laupäev, 12. oktoober 2013

Imeline joonpilvede vaatemäng 11. oktoobril 2013. a.

11. oktoober pakkus imelist joonpilvede vaatemängu. Miks tekkis selline hämmastav joonpilvede vaatemäng? Põhja-Jäämerel toimus intensiivne tsüklonaalne areng, mille mõju ulatus ka Skandinaaviale ja Soome (http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3). Sellega seoses suurenes niiskuse hulk tropopausi lähedal, mistõttu lennuki mootoritest põlemisprotsessis tekkivast ja väljuvast veeaurust piisas lennukõrgusel õhu üleküllastuseks ning tugevate joonpilvede tekkeks ja püsimajäämiseks. 
Veeauru suurt hulka näitab ka 6,2 µm lainepikkuses tehtud pilt:
Mida valgem, seda enam niiskust. Allikas: http://eumetrain.org/eport/euro_18.php?width=1440&height=900&date=2013101118&region=euro


Tartus võis 11. okt. päeval jälgida konvektsiooni. Õhtul liikus üle külm front.

Pärast madalate pilvede eemaldumist võis näha imelisi vaatepilte. See ja järgmised fotod on pildistatud Tartu-Tallinn mnt-l.




Tuulenihe (kiirus ja/või suund muutub juba väikese vahemaa tagant) on joonpilvi väänanud.

Hilisem õhtu rõõmustas veel intensiivse taevapunaga, kl 18.42 Mäo risti lähedal.

46 kommentaari:

Margus Arge ütles ...

Oh imet -kliimamanipulatsioonisõltlased ei võtagi sõna.

Jüri ütles ...

Õnneks siin blogis pole seda juhtunud, küllaga väga aktiivselt Fb-s, sest paljud postitused panen ka sinna keskkonda. Toon ühe arvamuse selle kohta:
"Mida iganes aga 80 aastate taevas oli veel triibuvaba ja imelikul kombel kui triipe vaadata käib taevas tihti "trikitamine",nii, et kohati on muster suisa ruuduline- kuidas seda seletada?
Kui 1986 aastal toimus Tsernobõlis reaktori plahvatus ning radioaktiivne pilv üle baltikumi, Soome ja Rootsi liikus kõlas soome raadios tollase soome naisministri Kaisa Raatikaineni reibas hääl: " Inimesed ärge paanitsege, muretsemiseks pole põhjust, nautige ilusast kevadilmast, minge kõik õue päikse kätte, värsket õhku hingama, minge kulu riisuma jms. " Pigem on mõistlik olla skeptiline kui hurraaoptimistlik ebamäärase suhtes aga igal inimesel on õigus olla eriarvamusel."
Üks tore vastus sellele: "Mul on kodus laps, kes üsna hiljuti küsis, kas need inimesed, kes joonpilvi kardavad, kardavad ka kodus veekeetjat ja õhtul õues oma suust tulevat auru? Siin paistab olevat inimesi, kellelt saaks vastuse! Et neile võiks mõne kuuma rauaga veekeetja taevasse lennutada, kui nad veel ei karda... "

Jüri ütles ...

Lisaks veel märgiti selliseid asju: a) "Selle kõige koha pealt olen mina üpris võhik, aga Moskva olümpiamängude ajal kuulsin esimest korda, et taevasse on midagi pihustatud, vältimaks vihma mängude ajal..."
b) "Mitte ainult Moskva olümpiamängudel. On palju kordi kliima kallale mindud, hoitud vihmasadusid nädalaid jne jne seda kõike taevasse pritsimese teel."
Vastasin: Ilm ja kliima pole päris samad asjad, eriti ajalise mastaabi poolest. Kliimat, täpsemalt kliimasüsteemi kontrollida ei saa ja pole senini ka keegi vastavat kujundamist teinud.
Sademete kunstlik esilekutsumine ja pilvede hajutamine külvistamise teel on üsna tavaline ja avalik tegevus ning siin pole midagi müstilist ega vandenõulist.
Pilvede külvistamiseks on vaja ergutada jääkristalli- ehk Bergeron-Findeiseni protsessi. See protsess põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui vedela vee kohal samal temperatuuril. Seega, kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle, siis liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvelt. Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0˚C, jõuavad lumena aluspinnani ehk sajab lund. Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamik sademetest alguse lumena. Sobivaim veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, et need korralikke sademeid annaksid, on umbes 1:100000 (märgatavad sademed võimalikud vahemikus 1:1000 - 1:1000000) veepiisakeste kasuks ja temperatuur -15˚...-20˚C.

Jüri ütles ...

(eelmise kommentaari jätk) Kui meil on pilved, mis koosnevad allajahtunud veetilkadest, aga sademeid ei anna, siis tähendab see seda, et pole piisavalt jäätuumakesi, mis oleksid Bergeron-Findeiseni protsessi vajalikud.
Sublimatsiooni- ehk jäätuumakesed (ka külmumis-, jäätekketuumad) on mikroskoopilised aineosakesed, mis võivad soodsatel tingimustel saada auru sublimatsioonitsentriteks. Nendeks sobivad nii purunenud kristallid kui mineraalne tolm. Sademete tekitamiseks on sobilikud kunstlikud jäätuumad, mis võivad olla näiteks orgaaniliste ainete osakesed, milles on vesinikradikaale või anorgaanilise aine kristallid, mille kristallvõre on sarnane jää kristallvõrega, selliseks on näiteks hõbejodiid (AgI).
Viimast ehk hõbejodiidi, samuti kuiva jääd ehk tahket süsihappegaasi kasutataksegi peamiselt pilvede külvistamiseks, sest sobivad jäätuumakesteks ja ergutavad B-F protsessi. Selle tulemusena on võimalik veidi suurendada sademetehulka või hajutada pilvi. NB! Mõjub ainult siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veetilkadest ( sagedamini kõrgrünk- ja kõrgkihtpilved, kus veetilgad on -20...-30 kraadi juures). Seega nn soojade pilvede puhul, kus veetilkade temp. on üle null kraadi, pilvede külvistamist kasutada ei saa.
Kui efektiivne on pilvede külvistamine sademete suurendamiseks, on vaieldav. Väidetakse, et kuni 30% võib aastane sademetehulk suureneda. Kasutatakse kuivadel (poolkõrbelistel) aladel põllumajanduse parendamiseks nt USA edelaosariikides, Hiinas, Austraalias, eriti Tasmaanias ja mujal.
Kui pilvekiht on õhuke, siis saab külvistamisega pilvi hajutada (vt allpool linki pilvelumestusele).
Pilvekülvistus toimib ka loodusliku protsessina. Näiteks kui kõrgkihtpilvede kohal on kiudpilvi, siis viimased kui sajupilved annavad sademetena jääkristalle. Need, jõudes madalamalolevasse kõrgkihtpilvedesse, mis koosnevad enamasti allajahtunud veetilkadest, hakkavad (jääkristallid kiudpilvedest) käituma jäätuumakestena, ergutades B-F protsessi ja põhjustades kõrgkihtpilvede transformeerumist kihtsajupilvedeks ehk hakkab sadama.
Kirjeldatule sarnane on ka see: http://www.ilm.ee/?511721

Aga sademeid võib tekitada ka teistmoodi. Vahel, kui atmosfääris on kalduvus sademeteks, nt õhumass on labiilne, saab ka niimoodi: NASA makes their own rain clouds
https://www.youtube.com/watch?v=qw1vm_wdpy0. NB! Pange tähele konvektsioonipilvi, sh rünksajupilvi! See on ilmne viide, et õhumass on väga labiilne, mistõttu kunstlikult tekitatud küllastatud termik tõuseb kiiresti kõrgusesse ja annab sademeid.
Üks huvitav võimalus, kuidas võib äike tekkida, on tutvustatud siin: http://stormhighway.com/plantstorms.php

Anonüümne ütles ...

Kenad keemiatreilid

Anonüümne ütles ...

kas ma saan ka suvel oma enda rünksajupilve labiilses õhumassis teha? see oleks küll lahe! (eeldan, et ilma eritehnikata)

Jüri ütles ...

13. oktoober 2013 18:19 - esimene ilmuski välja :), aga see võib ka naljaga olla mõeldud.
Üldse on huvitav jälgida, kuidas inimeste reaalsustaju kaob selle vandenõuga seoses lõpuks täielikult. Näiteks leidub meil Eestiski inimesi, kes usuvad, et äike on tegelikult keemiapomm, et taevasina on põhjustatud üksnes pritsitud mürkidest tekkinud ekraanist, aga leidub ka äärmuslikumaid seisukohti, et ükskõik millised pilved saavad tekkida ainult mürgitamise jms tõttu, nt on kuulda olnud väiteid, et lõppenud nädalal oli mitu pilves ja sombust päeva HAARPi tõttu.

Jah, enda rünksajupilve saab tekitada, kui suudate labiilses õhumasssis teha veeaurust küllastatud termiku.

Kalle in OZ ütles ...

Rünksajupilve koduste vahenditega tekitamine läheb vist tiba keeruliseks. Kihtpilvega on asi palju lihtsam: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/pilvpudelis.htm

Kalle in OZ ütles ...

Mis aga puutub kemitreilidesse, siis see ON tegelikult tõsine probleem. Nimelt koosnevad need pilved ohtlikust kemikaalist nimega divesinikoksiid.

Divesinikoksiid (DVO – tuntud ka kui divesinikmonoksiid ja vesinikoksiid) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu kemikaal, mille tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi.
Enamiku surmadest põhjustab DVO juhuslik sattumine kopsudesse, kuid kemikaali ohud ei piirdu sellega.
Kestev kokkupuude selle aine tahke vormiga tekitab tõsiseid kahjustusi organismi kudedele.
Kemikaali sattumine seedetrakti põhjustab tugevat higi- ja uriinieritust ning vahel ka turset, iiveldust ja oksendamist.
Sellest ainest sõltuvusse sattunu jaoks tähendab DVOst loobumine kindlat surma.
Divesinikoksiid:
• on happevihmade oluline koostisosa;
• soodustab kasvuhooneefekti;
• võib põhjustada ränki põletushaavu;
• tekitab erosiooni;
• kiirendab paljude metallide korrosiooni;
• võib elektrisüsteemides põhjustada lühiseid;
• võib vähendada autode juhitavust.
DVOd on leitud pahaloomulistest kasvajatest.
DVOd on kõikide mandrite veekogudes – peaaegu igas ojas, jões ja järves.
Seda on palju meredes ja ookeanides.
Reostus on sõna otseses mõttes ülemaailmne – seda kemikaali esineb koguni Antarktika jääs.
DVO on viimastel aastatel tekitanud ülisuurt kahju nii keskkonnale kui ka majandusele kogu maailmas.
Riskidest hoolimata kasutatakse divesinikoksiidi sageli:
• tööstuses lahusti ja jahutina;
• tuumaelektrijaamades;
• tulekustutusvahendina;
• loomkatsetes;
• pestitsiidides (isegi pärast pesemist jäävad tooted selle kemikaaliga saastunuks);
• põllumajanduses (kuigi kemikaal suurendab tunduvalt paljude kultuuride saagikust, satub see paratamatult lõpptoodangu koostisse);
• alkoholi tootmisel.
Paljud kompaniid juhivad suures koguses DVOd jõgedesse ja meredesse.
Takistada neid ei saa, kuna selline tegevus on siiani juriidiliselt korrektne.
Divesinikoksiid on meie koduplaneedi loodusele avaldanud juba tohutut mõju.

Margus Arge ütles ...

Divesinikoksiidi leidub ka vulkaanipursete korral. Uskuge -mastaapseid purskeid me ikka kontrollida ei saa.

Anonüümne ütles ...

aga kas sina jüri saaksid teha rünksajupilve? sa tead neid tingimusi rohkem kui mina :)

Anonüümne ütles ...

kas varsti on tulemas ka äikesehooaja kokkuvõte

Jüri ütles ...

Tegu on päris mastaapse projektiga. Lihtsam oleks vast siseruumides midagi teha: http://www.mnn.com/lifestyle/arts-culture/stories/artist-creates-beautiful-indoor-clouds. Aga rünksajupilve tegemiseks ei piisaks isegi mitte kirikust, kuna vaja oleks niivõrd kõrget ruumi.
Kui aga mõelda siiski vabas õhus rünksaju tekitamisele, siis peaks seda tegema siis, kui piirkihis valitseb superadiabaatiline temperatuurigradient, lisaks õhumass olema mitme km paksuselt väga labiilne ja tekitada oleks vaja küllastunud termik, et see saaks hakata kerkima.
Teine variant on lihtsalt anda tõuge termikule, kui tasakaalutingimused on täpselt õiged, vt http://stormhighway.com/plantstorms.php.

Jüri ütles ...

Äikesehooaja kokkuvõtte võiks küll novembris ära teha, kuna paistab, et hooaeg lõppes sel korral septembriga ära. Siiski pole välistatud sekundaarse hooaja teke, mida vahel juhtub, kui tsüklonaalne tegevus on väga suur või on tegu väga külma õhumassi sissetungiga, viimati nt möödunudaasta oktoobri lõpus.

Anonüümne ütles ...

aga kas ma karistada ei saa selle eest, kui mul õnnestukski anda kasvõi tõuge konvektsiooniks, kuid "mu tekitatud" pilve sadu ja/või äike toob varalisi kahjusid?

Anonüümne ütles ...

No anna minna, noor jumal, kesse tõestab, et see siis antud juhul looduslik polnud !

Kalle in OZ ütles ...

Kui keegi tõesti töötaks välja toimiva meetodi konvektsiooni tekitamiseks atmosfääris, siis selle eest saaks ilmselt kohe mitu Nobeli preemiat korraga. Põua- ja ikalduseprobleem saaks hoobilt lahenduse, metsatulekahjude kustutamisel ja eriti ennetamisel oleks korralikust paduvihmast samuti tublisti abi. Sõjas saaks kah vaenlasele ägeda äikese, tornaadod ja hiidrahe kaela saata, kui piisavalt võimsaid konvektiivkomplekse ja -süsteeme tekitada ja suunata õnnestuks.

Anonüümne ütles ...

Tohoh, mis kummaline arutelu "Inimtekkeline konvektsioon" :D

Anonüümne ütles ...

Nägin Wetterzentrales paar huvitavat prognooskaarti - ei hakanud aegumise tõttu linke lisama, kui on huvi, siis saadan meilile :).

(EestiLoodus)

Anonüümne ütles ...

kuu lõpuks lubab gfs erakordset kuumalainet

Jüri ütles ...

Seadusandliku osa ei tea nii täpselt, eks peab mõne õigusteadlasega konsulteerima.
Eks ilma on ikka ju mõjutatud, sellest leiab wikistki artikleid ja viiteid edasi (weather modification jms).

Soovitan ikkagi tutvuda sellega, kuidas inimtegevus võib algatada konvektsiooni ja äikese: http://stormhighway.com/plantstorms.php. Mida ebasoodsamad on tingimused konvektsiooniks, seda enam tule ju energiat kulutada, et seda esile kutsuda. Kui energia on õhumassis olemas, siis piisab vaid konvektsiooni algatamisest.
Kuna kõrbealad on sageli seotud troopilise antitsükloniga, kus valitseb õhu laskumine (laskumis- ehk surveinversioon), siis arusaadavalt peaks palju energiat kulutama (või leidma sobiva energiaallika), et konvektsioon esile kutsuda. Piisata võiks näiteks juba millestki sarnasest: http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_updraft_tower

Jah, nii ta on - torm peaks tekkima Skandinaavia kohal, hiljem prognoositakse kuuma õhu jõudmine Läänemere regiooni.

Anonüümne ütles ...

arvan, et emhi võiks neljapäeva ööks ennustatud kraade veel 2..3 pügala võrra langetada!!

Anonüümne ütles ...

Eestisse jõuaks kindlasti see ennustatav soojalaine, kui rõhkkondade asetus poleks nii ebasobiv kui mudelist näha.

Jüri ütles ...

Kindlasti jõuab ka see torm ja külm õhumass.

Anonüümne ütles ...

Räägitakse, et reedel tuleb torm ja paduvihm.
Küsin, mis on paduvihm ja kui palju siis ennustatav sajukogus reedeks on.
Lubatakse puhanguti 25 m/s, aga kas te ei välista tugevamaid puhanguid?

Jüri ütles ...

Paduvihmal on kaks vormi: kui on laussademetena, siis on sajuhulk 50 mm ja üle selle 12 tunni või lühema aja vältel ja kui hoovihmana, siis sajuhulk 30 mm 1 tunni või lühema aja vältel. Alternatiivmõistena võib nende paduvihmavormide korral kasutada vastavalt valinguline vihm ja vihmavaling.
Analoogselt defineeritakse ka padulumi: sajuhulk 20 mm ja üle selle 12 tunni või lühema aja vältel, siin ka olemas: http://www.emhi.ee/?ide=29,720,729.

Anonüümne ütles ...

Millal jõuab see torm Eestini ja millal võib kuum õhk?

Anonüümne ütles ...

isegi kui see suur soe jõuab, siis olge taas valmis halli taevaga päevadeks.

Jüri ütles ...

18. oktoobril jõuab tsükloniga seotud tormine ilm Eestisse.
Kui see väga soe või isegi kuum õhumass jõuab kohale, siis mitte enne 24. oktoobrit. Praegusel ajal on ülekaalu saavutamas jahtumine, mistõttu väga soe õhumass jahtub (inversioon) ja selles olev niiskus kondenseerub pilvedeks. Seetõttu, eriti kui tuul pole väga tugev, on pilves ilm tõenäoline. Aga ega selgelgi päeval päike väga soojas õhumassis enam temperatuuri eriti ei tõsta.

Anonüümne ütles ...

arvan, et torm piirdub maksimaalselt saarte ja mandri lääneservaga. sisemaal on lihtsalt tuuline, kuid mitte nii, et puud murduvad.

Kalle in OZ ütles ...

http://www.ecmwf.int/products/forecasts/d/charts/medium/deterministic/msl_uv850_z500
Selle prognoosi järgi võiks tugevamat tuult oodata just mandril, eriti ida- ja lõuna-Eestis.

Anonüümne ütles ...

pole ime, sest 850 hpa pinnal pole mingeid metsi ega muid objekte tuulel ees.

k ütles ...

Kui tuuliseks voib minna?

Anonüümne ütles ...

täna siis viimane võimalus sügisvärve pildistada sel aastal, kuna saabuva öö külm langetab viimsedki lehed!

Anonüümne ütles ...

Huvitav märkida, et täna on Kiilis sama "soe", kui oli 28.02 ja 04.04 :). (mõlemal päeval samuti oli päikest, kuid 28.02 läks juba kell 14:00 üsna pilviseks - muidu oleks vast soojemgi olnud)

EestiLoodus

Jüri ütles ...

Ilmselt on reaalne, et tsükloni tagalas on tuulepuhangud 15-20 m/s, ehk merel või rannikualadel ka tugevamad.

Jah, parasvöötmele ongi iseloomulik suur muutlikkus. Sama temperatuur või laiemalt ilm võib ette tulla väga erinevatel aegadel, vahel aga on mitu aastaaega justkui koos jne.

Anonüümne ütles ...

võiks ikka -10 kraadi ära tulla sel ööl!

Anonüümne ütles ...

ja mis hea pärast peaks -10 ära tulema? masohhistidele on teised foorumid.

Anonüümne ütles ...

sellepärast, et sinule meelehärmiks olla :D

Anonüümne ütles ...

http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/03/talv-veel-jatkub.html

Kommentaar sealt 20. märts 2013 19:17

See kommentaator sai, mida tahtis :).

Anonüümne ütles ...

@ 16.10 21:18

Kuidas on -10 kraadi seotud seksioloogiaga ja selle harudega? Naljakoht.
Omad kogemused sul järelikult.

Kalle in OZ ütles ...

Kas tõesti on sündimas uus teadusharu - seksuaalmeteoroloogia?

Anonüümne ütles ...

@ 16. oktoober 2013 23:08

See on sinu eripära, kui sulle -10ga seostub seksuoloogia.

Masohhismi all ei pea silmas pidama üksnes kitsast seksuoloogilist terminoloogiat.

Ülekantud tähenduses on masohhism kellegi või millegi püüd ebameeldivate kogemuste või aistingute poole.

Ebameeldivus on siinjuures subjektiivne.

Minu jaoks on on ebameeldiv -10 kraadi oktoobris. Ja kuna keegi ootab seda, siis oli minu sõbralik soovitus külastada mõnda foorumit, kus harrastatakse meteoroloogilis-klimatoloogilist masohhismi. Tean selliseid inimesi, kes tormavad ilmarekordite ja ekstreemsuste ootuses õue ja naudivad seda, kui rekord sünnib. Kas just seksuaalselt, vot seda ei oska nüüd enam kommenteerida.

Kalle in OZ ütles ...

Päris -10 ei tulnud, aga -6,3 kraadi tuli siiski ära (Kääpal). Küllap mõnes paigas võis paar kraadi külmemgi olla.

Jüri ütles ...

Mõnel pool oli maapinna lähedal vähemalt 9 kraadi külma.

Kalle in OZ ütles ...

Sain just infot, et hommikul kella 9.30 paiku olnud Rõuge lähedal -7.