Kui vaadata selle uudise kommentaare: http://www.ilmajaam.ee/802610/pisikese-eesti-eri-paigus-erineb-kliima-suuresti/, siis selgub, et uudises on eeldatud, et lugejad teavad kliima liigitust, ent kommentaarid näitavad, et päris nii see ikkagi ei ole. Seetõttu võiks välja tuua mõned tähelepanekud.
Kliimat nagu näiteks elusloodustki saab klassifitseerida erinevamahuliste üksustena. Kliima liigituse suurimateks üksusteks on kliimavöötmed, millega on keskmine inimene kõige paremini tuttav. Seda kindlasti põhjusel, et koolides õpetatakse kliima liigitamist just kliimavöötmete näitel. Ometigi ei ole akadeemilises klimatoloogias sel kuigi suurt tähtsust. Hoopis tähtsamad on täpsemad, detailsemad kliimaliigitused, nagu Alissovi või Köppeni. Need on ka üsna suurtel üksustel põhinevad. Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni alusel on Eesti kliimatüüp Dfb –niiske mandrikliima jaheda suvega (akadeemilisemalt niiske mandrikliima jaheda suvega), ent saared kuuluvad Cfb kliimatüüpi - pehme niiske kliima sooja suve, kuid kuiva hooajata (akadeemilisemalt lääneranniku mereline kliima).
Kõnealuses uudises on silmas peetud kliimaerinevusi täpsemalt. Kliima erineb ju ka üksusesiseselt. Eestis on lisaks olulisel kohal üleminek merelisuselt mandrilisele, mis seisneb aastase temperatuuriamplituudi suurenemises läänest itta. Seda üleminekut ei hõlma nimetatud klassifikatsioonid, kuid mandrilisus on siiski nendes omal kohal, näiteks Köppeni järgi Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm, kusjuures ademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga (vahemereline kliima).
Aga tagasi üksusesisese varieerumise juurde. Kallis on silmas ikkagi seda pidanud, et kliimaolud on Eesti erinevas paigus erinevad - kus on keskmine temperatuur suvel kõrgem, kus madalam, kus algab kevad hiljem või varem, kus on temperatuuriamplituud suurem, kus väiksem jne. See ei ole üldse seotud sellega, kas Eesti jääb parasvöötmesse või mitte, vaid nii regionaalsed kui kohalikud tegurid tingivad sellist varieerumist. Läänemerd on üheks selliseks oluliseks määrajaks peetud. Seega ei tohi segamini ajada mõisteid ega ükuste hierarhilisi suhteid ja oluline on mõista, et varieerumine on loomulik ka üksusesiseselt.
Aga tagasi üksusesisese varieerumise juurde. Kallis on silmas ikkagi seda pidanud, et kliimaolud on Eesti erinevas paigus erinevad - kus on keskmine temperatuur suvel kõrgem, kus madalam, kus algab kevad hiljem või varem, kus on temperatuuriamplituud suurem, kus väiksem jne. See ei ole üldse seotud sellega, kas Eesti jääb parasvöötmesse või mitte, vaid nii regionaalsed kui kohalikud tegurid tingivad sellist varieerumist. Läänemerd on üheks selliseks oluliseks määrajaks peetud. Seega ei tohi segamini ajada mõisteid ega ükuste hierarhilisi suhteid ja oluline on mõista, et varieerumine on loomulik ka üksusesiseselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar