kogu vestlus:

Laine Tangsoo
Kas 28.novembril võis Lõuna-Eestis olla äikest? Kuskil lõuna ajal (kellaaeg täpselt fikseerimata) asendus päikesepaiste ootamatult kiiresti mustjassiniste pilvedega, millest sadas lumeseguseid sademeid, tõusis väga tugev tuul, mis pillutas isegi vareseid, pilvedest lähtuvad sajujooned kulgesid erinevates suundades. Ja siis oli kaks lähestikku sähvatust ja mõne sekundi pärast kõuemürinat meenutav heli. (või oli siiski miskit elektrike töömailt? - ei julge väita). Kirjeldus Tõrvast.
Meeldib · · Jaga · Ära jälgi postitust · 3 tundi tagasi
See meeldib 3 inimest inimesele.

Jüri Kamenik Jah, vt eelmisi postitusi.
3 tundi tagasi · Meeldib

Laine Tangsoo Siis ikka oli ehtne äike Eelmistes postitustes on äikesest Norras ja Põhja-Lätis. Aga ikka sähvis siis Lõuna-Eestis ka. Pidi ka mujal kuulda-näha olema, sest otse Tõrva kohal see äike ei olnud.
2 tundi tagasi · Meeldib

Jüri Kamenik Oojaa, ülimalt tõenäoliselt kogesite äikest (või kes selle kirjelduse andis). Üldse oli 28.11. Baltimaades erakordne äikesepäev.
2 tundi tagasi · Meeldib

Laine Tangsoo Nägin ikka mina ise koos grupi noorte seltsimeestega, kolmanda korruse aknast Olime akna juures uudistamas, et miks järsku nii pimedaks läks ja vaatasime varesetormi Kõik kestis väga lühikest aega.
2 tundi tagasi · Meeldib

Jüri Kamenik Väga hull. Kas pilte keegi ei saanud?
2 tundi tagasi · Meeldib

Laine Tangsoo Oh ei, see oli nii lühike aeg (ja olime olukorras, kus ametlikult pildistamine ja vastava tehnika kasutamine keelatudki ehk siis koolitunnis)
2 tundi tagasi · Meeldib

Jüri Kamenik Oi, nii kahju. Vat seda ei teadnudki, et koolitunnis ei tohi õuest pilte teha .
2 tundi tagasi · Meeldib

Laine Tangsoo Eks tohikski (ja on ka tehtud ilusaid pakasehommiku pilvepilte), aga jõuad siis nii ruttu kaamera valmis seada, kui see enne kohusetundlikult ära on pandud. Sest me tõesti vaatasime, et mis toimub ja nagu ei tulnud pähegi, et teeks pilti kah, ja siis oli see möödas.
2 tundi tagasi · Meeldib

Jüri Kamenik Aa selge, igatahes see juhtum jääb aastakümneteks siis meelde.
2 tundi tagasi · Meeldib

Ain Vindi Äkki oli tegemist selle sama pilvega,millest ma eile kirjutasin ja välke ootasin.Võrumaal hakkas sadu kell13:27.Sadu algas tugeva tuulega ja oli päris intensiivne.Vihma ei olnud.Olid lumekruubid mis tugeva tuisuga sadasid.Lõpus tuli veidike helbeid ka.
2 tundi tagasi · Meeldib

Jüri Kamenik Jah, radaril jne oli samad pilved. Taimi jutu järgi oli tegu ebapüsivusjoonel tekkinud joonpagiga, tema kiri: /---/.

Anonüümne ütles ...

mis põhjustab uut seeriat?

ja see 10% 30 m/s tuuleks on ju nii väike võimalus..

Jüri ütles ...

Jah, on küll väike võimalus, aga ilmakaarte ja sünoptilisi protsesse vaadates ei ole põhjust rohkem pakkuda (see võib veel muutuda).
Tõenäoliselt on asi Assoori maksimumi antitsüklonis, mis paikneb ikka väga suurel laiusel. Selle lääneservas jõuab troopiline õhumass suurtele laiustele, jõudes siis Gröönimaa ümbruses paikneva arktilise õhumassini. Õhumasside suur vastasseis põhjustab barokliinset labiilsust, mis on soodne parasvöötmetsüklonite tekkeks.

Anonüümne ütles ...

aitäh!
kuid see läti mudel enam üle 25 m/s ei ennusta. (postituses olev pilt näitab veel 30 m/s)

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt tuli nüüd uuendus. Praegu jääb hinnanguline maksimum ikka sinna 30 m/s kanti, mis võiks puhangutes tulla.