neljapäev, 26. september 2013

Uus varajaseima lume rekord ja sademeteliigid

Seoses arktilise õhumassi sissetungiga on tulnud eripalgelisi sademeid. See on põhjustanud ka segadust, mida pidada lumeks ja mida mitte. Lisaks hakkas Ilmateenistus kasutama mõistet teraline lumi, nt siin: http://www.ilmajaam.ee/2085872/com/tana-homme-voib-sadada-teralist-lund/. Sellesse tuleb tuua veidi selgust. 
Sademeteliike on kokku 16, kui juurde arvata ka kaste, härm jms (Jürissaare lennumeteoroloogia õpikust), aga panna kokku laus- ja hoovihm, laus- ja hooglumi, sama lörtsi kohta, sest viimasel kolmel juhul on sademete langemise iseloom erinev, mitte pole liik erinev.
Milliseid sademeid võidakse ajada lumega segi? Kindlasti lumekruupe, kuid vahel ka jääkruupe ja peenrahet. Lumekruubid on läbipaistmatud ümmargused või koonusekujulised lumekuulid diameetriga 2-5 mm. Jääkruubid on ümmargused või ebakorrapärased jääterakesed, millel on läbipaistmatu südamik, diameeter kuni 3 mm. Rahe korral peab jäätükikeste läbimõõt olema vähemalt 5 mm. Kui vaadata rahvusvahelist standardit: http://glossary.ametsoc.org/wiki/Hail, siis selgub, et varem nimetatati väiksemaid kui 5 mm jäätükke peenraheks, kuid nüüd on uus definitsioon: http://glossary.ametsoc.org/wiki/Small_hail.
Lumekruubid lähivaates (24.3.2011 Türil). Foto: Maret Saareleht

25. septembril kl 16.29 sadas Jõgeval peenrahet ja jääkruupe. Foto: Kairo Kiitsak

Lume hulka võib arvata lume, teralume, lumeterad ja märja lume. Märg lumi ei ole lörts, sest viimases on vedela vee komponent, kuid märg lumi on lihtsalt õhuniiskusest niiskunud, seda juhtub sageli siis, kui temperatuur on -1°C-st kõrgem. 
Selgitama peaks ehk, mis vahe on teralumel ja lumeteral. Lumeterad on tera-, plaadi- või kepikesekujulised, jäised terad, meenutades vahel mannateri ja on uduvihma tahke analoog. Sellest võib pilti näha koos lumehelvestega siin: http://www.geologywales.co.uk/storms/120911.jpg.  Teralumi aga kujutab endast väikeseid lumest kämbukesi, kus ei ole näha ilusaid/korrapäraseid kristalle, vt http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w050113a003.jpg
Seega võiks kahtlustada, et teralise lume all mõeldakse ikkagi teralund ja vähemal määral jääkruupe, mitte lume alla liigitatavaid sademeid. Ilmateenistusest saadeti selle kohta järgmine selgitus: "Oli meilgi diskussioon, kuidas seda välja öelda. Esiteks, et oleks kõigile arusaadav, et peale vihma võib tulla tahkeid sademeid. Teiseks, et see kõlaks tõsiseltvõetavalt. On küll aasitud lumekruubi (a`la lumemanna) puhul ning raadiojaamad jätsid vahel seda ütlemata või asendasid lörtsiga, mis oleks hoopiski vale. Ehk siis "lumeterad".
Diskussioon võib jätkuda."

Kuidas on esimese lumega? Eelmises postituses vajab üks ebatäpsus õiendamist. Selgus, et 1986. a septembri Kääpa ja 10 cm lund pole õige, vaid Pärnumaal Koodu vaatlusjaamas 2 cm.
Järgmine küsimus on see, kas esimese lume kriteerium on sademete- või lumikattepõhine. Viimasel juhul loetakse lumekruubikiht (!) lumikatte hulka. Enamasti pooldatakse ikkagi sademetepõhist lähenemist. Sel juhul tuleb esimese lume määratlemisel lihtsalt kindlaks teha, millal registreeriti sademeid, mida nimetame lume alla kuuluvaks. 26. septembril kinnitati vaatlusandmete alusel ametlikult uus varajaseima lume rekord: 25. septembri õhtul sadas Väike-Maarjas algul lörtsi, seejärel pooleteise tunni jooksul hooglund. Seega tuleb tõesti kõige varajasema lume kuupäeva päeva võrra muuta, selleks on nüüd 25. september.
Vastav uudis ilmub 27. septembri "Sakalas".

65 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mitu aastat püsis eelmine rekord?

Anonüümne ütles ...

Loodan,et see oli selle aasta viimane lumi.

Anonüümne ütles ...

õnneks ei ole.

EestiLoodus ütles ...

Kiilis oli samuti möödunud ööl esimene öökülm käesoleva aasta teisel poolaastal. Hommikul kella 08:30-ni oli tuuletu ilm, kuid kell 09:00 paiku puhus juba mõõdukas puhanguline loodetuul ning ka räästad hakkasid pärast päikesetõusu tilkuma.
Huvitav mõelda, et tuulepealsel rannikul peaaegu tormine, samas, kui rannikust 20 km sisemaal oli tuulevaikus.

Puudelt lehed öökülma tõttu siiski kiiremini ega massilisemalt langema ei hakanud. Veel olen märganud, et jahedad ilmad justkui soosiksid looduse rohelust, kuna (vähemalt siin Kiilis ja -ümbruses) pole - võrreldes nädalataguste suviste ilmadega - lehtede värvus märgatavalt muutunud, mis oli kiirem just suviste septembriilmade ajal.

Jüri ütles ...

Eelmine rekord püsis 27 aastat.

Jah, kõrgema temperatuuriga on ju looduse areng kiirem ja küllap see soodustab ka klorofülli lagunemist.

Anonüümne ütles ...

huvitav, kas taoliste uudiste koostajad ümardamist on õppinud??
http://ilm.ee/?510692

"Öösel oli sooja 9..14, päeval 15..19°C. Nädala maksimum mõõdeti Võrus: 19,9°C."

19,9 on ümardatult 20, mitte 19!!

alates koma viiest ümardatakse järgmise täisarvuni, alla selle eelmiseni.

seega oli aasta tagasi maksimum +20 kraadi, kuna 19,9 on sellele 0,1 kraadi lähedal, kuid 19-st tervelt 0,9 kraadi kaugemal. tundub, et autoritel puudub elementaarne ettekujutusvõime ja loogika..

Jüri ütles ...

Jah, märkus on õige.

Anonüümne ütles ...

Kuusikul peaksid homme olema objektid paksult härmas.

Jüri ütles ...

Teoreetiliselt võimalik, sest juba kl 23 oli seal õhutemperatuur nullist madalam.

Anonüümne ütles ...

Nüüd tuleb ilmamõistes kaks täiesti mõttetut kuud.Midagi oodata ei ole.Kui siis ehk mõnda sügistormi.Lund ootaks alles alates detsembrist.

Anonüümne ütles ...

mina ootan juba oktoobri lõpus ja novembris lund, et vähegi valgem ja puhtam oleks.

novembri õige nimetus oleks talvekuu asemel "stressikuu" ja "depressioonikuu".

Anonüümne ütles ...

"valgem" siis kahes mõistes.

Jüri ütles ...

Atmosfääris toimub alati midagi huvitavat.
Nädal algab ebatavaliselt külma õhumassiga, mis on juba iseenesest väga huvitav. Kui antitsüklon jõuab otse Eesti kohale ja kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass, siis pakub udu ilmselt elamusi.
Hiljem, kui tekib troopilise ja arktilise õhumassi vastasseis, siis on soodne tormitsüklonite tekkeks. Nende trajektoor paistab esialgu kulgevat 70ndatel laiustel.

Anonüümne ütles ...

Jaa, Hetkel sajab hooti tugevat vihma, piisad on jämedad ja see on äärmiselt huvitav.

Jüri ütles ...

Kui teid ilmaga seonduv ei huvita, siis milleks siin iroonitseda?

Anonüümne ütles ...

mitu kraadi tuleks oktoobris +10 kraadise isotermi korral maksimaalselt?

wetterzentrale andmetel tuleb selline isoterm piki skandinaaviat kuni isegi lapimaani, kuid eestini ei ulatu.

