kolmapäev, 8. mai 2013

Äikesevõimalus 9. mail

10. mail kujunes merel tihe advektsiooniudu, sest soe õhumass oli külma vee kohal:
Tallinna Teletornist vaade: nii peal- kui allpool pilvi. 

Udu Keri saarel

10. mai õhtu Pirital: kes ütles, et kihtpilved on igavad.

Pilves on tore olla.

Taevane kangas.

10. mai õhtul hakkas kuum õhk taas Eesti poole liikuma, mistõttu soojal frondil oli äikest. Äikesest tuli teade näiteks Emumäelt.

***

Euroopa kõige soojem ala jäi Baltikumi (tegelikult Hispaania lõunaosas oli veel soojem; 42 kraadi on aga artefakt):
Kaart Kölni ülikoolist

Soome lahe äike liigub tasapisi Tallinnale lähemale. Viimased andmed näitavad, et äike liigub mööda Soome lahte. Viimsisse ulatub ehk rünksajupilvede serv ja võib ka midagi kuulda.

Sat24.com

Kuna meri on väga külm, siis soe ja niiske õhumass on vee kohal jahtunud ja tekkinud udu. Mere kohal olev äike peab olema aluspinnast sõltumatu, muidu see ei püsiks stabiilne. http://www.teletorn.ee/et/webcam

10. mail on ka veel äikesevõimalus. Jäme kollane joon piiritleb üle 50% tõenäosust, oranž ohtlikke nähtusi (hiidrahe, tornaadod). Praegu ei ole kindel, et üldse midagi tuleb, aga valvel võiks olla. Meenutada võiks 30.7.2012, kui juba kuumus oli taandumas, aga kiirelt tekkisid äikesed paljudes kohtades. Abi on olukorra jälgimisel satpildist: http://sat24.com/en/scan 
ESTOFEXi prognoos

Prognoositav diagramm Tartumaa kohta. Kuna niiskust on palju rohkem, siis energiat ka enam.

Roosas alas on äike: http://testbed.fmi.fi/

Äike on märgitud ka satpildil.

***

9. mai kuumarekord: kõige soojem oli Tiirikojal (28,7°C), kuid palju maha ei jäänud ka Kunda ja Tartu (28,4°C). 
Tallinna uueks rekordiks on 27,6°C (vana rekord oli 26,2°C, mis mõõdeti 1969. aastal) ja Tartus 28,4°C (vana rekord oli 26,9°C, mis mõõdeti samuti 1969. aastal).

NB! Paar valearvamust ilmnes: terve Eesti äikest täis pole viga, vaid üldistus üle Eesti; suhteline niiskus ei lugenud, sest kohtades (Tartus, Jõgeval, Viljandi), kus see oli alla 30%, tuli äike ikka, aga kus oli suhteline niiskus kõrgem (Tallinnas, üldse Loode-Eesti, mandri lääneosa) äikest ei tulnud. 


9. mai oli ebatavaliselt äikeserohke nii varase aja kohta. Loomulikult on tegu üldistusega üle terve Eestis. Oli neid kohti, kuhu ei jõudnud vihm ega äike ja kui seal oodati seda, siis need inimesed on kindlasti pettunud. Samas mõnes kohas, näiteks Tihemetsas, tekitas äike ka kahju (peamiselt pagi tõttu).
Tartus nägi 9. mai välja selline.
Lamedad rünkpilved (Cumulus humilis) kl 14.03

Kl 15.37ks olukord muutus: rünkpilved muutusid kõrgemateks.

Äikeseeelne kl 15.58

Kl 16.35 jõudsid rünksajupilved Tartu kohale.

Turbulentsed pilved kl 16.40

Hoovihm kl 17.36

Äike ise kl 17.39 Tartu kohal

***
Õhtupoolikul koondusid äikesed ebapüsivus- ehk pagijoonele. Õhtuks transformeerusid rünksajupilved kõrgkihtpilvedeks: 



***
Pärastlõunaks on Eesti äikest juba täis. Kuna õhumass on äärmiselt labiilne, siis madal niiskus konvektsiooni ei takista.

***
Kesk-Eesti kohal on tekkinud konvergentsitsoon, mistõttu seal areneb samuti konvektsioon. Aja jooksul võib sinna äike tekkida. Väga ohtlikud äikesed on tekkinud Liivi lahel, kõige suurem kolle on jõudmas Pärnumaale:

Praegune olukord on sarnane 29.7.2012, kui Eestisse jõudis samuti kuum õhumass, kuid mandri kohal oli inversioon, mistõttu äike ei tekkinud enamikes kohtades. Siis mõjutasid frontaalsed äikesed eelkõige saari, nagu ka täna. Samas, inversioon võib laguneda ja siis tekivad äikesed ükskõik kus mandri kohal.
Frontaalsed äikesed mõjutavad eelkõige saari. Mandri kohal on kuum õhumass ja inversiooni tõttu pole konvektsioon veel tekkinud. Päeva jooksul koguneb inversiooni alla energiat, mis võib mingil hetkel plahvatuslikult vallanduda. Inversiooni nõrgenemisest on märke Pärnumaal, kus on hakanud konvektsioon tekkima.
Allikas: Sat24.com

Näide inversiooni lagunemise tagajärjel tekkinud plahvatuslikust konvektsioonist. See tekkis 29.7.2012 pärastlõunal Harjumaal kõigest 30 minutiga!

Läänemerel on uued äikesed. See näitab jätkuvalt õhumassi labiilsust. Üks äikesekolle võib jõuda Saaremaale.
Kl 10ks oli mõnel pool sooja juba 23 kraadi. Kus päikest rohkem, võib pärastlõunaks 30 kraadi lähedale tõusta.
ESTOFEXi prognoos

Kuidas on 9. mail äikesevõimalusega? Tartumaa kohta on prognoos selline. GFS mudeli järgi on oodata 15Z, 18:00 eesti aja järgi, temperatuuri kuni 26°C, kastepunkti kuni 10°C (sellest ka nii madal CAPE - suur kastepunkti defitsiit). Hakkab ka silma, et mudeli arvates langeb kuni 800 hPa pinnani õhutemperatuur koguni kuivadiabaatilise gradiendiga. Öötundideks jääb GFS peal CAPE väikeseks, kuna mudel näitab inversioonikihti. Homme on näha kuivem õhk 750 mb tasemest kõrgemal, mis viitab pagivõimalusele.  Kokkuvõtlikult peab äikesega arvestama, äikest soodustab eelkõige väga suur temperatuuri vertikaalne gradient.

Õhumassi prognoositav potentsiaalne energia 9. mai õhtupoolikul



Õhtul jõudis Läänemerele tugevate äikeste kobar. See näitab õhumassi labiilsust.

74 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tänasega algas klimatoloogiline suvi, Lõuna-Eestis vähemalt. Prognooside kohaselt tundub, et lõplikult, kuigi jah, kahtlema peab alati.

Jüri ütles ...

Jah, ööpäeva keskmine tõusis üle 13°C juba 7. mail Tartus, Võrus, Valgas, Toomal.

Anonüümne ütles ...

möödunud aastal jäi suvi ära, sel korral kevad ning 2014 talv ja 2015 sügis :D

Anonüümne ütles ...

see on pigem piltlikult öeldud, sest kevadet oli sel aastal mõni nädal.

Jüri ütles ...

2012. a nii uskumatu, kui see ka pole, oli isegi südasuvi olemas. Selleks loetakse aega, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 15°C-st kõrgem. See aeg kestis 24. juulist kuni 8. augustini ehk lausa kaks nädalat. Lisaks mõõdeti ju ka 30°C-st kõrgemat temperatuuri.

Anonüümne ütles ...

Sel aastal kevadet pole olnudki, kuu aega tagasi oli paks lumi maas, nüüd juba suvi. Elaks nagu mandrilises kliimas.

Jüri ütles ...

Jah, märtsis ja osa aprillist valitsesid ju kontinentaalsed õhumassid. Õhumass on konkreetne ilmaolude määraja, õhumasse aga suunab tsirkulatsioon, mis oleneb jälle mitmest asjast.
Igatahes nende inimeste arvamus, kes uskusid, et sellise talve järel ei saa minna soojaks, osutus valeks, kuna pikk talv ei takista soojade õhumasside jõudmist toetava tsirkulatsiooni väljakujunemist.
2010. a oli ka sarnane olukord, aga siis lõppes talv märtsi lõpus, 31. märtsil oli juba mõnel pool 15 kraadi sooja ja mais siis kahenädalane äikeseline kuumalaine.

Anonüümne ütles ...

Loodan, et saame uue kuupäeva soojarekordi :).

Jüri ütles ...

See on jah üsna tõenäoline, kui on juba 27 kraadini tõusnud, siis on rekord olemas.

EestiLoodus ütles ...

Jah, olen isegi selle poolt. 2010 jäi niigi väga vähe puudu.

EestiLoodus ütles ...

Anonüümsele:

Lootust maksaks panna ametlikele ilmajaamadele, sest vaatluspostide andmed ei lähe arvesse.

Näiteks oletan, et täna tuleb Korelas +27,8 kraadi ja Tartus +27,1 - siis tähendab see seda, et rekordiks jääb +27,1 kraadi.

Siiski loodan, et rekordi saavad siis juba mitmed kohad, mitte ainult üks :).

----------------------------------------

Mul on täna plaanis minna õue, et jäädvustada tänane erakordselt soe ilm. Kiilis on hetkel +21 kraadi. Taevas on vines - pilvi on horisondil võimatu vaadelda. Isegi, kui meil oluliselt ei soojene, lähen ikkagi õue tänast ilma jäädvustama, et oleks video "vähemalt midagigi" tänase kuupäeva ilmast olemas. Samuti pildistan.

Olin möödunud ööl 1,5 tundi õues. (Kella 00:15-st 01:45-ni) Umbes 00:30 ajal algas nõrk vihmasadu, kuid ma tuppa ei läinud, sest tuul oli mõnusalt soe ning õhus oli nn. "äikese-eelne lõhn", mis meenutas suve. Oma panuse andis ka märja asfalti lõhn.

Eile hilisõhtul oli sooja õhu saabumist ilmekalt märgata, sest kella 00:00 ajal oli Virtsus tõusnud uuesti ligi +19 kraadini. Kuid tõusu oli mujalgi Lääne-Eesti paikades märgata. Siiski, kella 01:00 ajal hakkas uuesti temperatuur langema.

Anonüümne ütles ...

kaansoos +27,4 kraadi ja vilsandil pagi kiirus 14 m/s!

Jüri ütles ...

Jah, äikesed on jõudnud saartele.

Anonüümne ütles ...

väga imelik, et miks inversioon leitsakuga just eestis tekib?

Jüri ütles ...

Tavaliselt saabuvad õhumassid meile läänest, edelast või lõunast. Saabuvas soojas õhumassis tekib ikka inversioon, sest soe õhk liigub ju varasema jahedama õhumassi peale. Sellele järgneb lõunast, edelast või läänest juba jahedam õhumass, frondid jne. Kuna viimased jõuavad esmalt edela või lääne poole, siis on ka äikesed seal tõenäolisemad ja siis mujal. Muidugi on võimalikke olukordi palju ja äike võib tekkida esmalt ka sisemaal või näiteks Ida-Eestis.

Anonüümne ütles ...

Kas öösel on Põhja Eestisse ka äikese võimalus?

Anonüümne ütles ...

Millal äike Tallinna lähedusse võiks jõuda ning mis oli tänaseks soojarekordiks?

Jüri ütles ...

Jah, tekkinud äikesed ei kao ilmselt ruttu, vaid jõuavad ka põhja poole. Midagi kindlat küll lubada ei taha, ikkagi nii ettearvamatu asi.

Jüri ütles ...

Praegu paistab, et Tallinnasse ei jõua. Äikesed arenevad hetkel ebapüsivusjoonel, mis on hästi satpildil näha.

Anonüümne ütles ...

Väga hea, et ei jõua ega polegi jõudnud.

Nimelt olen ka üks paaniline kartja.

Seda oli ette näha, et Põhja-Eesti pääseb, sest õhuniiskus oli vaid 30%.

(Su postituses on viga, sest pärastlõunal polnud Eesti kaugeltki äikest täis)

Anonüümne ütles ...

Kahju et Harjumaal vihma ei tulnud, oleks tulnud abiks.. loodan siis homsele.

Jüri ütles ...

Tegelikult, kui üldistame üle terve Eesti, siis ei ole viga, oli küll terves Eestis.
Õhuniiskuse kohta vale järeldus, Tartus, Jõgeval jm, kuhu tuli äike, oli suht. niiskus alla 30%.

Anonüümne ütles ...

imelik, et emhi kaart ööseks eesti lääneossa äikest lubab ja üldse lubab.

front on sealt juba üle liikunud ning heal juhul tuleb äikest kagu-eestis kui sealgi.

Jüri ütles ...

Jah, 10. mail on suurim äikesevõimalus lõunapiiril ja kagunurgas.

Anonüümne ütles ...

ja mis uueks soojarekordiks jäi - kas tiirikoja +28,7 kraadi?

Jüri ütles ...

9. mai kuumarekord: kõige soojem oli Tiirikojal (28,7°C), kuid palju maha ei jäänud ka Kunda ja Tartu (28,4°C).
Tallinna uueks rekordiks on 27,6°C (vana rekord oli 26,2°C, mis mõõdeti 1969. aastal) ja Tartus 28,4°C (vana rekord oli 26,9°C, mis mõõdeti samuti 1969. aastal).

Anonüümne ütles ...

Kiili vallas oli täna isegi veel lund ja jääd ühel turbaväljal alles.

Õhtul oli imekenalt oranž/roosa 'Mammatus'.

Homme lisan vastavad pildid/videod nendest nähtustest.

---------------------------------------------------------

Kiilis oli sooja täna +25..+26 kraadi. Kuid tuules ja puu varjus istudes ei hakanud isegi T-särgi väel jahe. Üldsegi oli täna kella 13:00..15:00 ajal kuumalaine kohta Kiili vallas ebatavaliselt tuuline.

Anonüümne ütles ...

Mis tuulesuund 1969. a-l 09.05 oli?

Olin eelmises kommentaaris ja ka praeguses 'EestiLoodus'.

Jüri ütles ...

Soe sektor oli kitsas ja õhurõhugradient piisavalt suur, et tuul oleks tugev. Ka päikeseenergia annab tuulele hoogu juurde.
Vaatlusandmeid ei ole võtta, aga ilmakaartidelt saab oletada, et olukord pidi päris sarnane olema. Madalama rõhu keskus (T) oli Läänemere kohal, vt http://www.wetter3.de/Archiv/index.html

Anonüümne ütles ...

Tänan!

Anonüümne ütles ...

see soomelahe äike HETKEL ainuke euroopas!!

Jüri ütles ...

Jah, tõepoolest ja äike püsib kindlalt, ei nõrgene.
Veel huvitavat: 9. mail oli Euroopa kõige soojem ilm Eestis!

EestiLoodus ütles ...

Oo, päris huvitav teada :). Puhkama ei peagi alati lõunamaades - saab ka põhjamaades!

Ma läksingi õue eile eelkõige seepärast, et osa saada "ilmaajaloo tegemisest", sest ilmavaatlusperioodil pole nii sooja 09. maid olnud kui eile ning ka selle pärast, et jäädvustada see päev pikaks ajaks.
Päikese käes oli päeval tõeliselt lämbe - seetõttu hea, et tuuline oli. Erakordsus seisnes selleski, et mitte ükski putukas ei tüütanud. Isegi mitte õhtul, kui oli mõnusalt soe (+19..+20'C) ja nõrga tuulega. Seetõttu hea, et see suur soe 'ootamatult' tuli.

Pärastlõunal nägin radarilt, et Kiili poole liigub riivamisi üks sajukolle ning otsustasin seega ikkagi õue uuesti minna. Jõudsin sihtkohta (Kiilist u. 0,5..1km lääneedela pool) ja läbi vine oligi lähenevat sajuala näha. Jälgisin mõnda aega ja selgus, et liigubki riivamisi. Otsustasin igaks-juhuks loode poole kõndida. (u. 300 m) Algaski nõrk sadu, mis kestis u. 20..30 minutit. Ja sel ajal oli näha minu algses ootekohas võrdlemisi tihedat sajuala. Umbes 10 minutit pärast saju lõppu liikisin kagu poole tagasi ning seal oli näha piiskade jälgi ning tee oli märg. Seega õnnestus mul jääda sajuala piirialale ning oli õige otsus, et loode poole liikusin :).

Selle aasta esimene tõeline juulikuu leitsaku tunne on läbi elatud. (Mitte üle elatud!)

Seega - kes nüüd ka (mandri-Eesti elanikest vähemalt) väidab, et suve pole olnud - eksib.

------------------------------------------------------

Jüri, kas teie või teie tutvusringkonnas jäätvustasite ka mõne video eilsest päevast?

Kas teate aastaid, kus maikuus on suve kõige soojem päev?

Jüri ütles ...

Videot ma ei teinud, aga pilte küll, need siis on siin postituses ka olemas.
2007. a oli mais üle 30 kraadi sooja, nii et kui mitte kõige kuumemad, siis suve ühed kuumimad päevad kindlasti. Vähemalt juunis ega juulis ei olnud kordagi nii soe, augustis aga sinna lähedale küll. 2009. a oli 31. mail sooja üle 28 kraadi ja 1. juunil sama palju, järgmine sama soe päev oli 19. juuli ja rohkem polnudki.
Panen Euroopa maksimumide kaardi ka postitusse.

Anonüümne ütles ...

ma näen et püreneel isegi soojem.

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas käisite ka äikesejahil?

EestiLoodus ütles ...

Avaldan videod ja pildid lumest/jääst ning "Mammatusest".

(Videosid on soovitatav vaadata täiskvaliteedis. Eriti "Mammatuse" videot)

Lumi/jää:

http://www.youtube.com/watch?v=zPT2XHAETwk
http://www.youtube.com/watch?v=-TuExJ6dsXk
http://www.youtube.com/watch?v=DRF2ertyn3c

http://www.gamefriik.ee/kasutaja/6098/pilt/536f2bcb062d115462b4e708f09b24f9

"Mammatus":
http://www.youtube.com/watch?v=sEUSKzuCmNM

http://www.gamefriik.ee/kasutaja/6098/pilt/b4c0d6a8a3a50438e636d15cae006bfe

Anonüümne ütles ...

Nägin ise ka seda mammatust, väga kena oli ei jõudnud pilti võtta. Tore, et keegi seda tegi :)

Anonüümne ütles ...

Kas tänaseks või tänaseks ööks on kuhugile vihma või äikest oodata?

Jüri ütles ...

Oli plaan, aga kuna mul autot polnud ja oli võimalus kellegi teise oma kasutada, siis ikkagi ei käinud, sest tal polnud nõus hiljem Tartusse sõitma, lisaks teine huviline, kes oli minuga, pidi kl 20 Tartus tagasi olema, mis samuti välistas mineku.
Konvektsiooni ja äikese nii täpne prognoosimine on kahtlane - eile ju sai arvatud, et kui, siis lõunapiiril, kagunurgas, aga täna on äikest senini olnud vaid Soome lahel ja põhjarannikul. Praegugi areneb konvektsioon loodenurgas. Seega on kõige kindlam ise silma peal hoida.

Anonüümne ütles ...

poole tunniga on temperatuur meil langenud +20-lt + 15-ni!

Anonüümne ütles ...

vaadates sat24 andmeid, siis peaks eeloleval ööl olema äikeseoht olematu ning sadu nõrk, sest eestile läheneb ühtlane hall pilvelaam.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, kuna EMHI uus koduleht valmis saab. Küsitlus oli juba märtsis.

Anonüümne ütles ...

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2162.png

kui palju kraade oleks antud kuupäeval maksimaalselt võimalik selge ilma ja ideaalsete tingimuste korral?

Anonüümne ütles ...

vaatasin sedagi, et järg. reede ja laupäev tõotavad tulla väga äikeselised ja kõrge kastepunktiga (+15..+20'c)

Anonüümne ütles ...

32-34 kraadi oleks selge ilma ideaalsete tingimuste korral võimalik aga ma arvan, et meil umbes 30 kraadi tuleb.

Anonüümne ütles ...

siis peaksime jälle uue rekordi saama ju!

Jüri ütles ...

Jah, paistab, et 7. mail alanud suvi jääb püsima.
Kui õhk on väga kuiv (soojeneb rohkem), tuul nõrk ja ilm selge, siis võiks teoreetiline maksimum olla 35 kraadi, aga reaalselt, eriti kui õhk on niiske, kuni 30 kraadi.

Anonüümne ütles ...

emhi lubatud suur vihm jäi jälle pooles eestis tulemata :D

Anonüümne ütles ...

