23.-24.11.2008 jääb Eesti ilmalukku erakordse novembri lumetormiga. See oli kindlasti viimaste aastakümnete üks suursündmusi näiteks 1967. a augustitormi või 2001. a inimelusid nõudnud äikesetormide kõrval.
Kuna blogis jääb tekst vormingu jms tõttu halvasti loetavaks, siis on tollase EMHI prognoosid, hoiatused, kaardid ja päeva kokkuvõtted koondatud SIIA.
Kuna blogis jääb tekst vormingu jms tõttu halvasti loetavaks, siis on tollase EMHI prognoosid, hoiatused, kaardid ja päeva kokkuvõtted koondatud SIIA.
Vaevalt oli mõni päev varem Eestisse tormituuli ja tugevaid sademeid toonud tsükloni mõju kadunud, kui Ukraina kohal moodustus lõunatsüklon, mis kiiresti süvenes ja liikus põhja-loode suunas.
Lumetormi toonud tsükloni kese jõudis 23.11.2008 õhtul Eesti kohale.
Metsik lumetorm algas 23.11. hommikul Kagu-Eestist ja levis päeva jooksul üle terve riigi. Mitmel pool teatati välkudest. Lisaks tohutule lumekogusele oli põhjatuul väga raju, ulatudes põhjarannikul iiliti koguni 30 m/s. Registreeriti uusi novembrikuu õhurõhurekordeid, näiteks Mustvees langes õhurõhk 951 hPa-ni, sest sealt läks üle tormitsükloni kese, Tartus jäi uuest rekordist väga napilt puudu, uudis.
23.11. õhtul ulatus Virumaale korraks tsükloni soe sektor (kese liikus üle Peipsi ja Lääne-Virumaa), mistõttu paariks tunniks läks seal sulale. Kundas tõusis temperatuur hetkeks üle +3°C). Mujal Eestis oli temperatuur ikka miinuspoolel. 24.11. hakkas tsüklon Soome lahel väga kiiresti täituma.
See lumetorm oli nii silmapaistev, et pälvis isegi rahvusvahelist tähelepanu, näiteks ilmus AccuWeatheris uudis:
AccuWeatheri uudis erakordsest lumetormist
Lumetorm tõi kaasa kohati koguni mitukümmend mm sademeid ja isegi lumerekordeid, näiteks Kuusikul mõõdeti lumekihi paksuseks lõpuks 56 cm. Paar päeva hiljem liikus üle Eesti soe front, mis tõi korraks kaasa ebatavaliselt tugeva lumesaju, aga lumikattele eriti midagi ei lisanud, sest algas tohutu sula ja nädal hiljem võis lumest ainult und näha.
Siiski igal pool ei olnud näiteks lume poolest olukord nii erakordne. Näiteks Laupalt selline kommentaar: "Laupal oli Monika siiski tugevam, just sajuhulga osas. 23.11.2008 torm jäi Laupal sajuhulga osas küllaltki tagasihoidlikuks (lund lisandus 10-15 cm) küll oli siis tugev üldtuisk.
Laupal oli Monika tormi ajal teise päeva hommikul teed ühtlaselt ligi 30 cm lumekihi alla jäänud (tuisuvaaludes oli veel rohkem), igasugune liiklus külateedel oli seiskunud. Võimalik oli liigelda ainult jalgsi, sedagi raskustega. Teist nii hullu tuisku annab ikka mäletada (viimati oli vist 16. veebruar 1999 midagi sarnast). 23. nov. 2008 oli tuisk ise tugev, kuid lund palju juurde ei sadanud."
Siiski igal pool ei olnud näiteks lume poolest olukord nii erakordne. Näiteks Laupalt selline kommentaar: "Laupal oli Monika siiski tugevam, just sajuhulga osas. 23.11.2008 torm jäi Laupal sajuhulga osas küllaltki tagasihoidlikuks (lund lisandus 10-15 cm) küll oli siis tugev üldtuisk.
Laupal oli Monika tormi ajal teise päeva hommikul teed ühtlaselt ligi 30 cm lumekihi alla jäänud (tuisuvaaludes oli veel rohkem), igasugune liiklus külateedel oli seiskunud. Võimalik oli liigelda ainult jalgsi, sedagi raskustega. Teist nii hullu tuisku annab ikka mäletada (viimati oli vist 16. veebruar 1999 midagi sarnast). 23. nov. 2008 oli tuisk ise tugev, kuid lund palju juurde ei sadanud."
Sademed 23. ja 24.11.2008. Allikas: EMHI
Lume paksus 24. ja 25.11.2008. Allikas: EMHI
Lumetormi algus 23.11.2008 Tallinnas
Lumetormiaegsed fotod Simunast ja Jõgevalt. Fotod: Kairo Kiitsak
23.11.2008 lumetorm Raplas läbi ilm.ee kaamera
***
On huvitav, et see erakordne novembri lumetorm oli 2008. aastal koguni teine sarnane sündmus, sest tolle aasta 25.-26. märtsil tabas Eestit lumetorm, tuues kohati lumest paljale maale kuni 30 cm värsket lund, mis sulas lumetormi järel alanud kevade tõttu (sooja oli kuni 10°C) vähem kui nädalaga täielikult. Tollegi lumetormi tõi põhja liikuv lõunatsüklon, mille keskmes oli õhurõhk ebatavaliselt madal (966 hPa, kese liikus üle Ida-Virumaa).
Lumikatte paksus 27.3.2008. Enne lumetormi polnud lund Tartu- ega Jõgevamaal; Põhja-Eestis oli 3-9 cm paksune lumikate. Allikas: EMHI
25.3.2008 sademed. 26.3. oli enim sademeid Keilas, kuni 25 mm. Allikas: EMHI
Lumetorm 26.3.2008 Tallinnas
28.3.2008 algas juba kevad (Laagri)
Kas novembris on veel midagi sarnast olnud? Jah, 20.-22.11.1975, millest on lühiülevaate kirjutanud Merike Merilain: http://ilm.ee/?48239. Kunagises, vist ühes 1976. a Eesti Looduse numbris, on sellest ammusest novembri lumetormist antud sünoptiline analüüs ja ühe lumevangi jäänud inimese muljed.
Eespool samas postituses toodud kommentaaris mainiti kuupäeva 16.2.1999. See juhtum on ära toodud ka raamatus "Eesti ilma riskid". Ilmakaartidelt on näha, et tegu oli tõepoolest tähelepanuväärse sündmusega:
Kahjuks konkreetselt 16.2.1999 lumetorm ei meenu. Küll aga on meeles üks üsna võimas lumetorm 18.2.1999. Hommikul oli külma vaid kaks kraadi. Üle Harjumaa liikus kaks väga võimast, kuid lühiajalist sajuhoogu. Seejärel pidas sadu paar tundi vahet, kuid lõuna paiku hakkas tuiskama ja see kestis õhtuse pimeduseni. Tegu oli väga tugeva tuisu ja intensiivse lumesajuga. Temperatuur püsis 0°C lähedal. Õhtul sadas lühiajaliselt jäävihma ja edelatuule asemel hakkas puhuma loodetuul. Taas võib ilmakaardilt näha, et tegu oli tähelepanuväärse sündmusega:
Eespool samas postituses toodud kommentaaris mainiti kuupäeva 16.2.1999. See juhtum on ära toodud ka raamatus "Eesti ilma riskid". Ilmakaartidelt on näha, et tegu oli tõepoolest tähelepanuväärse sündmusega:
Kahjuks konkreetselt 16.2.1999 lumetorm ei meenu. Küll aga on meeles üks üsna võimas lumetorm 18.2.1999. Hommikul oli külma vaid kaks kraadi. Üle Harjumaa liikus kaks väga võimast, kuid lühiajalist sajuhoogu. Seejärel pidas sadu paar tundi vahet, kuid lõuna paiku hakkas tuiskama ja see kestis õhtuse pimeduseni. Tegu oli väga tugeva tuisu ja intensiivse lumesajuga. Temperatuur püsis 0°C lähedal. Õhtul sadas lühiajaliselt jäävihma ja edelatuule asemel hakkas puhuma loodetuul. Taas võib ilmakaardilt näha, et tegu oli tähelepanuväärse sündmusega:
Üldse tundub, et 1999. a oli anomaalne. Veel üks kommentaar Laupalt: "Oligi anomaalne. Aasta algas suure sulaga, Soomaal olid suured üleujutused. Jaanuari teises pooles järgnes järsk külmalaine, üleujutuste vesi külmus kiirelt. Soomaal vesi alanes kuid jääkaas jäi metsades puude külge kinni nii et selle all mahtus inimene käima (mingi tollane ETV saade, vist oli Osoon ka kajastas seda). Veebruar oli talvine, lund sadas üha juurde. 