Anonüümne ütles ...

Troopilise ja arktilise õhumassi vastasseis? Vahelduseks võiks torm küll tulla :). Kuid seda soovitatavalt pärast puudelt lehtede langemist.

Sellest külmast tahaks vahelduseks lahti juba küll saada. Kas see troopiline õhumass võib tuua uue oktoobri soojarekordi või jõuab enne liialt transformeeruda?

Liisa.

Jüri ütles ...

2000. a alguses oli 12-kraadise isotermiga kuni 22 kraadi sooja (uus jaamarekord 17,9°C Ristnas ja 20,6°C Virtsus, mõlemad 6.10.2000). Ilmselt kümnekraadine tähendab umbes 20 kraadi sooja, muidugi peab siis ilm ikka selge olema.
Õhumass on kohalejõudes kindlasti transformeerunud, hea kui 10-kraadine isoterm kohale jõuab.
Aga vastasseis paistab jah päris kindlalt tekkivat, kuna see soe või lausa kuum õhumass jõuab 70ndate laiusteni, kus puutub kokku Gröönimaalt ja Teravmägede ümbrusest saabunud arktilise õhumassiga. Väga barokliinne atmosfäär soodustab seal intensiivset tsüklogeneesi ja ilmselt tekib mitu tormi.
Prognoosi saab vaadata siit: http://www.ecmwf.int/products/forecasts/d/charts/medium/deterministic/msl_uv850_z500 (kaardi kohal rippmenüüst saab aja valida, kollane on tormine ilm, roheline torm).

Kalle in OZ ütles ...

novembri õige nimetus oleks talvekuu asemel "stressikuu" ja "depressioonikuu".


Naljaga pooleks võib öelda, et kui Eestis on klimatoloogilisi aastaaegu neli, siis psühholoogilisi vähemalt 5: sügiskaamos, jõuluhullus, talvemasendus, kevadväsimus, totaalne üledoos üürikesest suvest... Ja hakkabki kõik jälle otsast peale.

Anonüümne ütles ...

need on pigem aastaajalised haigused.

Anonüümne ütles ...

Aitäh, Jüri! Kui valget aega töölt piisavalt saan, siis lähen mere äärdegi :).

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin Wetterzentrale'st, et 11. ja ka 16. oktoobril võib see isoterm lausa Eestini jõuda.

Liisa.

Kalle in OZ ütles ...

ECMWF pakub lääne-Eestisse 9. oktoobriks tormist ilma. Üldiselt aga nii pika aja peale ette antud ennustused muutuvad. Tuletagem meelde kasvõi suviseid CAPE+LI pikemaid prognoose.

Anonüümne ütles ...

Praegusel tavatult külmal ajal juhtus meil tavatu olukord - küttesüsteemi remondi tõttu pole kütet kui seda just vaja on.

Jüri ütles ...

Eelmises kommentaaris (30. september 2013 19:38)jäi paar asjaolu täpsustamata: jutt oli 2000. a oktoobri algusest ja jaamarekordid siis kogu vaatlusrea oktoobri kõrgeimad registreeritud näidud.
Teatavate reservatsioonidega algab ju nüüd nädala teisest poolest vananaistesuvi.

30. september tõi Väike-Maarjasse lörtsi, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1074

Eestis on klimaatilisi aastaaegu tegelikult kaheksa: talv, kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis ja eeltalv. Praegune vastab hilissügisele: see on aeg pärast kasvuperioodi lakkamist, kui päeval on veel küll üle 0 °C, kuid öökülmad muutuvad aina sagedasemaks ja tulevad (esimesed) lumed-lörtsid.

Tsüklonite jms sünoptilises skaalas nähtuste kohta on vast prognoosid usaldusväärsemad, sest nähtus on ulatuslikum, mille kohta formeerub info looduses varem, lisaks on õhumassi energia/tasakaal ja sellest tulenevad konvektsiooni- jms indeksid määratud rohkemate tegurite poolt.
Kui peaks tekkima tsüklonite seeria, siis on tormi jõudmine siia tõenäolisem, sest iga järgmine tsüklon seeria jooksul liigub eelmisest lõunapoolsemat trajektoori mööda.

Anonüümne ütles ...

Jüri,

Kas sügis jäi sel aastal vahele?
Klimaatilises mõttes.?
Peale suve kohe hilissügisesse.

Jüri ütles ...

Kui praegune jätkuks, siis oleks see nii. Mõnel aastal jääbki aastaaegu vahele, näiteks 20. sajandi jooksul pole varakevadet olnud kolmel ja eeltalve koguni 18 aastal.
Aga kuna nüüd atmosfääri blokeering laguneb ja arktiline õhumass taandub (selle tunnuseks on taeva selginemine), siis pääseb läänevool jälle mõjule. Kesk-Euroopa antitsüklonite põhjaservas jõuab kohale väga soe õhumass. Tinglikult võime rääkida vananaistesuvest.
Klimaatiliste aastaaegade määramisel vaadatakse seda, kuidas seatud kriteeriumid püsivad. Mõni üksik kuni isegi veel nädal kriteeriumidele mittevastavat päeva ei tühista kehtivat aastaaega, aga kui neid on ülekaalus võrreldes kriteeriumidele vastavate päevadega, siis on uus aastaaeg. Praegu näib, et algav soe periood on nii pikk, et hilissügis selle metoodika alusel tühistub ja peame ikkagi sügisest rääkima.

Anonüümne ütles ...

jah, nii nagu nädalane varakevadki jäi peaaegu et vahele. nii varakevad kui kevad kokku kestsid vähem kui kuu.

seega peale talve prauhti suvve.

Anonüümne ütles ...

see on vist juba 10 kord, kui ma jüriga samaaegselt kommentaare kirjutan või lisan..

Anonüümne ütles ...

ja selle "aastaaegade tühistumise" kriteeriumid võiks lühendada küll 1 nädalani.

siis oleks küll aastas mitu aastaaega topelt, kuid emotsionaalselt jääb ikkagi loomulikuks "sissetunginud" aastaaja tunnetus.

raske uskuda, et paar nädalat tagasi oli suvi. praegune hilissügis on selle tunde kustutanud ja asendanud hilissügise tundega.

Looduse järgi võiks olla minugipoolest 2 aastaaega: suvi - puud lehes. talv - puud raagus.

Anonüümne ütles ...

Aastaaegade kriteeriume arvestamata pole sügis ära jäänud - kestis 21-23. septembril.

Anonüümne ütles ...

kas suvi on ka kunagi ära jäänud?

ja jälle väike-maarjas? kõrgustiku soodustav mõju äikesetormi kiirusele ja tahketele sademetele?

ain ütles ...


Praegu kestab õnneks ikka sügis. Hilissügis algab klimaatiliselt, kui öökülmad hakkavad valdama ja kasvuperiood lõpeb. Puudel lehed rohelised, roosid õitsevad. Tartus on alles paar päeva keskm õhutemperatuur langenud alla +5 (25. 09 26. 09 ja 30.09). Vaid ühel ööl on õhus öökülma olnud.

Anonüümne ütles ...

emhi ennustus läheb selge ilma korral kindlasti mööda. ise arvan, et õhumass võimaldaks -5 kraadi ka.

Anonüümne ütles ...

Võiks tõesti lehed langema panna :).

Jüri ütles ...

Selge taevaga ala on olemas. Miinimumid ulatuksid kuni -7 kraadini.

1. oktoober 2013 17:57 - aastaaegade kriteeriume arvestamata oli 21.-23. septembril suvi. Kriteeriume arvestades algas sügis rangema mõõdupuu järgi 14. septembril ja leebema järgi 22. septembril. Viimasel juhul loeti suve hulka ka 17.-20. septembri suvised ilmad vaatamata eelnenud kolmele jahedale päevale. Mõlemal juhul algas klimaatiline suvi vähemalt sisemaal 7. mail.
Tegu on ikkagi täiesti subjektiivsete otsustega.

Anonüümne ütles ...

ilmateade ütles, et kuusikul oligi ligi -5 kraadi olnud.

Jüri ütles ...

Minimaalne temperatuur 2 m kõrgusel oli -4,9°C Kuusikul. 2 cm kõrgusel oli sealsamas miinimum -7,6°C, Harkus -5,7°C.