Emhi ei lubanudki ju tervele Eestile vihma. Nagu näha oli liikus laussajuala öösel õhumasside vastasseisu alal ehk siis Ida- ja Lõuna Eestis. Põhja- ja Lääne Eesti jäid üldse ilma vihmata.

Anonüümne ütles ...

lubas küll.

hetkel on soomes üsna suur äikesekolle. ainuke põhja-euroopas.

Anonüümne ütles ...

"Pilves on tore olla."

soovitan ringi sõnastada, sest noorte keeles tähendab see, et "pohmellis on tore olla." :D

Anonüümne ütles ...

millal uuesti äikesevõimaluse oht on?

Jüri ütles ...

See väljend ongi mõeldud väljakutsuvalt kahetähenduslikult.

HIRLAMi prognoosi ei vaadanud, seetõttu pole prognoosi õigsuse kohta arvamust. Loode poole sadu praktiliselt ei ulatunud, kagu pool jälle sadas päris palju (näeb ilmekalt EMHI sademetekaardil).

Suurem äikesevõimalus on 13. mail.

Margus Arge ütles ...

Pilves -on pigem narkolaksu all.
Pildil on nigu udulaam, kuna ulatub maani.
Igatahes suur töö tehtud diagrammide,fotode ja graafikute jm. näol. AITÄH !
Tundub, teist sellist avalikku ja järjekindlat ilmablogi pole meil.
Mingi aeg tegi paar korda kuus analüüse JUSS. Ega ei tea mis tast saanud ja kest ta ka oli...?

Jüri ütles ...

Jah, ta oli Õhtulehe blogis. Asi olevat olnud 2010. a suves, kui ta mitu korda arvas, et ega kuumust enam ei tule, aga tuli kuni augusti keskpaigani ja siis enam ei hakanud edasist ilma pakkuma. Samas analüüse oleks ju võinud ikka jätkata-

Margus Arge ütles ...

Ennustamine on natuke maagia jah. Tahab pigem head õnne ja sobivaid juhuseid. Kaine analüüs ainult ei päästa. Kahju, oleks võinud edasi kirjutada, tundus, et leidis huvitavamaid väljundeid (Jussi peale mõtlen)
Vabandust ka, et maalehele kirja saates kasutasin Teie väljendit ilma ja mälu kohta. Mul olid samad arutelud inimestega, kes arvasid -ega suvel päikest pole kui märts aprill seda nii ohtralt jagasid. Siis saigi nii väljendatud. Raudvere Rein pistiski alapealkirjaks. OK
Kena ööd !

EestiLoodus ütles ...

Paistab, et homme (13.05) tuleb jälle üks tõeliselt soe päev. Ja seda isegi mandri-Eesti lääneosani. Seda toetab ida- ja kagutuul. Alles õhtupoolikul pöördub tuul järk-järgult edelasse ja läände ning 10..15 kraadi jahedam õhk pressib idapoole tagasi.
Samas - hoovihma näitab HIRLAM mudeli väljund ööseks, kuid päevaks põhimõtteliselt midagi. Alles hilisõhtuks on jälle veidi vihma oodata.

(Andmed kell 11:00 paiku)

Kuid need on vaid väljundid ning reaalsus võib tuua hoopis teistlaadi ilma.

(Põhja-Eestis on vihma juba hädasti vaja)

Anonüümne ütles ...

jüri, kas +40 on eestis võimalik, kui oleks suvise pööripäeva aeg ning kõik ideaalsed tingimused täidetud?

(nt oleks 07/08.08.2010 või 11.08.1992 kuumalained saabunud juuni lõpupoole augusti asemel)

Anonüümne ütles ...

miks sa üldse ei vasta?

Jüri ütles ...

Mul ei ole kohustust olla pidevalt arvuti taga ega vaadata telefonist. Jätan endale õiguse vastata siis, kui mulle sobib.
Suvisel pööripäeval kindlasti mitte, sest aeg on liiga varajane. Aga juuli teisel poolel või augusi alguses arvan, et teoreetiliselt on see võimalik, aga siis peaks hommikune temperatuur olema väga kõrge ja õhk kuiv (alla 10% kindlasti). Vastav õhumass peaks tulema kas Araabia poolsaarelt või Volga aladelt ja päris kiiresti kohale (paari päevaga), et transformatsioon ei algaks.

Anonüümne ütles ...

ma polegi öelnud, et sa pead vastama. lihtsalt küsisin, et miks.

Anonüümne ütles ...

ja miks suvine pööripäev varajane on? siis on päev pikim, aga augusti alguses juba 2..3 tundi lühem ju.

Anonüümne ütles ...

Mina arvan, et õhumassid arktikas ei lase nii kuumal õhumassil pööripäeval veel nii kaugele põhja tulla, sest arktiline õhumass jahutab enne siia jõudmist kõvasti, aga augusti algul on ju ka poolusel õhumass maksimaalselt soojenenud, et see ei jahuta enam oluliselt. Eesti asub peaaegu 60 põhjalaiusel. See peab olema ikka võimas ülekanne, mis nii kaugelt lõunast õhku suudaks pumbata.

Jüri ütles ...

Seosed on pole päris õiged. Mis need polaaralad asjasse puutuvad, kui õhuvool on näiteks edelast, lõunast või kagust? Loeb ikka see, millise aluspinna kohal õhumass liigub ja milline on tsirkulatsioon.
2010. a augustis märgiti meist idas samal laiusel kuni 39 kraadi, sest aeg oli sobiv - augusti esimene pool, õhumass väga kuiv ja jõudis kiiresti kuni 70nda laiuseni ja õhumass täienes pidevalt soodsa püsiva tsirkulatsiooni tõttu.
Veelkord, me ei räägi tavalistest olukordadest, vaid siis, kui kõik tingimused on täiuslikud. Seda tuleb väga harva ette, kord mõne kümnendi jooksul, kui sedagi, aga on võimalik. Praegu ei puudutanud lokaalseid tegureid - näiteks 11.8.1992 mõõdeti Himmistes 38°C, kuna koht oli sobiv.
Suve teiseks pooleks on troopilise õhumassi temperatuur kõige kõrgem, seetõttu pole suve hakul kuskilt võtta piisavalt sooja õhumassi või peaks see saabuma nii suure maa tagant, et jõuab kohale jõudes juba piisavalt jahtuda.

egert hobolainen ütles ...

Kuna Lätisse jõudis täna kuum ja niiske õhumass ss saab juba viimased paar tundi jälgida ülirünksajupilve. Seal võis olla ka tornaado ja hiigelrahe.
http://sat24.com/en/bc?ir=false
http://www.meteo.lv/radars/?nid=482
http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
See on hea märk, kuna öö jooksul jõuab kuum ja niiske õhumass üle Eesti minna, siis võiksid tagajärjed samad olla .

Jüri ütles ...

Seal oli jah radari- ja satelliidipildi järgi olukord eriti hull. Kui seal oli midagi (tornaado, hiidrahe, tugev pagi), siis heal juhul tuleb raport siia: http://www.essl.org/cgi-bin/eswd/eswd.cgi

Anonüümne ütles ...

eks selle aasta esimene ÖINE äike on ka juba vähemalt kagu-eestis juba mais ära nähtud!

EestiLoodus ütles ...

Vaadates seda äikeste vööndit tervikuna (Poolast Eesti kagunurgani), siis on näha, et kogu "kupatus" liigub aeglaselt Eesti poole.

Muideks, ma nägin õhtupoolikul Sat24-st sedagi, kuidas see ohtlik äikesekolle alles tekkis (Valgevene põhjaosas). Nüüdseks on see peaaegu samasuur kui Eesti mandriosa..

Jüri ütles ...

Ja sellest äikesekobarast tekkiski koguni minihiidpagi, mis 13. mai üle Eesti liikus.

Margus Arge ütles ...

Minihiid kõlab naljakalt. Jääks sel juhul deretšo nimetuse juurde. Küll harjutakse ära. Samalaadselt imelik oleks mikrosuper ...

Anonüümne ütles ...

imelik oleks ka suurt kasvu lilliputt :D

Anonüümne ütles ...

Ühes laulus olid vaidlemas kõige väiksem hiiglane ja kõige suurem päkapikk. Üks oli meetrine ja teine 100 sentimeetrine. "Nad panid seljad teineteise vastu ja olid täpselt ühte kasvu."

Jüri ütles ...

Derecho ei sobi eesti keelde. Hiidpagi on siiski juba ametlik termin, minihiidpagi kasutatakse praegu laialdaselt erialaringkondades.