Äikeselise nv kokkuvõte

Aeg on küps mõningaseks kokkuvõtteks ja järelduste tegemiseks.

1) Umbes nädala eest väljakäidud prognoos/väljavaade, et tulemas on suurem kuumus koos võimalike ulatuslike äikeste jt ohtlike konvektiivsete nähtustega. Kas täitus? - Kuumuse osas täiel määral, äikese jms osas - täitus vähemalt osaliselt. Ei näinud ette suurte äikeste teket 6. juuli Läänemerel ja järgnenud ööl selle jõudmist saartele, samuti jäi 8. juuli ilm märksa tagasihoidlikumaks, kui võis arvata. Järeldus - konvektiivsed nähtused on ettearvamatud ja kui on suurem potentsiaal nende tekkeks, siis võib realiseeruv ilm olla seinast seina (selgest ja rahulikust ohtliku rajuni). Suure tõenäosusega tekivad nähtused kuskil ohualaks määratud territooriumil, aga kus täpselt ja mis kohti tabab, ei saa üldiselt ette näha.

2) Millised ohtlikud nähtused kaasnesid? - Praktiliselt kõik ohtlik jäi 7. juulile. Ohtlikuks võib pidada intensiivset äikest ja erakordselt suuri sajuhulkasid, samuti intensiivseid sademeid. Mõnel pool sadas ööpäevaga maha üle 100 mm sademeid, mis on poolteist juuli kuunormi. Intensiivsed sademeid tuli samuti mõnel pool ette, kusjuures Pakri automaatjaam registreeris tervelt kaks korda vihma, mis klassifitseeriti rängaks (üle 32 mm tunnis). Rahest tuli teateid Läänemaalt, kus raheterade läbimõõduks mõõdeti 0,5 cm, kuid midagi ohtliku see ilmselt polnud. Pagid olid nõrgad või mõõdukad, ohtlikest teateid ei tulnud.

3) Kas oli midagi erakordset? - Vaieldamatult erakordset ei olnud, aga vähemalt harvaesinevat oli küll. Sellistest võib mainida kindlasti üle 100 mm ööpäevaseid sajuhulki ja väga intensiivseid sademeid (vt punkt 2), tugevat öist äikest Läänemere kohal ja Saaremaal ja kestvat äikest. Tüüpiline äikese kestvus on 0,5-1 tund, pikemate äikeste osakaal on oluliselt väiksem. Tundideviisi kestvat äikest on harva või väga harva. Näiteks Tallinnas kestis 7. juulil äike üle 4 tunni. Harvaesinevast võiks veel mainida kõrgrünkpilvede väga intensiivset vertikaalset arengut ja rünksajupilvedeks arenemist ja ebatavaliselt lämbet ilma (sellist tuleb aastas enamasti 1-3 korda ette, kuid on aastaid, kui pole kordagi nii lämbet ilma).

4) Mis siis ikkagi juhtus - 8. juuli ilm oli ju üpris rahulik, äikest ja sademeid vähe, rääkimata millestki ohtlikust?  Kõige tõenäolisemaks tuleb pidada oletust, et õhumassi kõige ebastabiilsem vöönd liikus 8. juuli öö jooksul üle Eesti. Öisel ajal on äikesed tavaliselt tagasihoidlikumad ja harvemad (kui neid on üldse) ka kõige labiilsemas õhumassis, sest energiaga varustajat (päike) ei ole. Loomulikult võib öösel olla äikeseaktiivsus suurem, kui on mingi seda soodustav/põhjustav agent, nagu front või low level jet. Niisiis oli arvatavasti kõige labiilsem osa õhumassist 7. juulil Lääne-Eesti kohal ja 8. juulil Ida-Eesti kohal või piiri taga. Sellest annab tunnistust see, et 8. juuli hommikul tekkis äikeste tsoon Ida-Eestis ja pärastlõunal ohtlike äikeste vöönd Baltimaade idapiiril (Pihkvast kuni Valgeveneni välja). Õhtupoolikul tekkis sekundaarne äikeste vöönd ka Eesti keskosa kohal, kui see jäi nõrgaks, katkendlikuks ja ei kujunenud täielikult välja.

5) Mida siis saab sellest järeldada? Täpset aega ja kohta, kus midagi ohtliku tekib, ei saa ilmselt ette näha või saab vaid paar tundi. Kui on ohtliku ilma potentsiaal, siis on ikkagi parem hoiatada, isegi kui tegelikult kujuneb olukord rahulikuks. Äikese saabumist saab kuni mõni tund ette näha vastavate indikaatorite järgi, selleks on parim suurte kogumikena lopsakate kõrgrünkpilvede teke, mis õigustas seegi kord. Lämbet ilma ei saa pidada kohalikuks indikaatoriks, sest see on õhumassi omadus ja kehtib suurele alale, pilved aga näitavad olukorda just konkreetses kohas, sobides seetõttu paremini. Üksikud ja hajusalt, vähese või keskmise vertikaalse ulatusega Ac castellanused ei ole samuti sobilikuks äikese indikaatoriks. Kuna ebapüsiva ilma korral muutub olukord kiiresti, on võimalusel parimaks lahenduseks radari- ja satelliidipiltide uurimine ja jälgimine, muidugi ka ise pilvi jms õues olles seirata.

Ilm.ee-s tehtud uudiste/tähelepanekute pidevvoog leidis head vastuvõttu. Viimati kajastati olukorda niimoodi detsembri lõpus, kui Eestit räsisid üksteise järel tsüklonaalsed tormid. Puuduseks on endiselt info vähesus/puudulikkus, vähene täiendajate hulk (ega ise ikka ei viitsi küll arvutis kogu aeg passida) ja Tallinna-kesksus. Võib-olla, kui uuesti avame pidevvoo, siis kaasame sinna kohalikke elanike, et antav ülevaade oleks tasakaalustatum. Ehkki paljud inimesed jälgivad olukorda sotsiaalvõrgustikest, siis on palju neidki, kes selliseid keskkondi ei kasuta ja seetõttu peab jääma voog ikkagi ilm.ee kodulehele või mujale, kuhu on igaühel vaba ligipääs.

6) Mis saab edasi? Suur kuumus on taandunud, edelavool domineerib lähema nädala jooksul. Sellegipoolest ei lähe ilm esialgu väga jahedaks, vaid on üsna soe, aga endiselt niiske. Äikesevõimalus püsib lähipäevil, olles mõnel päeval arvestatav (esialgu tundub selline olevat neljapäev).