kolmapäev, 23. oktoober 2013

Soe ja tormine

22. oktoobriga lõppes mõnepäevane külma ilma periood. Selgetel ja vaiksetel öödel langes temperatuur kuni -9°C-ni. 23. oktoobris jõudis Venemaa antitsükloni lääneservas ja Suurbritannia kohal asunud ulatusliku tsükloni idaservas kohale suviselt soe õhumass, milles oli 22. oktoobril mõnel pool Madalmaades kuni 24°C sooja.
Õhumassivahetus kajastus nii õhu niiskemaks muutumises kui suures temperatuuritõusus: kui 22. oktoobri hommikul oli Tartus külma 7°C, siis 23. oktoobril kl 20 oli sooja juba üle 10°C. Temperatuur tõusis enam kui 17 kraadi!
Õhumassivahetus kajastub ka Tartu füüsikamaja katusel oleva ilmajaama andmegraafikul (http://meteo.physic.ut.ee/et/param.php?pid=9).

22. oktoobri ilmakaart. Allikas: FMI

23. oktoobri ilmakaart (õhumassid). Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

10...12 °C isoterm 850 hPa pinnal jõudis ka Eesti kohale, kuid 13–15 kraadist kõrgemat temperatuuri ilmselt loota pole. Soe ja tormine ilm jääb püsima ilmselt novembri alguseni, sest Eesti jääb Atlandi ookeanil järjestikku tekkivate tsüklonite, täpsemalt nende idaservas tekkivate lohkude või osatsüklonite meelevalda. Õhumasside lääne- või edelasuunaline vool on väga tugev. Ka novembri alguses ei ole ette näha tsüklonaalse tegevuse olulist nõrgenemist. Isegi kui mõni päev kipub pisut jahedamaks, järgneb sellele tõenäoliselt uuesti soojem ja tuulisem.
Siiski on praegu näha märke sellest, et novembri alguses võivad seeria viimased tsüklonid liikuda üle Eesti, tuues tagalas ka lumist ilma.

26 kommentaari:

Kairo Kiitsak ütles ...

Täiesti kummaline ikka. Mõnel ööl oli lausa -9 külmakraadi ning nüüd on päevased temperatuurid juba lausa +12 kraadi. Sooja õhumassi tagajärgedeks ongi vihmasajud, pilvisus ja ka õhutemperatuuri tõus. :)

Anonüümne ütles ...

Isegi +13 kraadi võis eelmise EMHI ennustuse järgi (eile) tulla lausa saabuval ööl :)!

Jüri ütles ...

See ongi külmal poolaastal parasvöötmele iseloomulik, et (väga) aktiivse tsüklonaalse tegevuse tõttu on ilm väga muutlik. Tsüklonid ju segavad ja transpordivad õhumasse, mistõttu meil on ülekaalus nn importilmad, mida nüüd ja praegu võime kogeda. Praegu määrab temperatuuri õhumass.

Saartel juba on 12 kraadi: http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t1.png

Anonüümne ütles ...

tuule ennustamine homseks paras pähkel.

AK ilmateade: kuni 25 m/s.
EMHI ennustus: kuni 22 m/s.
HIRLAM ennustus: kuni 16 m/s.

mida jüri sina sellest arvad?

mina 25/ms igaljuhul välistan.


-----

suvel võiks ka öine temperatuur eelmisest 17 kraadi enam olla :D

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri,

Lugesin kuskilt artiklit,et kui arktika jäämassiiv rekordiliselt sulab,siis hoopis lõunapoolkeral antarktikas jäämassiiv rekordiliselt kasvab viimasel kümnendil.Seal seletati seda põhjapoolkera CO2 kogusega kuid tundub,et midagi oleks juskui nihkes.Maakera telg nihkunud?

Mida sina Jüri arvad?

Jüri ütles ...

23. oktoober 2013 21:34 - allikas ju sama, sest AK saab endisest EMHIst ilmateate. Lihtsalt kodulehel tehakse uuendused ainult teatud kellaaegadel, mistõttu uudiste ilmateates on värskem info.
Paistab, et 24. oktoobril liigub üle Eesti lohk või osatsüklon. Sellega võib õhtusel ajal tuul merel ja rannikualal puhanguti 20-25 m/s küll olla. Baariline gradient on küllalt suur.

23. oktoober 2013 21:54 - võib anda mingi primitiivse visandi olukorras.
Antarktika on oluliselt külmem. Sise-Antarktikas on pakane ka sealses südasuves. Kui külmas piirkonnas läheb soojemaks, siis tähendab see sademete kasvu. Pole erilist vahet, kas on -5 või -30 kraadi, lund sajab ikka ja ilmselt selle (lisasademete) arvelt Antarktika vähemalt mõnes kohas jäämassiiv kasvab, iseasi, kas see kompenseerib nt kaotatava massi või mitte.
Arktikas aga tõuseb suvisel ajal temperatuur nullini ja üle selle. Jää ja lume bilansi puhul on suur vahe, kas temperatuur on -5 või +5 kraadi. Seetõttu võiks siis olla Arktika puhul kliimamuutuse mõju jääbilansis tunduvalt märgatavam/olulisem.
Samuti ei toimu massimuutused kogu Antarktikas ühtmoodi, vaid oleneb, millist osa vaatame, vt ka http://www.skepticalscience.com/antarctica-gaining-ice.htm.
Lisaks on viiteid sellele, et pooluste vahel võib temperatuurimuutus olla vastasfaasiline, vt http://www.iceandclimate.nbi.ku.dk/research/climatechange/modelling_dynamics/bipolar_seesaw/
Maakera telg nihkunud - lõhnab vandenõu- jms järele.

Anonüümne ütles ...

Mul siiski tunne, et EMHI liialdab tuule kiiruse ennustamisel...

Jüri ütles ...

Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et jutt on puhangutest merel ja rannikualadel, mitte tuule keskmisest kiirusest. Ka viimase tormi ajal ju oli tugev tuul vaid merel ja rannikualadel, sisemaal oli enamasti alla 10 m/s.
Tormist tuult põhjustav osatsüklon pole veel kohale jõudnud. Siit võiks saada ülevaate: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html

Anonüümne ütles ...

Põhja-Eestis oli täna isegi sisemaal konvektsioon lisaks Soome lahe rannikule. (Jätkub praegugi)

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel tuleb Tallinnas äikest

Jüri ütles ...

ESTOFEX annab üle 15% äikesevõimaluse, kuid praegu pole enam näha äikeseks sobivat konvektsiooni. Ilmselt päikeseloojangu paiku olidki soodsaimad hetked.

Anonüümne ütles ...

Kui kõrge temperatuur peaks olema 850 hPa pinnal, et Eestis tõuseks temperatuur +20ni, seda praegu okt lõpus, nov alguses? Millised tingimused peaksid veel olema, peale kiire õhuvoolu?

Anonüümne ütles ...

Selline õhumass tooks kaasa pilvise ilma ja tugeva inversiooni.

Anonüümne ütles ...

850 hpa pinnal peab sel juhul olema samuti +20 kraadi.

Jüri ütles ...

Sellised tingimused on üpris väherealistlikud, ilmselt õhumass jahtub nii või naa liigselt, et saaks nii soe oktoobri lõpus olla.

Anonüümne ütles ...

kas 29.10 jääb torm jälle vaid rannikule ja merele nagu 18.10?

Anonüümne ütles ...

kui Kaliningradis on novembri abs maksimum 20 kraadi, siis miks ei võiks ka siin sedasi olla? Palju meil ikka vahemaad on. Mulle tundub, et see on realistlik asjaolude kokkulangevusel.

Anonüümne ütles ...

jah, aga selle tõenäosus on alla 1/100-ndiku.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et see teisipäevane torm jääb siiski merele ja lääneossa ning sisemaal on lihtsalt ebameeldiv tuul.

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel tuleb Tallinnas äikest

Jüri ütles ...

Kaliningrad on nii palju lõuna pool, et seal on äärmusväärtused oluliselt erinevad. Võrrelda võiks Eestiga nt Riia või Peterburi ümbrust.
Novembri absoluutne soojarekord pidevate intrumentaalvaatluste jooksul (umbes 150 aastat) on 15,2°C, mis mõõdeti 3.11.1967 Valgas. See jääb ju 20 kraadist kaugele maha. Oktoobri teisel poolelgi ei ole mõõdetud 20 kraadi.
Muide, ka Lätis pole mõõdetud novembris 20 kraadi, kõrgeim teadaolev temperatuur on 13-17 kraadi, mis mõõdeti 1.-3.11.1968. Tõenäoliselt oktoobri teisel poolel (15.-31.10.) on kuskil Lätis olnud ka 20 kraadi.
Seega faktid räägivad selgelt, et Eestis on praegusel ajal 20 kraadi äärmiselt ebatõenäoline ehk sellise võimaluse võib välistada.

Torm on ikkagi ulatuslik ja märkimisväärne atmosfääri häiritus. Seega ei piirdunud vaid merega, ent kui kitsalt rääkida tuulest, siis jah, sisemaal oli tavaline tuuline ilm, ainult rannikualadel oli tormine.
Tegelikult, kui sisemaal ulatub tuule keskmine kiirus 15 m/s, siis on juba harvaesinev olukord.
Kui eelmise tormi keskmes oli õhurõhk 990 hPa, siis nüüd prognoositakse koguni 967 hPa. See tähendab, et torm on oluliselt intensiivsem ja ulatuslikum.
Kui selle tsükloni trajektoor on üle Rootsi Lõuna-Soome kohale, siis on usutav, et puhangud on vähemalt rannikualal 25-30 m/s, sisemaal on ikka vähem, ehk 20 m/s, kuid keskmine kiirus 10-15 m/s, mida on väga palju.

Anonüümne ütles ...

äikese küsimusele jäi vastamata ma lihtsalt tuletan meelde

Anonüümne ütles ...

Kui jäeti vastamata, siis järelikult ei tule. Selge ja hiljem kõrgkihtpilvise ilmaga pole äike võimalik. (hetkeolukorda atmosfääris arvestades)

Jüri ütles ...

Aitäh meelde tuletamast, kommentaare kuhjus, eks siis jäi tähelepanuta.
Praegu on õhumass stabiilne ja pole ka sünoptilist sundi (aktiivseid protsesse). Seetõttu ei ole äikest öösel oodata.

Anonüümne ütles ...

aga kas 28.10 võib äikest sakus tulla? "hoovihmadega madalrõhulohk" tähendab rünksajupilvi, kuna need toovad hoovihma.

Jüri ütles ...

Ühes eelmises kommentaaris oli juttu, millal võib rünksajupilvi olla, vt http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=4692721736074055985. Vastuseks: on võimalik, kui mõni tsüklon või selle lohk liigub üle Eesti, nt 24. ja 28. oktoobril.
Praegu ongi seda eelkõige tormi ajal oodata.