16. veebruari torm põhjustas lõunatormi (täpset tsükloni trajektoori ei teagi), oli pehme ilm kuid päris sulale ei läinud. Seejärel tulid rahulikumad ilmad, mõnel päeval oli päikestki näha. 23. veebruari õhtul õhtul algas uus tihe lumesadu ja tuisk. Tuul oli seekord põhjakaarest. Torm saavutas haripunkti ööl vastu 24. veebruari, ka ennelõunal kui oli Kaitseväe paraad olid sadu ja tuisk tihedad. Koduõues olid mõned tuisuvaalud meetrikõrgused. Kokkukühveldatud lumevallid olid veelgi kõrgemad. Järgnevatel päevadel sadas veel hooti lund juurde. Kuu lõpuks oli lund maas 50-60 cm. Märts oli nagu märts ikka, suuri ekstreemsusi polnud. Päeval päikesepaistes olid ikka plusskraadid, öösiti külmetas. Lumi püsis maas kuu lõpuni. Aprilli alguses sulas lumi lõplikult. Aprill, eriti kuu teine pool olid küllaltki soojad. Kuu keskpaiku oli ka jahenemine koos lörtsi ja lumega, seejärel läks soojaks 27. aprillil oli Laupal nõrka äikest mille järel ilm jahenes. Mai algus oli väga jahe. 10. mail sadas tihedat lund ja lörtsi. Laupal kattus maa kuni 10 cm paksuse lumekihiga. Järgnevad päevad olid jahedad kuid enam ei sadanud. Kuu teises pooles läks tasapisi soojemaks. Juuni oli küllaltki soe kuid tuli ette äikeseid. Juuli oli palav, tuli ette ka jahedamaid päevi. Sademeid tuli vähe. August ja september olid samuti kuivad kuid ilusa ilmaga. Kuna viibisin ise augusti algusest novembri alguseni välismaal siis nende kuude kohta miskit täpsemat rääkida ei oska. November jääb meelde kuu lõpu tormidega. Laupal murdus tohutult puid. Elekter oli mitmel päeval ära. Detsembri esimene pool oli heitlik: talvisemad ilmad vaheldusid suladega, kuu teine pool oli tervenisti talvine. Aastavahetuseks kattis maad paks kohev lumevaip.
1999. aastast jäävadki mulle meelde suured lumetormid veebruaris, mai alguse suur külmalaine, kuum ja kuiv suvi, erakordselt kuiv sügise esimene pool ja novembri lõpu suured tormid."
***
Ja milline oli 23.11.2013? Ilm oli suures osas vaikne, pilves, udune (eriti sisemaal) ja soe (sooja oli kuni 7°C). Lumest ega talvest polnud jälgegi.
Ilmarahu kihtrünkpilvedega 23.11.2013 Simunas. Foto: K. Kiitsak
6 kommentaari:
tegid nii pika postituse, et üks anonüümne ei tüütaks enam :)..
Kui ei tüüta üks, siis tüütab teine. :D Aga mis selles halba??
See postitus ju näitab, mis on prioriteedid. Antud juhul on talv eelisaastaaeg, koos lume, külma, küttearvete ja muu "toredaga". Ega siis see heietus möödunud aegadest ilmaasjata ei tulnud. :)
Millest te üldse räägite? Talve eelistamine või mitteeelistamine või kellegi kommentaarid eelmises postituses pole selle postitusega kuidagi seotud.
Siin arvamuste juures paistab olevat tegu vale põhjus-tagajärg seose kasutamisega (eeldades, et kommentaarid ei ole naljaga vms mõeldud): väidetakse, et üks sündmus põhjustab teist lihtsalt sellepärast, et need on toimunud samal ajal, ehkki tegelikku seost ei pruugi üldse olla.
Kui võtame kaks sündmust: A ja B, siis nende vahel saab olla nelja liiki põhjuslikke seoseid:
1. Sündmus A põhjustab sündmust B;
2. Sündmus B põhjustab sündmust A;
3. sündmus A ja sündmus B pole omavahel seotud;
4. Sündmust A ja B põhjustab mingi ühine faktor C.
Kui on tegu mingi tähelepanuväärse sündmuse aastapäevaga, siis võiks ju sellest veidi kirjutada.
Märkuseks, et tollase EMHI materjal võeti postitusest ära, sest esiteks vorminguna jäi väga halvasti ja teiseks muutus postitus liiga lohisevaks ja koondati .docx faili: http://www.upload.ee/files/3723723/2008_emhi.docx.html (link ka postituse alguses).
tegu oli tögamisega, mida ei tasu nii traagiliselt võtta.
Kuna Internetis suheldes jääb tihti ambivalentsus, siis on päris raske ju öelda, kas tegu oli iroonia, tõsiseltmõeldud asjaga või naljaga (on testitud korduvalt, et see on nii).
Traagikat siin nüüd küll ei ole, ilmselt jäi põhjalikust vastusest lihtsalt valemulje, mille põhjuseks jällegi juba nimetatud ambivalentsus.
@ 23. november 2013 23:53
kui tüütab teine, siis ka kolmas
Postita kommentaar