Praegu valitseb Eestis Atlandilt saabunud transformeeruv troopiline õhumass. See on õhumasside RGB kaardil rohelise tooni abil hästi näha:
Õhumasside RGB 6. oktoobril. Rohelisega on troopiline õhumass. Nagu näha, siis ulatub see Eestini. Tol päeval liikus üle Eesti külm front (oranžiga), mille tagalas saabus väga soe ja niiske õhumass. Allikas: http://eumetrain.org/eport/euro_06.php?width=1440&height=900&date=2013100906®ion=euro
Sarnane olukord püsib mõned päevad, siis läheb jahedamaks. Suurema jahenemise toob kuu keskel ilmselt Skandinaavial tekkiv ja itta või kagusse liikuv tsüklon. Selle tagalas võib tulla lund ja lörtsi, sest praeguse seisuga jõuab arktiline õhumass kohale.
GFS ja ECMWF mudeli prognoositud arktilise õhumassi sissetung 16. oktoobril.
29 kommentaari:
eestis muutub kliima õnneks kontrastsemaks, et talved ja suved pikenevad "otsapidi kokku" :).
Kas jahenemine toob äikest ka?
Kontrastsemaks muutumise osas olen küll pessimistlik. Hetkel on enamik meteorolooge ühel meelel, et kliima soojenemine on lõppenud ning kui polekski, siis vaevalt see meie eluajal midagi märkimisväärselt muudaks, ka kõige hullema stsenaariumi juures mitte.
Jah, äikesevõimalus on olemas, kuna tõenäoliselt jõuab kohale arktiline õhumass ja siis sooja merevee kohal on soodsad tingimused tugevaks konvektsiooniks. Sama juhtus aasta tagasi 26. oktoobril.
homme peaks olema hõredama pilvisuse puhul vaheldusrikkam pilvemaastik, kuna sat24 järgi liigub siiapoole kõrgkihi pilved.
Õhumass on väga niiske, madalad pilved ei pruugi kaduda.
vastik ja igav ilm igatahes. päikest pole näha (minu elukohas vähemalt) olnud juba 4 päeva.
lisaks sellele on sellised seailmad (vaevalt et ka koertele meeldib) ka ebatervislikud.
aga jah, mõni kuu veel ja päikest taas rohkem!
loodetavasti toob saabuv külmus ka pikemaks ajaks päikest..
"tänu" sellele tüütule hallusele jäime ka uutest kuupäeva soojarekorditest ilma.
Tsiteerin ühest artiklist:
"Euroopas on kõige suurem temperatuuritõus tabanud Eestit
ja Soomet ja see on 2–4 kraadi 30 aasta jooksul. Ühekraadine temperatuuri tõus võrdub 160 km lõunasse liikumisega, mis tähendab, et praeguseks oleme jõudnud Lõuna-Läti kliimatingimustesse".
Seega, kui Lõuna-Eesti kliima on 30-ne aasta jooksul 4 kraadi soojenenud, siis võib öelda, et oleme nüüd Lõuna-Valgevene kliimas? Ning juhul, kui soojenemine jätkub, peaksime selle loogika järgi 2050-ks aastaks olema juba Vahemere kliimas?
(arvestades muidugi ka sealsete alade soojenemist selle aja jooksul)
2100-ks kasvavad meil vihmametsad juba.
Aga teatavasti oleme me kõrgel laius kraadil. See tähendab, et päike ei paista meil nii kõrge kaarega nagu vahemerel. Järelikult mida soojemaks meil õhumassid lähevad seda tihedamini blokeerivad soojenemise ka inversioon, kuna aluspind ei soojene. Sellisel juhul ongi nii, et suved on kuumad tänu päikse soojendavale mõjule aga talvel püsivad madalad kihtpilved ja pääseme jahtumisest.
kõrgemalt ei paista küll, kuid meie päevad on see-eest suviti mitu tundi pikemad kui vahemere piirkonnas.
Praegu ei leidnud, aga kuskil on Jaagusel ka joonis sellest, millise kliimaga piirkondadele võib seniste vaatlusandmete alusel üldse Eestis ilmastik vastata, põhja-lõuna suunaliselt oli see Põhjalahe põhjaosa piirkonnast kuni umbes Kaliningradini, ida-lääne suunaliselt kahjuks ei mäleta.
A. Kallise lühiarvamus:
arutelu tüüpiline. Mudelite järgi võib kõike oodata - Eesti kohta käivaid on ligi paarkümmend.
Kümne aasta muutused võivad näidata kliima anomaaliaid, mitte otse muutusi. Elame-näeme.
Huvitav oleks spekuleerida, kui lähebki nii, et suved kuumad ja tavel jääb suur külm ära. Sel juhul ei tohiks palmide kasvatamine Edela-Eesti ja saarte rannikualadel mingi probleem olla, kuna Lõuna-Rootsi, -Norra, -Taani rannikutel kasvavad need ilusti.
Kliimamudelite järgi, mida arvutati 1996-98 uuringus, saadi tõdemuseks, et Eesti kliima võiks saj lõpuks nagu nihkuda Valgevene tasemele.
A. Kallis
see oleks tore küll, kui eestis soojemaks läheb.
Eesti puhul pole mõtet rääkida palmide kasvatamisest. Hea kui meil kõigepealt pöögid kasvavad.
Äkki põhjendate, miks pole mõtet, kui kliima jätkab soojenemisest? Järjest enam kasvatatakse Eestis taimi, mis eelmistel perioodidel pole õnnestunud. Pealegi on palmisorte, mis kannatavad ka rohkem kui 20-ne kraadist külma ning üsna erakordne on juba praegu, et näiteks Ruhunus temperatuur alla selle langeb. Harva juhtub seda ka Ristnas ja Sõrvel. Samuti pole päikese kaldenurk siinkohal määrav tegur.
Tõepoolest, Ruhnus on viimase kuue aasta minimaalne õhutemperatuur ainult -20.3 ja see mõõdetud 2011. aasta veebruaris. Miks mitte kasutada seda piirkonna palmide kasvatamiseks.
Kliima soojenemine Eestis pole mitte vaid viimaste aastate nähtus. Tasapisi on see protsess juba paar-kolmsada aastat arenenud. Väga heaks inidikaatorliigiks on siinkohal kasvõi nt. metssiga. Praeguseks paljudes kohtades juba paras kahjur, aga veel EW ajal oli ta üsna haruldane, 200-300 aasta eest seda liiki aga Eestis ei elutsenud, kuna talved olid liiga karmid. Tuletagem meelde Eesti rahvamuistendeid - hunt, rebane, jänes, põder jm. loomad seal esinevad, aga kes teab mõnda (Eesti) muinasjuttu metsseast? Mõnikord võib ka folkloristika klimatoloogiale abiks olla.
kui palju kraade maksimaalselt täna poolast kuni taanini on? vaatasin, et poolas ja läänemere lõunaosas äikesega rünksajupilved!
Temperatuuri saab vaadata siit: http://www.intellicast.com/Global/Temperature/Current.aspx
Jah, pilvi ja kus on äike, näeb siit: http://sat24.com/en/scan
Mul tekkis sellised küsimused. Esiteks, kas 26.10.2012 kell 12 Dirhamis mõõdetud 39m/s tuulepuhang oli reaalne näit ja kui, kas see võis olla tingitud pagilumest?
Teiseks küsiksin 28.10.2006 kohta, mis põhjustas nii tuulist ilma Eestis (Pakril puhanguti 34m/s)?
Aitäh
Selle kohta oli pikk arutelu, ilmselt vanades postitustes olemas, sh kommentaariumides.
Kirjavahetusest leidsin Kallise vastuse: Ain Kallis
27.10.12
saajale mina
Tere,
see Dirhami näit võeti vist maha jah.
Seni suuremad puhangud 9.jaan. 2005 Kihnus 38 , 23. jaan 1995 Vilsandil 38 m/s. Vt Ilma riskid.
08.08.2010 oli VMaarjas 36,5 m/s.
Muide, kell 19 mõõdeti Muuga sadamas 8.aug 2010 42 m/s, samal ajal Harkus oli 3 m/s! Mitteametlik mõõtm, jäi tähelepanuta.
11. aug 2010 mõõtis EMHI anemomeetriga piirivalvur Vaindloo saarel 56 m/s! Kontrollimisel selgus, et instr. oli kinni kiilunud(?) ja poleks niikuinii üle 50 m/s näidanudki - piir. Nii et ka see pole enam kirjas.
Vaat nii.
2006. a oktoobri lõpus liikus Põhjalahelt suure baarilise gradiendiga lohk päeva jooksul üle Soome lahe ja Eesti kagusse, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20061028.gif
Aga kas nendest mitteametlikest jaamadest saadud näitudest on tehtud ka mingi tabel?
Ja kas on üldse võimalik öelda mis võiks Eestis olla max tuulepuhanguks (senini 48 kui ma ei eksi)
Tuulerekordid on siin: http://www.emhi.ee/?ide=6,747,750
Mitteametlikud ehk jaamad, mis ei vasta standarditele, nende kohta ei ole mingit tabelit, kuna seda ei peeta vajalikuks. Võib-olla mõni asjahuviline uurija või töötaja on enda tarbeks midagi teinud, aga see pole kättesaadav.
Mitteametlikkuse jms kohta võiks lugeda siit: http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1575
Teemast -Kuldne sügis...
Hetkel oleme külmenemise ootel. Huvi pakub õhumass meie kohal, mis on järgneval 48 tunnil
muutumas jahedamaks 8 kraadi ööpäevas, seega 15...16 kraadi.
Täna +8, homme juba 0 ja kolmapäeval on -8 kohale jõudmas !
Väheseid sademeid võib esineda põhja-loodetuulele avatud rannikualadel ja saartel kolmapäeval ning lumepuruna...
Jah, paari ööpäevaga on jahenemine tõepoolest märkimisväärne. Siiski nii külmaks ei lähe veel, et peaks ootama lund või lörtsi.
18. oktoobril jõuab ilmselt Eesti kohale juba märkimisväärne tsüklon, mille tagalas jõuab kohale veelgi külmem õhumass, nii et lörts on tõenäoline (alates 19.10.). Ilmselt on ilm väga tuuline või isegi tormine.
oo, lahe vaheaeg tuleb :).
Postita kommentaar