kolmapäev, 1. mai 2013

Paari sõnaga meie keskmisest suvisest temperatuurist

Keegi kommentaariumis pakkus väga kindlalt, et Eesti suve keskmine maksimum on 20-23 kraadi. See pole õige, sest see on iseloomulik pigem soojale, mitte aga keskmisele suvele. Vastavad andmeid saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302
Me näeme, et suvekuude päevane keskmine maksimumtemperatuur on tüüpiliselt kuni 20 kraadi. NB! Jutt käib ikka kolmest suvekuust, mitte vaid näiteks juulist. Kuna küsitud oli suve kohta (loeme lihtsuse mõttes nendeks juunit, juulit, augustit, kokkuvõtete tegemisel sellest ka lähtutakse), siis tuleb selleks lugeda ikka 15-20 kraadi, mitte aga 20-23 kraadi. Ainult juulist rääkides on viimane praktiliselt õige - võib-olla mõnele inimesele ongi ainus suvekuu juuli.
Ööpäeva keskmine on 13-18 kraadi.
1. mai pakkus pilvegurmaanidele elamusi.

12 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

meil polnud täna ühtki pilve :)

Anonüümne ütles ...

Võttes aluseks perioodi 2000-2011, on nt Tartu linna suve (3kuu) maksimaalne keskmine 22,5 ja minimaalne keskmine 12 kraadi. Huvitav saab olema 1991-2020 perioodi keskmiste võrdlus. Tugev tendents on keskmiste tõusu poole. Eriti juulis ja jaanuaris. Muideks, viimase 50 aasta jooksul on täheldatud kõikide kuude keskmise tõusu. Kõige vähemmärgatav on see juunis.

Jüri ütles ...

Jah, suvel on keskmine temperatuur tõusnud vähem, talvel ja kevadel jälle rohkem. Eks peab arvestama ka perioodi valikuga - ekstreemsete aastate mõjud ei pruugi välja taanduda, eriti kui aegrida ei ole pikk. 30 aastat võib selleks lühike olla, kuid see on standardperiood.
Kuna õhk liikus läänest itta, siis pilved tekkisid sisemaal pool ja küpsesid Peipsi lähedal. Tartus taevas oli rünkpilvi paksult täis ja oli ka mõni rünksajupilv. Põgus küsitlus tänaval (20 inimest) näitas, et neljandik neist pidasid kõige kevadisemaks või suvisemaks märgiks pilvi, esimesele kohale jäi päike, teisele aga soojus.

Anonüümne ütles ...

ega ma ei imestagi suviste meeleolude üle, sest päikese kõrgus ja päeva pikkus vastab umbes 8. augustile..

Anonüümne ütles ...

Kahju, et 04.05-ks saabuv lõunatsüklon Rootsi asemel jälle Venemaale liigub, sest selle soojas sektoris on +20..+30 kraadi.

Aga jah, Rootsi või Läänemerele suunduvad lõunatsüklonid ning kagu- ja idatuuled olid juba detsembris ära.

Eesti asub geograafiliselt tobedas kohas. Venemaa võiks oma territooriumi pooleks jagada Balti riikide vahel, et suvesoojalembesed saaksid elada mandrilises kliimas ning talvel tullakse Baltikumi lääneossa tagasi. Praegu on nii, et Moskva on saanud piisavalt sooja ning Eesti ei midagi.

Lääne- ja Põhja-Euroopas võiks olla Himaalaja2, mis takistaks Atlandi mõju.

Aga need on minu ootused ja lootused, mis ei täitu ilmselt kunagi :D.

Kuulsin just kl 11 raadiost, et aprill oli normi suhtes märts2, st. jahedam ja päikeselisem. See tähendab, et päike oli suve arvelt ning jahedus tulevase talve arvelt. Loodus tühja kohta ju ei salli..

Jüri ütles ...

Sellist asja, et mingit tüüpi ilm, päike, tsüklonid jne on näiteks suve arvelt või vastupidi, pole olemas. Ilmal ei ole mälu, mistõttu ei saa rääkida sellest, et mingi ilm on mõne teise aja arvelt.

Anonüümne ütles ...

On küll olemas, kuid sa arvad, et sa oled kõiketeadja ja vaidledki vastu.

Margus ütles ...

Ha-haa -lõbysaks kisub
Siiski Jüriga nõus !!

Anonüümne ütles ...

Sa võid olla, kuid mind ja minu otsust see ei mõjuta.

Jüri ütles ...

Isiklikud veendumused ja loodus on siiski erinevad. Mäletan, et kui aastaid tagasi hakkasin Jaaguse all õppima, arvasin sarnaselt, aga Jaaguselt õppisin selle, et ilmal pole mälu. Seetõttu ei õigusta end ka nt mitme kuu kohta tehtavad prognoosid. Kui on vähegi huvi ilma vastu, siis hakkab see silma.
Miks ilmal ei ole mälu? Asi on selles, et atmosfäär on kaootiliselt käituv süsteem, mistõttu tsirkulatsioon on looduse muutlik komponent.

Margus ütles ...

Ilmaprotsessid on ajas muutuvad. Samuti sõltuvad mitmetest teguritest- mõjuritest (vulkaanid, päikeseaktiivsus, jne), samuti inimtegevus (metsade maharaiumise teel tekitat nn. väike jääaeg Tšingis-Khaani ajal)
Seepärast väidan (ja ka oma tähelepanekute ajel), et ilmal EI OLE MÄLU !!
See tähendab ka seda,et kui nii märts ja aprill on olnud erakordselt päikeselised - ei ole (tasakaaluks) suvi vihmane (aga see-eest lühike- nigu naljamehed soovitavad)-see ei pea nii olema.
TEndentsi järgides võib läänemere piirkonnas IKKAGI olla ka suvi kuivapoolne ja soe. Seda isegi "ameeriklaste HAARP´i käivitamiseta vähemas versioonis"...

Jüri ütles ...

Jah, ilma mõjutavaid tegureid on lugematult hulgal ja kõiki (mõjusid, määra) ei saa kindlaks teha. Mingisugune tõetera ilmastiku tasakaalu kohta võiks olla ehk siis, kui kliima on stabiilne, aga see pole nii. Isegi stabiilse kliima korral oleks tasakaalustumine olla väga eripalgeline.