Viimsel ajal on ikka ja jälle võetud minuga ühendust, et uurida, miks ikkagi pean seda blogi, kust ma postituste ideed saan jne. See blogi on pühendatud eeskätt meteoroloogilistele teemadele. Eesti keeles ei ole just eriti palju kohti, kust saaks lugeda põhjalikumalt meteoroloogiateemadel ja trükikirjandustki on vähe. Õnneks on siiski mõningaid väljaandeid viimase 10 aasta jooksul ilmunud, igaüks neist omanäoline. Seetõttu on minu arvates ikkagi vajalik, et huvilistel oleks pidevalt võimalik kuskilt saada ilma kohta infot, võimalus küsida, jooksvalt lugeda ilmateemadel jne. Loomulikult on teine ja vähemalt sama oluline põhjus see, et mind see valdkond huvitab.
Ideed saan aga nii loodusest kui inimestelt, sealhulgas kommentaariumidest. See, mille kohta postitusi teen, otsustan ise, sest ikkagi minu blogi, isegi kui kõik sellega nõus ei ole. Kirjutan eraldi postituse näiteks selliste arvamuste ja kommentaaride kohta, millesarnaseid olen sageli kohanud või millega seoses on ühendust võetud, st arvamus või kommentaar on postituse tegemiseks küllalt relevantne.
Olen varem öelnud ja ütlen ka nüüd, et kui keegi tahab teha näiteks külalispostituse, siis see võimalus on endiselt avatud.
Ikka ja jälle kerkib esile esile seisukoht, et miks just selline arvamus või et mis õigusega julgen arvata teisiti. Jah, arvamusi on mitmesuguseid, kuid eelistan ikka olla sellisel arvamusel, mis on piisavalt põhjendatud. Mingi seisukoha pooldamiseks ei piisa argumendist, et paljud ju arvavad ka nii või mind on nii õpetatud jne. Jällegi peab olema sisuline.
Kui rääkida näiteks jälle ilma mälust, kus üks arvamus on selline, et ilmal on mälu, teine aga, et ei ole, siis eelistan seda, mis on paremini põhjendatud ehk siis antud juhul ilmal ei ole mälu. Kui olen aastate jooksul jälginud, kuidas ilma mälu või aastaaegadevahelisi (tugevaid) seoseid toetavad ilmavanasõnad kehtivad, siis tavaliselt eriti ei kehti. Nii nagu aastad, pole ka aastaajad vennad ega õed. Vähemalt meil siin keskmistel laiustel on aastatevaheline ja aastasisene muutlikkus niivõrd suur. Teine ja tugevam argument tuleb kaoseteooriast, millest tegin juttu eelmises postituses. Seetõttu, kui toetuda argumentidele ja nende kontrollimisele, siis ei ole kõik arvamused samaväärsed. Õige pole ka väide, et tegu on ainult minu arvamusega. Jällegi, toetun sellele, mis on teadusringkondades omaks võetud ja millel on piisavad argumendid, et seda pooldada.
Teine asi, millest on korduvalt juttu olnud ja mis on olnud ka kontakteerumise põhjuseks, on see, et ma ei tea ju kõike. Olen seda väga tihti kohanud nende inimeste puhul, kel on mingis küsimuses väga kindel arvamus/veendumus ja kes ei ole nõus kaaluma vastuargumente. Tüüpiline reaktsioon, mida ma olen palju kordi kohanud, on selline, et kuna sa ei tea kõike ja see arvamus ei ole minu omaga kooskõlas, siis järelikult ei saa see olla õige. Siinkohal tuleb meelde kaks juhtumit, üks neist on juba paari aasta tagune ja juhtus Tallinnas, teine aga mõne kuu eest Tartus. Need olid järgmised.
Tallinnas oli ühes bussipeatuses selline olukord, et üks inimene tahtis minna bussi peale, aga peatuses ei olnud graafikut. Ta pöördus minu poole, et teada saada, mis kell buss peaks peatusesse jõudma. Ütlesin kellaaja. Seda teadsin öelda, sest peatus on töökoha juures ja sealt läksin bussi peale pea iga päev, kontrollides alati arvutist kellaaega. Öeldud kellaajaga ta ei nõustunud, kuna ta ütles, et tema arvates oli hoopis teine aeg. Kuna bussigraafikuid oldi mõne päeva eest (septembri algus!) uuendatud, siis tõepoolest oleks tal veel nädal varem õigus olnud. Kui ütlesin, et graafikuid muudeti, siis ta ei uskunud ja väitis, et kuna ma ei tea kogu graafikut peast ja see on ainult minu oletus, siis ei saa see olla õige. Esiteks, see ei olnud minu oletus ja teiseks, selleks, et konkreetset bussi peatusesse jõudmise aega teada, ei pea tervet graafikut peast teadma!
Teine juhtum oli Tartu bussijaamas. Ootasin Tallinna ekspressbussi. Teatud kellaaegadel sõidab Tallinnasse kaks bussi 5 minutilise vahega. Juurde astus üks abielupaar, kes küsis, kuhu see buss sõidab. Ütlesin, et Tallinnasse. Nad ütlesid, et ei saa olla, bussis olid inimesed peal, küllap saabus kuskilt ja Tartu on lõpp-peatuseks ja põhjendasid seda sellega, et kuna ma polnud selle bussiga sõitnud, siis ainult oletan ja seetõttu pole see arvamus õige. Kui ütlesin, et küsige bussijuhilt või lugege bussi ees olevalt sildilt marsruuti, siis nad ütlesid, et seda pole neil vaja teha, kuna nad teavad, et ma eksin ja et neil on õigus.
Need kaks näidet illustreerivad olukordi, kui inimesed on endas kindlad ega ole nõus omaks võtma teist arvamust, kusjuures argumendid ei loe üldse. Teisel juhtumil poldud nõus isegi kontrollima, ehkki see võimalus oli käeulatuses ja kohe saadaval.
Kokkuvõtteks: see, kui ma kellegi kommentaariga nõus ei ole, ei tähenda see automaatselt seda, et mul on vale, kuna see ei lähe esitatud arvamusega kokku. Põhjuseks ei ole kindlasti vaidlemishimu, vaid informatsioon peab olema adekvaatne, seisukohad peavad olema aga teadusringkondades omaksvõetud ja põhjendatud. Kui keegi kirjutab arvamuse, mis ei vasta eelmises lauses öeldud tingimustele, siis ütlen arvamuse, mis neile vastab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar