Kuna alanud on äikeseline nädalavahetus ning potentsiaalselt ohtliku ilma võimalus on suur, siis seadsime ilm.ee-s sisse pidevalt täieneva ilmainfo: http://ilm.ee/?510414
7. juuli keskpäevase seisuga on suuremad äikesed Läänemere ja saarte kohal. Seda näitab sajualade kaudu ka radar:
7. juuli keskpäevase seisuga on suuremad äikesed Läänemere ja saarte kohal. Seda näitab sajualade kaudu ka radar:
Loode-Eesti lähedal olev äikesekolle on ovaali sees, noolega näidatud pileus (tekib tugevate tõusvate õhuvooludega)
Siin ovaali sees on saarte kohal olev äikestetsoon, noolega näidatud alasi.
Reedel (6. juulil) ja järgnenud ööl õnnestus näha esimesi labiilsuse indikaatoreid, need on sakmelised ja võimsad kõrgrünkpilved (Ac castellanus, congestus). Järgnevalt pilte neist:
Juba õhtupoolikul ilmusid suurema vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved (Tallinnas)
Pärast keskööd ilmus rohkelt sakmelisi kõrgrünkpilvi, millest mõned olid väga suure vertikaalse ulatusega. See on ilmselge viide äikesele.
Lisaks muule jõudis juba 7. juuli öösel äike Saaremaale, sajualasid näeb sellelt EMHI Sürgavere radarilt.
8 kommentaari:
Kuressaares igatahes maja väriseb:) ja magada küll ei saa
Ärkasin üles, sest äike on jõudmas ka Tallinnasse. Hetkel on äikest juba paljudes kohtades Lääne- ja Pärnumaal.
Vaesed saarlased :D
Saartel on tekkinud järjekordne äge äikesetsoon, mis liigub ida-kirde suunas. Paistab hetkel (kl 12) Tallinnasse ära, on näha võimsad pilvetipud ja rünksajupilvede alasid kaugel läänes ja edelas.
Kahju, aga Kiilis pole äikest alates 21. maist olnud. See hommikune äikesepilv hajus väga jõudsalt Kiili jõudes. On väga niiske ja lämbe ilm. (kastepunkt +18..+19 kraadi). Aga miks äikesepilved mandril jõuliselt hajuvad, kuigi ilm on lämbe?
Mul on vedanud sel aastal äikestega, sest esimest äikest nägin 6. mail Tapal, siis Virumaal 17. mail oli tugev kahe tunnine äike, järgmisena nägin Tallinnas 1. juunil ja 26. juunil.
Äikesed liiguvad üsna aeglaselt ja otseselt mitte mandri poole. Kuna rünksajupilvede aktiivne eluiga pole eriti pikk, siis jõuavad nad lihtsalt aja möödudes hajuda.
Teine põhjus on stabiilne õhumass mandri kohal, mis soodustab äikeste hajumist. Niiskus ei määra veel seda, kas ja kui labiilne on õhumass, kuid võib muidugi sellele tõhusalt kaasa aidata.
Lämbe tähendab, et on soe ja niiske korraga (veeauru suur osarõhk õhus tekitab lämbe enesetunde). Jällegi, üksnes lämbe tunne nagu ka niiskus veel ei pruugi olla indikaatoriks äikese tekkimiseks/saabumiseks. Siiamaani (niipalju kui olen jäginud) on parimateks indikaatoriteks ikkagi pilved.
Kuni 25 m/s nüüd läheb põnevaks :)
No see 25 on lihtsalt pakkumine, tegelikkuses ei pruugi midagi ligilähedastki tulla.
Postita kommentaar