Anonüümne ütles ...

päris karm. 2 nädalat tagasi oli 25 kraadi soojem.

Kalle in OZ ütles ...

Nagu arvata oli, on ECMWF prognoos vahepeal muutunud. Eks ootame ja vaatame.

Jüri ütles ...

Jah, suurem jahenemine, kui on võimalus ka lörtsiks, toimub ilmselt 11.-12. oktoobril.

Anonüümne ütles ...

costa concordia saab vist kõvasti räsida äikesetormis!

Anonüümne ütles ...

Hirlam`i mudelil liigub järgm öö Rootsi rannikult üpris ümar ja kontsentreeritud keskmega sajupilv üle Saaremaa. kuna on oodata sooja frondi üleminekut, siis kas see võib ka äikest tähendada.

Jüri ütles ...

Sooja frondiga ei ole äikest oodata, sest soe õhumass on stabiilne (kuiv). Lisaks on näha atmosfääri vertikaalprofiilis tugev inversioon, mis omakorda näitab õhumassis stabiilsust, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=2
HIRLAM pole ette nähtud konvektiivnähtuste modelleerimiseks, mistõttu neid mullikujulisi sajualasid, eriti asukoha poolest, ei maksa väga tõsiselt võtta.
Küllaga on Rootsi kohal seoses külma frondiga arenenud maskeeritud rünksajupilved, vt http://sat24.com/en/scan

Anonüümne ütles ...

Uups, ongi hoopis külm front tulekul ju.Täna oli Tallinnas +15.
Ligi 5 kraadi langeb, et esmaspäeval jälle soojemaks minna !
No aga siis ju võibki äikest öösel olla

Anonüümne ütles ...

jälle mingi totter inversioon. ega ei taha ikka küll neid madala pilvisusega halle ilmasid.

Jüri ütles ...

Mingid rünksajupilved küll tekkisid tsüklonaalse arengu tõttu, aga äikese kohta teated puuduvad.

Anonüümne ütles ...

Kas on radaripilte ka sellest kusagilt näha tagantjärgi, mis on usaldusväärsed?

Jüri ütles ...

Arhiveeritakse ainult siin: http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/

Anonüümne ütles ...

Sürgavere radarit ma ei usalda, kuna päris tihti on sel jamasid just huvitava ilma korral olnud - Harku oma pole kunagi minu kogemustes jupsinud.

Saartel oli tol ajal Sürga. radari järgi siis olematust sajualast või pilvitust taevast tugev sadu olnud. (Emhi vaatlusandmed näitasid sadu)

Anonüümne ütles ...

Omalt poolt soovitan võrdluseks ka Harku radarit arhiveerida.

Kaarel Virroja ütles ...

Ega ärge vaadake ainult ühte radarit.. võrrelge ikka mitme radariga. Kui kõigil on sama siis peab olema ikka õige :).

Jüri ütles ...

Harku radaril pole millegipärast tõrkeid, ilmselt on vanemad asjad töökindlamad või paremini läbi mõeldud.

Anonüümne ütles ...

huvitav märkida, et wetterzentrale hetkeandmete kohaselt jõuab eesti kohale -10 kraadi isoterm. see tähendab esimene lumi sel poolaastal.

Jüri ütles ...

Harku radaripiltide arhiveerimist lasin uurida. Selgus, et seda on tehtud. Jelena Maltsevalt saab teavet.

Jah, kõik mudelid lubavad suuremat külmenemist kuu keskel. Ilmselt tuleb nii vihma, lörtsi kui lund, kui selline areng osutub usaldusväärseks.
Esimene lumi Eestis registreeriti 25. septembril Jõhvis ja Väike-Maarjas.

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri,

M.Kaasiku 7.okt uuendatud 6-kuu prognoosi kohaselt on eelolevaks talveks oodata nõrka läänevoolu ja mõõdukat põhja-lõuna suunalist õhumasside liikumist.Kas see võib tähendada detsemris märkimisväärset mere-efekti teket põhja-eestis?
Tema prognoosist ja ka WSI esialgsest prognoosist võib välja lugeda,et tuleb ilus talv koos mõõdukate temperatuuride ja ilma eriliste külmalaineteta.

Anonüümne ütles ...

ma mõtlesin esimese luma all seda, et enamus eestis tuleb lund, mitte paaris kohas.

Anonüümne ütles ...

ja mille põhjal m.kaasik ennustab? kas mudelite järgi või oma põrnalt :)?

kui mudelite järgi, siis võin sama ennustuse kirjutada, aint et oma sõnadega.

Jüri ütles ...

Siin täpselt selgitatud, millel 6 kuu prognoos põhineb: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
Ilmselt ei saa täpsemalt prognoosida kui vaid kuu tausta. Seega jäävad märkimisväärsed üksiksündmused (torm, intensiivne külmalaine jms) prognoosis kajastumata või ei saa neid kuu taustast eristada. Seetõttu pole kuue kuu prognoosis mingit konkreetset infot võimalik eristada kuuma- ja külmalainete ja sealt tulenevalt mereefekti kohta.
Mereefekti-vihma muidugi juba on tulnud (septembri lõpus), aga kui osutub mudelite pakutud külmenemine kuu keskel või teisel poolel õigeks, võib juba siis taas mereefekti-lörtsi või -lund tulla.
Küllaga saab taustast tulenevalt ikkagi teha oletusi. Hooajaprognoosis tähendab tavaliselt nõrk läänevool seda, et see on blokeerunud, st ei ulatu Eestini ja on seetõttu asendunud meridionaalse õhu liikumisega. Aga 6 kuu prognoosis on täpsustatud, et rõhuerinevused on väikesed (aluspinna soojusseisund on tavalisest homogeensem/vähemmuutlikum?), millest siis nõrgem õhu liikumine. Kui blokeeringut ei ole, siis jõuavad ookeanilt ikkagi tsüklonid siia ja mereefekti tõenäosus on väiksem, vähemalt võiks nii oletada. Aga nagu öeldud, saab vaid kuu tausta, mitte üksiksündmusi nii pikalt prognoosida

Anonüümne ütles ...

Keegi niikuinii ei viitsi süveneda ega mäleta mis Kaasik eelmisel aastal ütles.Nov oli väga soe aga detsember tuli kõva lumega. Kaasik dets. kohta:
-"..Kuigi sajab vähevõitu, peaks vähemalt Ida-Eestis lumi kuu keskpaiku maha tulema,...
http://www.ilm.ee/index.php?510742.

Anonüümne ütles ...

Sünoptikute puussepanemist on veel huvitavam jälgida. Kuna oktoobri lõpus (2012)tehtud intervjuus teatab Taimi Paljak -"...Praegused Euroopa ilmamudeli arvutused novembrikuuks ookeanile avatust ei näita. Nõnda võib kuu muutlikele ilmadele vaatamata tavapärasest jahedamaks osutuda ja rahvakalendri järgi talvekuu nimetus ka tõeks saada. Detsembris võib Atlandi soojale kujuneda soodsam võimalus Euroopasse jõuda ning muuta meie jõulukuu keskmisest soojemaks ja aeg-ajalt üsna vesiseks...."
Nagu teame oli risti vastupidi !!!!!! See aastatagune jutt võib (huvitav küll) sel aastal pihta minna.

Anonüümne ütles ...

Ah jaa, pidin ka möödunudaastase Maalehe lingi panema. Lugege ise.
http://www.maaleht.ee/news/uudised/tasulised/margid-naitavad-lumist-ja-karmi-talve.d?id=65160960

Anonüümne ütles ...

Nii,et isegi algavaks kuuks on vahel raske ilmale õiget arengut ennustada. Olgu kuitahes udupeen aparatuur käepärast. Ärge tulge rääkima.

Jüri ütles ...

Nojah, ilmselt pole teil ettekujutust kaoseteooriast või stohhastiliste süsteemide dünaamikast.
Alustuseks võiks lugeda ja mõelda see läbi: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/. Samuti sobib atmosfääri ja ilmastiku käitumise metafoorina hästi 4. järku Runge-Kutta meetodi simulatsioon: https://www.youtube.com/watch?v=FRzWev5dIPw

Anonüümne ütles ...

tulge kõik rääkima!