Mõnikord tuleb ette polaarfrondi päevasid. Sellest on kunagine EMHI juhtiv sünoptik Merike Merilain ka kirjutanud: http://www.ilm.ee/index.php?46086, kuid seekordne protsess on vastupidine, soojenemise suunas. Polaarfront on üks klimatoloogilise frondi tüüpidest, mis eraldab troopilist õhumassi polaarsest. See on keskmiselt 60. laiuse ümbruses, kuid tegelikkuses võib suuresti varieeruda. Kuum suveilm on tavaliselt seotud sellega, et polaarfront on Eestist põhja pool, kuid jahe ja/või sajune, et lõuna pool või vahetus läheduses.
Intensiivse Islandile jõudnud tsükloni mõjul läks soe õhumass liikvele ja polaarfront intensiivistus. Selle idaots jõudis Soomeni ning frondil areneb ilmselt sealkandis looge. See (frondi saabumine, õhumasside vastasseis) põhjustas jaheda, tuulise ja sajuse ilma, eriti Põhja-Eestis. Niisiis, 23.7. halb ilm oli põhjustatud sooja ja jaheda õhumassi intensiivsest vastuseisust. Mõnikord ei kohta soe õhk teel erilist takistust ja iga järgnev päev on päikeseline ja üha soojem, teinekord on vastuseis tugev ja siis eelneb otsustavale pöördele sooja poole väga halb ilm.
Sooja õhumassi mõju on kõige tugevamini tunda ilmselt 25. juulil, sest õhumasside piir liigub frondil areneva looke tõttu kaugemale põhja. 24. juuli aga võib veel põhjarannikul olla pilvine ja ehk isegi jahedavõitu ja sajune (õhumasside piir on väga lähedal!), samas Lõuna-Eestis on õhumassi kohalolekut hõredama pilvisuse tõttu ilmselt juba rohkem tunda. Mis võib kaugemas tulevikus juhtuda? Kui Eestist ida või kirde pool tekib (või liigub sinna) uus antitsükloni kese, siis pöördub õhuvool lõunasse ja kannab päris kuuma õhumassi Eestini (tuletage 7.-8. juulit meelde!). Elame-näeme!
Sellisele sooja ja jaheda õhumassi vastasseisule ja ilma halvenemisele (nagu rahvapärasemalt öeldakse, külma ja sooja võitlusele) eelnesid tüüpiliselt konksjad ja suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus, vt foto).
Sooja õhumassi mõju on kõige tugevamini tunda ilmselt 25. juulil, sest õhumasside piir liigub frondil areneva looke tõttu kaugemale põhja. 24. juuli aga võib veel põhjarannikul olla pilvine ja ehk isegi jahedavõitu ja sajune (õhumasside piir on väga lähedal!), samas Lõuna-Eestis on õhumassi kohalolekut hõredama pilvisuse tõttu ilmselt juba rohkem tunda. Mis võib kaugemas tulevikus juhtuda? Kui Eestist ida või kirde pool tekib (või liigub sinna) uus antitsükloni kese, siis pöördub õhuvool lõunasse ja kannab päris kuuma õhumassi Eestini (tuletage 7.-8. juulit meelde!). Elame-näeme!
Sellisele sooja ja jaheda õhumassi vastasseisule ja ilma halvenemisele (nagu rahvapärasemalt öeldakse, külma ja sooja võitlusele) eelnesid tüüpiliselt konksjad ja suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus, vt foto).
Sooja õhumassi liikumine edelavoolus. NB! Võrdle seda ilmakaarti eelmises
postituses olevaga. Lääne/edelavool on selle kandnud tunduvalt kirde
poole, st see on juba Eestini jõudnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar