esmaspäev, 2. september 2013

"Osoon" pilvedest

2. septembri "Osoonis" on juttu pilvedest alates 12.24-st: http://etv.err.ee/v/e914c9b4-3578-47c2-aae0-e23365bc931f
Mõned parandusi sisaldav märkused. Need märkused on olulised, sest saadet vaatavad ju ka need, kes ei pruugi pilvedest midagi teada ja see pole hea, kui satub eksitavat materjali sisse. Mida silma ja kõrva riivavat tähele võis panna?
1) Jürissaare jutu vahele pandud piltide juurde kirjutatud pilvede määrangutes oli järgmised vead või ebatäpsused:  madalate rünkpilvede hulka eksisisid keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris - teine pilt), keskmiste hulka kõrgrünkpilved (või kihtrünkpilved - lennuki pardalt tehtud pilt), võimsate rünkpilvede hulka sattus hulgaliselt rünksajupilvi; tipplooridega pilved vääriksid eraldi äramärkimist.
2) Jürissaar ütles, et kui rünksajupilvedele tekivad juuksed, hakkab sadama. Tegelikult võivad sademeid anda vahel juba võimsad rünkpilved ja igal juhul ümaratipulised rünksajupilved, mitte alles siis, kui kiudpilvedega!
3) Järgnevuse jutust: 48 tundi on pigem maksimum, tavaliselt on ilma halvenemiseks ainult ööpäev või vähemgi aega, see oleneb ilmasüsteemi liikumiskiirusest; eestikeelse nimetusena tuleks ikka öelda konksjad kiudpilved (piltidel), mitte lihtsalt kiudpilved, vahel, kui need on pikad ja suusakujulised, siis Noa laevad; kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede valik pole hea, v. a. multihaloga pilt; kihtsajupilvi piltidel polnud, vaid olid hajuvad rünksajupilved (vihje: vikerkaart ei ole kunagi kihtsajupilvedega koos).
4) Läätspilved ja rullpilved ei ole mingid haruldused - ilmselt oleneb, millega võrrelda, igapäevased pole need kindlasti.
5) Öökülmad ei ole pilvedega - tegelikult on kaht liiki öökülmi: radiatsioonilised ja advektiivsed ning nende kombinatsioon. Advektiivne öökülm tuleb koos külma õhumassiga, kusjuures ilm võib-olla pilves. Saates esitatud väide kehtib radiatsioonilise (kiirguslik jahtumine vaikse selge ööga) öökülma korral. 
Temperatuuri osa - kastepunkt on usaldusväärsem indikaator, sest kui see on nullilähedane või negatiivne, siis on öökülm tõenäoline, kui aga nt +5 kraadi või kõrgem, väga ebatõenäoline. Asi on selles, et temperatuuri langemisel kastepunktini hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Siis vabaneb varjatud soojus, mis pidurdab märkimisväärselt edasist jahtumist. 
6) Milvi Jürissaar ei vastanud sisuliselt viimasele küsimusele (kui pilved kaoksid, mis juhtuks). Vastan selle nii. Pilved ei paku üksnes silmailu või avastamisrõõmu, vaid neil on looduses ka mitmeid olulisi rolle:
a) pilved reguleerivad Maa energiabilanssi, sest peegeldavad ja hajutavad päikesekiirgust, kuid takistavad soojuskiirguse lahkumist;
b) pilved osalevad hüdroloogilises tsüklis, sest on olulised sademete moodustumises ja seega näiteks vee jõudmises sisemaale;
c) pilved näitavad, mis atmosfääris toimub (liikumised ja protsessid, olles kaudseks aeroloogiaks);
d) pilved mõjutavad õhuringlust näiteks sademete ja soojuse vabanemise kaudu;
e) pilved osalevad soojuse ümberjaotamises nii atmosfääris vertikaalselt kui pooluste ja ekvaatori vahel (kondenseerumissoojus).

24 kommentaari:

TwD ütles ...

Kyll on hea, et sellised täpsustavad lood synnivad (aga samas on muidugi kahju, et nii suure publikuga, nagu TV vaatajaskond on, ette satub ebatäpset infot).
Rullpilvede kohta on mul lugu http://teisesahtlilood.blogspot.se/2013/08/clouds-journeypilve-teekond.html ja mina oma 60 eluaasta jooksul neid kyll palju rohkem pole näinud...

Jüri ütles ...

Aitäh! Rullpilv pole tõesti igapäevane, huvitav vaadata ja lugeda viidatud postitust.

Ain Kallis ütles ...

Ain

Lugedes kommentaare, tekkis huvi saadet ennast vaadata. Oli tüüpiline Osoon - rahvapärane, mitte süvateaduslik.
Mind häirisid kõige rohkem kirjad pilveklippide all: trükivead (conges), valed nimed (kiudpilvedega rünksajupilved, Ci unc - kiudpilved). Kindlasti ei näinud neid Milvi Jürissaar, pedagoogina oleks ta nad parandanud.
Selles saates poleks küll tegijad tahtnud kuulda öökülma paljudest tekkevõimalustest, arvan.
Ja pole vast vaja norida viimase küsimuse pärast - mis saab, kui poleks enam pilvi. Kui õhku ja õhuniiskust poleks enam, ongi käes maailmalõpp?
Kui ajakirjanik ütleb: " Ja nüüd paari sekundiga vastus viimasele küsimusele", siis ei jõua keegi enam rahvast valgustada pilvede meteoroloogilise rolli üle. Vaid öeldakse emotsionaalselt, mis pähe tuleb.
Muidu on sinu täiendavad kommentaarid asjakohased, nagu ikka.

Jüri ütles ...

Aitäh!
Öökülmadest: isegi kui ei taheta teada tekkepõhjusi, on korrektsuse huvides ikkagi vajalik öelda, et ilm ei pea olema tingimata selge, et tuleks öökülm.
Viimasest küsimusest niipalju: kui saates ei ole aega sellele vastata, siis blogis see võimalus on ometigi olemas. Ei pea õigeks, et need, kes ehk rohkem asja vastu huvi tunnevad, ei saagi teada, mis siis oleks või mis rolli pilved looduses täidavad. Seetõttu siis kirjutasin vastuse.
Niikuinii on blogi peaeesmärgiks lisaks huvi tekitamisele ilma vastu pakkuda täiendavat ja täpsemat infot asjasthuvitatutele.

Anonüümne ütles ...

millal võib hakkata lund sadama

Jüri ütles ...

Septembris on lumi vähetõenäoline. Esimene lumi tuleb sageli juba oktoobri keskel või lõpus, nagu on minevik näidanud. Ebatavaliselt vara, juba 5. oktoobril, tuli lumi maha 2002. aastal.

Anonüümne ütles ...

Lähiöödel lubatakse maapinnal öökülma, ehkki õhumass meie kohal on suhteliselt soe, lausa kuum, ütleks. Kui peaks tulema öökülma, siis tegu oleks radiatsioonilise öökülmaga, kuna öö on suhteliselt pikk ja õhk jõuab piisavalt jahtuda? Kas samas õhumassis nt juuli lõpus oleks taoline öökülm välistatud?

Jüri ütles ...

Jah, see on igal juhul kiirgusliku jahtumisega seotud (radiatsiooniline) öökülm. Kui kastepunkt on piisavalt madal, siis võib pika öö tõttu maapinnalähedane õhukiht jahtuda niipalju, et võiks öökülma tulla. Aga praegu on kastepunkt öökülmaks ilmselgelt liiga kõrge: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820
Juulis ei jõuaks õhk piisavalt jahtuda ja öökülma ei tuleks.

Margus Arge ütles ...

Siiski -ajal kui õppisin ülikoolis oli septembri keskel tuisuöö, Kui toakaaslane tuli kodust (J-Jaani) rääkis õue tekkinud väikestest hangedest. Aastad 80-ndate keskpaik.

Jüri ütles ...

Ebatõenäoline ei välista veel seda, et seda ei juhtu. Septembris on olnud ka kuni 30 cm paksust lund (1986), aga kõik sellised juhtumid on erandlikud ega anna põhjust oodata nt lund käesolevas septembris.

Anonüümne ütles ...

septembris 30 cm lund???? kus kohas? kas on tõendeid, pilte näiteid?

Jüri ütles ...

Sellest on juttu siin lk 94 üleval teises veerus: http://www.emhi.ee/data/files/erialaneteave/publikatsioonid/eesti_ilma_riskid_2012.pdf

Anonüümne ütles ...

täna oli korelas õhus vaid +1,9 kraadi!

Anonüümne ütles ...

Madalmaades isegi +30 kraadi tulemas.

Liisa.

Jüri ütles ...

Kui vaatame seda tabelit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820, siis näeme, et mõnel pool on kastepunkt piisavalt madal, et võiks nõrka öökülma tulla. Piisavalt on siis madalam kui +5 kraadi.

Jah, seal on kuumalaine ja selle serv laotub lähipäevadel ka Eesti kohale.

Anonüümne ütles ...

kas on oodata pikka talve

Jüri ütles ...

Endisest EMHIst kiri: Kontrollisime ja otsustasime, et esimene lumi peaks olema:
26. septembril 1986 Põhja-Eestis ja 27. sept 1986 Lõuna-Eestis.
1966. a oli esimene lumi 27. sept Põhja-Eestis ja 28. sept Lõuna-Eestis.
Massumõisas oli 8. sept 1986 märgitud lund, aga õhutemp oli +12 kraadi! Seega ei arvestanud. Vast oli rahe vms.

Talve kohta peaks vast uurima selgeltnägijatelt või Kase-Taadilt, selle kohta teaduslikult põhjendatud arvamust anda ei saa.

Anonüümne ütles ...

männieidelt võiks kasetaadi öeldule kinnituse küsida :)

Anonüümne ütles ...

Mäletan, et eelmise aasta 19. oktoobril oli Lõuna-Eestis +18 kraadi.

Liisa.

Jüri ütles ...

Eks jah sooline võrdõiguslikkus peab ka nimedes ja nimetustes valitsema.

Kastepunkt tõusis, mistõttu öökülm nii tõenäoline enam ei tundu: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820, ülevaatlik kaart: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

19. oktoobril oli 18,1 kraadi Valgas sooja, järgmisel päeva õhtul oli põhjarannikul äike.

Anonüümne ütles ...

niiet suve võib 44 päeva veel tulla

Jüri ütles ...

Klimaatilise suve lõpuks loetakse ööpäeva keskmise temperatuuri püsivat langust alla 13 kraadi. Seda pole veel juhtunud, aga hiljemalt septembri lõpus ikka juhtub.

Anonüümne ütles ...

Marko Kaasik prognoosib, et tuleb soe talv kui ma õigesti aru sain

Jüri ütles ...

Jah, P. Posti juubeli tähistamisel isegi oli juttu sellest. Kokkuvõtlikult prognoosib ta pikka, sooja ja vaikset sügist, nagu oli umbes 2011. a, kuid elu on näinud, et kuni kuuajalisi külmaperioode sel viisil prognoosida ei saa.